Füüsika I labor - raskuskiirendus (0)

Tallinn 2019
RASKUSKIIRENDUS
LABOR
Õppeaines: FÜÜSIKA 1
Mehaanikateaduskond
Õpperühm: ET-11b
Juhendaja : lektor Sergei Ptsjolkin
1. Tööülesanne.
Maa raskuskiirenduse määramine.
2.Töövahendid.
Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint.
3.Töö teoreetilised alused.
Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks.
Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt:
kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus.
Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A).
l
joonis A joonis B
Füüsikalise pendli (joonis B) vōnkeperiood T on arvutatav valemiga:
kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m - pendli mass.
4.Töökäik.
Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil.
1.Mōōtke pendli õla pikkus.
2. Pange pendel vōnkuma väikese amplituudiga.Veenduge,et pendel vōngub ilma keerdvōnkumisteta.Määrake etteantud n täisvōngete kestvuse aeg t .
Täisvōngete arvuks vōtta 20 ÷ 30.
3.Mōōtmised teostage 6 erineva pendliga.
Tulemused kandke tabelisse.
Penedel 1
Katse
nr.
l, m
N
t, s
T, s
T², s²
gǀ, m/s²
­ˍ
g - gǀ, m/s²
1.
0,84
10
18,28
1,83
3,34
9,93
0,02
2.
0,84
10
18,38
1,84
3,39
9,78
0,17
3.
0,84
10
17,91
1,79
3,21
10,33
0,35
4.
0,84
10
18,22
1,82
3,32
9,98
0,03
5.
0,84
10
18,43
1,84
3,40
9,75
0,2
6.
0,84
10
18,28
1,83
3,34
9,93
0,02
Keskmine
g = 9,95
∆ = 0,3
Pendel 2
Katse
nr.
l, m
n
t, s
T, s
T², s²
gǀ, m/s²
­ˍ
g - gǀ, m/s²
1.
0,56
10
15,08
1,51
2,28
9,70
0,09
2.
0,56
10
15,07
1,51
2,28
9,70
0,09
3.
0,56
10
14,97
1,50
2,25
9,83
0,04
4.
0,56
10
15,00
1,50
2,25
9,83
0,04
5.
0,56
10
15,00
1,50
2,25
9,83
0,04
6.
0,56
10
14,94
1,50
2,25
9,83
0,04
Keskmine
g = 9,79
∆ = 0,6
Pendel 3
Katse
nr.
l, m
n
t, s
T, s
T², s²
gǀ, m/s²
­ˍ
g - gǀ, m/s²
1.
0,8
10
17,95
1,80
3,24
9,74
0,01
2.
0,8
10
18,09
1,81
3,28
9,63
0,1
3.
0,8
10
18,15
1,81
3,28
9,63
0,1
4.
0,8
10
17,91
1,79
3,20
9,87
0,14
5.
0,8
10
18,03
1,80
3,24
9,74
0,01
6.
0,8
10
17,97
1,80
3,24
9,7
0,01
Keskmine
g = 9,73
∆ = 0,6
Pendel 4
Katse
nr.
l, m
n
t, s
T, s
T², s²
gǀ, m/s²
­ˍ
g - gǀ, m/s²
1.
0,76
10
17,44
1,74
3,04
9,85
0,09
2.
0,76
10
17,50
1,75
3,06
9,80
0,04
3.
0,76
10
17,59
1,76
3,10
9,68
0,08
4.
0,76
10
17,43
1,74
3,04
9,85
0,09
5.
0,76
10
17,60
1,76
3,10
9,68
0,08
6.
0,76
10
17,63
1,76
3,10
9,68
0,08
Keskmine
g = 9,76
∆ = 0,82
Pendel 5
Katse
nr.
l, m
n
t, s
T, s
T², s²
gǀ, m/s²
­ˍ
g - gǀ, m/s²
1.
0,5
10
14,22
1,42
2,02
9,77
0,02
2.
0,5
10
14,09
1,41
1,99
9,91
0,14
3.
0,5
10
14,10
1,41
1,99
9,91
0,14
4.
0,5
10
14,25
1,42
2,02
9,77
0,03
5.
0,5
10
14,03
1,45
2,10
9,5
0,23
6.
0,5
10
14,34
1,43
2,04
9,68
0,07
Keskmine
g = 9,74
∆ = 0,31
Pendel 6
Katse
nr.
l, m
n
t, s
T, s
T², s²
gǀ, m/s²
­ˍ
g - gǀ, m/s²
1.
0,675
10
16,50
1,65
2,72
9,8
0,13
2.
0,675
10
16,78
1,68
2,82
9,45
0,22
3.
0,675
10
16,50
1,65
2,72
9,8
0,13
4.
0,675
10
16,66
1,65
2,72
9,8
0,13
5.
0,675
10
16,72
1,67
2,79
9,55
0,12
6.
0,675
10
16,57
1,66
2,76
9,65
0,02
Keskmine
g = 9,67
∆ = 1
Raskuskiirenduse tuletasime matemaatilise pendli võnkeperioodi valemist ning saime
6