LABORATOORNE TÖÖ 4 Nurkade mõõtmine nooniusnurgamõõdikuga H 1. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus ± nooniuse lugemi 1. Nooniusnurgamõõdik H 0º -320º väärtusest 2. Mõõteriista iseloomustus ja skeem: Nooniusnurgamõõdikut H kasutatakse laialdaselt detailide nurkade mõõtmiseks. Sellega saab mõõta nurki piirides 0° 320°, kusjuures välisnurki piirides 0° 180° ja sisenurki 40° 180°. Nooniuse jaotuse väärtus on kas 2' või 5'. Näidu lubatav mõõtemääramatus ei tohi ületada ± nooniuse lugemi väärtusest. 1 limb 5 sektor 2 nurgik ...
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Rühm Raimond Vaba 112419 AAAB-31 134882 Andres Raag 164034 Oliver Saare Õppejõud Heli Lootus Töö tehtud 01.09.2014 Esitatud Arvestatud TD I 8 9 8 3 T ...
dl lh dIh iih d Iih keskmine 6,39 0 5,26 0,00 6,75 0 0,00 6,3 0,09 5,25 0,01 6,75 0,00 0,00 6,1 0,29 5,22 0,04 6,75 0,00 0,02 5,9 0,49 5,2 0,06 6,76 -0,01 0,02 5,61 0,78 5,2 0,06 6,77 -0,02 0,02 5,34 1,05 5,19 0,07 6,83 -0,08 -0,01 5,04 1,35 5,18 0,08 6,92 -0,17 -0,04 4,71 1,68 5,17 0,09 7,02 -0,27 -0,09 4,38 2,01 5,17 0,09 7,11 -0,36 -0,14 3,96 2,43 5,2 0,06 7,22 -0,47 -0,21 3,47 2,92 5,2...
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Rühm Siim Rätsep 09 MATB-52 093632 Oliver Nuut Õppejõud Heli Lootus Töö tehtud Esitatud Arvestatud TD I 8 9 8 3 T ...
Uuritav element Normaalelement ' _ |_- _ |_- _ _^ _ |_^ _-(^ ) Jrk nr | |^2 _ | 1 2.98 0.00166667 0.00000278 4.145 2 2.98 0.00166667 0.00000278 4.135 3 2.975 0.00333333 0.00001111 4.14 4 2.975 0.00333333 0.00001111 4.135 5 2.98 0.00166667 0.00000278 4.135 6 2.98 0.00166667 0.00000278 4.135 _ 2.97833333 Sum: (^ ) _ 0.0000333 4.132 ' = 1,01862-0,00145= 1.01717 V =0.95 5029=0.00145 V _ ()=_(,) ((26_(=1)^(_-)^2 )/(-1) ) Kus _(,)=_5,0.95=2. 6 _ ( _ ) =2.6(0...
Elektrimaterjalid Töö nr. 4 Magnetmaterjalid Juhendaja: Üliõpilased: Rühm: AAVB41 Tallinn 2014 1. Töö eesmärk [1] Tutvumine magnetmaterjalide põhiliste karakteristikutega ja nende määramise meetoditega. 2. Töö programm [ 1 ] 1. Tutvuda töö teoreetiliste alustega. 2. Kontrollida mõõteseadme korrasolekut. 3. Mõõta vajalikud andmed kõverate B = (f) H ja µ ~ = f ( H ) kujundamiseks. 4. Kanda paberile hüstereesisilmused maksimaalse magnetvälja tugevuse juures erikadude ja koertsitiivjõu leidmiseks. 5. Koostada aruanne, mis sisaldaks: a. mõõteseadme skeemi, b. proovitavate materjalide kirjelduse, c. vajalikud arvutused koos valemitega, d. tulemuste kokkuvõtte tabelina (nt: Hmax, Bmax, Hc, Br, µmax, p1, p2) e. töö tulemuste graafikud ning f. töö tulemuste analüüsi ja saadud andmete võrdluse kirjandus...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine IRO0020, Raadiosageduslik skeemitehnika /kood,nimetus/ Laboratoorse töö Mürad võimendis /töö nimetus/ ARUANNE Täitja(d)................................................... Imre Tuvi 061968IATB Rain Ungert 062227IATB Anna Vane 050825IATB Juhendaja Ivo Müürsepp Töö sooritanud ................................................................................. ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd õppeaines soojustehnika Töö nr. 4 Töö nimetus: ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MATB31 Üliõpilane: Matr. nr. Üliõpilane: Matr. nr. Juhendaja: Allan Vrager Töö tehtud: 10.09.09 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: 1. Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga. 2. Kasutatud seadmed 1. Kõrgrõhuventilaator 2. Läbivoolukalorimeeter 3. Manomeeter 4. Gaasikuluarvesti 5. Vask-konstantaantermopaarid, nende gradueerimistabelid 6. Millivoltmeeter 7. Vattmeeter 8. Elavhõb...
15.11.2016 Side labor 3 aruanne Side labor 3 RS-liides ja modemid aruanne Töö tegijate nimed: Kaidi Kabelmets Töö tegemise kuupäev: Tue Oct 25 17:46:21 2016 3.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja andmebitid. Liikme nimi Kaidi Kabelmets Valitud sümbol ! Sümboli ASCII kood 100010 signaali "1" nivoo -10,6V signaali "0" nivoo 10,6V aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo 36ms lõpuni mitu bitti selle aja jooksul edastati 9 ...
11.12.2016 Side labor 4 aruanne Side labor 4 Traadita kohtvõrk WLAN aruanne Töö tegijate nimed: Töö tegemise kuupäev: Tue Nov 8 13:43:45 2016 1. WLAN tugijaama seadistamine WLAN tugijaama seadistamise IP osa Viimane Esimene Teine kasutatav kasutatav aadress Maski Võrgus seadmetele kasutatav aadress - Aadressruumi viimane Variant Võrgu võrgumask -...
Anton Adoson PINNAKAREDUSE MÕÕTMINE LABORITÖÖ NR. 02 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 03.12.2015 Allkiri: Tallinn 2015 1. Töö vahendid: Nr. Nimetus 1. Euroopa pinnakareduse Ra etalon 2. Nõukogude pinnakareduse Ra etalon 3. Profilomeeter Surtronic 2. Töö käik: 1.Määrata visuaalselt pindade pinnakaredus Ra nõukogude etalonidega vastavuses nende pindade töötlemise meetodile (freesimine, treimine, lihvimine jne). 2.Määrata visuaalselt pindade pinnakaredus Ra Eur...
ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool Töö nr 1 Tööstusliku sagedusega kõrgepinge allikad ja mõõtmine Labor mõõdetud: 02.11.2008 Õppejõud: Ivo Palu Tudengid: Tallinn 2009 Sisukord Töö eesmärk 3 Katseseadme põhimõtteskeem 3 Mõõtetulemused tabelites 4 Kuullahendi abil gradueeritud pingeallika primaarpinged ja iga primaarpinge 5 gradueeritud koefitsiendid, ning otsitav gradueerimis koefitsient Mõõd...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Oleg Toming 083905 IAPB28 Labor nr. 3 3 «Arvutid I» Õppejõud: Marina Brik Tallinn 2009 Variandikood: 161-4774/14304 - , 4 , . - , , ( ). F1=A + B (aritmeetiline liitmine) = A B F2=rol A (ringnihe vasakule) = A () F3=inv A (inverteerida A väärtus) = A F4=A xor B = XOR A B F1: A B = 0010 B = 0111, 0010 (2) + 0111 (7) = 1001 (9) F2: A () A = 1001, 0011. 1000, 0001. F3: A A = 1111, 0000. 1000, 0111. F4: XOR A B F1: A B , 74- Texas Instruments (74283), . ,...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Oleg Toming 083905 IAPB28 Labor nr. 2 2 «Arvutid I» Õppejõud: Marina Brik Tallinn 2009 Variandikood: 160-4701/14303 Järjestikülekandega loendur mooduliga 15, +1 : HEX Q3 Q2 Q1 Q0 DEC 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 1 2 0 0 1 0 2 3 0 0 1 1 3 4 0 1 0 0 4 5 0 1 0 ...
ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool LABORATOORNE TÖÖ NR 3 REAKTIIVVÕIMSUSE KOMPENSEERIMINE Labor mõõdetud: 06.11.2008 Õppejõud: Jaanus Ojangu Tudengid: Tallinn 2008 1. Skeem Mudelskeem 2. Liini parameetrid Liini parameetrid on järgmised: 3. Mõõtetulemused p, MW q, Mvar QK, Mvar U1, kV U, kV P, MW Q, Mvar P, MW Q, Mvar 1 10 5 0 105,57 4,43 0,30 -4,31 10 1 2 10 5 2 106,67 3,33 0,27 -4,41 10 -1 3 10 5 4 107,81 2,19 0,27 -4,47 10 -3 4 10 5 6 108,95 1,05 0,...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Olga Dalton 104493 ARVUTID I PRAKTIKUM NR 1 Töö aruanne Tallinn 2011 Olga Dalton 104493 IAPB21 Ülesanne aines IAF0041 Arvutid I Labor nr. 1 Ülesanne väljastatud: 31.01.2011 19:55 Ülesande sooritaja: Olga Dalton Matrikkel: 104493 Ülesande esitamise tähtaeg: 3. tunniplaanijärgne praktikum Staatus: Määramata Kuupäev: 31.01.2011 Variandikood: 262-6804/21101 Ülesande tüüp: P Ülesande püstitus Segmentindikaatori ühe segmendi juhtimineks tarviliku skeemi koostamine etteantud elementbaasil Ülesande variandi info: Segment : E Elementbaas : {NAND} ...
Anton Adoson KEERME KESKLÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE LABORITÖÖ NR. 12 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus 1. Digitaalne kõrgusmõõdik Töö käik: 1.Mõõta digitaalse kõrgusmõõdikuga graniitaluslaual mõõt M abijuhendi mõõteskeemi alusel kolme traadi abil kahes risttasapinnas 3 korral. Selleks viige kõigepealt mõõdiku mõõteotsik vastu graniitaluslauda ja nullige digitaalskaala. Nüüd võib alustada mõõtmisi. Pöörake tähelepanu, et mõõtevahend paikneks graniitlaual stabiilselt, vajadusel muutke keermega detaili ja kõrgus...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Aleksander Beljavski 134810 MAHB62 Labor nr. 1 Aines «Arvutid I» Õppejõud: Teet Evartson Margit Aarna Tallinn 2017 Ülesanne Segmentindikaatori ühe segmendi juhtimineks tarviliku skeemi koostamine etteantud elementbaasil Segment: G Elementbaas: NOR Variandikood: 575-12423/46183 Meie element on «G» Segm X1 X2 X3 X4 Y ent 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 0 Karnaught map: 2 0 0 1 0 1 3 0 0 1 1 1 4 0 1 0 0 1 5 0 1 0 1 1 0 0 1 6 0 1 1 0 ...
RASKUSKIIRENDUS LABOR Õppeaines: FÜÜSIKA 1 Mehaanikateaduskond Õpperühm: ET-11b Juhendaja: lektor Sergei Ptsjolkin Tallinn 2013 1. Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest krgemal asuvast punktist ja vib raskusju mjul vabalt vnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vngub lpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vnkeamplituudide korral,kui vnkumist vib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). l jo...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Oleg Toming 083905 IAPB28 Labor nr. 1 1 «Arvutid I» Õppejõud: Marina Brik Tallinn 2009 Variandikood: 159-4676/14294 Segment : F Elementbaas : {NAND} x4 x3 x2 x1 y 0 0 0 0 0 1 1 0 0 0 1 0 2 0 0 1 0 1 3 0 0 1 1 0 4 0 1 0 0 0 5 0 1 0 1 0 6 0 1 1 0 1 7 0 1 1 1 0 8 1 0 0 0 1 9 1 0 0 1 0 A 1 0 1 0 1 b 1 0 1 1 1 ...
Anton Adoson SILINDRI SISELÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE SISEINDIKAATORIGA DIESELLA LABORITÖÖ NR. 10 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 19.11.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Siseindikaator 20-200 mm 0,01 mm 2. Kruvik 75-100 mm 0,01 mm Töö käik: 1.Mõõta sama kruvikuga 75 – 100 mm eelnevalt koostatud siseindikaatori Diesella mõõtevarda pikkus 3 korral ja kanda tulemused alltoodud tabelisse 1. Mõõtevarrast tuleb mõõta maksimaalse pikkusega ja ilma kokkusurumiseta. 2...
ESF meede 1.1. projekt nr 1.0101-0176 ,,Kutseõppeasutuste õppekavade arendus" Õppekavarühm: Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Õppekava "AUTOMAALER" üld- ja põhiõpingute moodulid SELETUSKIRI 1. Õppekava eesmärk Automaalri õppekava eesmärk on võimaldada õppijal omandada sellised teoreetilised, praktilised, sotsiaalkultuurilised valmisolekud, et ta suudab: · iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ja oskusi erinevates töösituatsioonides; · planeerida, teostada ja hinnata oma tööd ning kes: · väärtustab oma kutseala ja arendab oma kutseoskusi; · on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele; · omab õpi-, analüüsi-, kriitilise mõtlemise ja probleemide lahendamise oskust; · omab suhtlemisoskust ja valmisolekut meeskonnatööks; · tegutseb kliendipõhiselt tööülesannete täitmisel; · oskab kasutada erinevaid teabeallika...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine Labor 1 aruanne Maria Kohtla 103548IAPB 14.04.2011 Tallinn 2011 Mõõtetulemused Katse nr Ti Väärtus (ms) 1 2001 2 1995 3 2157 4 1912 5 1904 6 2043 7 2214 8 2033 9 1804 10 1758 11 1981 12 1768 13 1747 14 1965 15 1741 16 1645 17 1961 18 2032 19 2072 20 1744 21 1874 22 2013 23 2033 24 2046 25 2042 26 2014 2...
Iseseisev töö nr.2 1l. Kasuta artiklit ,,Drivers of Convergence in Eleven Eastern European Countries" ( http://elibrary.worldbank.org/content/workingpaper/10.1596/1813-9450-6185) ja arutle selle üle, millised on Eesti tööjõuturu probleemid võrreldes EL 15-ga (Artikkel on ka Moodles). Meil on palju inimesi. Meie tootlikus on madal. Samas hetkel on meil probleem selles, et meie hairdus ei vasta nõudmistele, ehk meil pole piisavalt vajalikke 2. Miks töötus on nii majanduslik kui ka sotsiaalne probleem nii kogu Euroopa Liidu kui ka iga üksiku liikmesriigi jaoks? Esiteks kui on palju töötuid, siis turg ei elavne. Kuna paljudel on väike sissetulek, siis nad ei tarbi. Samas peab riik neid ülal pidama, kui samal ajal saaks selle rahaga mida targemat teha. Riikidevaheliselt võib liikuda inimesi, inimesed lähevad siinna, kus on kõrgemad tööturahad ning seal enam tööd edasi ei tee. Samuit kui on töötuid, siis ei liigu näiteks spetsialistid üh...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Rauno Kaasik 093581 Juhuhälbed Labor 4. Aines ISS0050 Môôtmine Juhendaja: Rein Jõers Brigaadis: Rauno Kaasik Urmo Saar Esitatud: Kaitstud: Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ________________ (allkiri) Tallinn 2010 Töö iseloomustus Juhuhälvete pôhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole vôimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus môôdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed môôtmisel on pôhjustatud môôtmisprotsessist. Töövahendid Generaat...
ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool Töö nr 4 ISOLEERÕLIDE LÄBILÖÖK Labor mõõdetud: 02.11.2009 Õppejõud: Ivo Palu Tudengid: Tallinn 2009 1) Töö eesmärk: Tutvuda isoleerõlide elektrilise tugevuse määramise metoodikaga. Isoleerõlisse asetatakse kaks elektroodi mille vahel tekitatakse sädelahendus pinge sujuva tõstmisega 2 kV/s. Esimese sädelahenduse tekkimisel määratakse läbilöögipinge. Tehakse 50 katset 1 minutilise vahega. Katseid tehakse 50 sellepärast, et isoleerõlidel on suur hajuvus. 2) Katseseadme põhimõtteskeem ...
Side labor 3 RS-liides ja modemid aruanne Töö tegijate nimed: Töö tegemise kuupäev: 2015 3.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja infobitid. Liikme nimi Valitud sümbol V Sümboli ASCII kood 0110101 signaali "1" nivoo 10,8 V signaali "0" nivoo -10,4 aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo 30,00 lõpuni mitu bitti selle aja jooksul edastati 9 signaali pilt OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja infobitid. Liikme nimi Valitud sümbol M Sümboli ASCII kood 1011001 s...
Töö nr 4 Isoleerõlide läbilöögi mõõtmine“ Labor mõõdetud: 15.10.2015 Õppejõud: Tudengid: Tallinn 2015 2 Sisukord 1.Katseseadme põhimõtteskeem.................................................................................................3 Joonis 1.1. Katseseadme põhimõtteskeem: Elektrilise tugevuse määramise katsenõu [1].........3 1. Katseseadme põhimõtteskeemi seletamine.........................................................................3 2.Mõõtetulemused.......................................................................................................................4 ...
Home Assignment nr. 1 Social Empirical Research (1) 1. What is/ are the research question(s) of this paper? 2. Which research design was applied? 3. Which sampling was used? 4. What kind of results are produced? 5. What are the main messages of this paper? 6. Is it a piece of quantitative or qualitative research? 1. Women entering in the Labour Force 1.1. How women actually make the decision to enter the workforce? Why women stay in the workforce? If women actually make the decision to enter the workforces? 1.2. Research design was Case Study. 1.3. Sampling based on differrent international researchers works, projects, statistical data derived from CSO Labour Force Statistics and interviews. 1.4. 1.5. Individual women make decisions whether to enter the labor for different reasons and ways. Importance of women´s individual...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Labor nr. 2 2 «Arvutid I» Õppejõud: Tallinn 20** 4- 74153 S0 S1. S0 S1 , . F0=A cmp B (võrdlustehe) 4- 74LS85. 3 4 E. . 1) A = 0101 (a3=0, a2=1, a1=0, a0=1) B = 0101 (b3=0, b2=1, b1=0, b0=1) F = 0010 (f3=0, f2=0, f1=1, f0=0) A=B 2) A = 0101 (a3=0, a2=1, a1=0, a0=1) B = 0100 (b3=0, b2=1, b1=0, b0=0) F = 0001 (f3=0, f2=0, f1=0, f0=1) A>B 3) A = 0001 (a3=0, a2=0, a1=0, a0=1) B = 0100 (b3=0, b2=1, b1=0, b0=0) F = 0100 (f3=0, f2=1, f1=0, f0=0) A
ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool Töö nr. 2 ÕHU LÄBILÖÖK JA PINDLAHENDUS TÖÖSTUSLIKU SAGEDUSEGA PINGEL Labor mõõdetud: 13.10.2008 Õppejõud: Ivo Palu Tudengid: Kaisa Kaasik Lauri Luige Eero Tibar Karl Valge Tallinn 2008 Sisukord Töö eesmärk ............................................................................................................................................ 3 Katseseadme põhimõtteskeem............................................................................................................... 3 Mõõtetulemused............................................................................................
Labor nr 3 Paralleelülekandega loendur mooduliga 9, -1 $ 3 0.000005 150 200 440 200 400 1 2 5 w 176 472 176 304 0 4.621633621589249 50 5 50 w 248 472 192 472 0 w 176 304 192 304 0 193 296 216 328 216 0 0 w 192 464 192 440 0 150 192 176 192 136 1 4 0 193 296 344 344 344 0 0 w 392 472 392 440 0 w 392 216 392 184 0 193 296 472 312 472 0 5 w 192 472 192 464 0 w 392 184 200 184 0 193 296 88 312 88 0 5 150 200 304 200 272 1 3 0 w 200 184 200 176 0 L 248 552 168 552 0 1 false w 392 344 392 312 0 w 176 304 176 176 0 50 w 208 304 208 312 0 w 208 312 224 312 0 w 248 552 248 472 0 w 192 472 176 472 0 w 224 312 392 312 0 w 224 312 224 176 0 w 248 464 264 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Labor 4: juhuhälbed Juhendaja: Rein Jõers Dotsent Üldine iseloomustus Juhuhälvete pôhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole vôimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus môôdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed môôtmisel on pôhjustatud môôtmisprotsessist. TÖÖ KÄIK Ajaintervallide käsitsi môôtmine Vaatleme täpsete ajavahemike käsitsi môôtmisi ning määrame sellistel môôtmistel tekkiva mõõtevea. Seega vaatleme mõõtevigu, millised tekivad seoses inimese osavôtuga môôtmisprotsessist. Katsetaja (1) mõõdab generaatori impulsi pikkust t0 jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule b valguse süttides ja valguse kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel mõõdetakse sagedusmõõturiga...
Labor 1. Telefoni juhtmepõhine analoogliides. Laboratoorse töö tegid: Töö tegemise aeg: 1 september 2011 Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud"), vastavaid (telefoni)terminali seisundeid (rahu- ja hõiveseisund) ning neile vastavaid signaale telefoniliinil. Osa 1 voltmeetriga Analoogliidese parameetrite mõõtmine Etteantud takisti väärtusega 65 oomi on ühendatud vastavalt mõõteskeemile joonis 1. Mõõtsime alalispinge terminalseadme rahuseisundis (telefonil toru hargil) ning terminalseadme hõiveseisundis (telefonil toru võetud) punktides 1, 2 ja 3. Joonis 1. Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55,2 55,2 0 Hõiveseisund 10,5 7,1 3,4 Kontrollime vastavust U1=U2+U3 ja näeme, et mõõtmistel on samad tulemused mis arvutatutel. 55,2 V = 55,2...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatjuhtimissüsteemid, ISS0021 Labor nr. 1 Antenni mudel Rain Jõearu 040737 IASB Tallinn 2008 1. Mudeli lähteandmed [X1]- antenni nurk [rad] '[X2] - antenni nurga muutumise kiirus J - kõikide keerlevate osade inertsmoment [kg*m2] J = 20 Bs - igasuguste sumbumiste summaarne koefitsient [kg*m2/s] Bs = 16 M - mootori poolt arendatav moment [kg*m2/s2], M = k*U(t) Md - tuule häiringu moment [kg*m2/s2] e olekuhäiring Xh U(t) - mootori sisendpinge [V] A = 0 1.0000 - olekumaatriks 0 -0.4000 B=0 - sisendmaatriks 0.1945 C - väljundmaatriks D - otsesidemaatriks G - häiri...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatjuhtimissüsteemid, ISS0021 Labor nr. 2 Pöördpendli modelleerimine ja juhtimine. Rain Jõearu 040737 IASB Tallinn 2008 1. Mudeli lähteandmed X0 = [-0.1; 0; 0; 0] - algolek Xs = [0; 0; 0,7; 0] seadesuurus X(t) - olek A = 0 1 0 0; 17.64 0 0 0; 0 0 0 1; -0.784 0 0 0 ] B = [0; -0.3333; 0; 0.2] C=eyes(4) D=zeros(4,2) G = [0; 0; 0; 0] - olekuhäiringu sisendmaatriks M= 5 - mass X1 pendli nurk rad X2 - pendli nurga muutumise kiirus X3 - pendli asend X4 - pendli asendi muutmise kiirus U(t) - Jõud N, 2. Vormistatud eksperimendi lühiselgitus Ülesandeks oli pendli hoidmine püsti asendis nii, et juhtimine toimuks võimalikult kiiresti ja paramee...
Maamõõtmise eksami kordamisküsimused 1. Kordinaatide määramine 1:50000 kaardi pealt (1:50000 tähendab et 1 cm kaardil vastab 50 000 cm looduses ehk 1 cm = 500 m looduses ehk 1 cm = 0,5km looduses) Geodeetilised kordinaadid on punkti laius B ja pikku L - Neid määratakse kordinaatide järgi, et saada kordinaadid peame selleks tõmbama sirged jooned läbi punaste ristide, mi sasuvad kaardil. - Seejärel näeme üleval kaardil asuvaid kordinaate ja nende vahesid, selle järgi saame mõõta sirgest asuva punkti kauguse ja selle korrutada kaardi mõõtkavaga. Nii saamegi laiuse B ja pikkus L. Ristkordinaadid X jaY - Maamõõtmises on kordinaadid teist pidi ehk X on ülespoole ja y on vasakule - Kordinaatide määramiseks on kaaridle tõmmatud mustade peenjoontega ruudustik, m...
Mullateadus 1. Miks on vaja võtta mullaproove? mulla viljakus-millised ja kui palju on toitaineid mulla pH huumushorisondi tihedus saame teada, millised väetisi ja kui palju on vaja anda saame teada, milliseid kultuuri saab vastaval mullal kasvatada 2. Mis ajal peaks mullaproove võtma? kevadel enne väetamist sügisel peale saagi koristamist pole mõtet proove võtta peale väetamist, lupjamist, vihma (~3h) 3. Kust kohast pole mõtet/ ei tohi mullaproove võtta? mikrolohud kokku-ja lahkukünnivaod üldmullamastaabist täiesti erinevast kohast kraavi äärest 4. Kuidas mullaproove võtta? Tööriistad: mullapuur, labidas. Taluniku vaatevinklist: Alumist horisonti kaasa võtta ei tohi. Kui puutub, puhastatakse puuri ots ära. Kui on suur põld, jaotatakse põld 3-5 ha osadeks, kust proove võetakse 10-20 kohast. Eraldi võetud proovid segataks...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS Töö nr: 2 Nimi: Kuupäev: Töökeskkonna mikrokliima Kursus: 24.03.15 tingimuste uurimine TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda: (1) ruumi mikrokliima parameetrite otsese mõõtmise metoodikaga kasutades temperatuuri-, suhtelise õhuniiskuse ja õhu kiiruse määramise seadmeid; (2) mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID 1. Digitaalne termohügromeeter ...................................................... 2. Testo termo-anemomeeter 405-V1 (Velocity stick) 3. Baromeeter ...................................................... Standardid EVS 916:2012 ja EVS-EN 15251:20...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 5: RUUMIDE VALGUSTATUSE HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 15.04 5a. Auditooriumi loomuliku valgustatuse Joonas Hallikas Kellaaeg: hindamine 5b. Tööruumi tehisvalgustatuse hindamine Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Uurida luksmeetri tööpõhimõtet. Tutvuda loomuliku valgustuse ning tehisliku valgustuse mõõtmise ja hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID 1. Luksmeeter 2. Mõõdulint 3. Standard EVS-EN 12464-1:2011 ,,Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad"1 TEOREETILINE OSA Kuna nägemise kaudu saab inimene ca 90 % infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid tööko...
Pure Competition Competition The word "competition" may be used in two ways: rivalry (synonym; opposition, antagonism) structural competition or "pure competition" The main characteristics of competition: 1. Number of firms 2. Type of product 3. Control over price 4. Conditions of entry 5. Nonprice competition 6. Information flow Pure Competition · Involves very large numbers of sellers and buyers. · Firms producing identical or homogeneous products. · Standardized product (a product identical to that of other producers). (ex. corn or cucumbers). · Free Entry and Exit: no significant legal, technological, financial, or other obstacles prohibiting new firms from selling their output in any competitive market N...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” MEDITSIINILINE LABOR Üliõpilane: Natalia Novak Õpperühm: YAMB51 Matrikli nr.: 142487 Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2016 SISUKORD 1 ÜLDVAADE...........................................................................................................................................3 1.1 TAUST...............................................................................................................................
3. TÖÖ VORMISTAMINE 3.1. Vormistamise üldnõuded Kõik kirjalikud tööd vormistatakse arvutiga valge lehe ühele küljele (v.a tiitelleht). Lehekülje vormistamisel on järgmised nõuded: Iga töö põhiosa lehekülje (v.a tiitelleht) ja lisade päisesse (Header) lisatakse paremjoondatult töö pealkiri (pikki pealkirju võib ka lühendada) kirjakuju TimesNew Roman ja tähesuurusega 10 punkti; Lehekülje number kirjakujuga Times New Roman ja kirjasuurusega 12 punkti lisatakse lehekülje jalusesse (Footer) paremjoondatult alates teisest leheküljest; Lehe vabad servad üleval ja all peavad olema 2,5 cm, vasakul 3 cm ning paremal 2,5 cm; Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa – sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti. Teksti vormistamisel kasutatakse ...
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 108 Õigusaktid 2 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõju...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Chaty Uibopuu TT-11 Erialaga seotud tervistkahjustavad tegurid ja tegurite mõju reguleerivad seadusandlikud aktid EV-s Referaat õppeaines ,,Töökeskkond" Juhendaja õpetaja Aivar Kalnapenkis Väimela 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tööandjatel on õiguslik ja moraalne kohustus tagada ohutu ja tervislik töökoht. See on ka rahaliselt otstarbekas väärtusliku töötaja kaotamine vigastuse tõttu on ärile halb ning samuti on asendustöötaja värbamine ja väljakoolitamine kulukas. Enamikku tööõnnetusi on võimalik ennetada tõhusa koolitusega ühendatud hea juhtimise ja järelevalve abil. Tööõnnetuste ennetamine on lahutamatu osa eduka ettevõtte juhtimisest. Tööandjad saavad enamikku tööõnnetusi ja kutsehaigusi ennetada, tuvastad...
Tööleht nr 4 . Valitud riigi – Suurbritannia majandus. Õpilase nimi: Andmeallikaid kasutades ära unusta viitamist. Arvandmete kasutamisel tuleb lisada ühikud ja aastad. NB! Kui kasutad lisalehti – kinnita/klammerda need töölehe külge . Märkus! Andmed, mis olen kirjutanud kajastuvad enamikes ülesannetes 2008-st aastast. Mõnel üksikul kohal on värskem ja uuendatud materjal 2009 aastast. 1. Millised on Sinu riigi majanduse arengut soodustavad tegurid? Millised takistavad tegurid? Leia/nimeta 2 olulisemat mõlemal juhul. Soodustavad: a. Põllumajandus on intensiivne, palju masintööd, mis on euroopa standartile vastavalt efektiivne, tootes 60% vajaminevast toidust vaid kahe protsendilise tööhõivega kogu riigist. b. Väga suurtes kogustes loodusliku gaasi, sütt ja õli, millega sai temast üks tähtis energia importijaid aastal 2005. Takistavad: ...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works Tartu 2008 ABSTRACT Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja. The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works. Tartu, 2008. Methodology Guide. 29 pages, with Appendices 51 pages, 4 figures. Format A4. In Estonian language. UNDERGRADUATE WORK, DRAWING UP, GUIDE, PRESENTATION The Guide deals with the presentation requirements of undergraduate's technical research papers and bachelor papers. Separate chapters are about the presentation of tables and drawings, general structure and ordering of the report and contents. There are also some guidelines concerning equations and bibliographic ...
Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool MTM40LT Ove Hillep Optiliste sensorite kasutamine veearvestite taatlusprotsessis Bakalaureusetöö Autor taotleb tehnikateaduste bakalaureuse akadeemilist kraadi Tallinna Tehnikaülikool 2014 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et käesolev lõputöö on minu iseseisva töö tulemus. Esitatud materjalide põhjal ei ole varem akadeemilist kraadi taotletud. Töös kasutatud kõik teiste autorite materjalid on varustatud vastavate viidetega. Töö valmis Lauri Lillepea juhendamisel “.......”....................201….a. Töö autor ............................. allkiri Töö vastab bakalaureusetööle ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut Kadi Pihlak VÄLISRIIKIDEST PÄRIT TÖÖTAJATE DISKRIMINEERIMINE EUROOPA LIIDU RIIKIDES PENSIONI MAKSMISEL essee Juhendaja: lektor Kari Käsper Tallinn 2015 Sissejuhatus Antud teema on valitud kuna pension on tänapäeval väga aktuaalne teema tulenevalt Euroopa Liidu rahvastiku vananemisest, mille on põhjustanud madal sündimus. Lisaks siseriiklikele pensioniga seotud muredele on Euroopa Liidu kodanikel tekkinud probleeme eri riikides töötades diskrimineerimisega pensionimaksmisel, eriti kui pensionit saadakse mitmest riigist. Kuna globaliseerumine ja ka välismaal töötamine on muutunud üha tavalisemaks ning tulevikus on väga tõenäoline, et paljud Euroopa Liidu kodanikud saavadki oma pensioni mitmest rii...
SOOLISTE ERINEVUSTE PSÜHHOLOOGIA KODUTÖÖ UURIMISVALDKOND Soolised erinevused karistamise,selle raskusastme määramisel PROBLEEM Karistamine,selle olemusest ja isiku konkreetsest teostusastmest tulenevad võimalikud tagajärjed ja mõjud sotsiaalses kontekstis. Kas erinevused meeste ja naiste hinnangutes karistamisel võiksid viidata sotsiaalselt aksepteerimatutele tagajärgedele. TEOORIA Karistamist kui sellist on uurinud Nobes,1999 Briti näitel, Wolfner & Gelles, 1993 Ühendriikide näitel ja samuti Wissow,2001 ja Holden,1999 ning Harper,2006. Suhtumist laste karistamisse on uuritud väga palju, küll loetakse sooliste erinevuste uurimuste algusajaks 1970ndaid aastaid. Oma uurimuses on Hyde, 1984 aastal leidnud, et erinevused meeste ja naiste vahel ei pruugi mitte just alati ilmneda. Oma uurimustes üritasid psühholoogidfeministid tõestada, et peamisteks erinevuste tekitajateks on nn. Sotsiokultuurilised faktorid. Psühhooloogide se...
annaabi.ee 
