Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lääne-Euroopast varakeskajal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirik, paavst, bütsants, rooma, slaavlased, vürst, senjöör, tekkima, linnaelu, vasall, konungid, ruunid, keiser, kogukond, läänekirik, keskjooksul, frangid, valitsesid, kirikuriik, ariaanlus, olend, naturaalmajandus, feodaalkorra, lõplikult, sõjaväes, vaimulikud, pidasid, vaimuelu, munkade, karolingide, skandinaavia, viikingid, bondid, austasidVarakeskaeg Keskaja piirid on kokkuleppelised.Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas · Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) · Ameerika avastamist Kolumbuse poolt( 1492) · Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal( 1517) Varakeskajal oli Europpa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud( V-X saj) Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu(XI-XIII saj)
Kuninglik suguvõsa käsitles riiki kui perekondliku varandust, millega kaasnesid ka vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. Võim nendes ei kuulunud enam kuningatele, vaid kuninga suursugustele kojaülematele majordoomustele. Paavstid ja langobardid Itaalias: 560. aastatel vallutas Itaalia uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid. Ida-Rooma keiser ei suutnud Itaaliat kaitsta.Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias. Hilise keisririigi ajast peale oli kirik kandnud linnades hoolt vaeste eest ja mõistnud kohut kristlaste üle. Paavstidest said 7.saj alguseks Rooma linna ning ümruskonna tegelikud valitsejad, nii hakkas kujunema tulevase paavstiriigi tuumikala. Karl Martell ja Pippin Lühike: 687. a. koondas ühe piirkonna majordoomus Frangi riigis kogu võimu enda kätte.Majordoomuse võimu suurendas veelgi Karl Martell. Tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said 732. a Poitiers lahingus lüüa
Sellest ajast on pärit ka mõiste "pime keskaeg". Iseloomulikud jooned: Feodaalkorra kujunemine ja selle võidukäik, naturaalmajandus, linnade kujunemine, kaubanduse areng, tsunftikäsitöö õitseaeg, areneb rahamajandus, feodaalne killustatus. 2. Ülevaade Frangi riigi ajaloost varakeskajal. V saj lõpul tungis Chlodovech vägedega Galliasse, tõrjuti läänegoodid Hispaaniasse. 495 lasi Chlod. end ristida ja sundis oma rahvast usku vastu võtma. Ühines katoliku kirikuga, lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes nägi koos aristokraatiaga frankides liitlast ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanide vastu. VI ja VII ühtsus kadus ja võim nõrgenes. Riigi jagamisel poegade vahel, tulid vennatapusõjad. Kujunesid suured piirkonnad, mis allusid majordoomustele. 560. vallutas Itaalia langobardid. Ariaanlikul kujul ristiusk, Rooma tsivilisatsioonist vähe mõjutatud. Sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust, vaenulikud suhted Rooma põliselanike vahel
2) Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. – a) Tõusu põhjused: Clodovech lasi ennast ristida. Läänegootide tõrjumine Hispaaniasse. Liitumine katoliikliku kirikuga. Frangi võimude ühendamine. b) Õitsengu põhjused: Karl Suure valitsusaeg, kultuuri õitseng. c) Lagunemine: Ludwig Vaga nõrk valitsemine ja ei suutnud ka riiki vaos hoida, erinevad piirkonnad hakkasid mässama, riigi jagamine Verduni kokkuleppega. 3) Miks hääbus linnaelu ja kaubandus keskaja alguses? – Enamik asulaid (linnu) toimisid eelkõige administratiivsete ja usuliste, mitte kaubandus- ja käsitöökeskustena, linnaelu langusega kaasnes ka kaubanduse allakäik. Domineerima hakkas naturaalmajandus. 4) Nimetage naturaalmajanduse, feodaalkorra ja pärisorjuse tunnused. – Naturaalmajanduses tehakse kõik tööd ise ning kaubandus ei oma tähtsust. Feodaalkorras on maaomanikud (mõisnikud, kirikud, riigid) ning sõltuvad talupojad,
SISSEJUHATUS JA KRONOLOOGIA SISSEJUHATUS o Keskaja piirid on kokkuleppelised. Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. o Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas: Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) Ameerika avastamist Kolumbuse poolt ( 1492) Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal (1517) o Varakeskajal oli Euroopa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud ( 5-10 saj) o Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu (11-13 saj)
Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel
1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi)
1) Mis on keskaeg? Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli? Keskaeg on ajalooperiood. Keskaja algust loetakse 476LääneRooma langemine 395Rooma impeerium jagunes lõplikult kaheks:lääne rooma ja ida rooma 330Rooma pealinnaks sai konstantinoopol 180Rooma keiser marcus aureliuse surm,mille järel hakkas lagunema rooma rahu. Lõpuks 1453 konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1492. Kolumbus avastas Ameerika 1517usupuhastuse algus saksamaal Keskaeg jaguneb: Varakeskaeg 510 saj Kõrgkeskaeg 1113 saj Hiliskeskaeg 1415 saj Vanauusaeg 1618 saj Keskaeg oli euroopas. Keskaega võib piiritleda alaga kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. 2) Nimetage Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused.
kultuuritõusu vahel. Praegult peetakse, seda perioodi oluliseks, viljakaks ja loominguliseks Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt. Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Kirjutage tabelisse aastad ja nendega seotud sündmused, mida tähistatakse keskaja alguse ja lõpuna. ALGUS LÕPP *viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma *Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku keisririigi likvideerimine hävingut *Rooma riigi kaheks jagamine *Ameerika avastamist *Rooma impeeriumi pealinna üleviimine Konstantinoopolisse *reformatsiooni Saksamaal Millisteks perioodideks jaotatakse keskaega. Märkige tabelisse perioodi aeg, nimetus ja iseloomulikud jooned.
Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile
hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad) elasid Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma võimule. Kuningas Chlodovech otsustas vastu
Kirjutati seadustekogu ,,Saali õigus" (esimene germaanlaste kirjalik seadustekogu). Merovingid (5-8. sajandil). Riik jaotati Chlodovechi poegade vahel, tänu millele riigi ühtsus kannatas. Sel ajal kohalike ülikute hertsogite võim suurenes ning kuningavõim vähenes. Võim koondus majordoomuste kätte. Karolingid (8-10. sajandil). Aluse pani Karl Martell. Toimus sõjaväereform ning kirikuriigi asutamine. Tema poeg, Pippin Lühikene, tugevndas sidemeid paavstiga paavst vajas abi konfliktis langobardidega ning Frangi kuningas vajas toetust kuningatiitli pälvimiseks. Sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini Frankide kuningaks. Mõni aasta hiljem läks Pippin aga paavsti kaitsma langobardide eest, võidetud ala Rooma ja Ravenna ümbruse kinkis ta paavstile, kuhu tekkis kirikuriik. 3)Suur rahvasterändamine. Sai alguse 4. sajandil seoses hunnide liikumisega ning lõppes 6. sajandil. Hunnid, pärit Hiina ja Mongoolia
AJALOO ARVESTUS (Keskaeg) 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA (MÕISTE, PIIRID, TUNNUSED, PEROOODID) Mõiste keskaeg võeti kasutusele Itaalia humanistide poolt 15. sajand. Sellega piiritletakse ajajärku antiigi ja antiigi taassünni e. renessanssi vahel. Tänapäeval käsitletakse seda kui ajavahemikku antiigi ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikule kultuurile. Tunnused: 1) Uute rahvaste ilmumine 2) Ajaloo raskuskese kandub Vahemerelt põhja poole 3) Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga 4) Paavstide ja kuningate ainuvõimu tülid 5) Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord. Feodalism e. läänikord Keskaja ajaline piiritlus:
kohalikel koosolekutel ehk tingidel ja maakonna ühiskoosolekutel ehk alltingidel. Ülikuseisusesse tõusnud rikkamate bondide seast valiti omakorda kogukondade pealikud konungid, kellest tähtsamad said omakorda tervete maakondade ja nende liitude juhtideks Retkede põhjused:maapuudus, oldi sunnitud elatist teenima kaubandusest ja mereröövist, konungid tahtsid saada röövsaaki Retkede suunad:Briti saared, Reini jõu suudmeala, Põhja-Prantsusmaa, Hispaania Bütsants, araabia maad, Island, Põhjamere saared, Gröönimaa Maailmapilt: austasid loodusjõude, loodusobjekte, esivanemaid. Maailm oli nende kujutluses asustatud paljude müütliliste olenditega, kelle seas paistsid silma näiteks inimestele ohtlikud hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid, viimased toimetasid lahingus hukkunud sõjameeste laibad hukkunud sõdalaste valda Valhallasse. Nägid maailma kolmeosalise ilmapuuna: ülemised oksad ulatusid taeva, alumised põrgu
Keskaja algus ja lõpp: ALGUS: 476 Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamine LÕPP: 1453 Konstantsinoopoli vallutamine 1492 Ameerika avastamine 1517 usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Mõisted: SENJÖÖR suurfeodaal; oma valdustes poliitiline-, kohtu- ja haldusvõim VASALL keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal; lään koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjäär vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest FEODAAL maaisand FEOOD maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e senjöörilt; pärandamisõigusega maavaldus DOMEEN kuninga isiklik maavaldus BENEFIITS maavaldus ilma pärandamisõiguseta ALLOOD kohustustest vaba maavaldus, pärusvaldus VARJAAG viikingite nimetus Ida-Euroopas
1) Frangi riigi teke ja 4 valitsejat? 2) Frangi riigi sidemed roomakatoliku kirikuga? 3) Feodaalühiskonna olemus? Lääni suhted Kolm seisust Pärisorjus Naturaalmajandus 4) Keskaegse linna valitsemine ja selle suhted maaisandaga? 5) Elu korraldus ja olmetingimused Keskaegses linnas? 6) Linnades kujunenud uue ellusuhtumise olemus? 7) Paavsti võimu tugevnemise 3 põhjust Vara Keskajal? 8) Rooma katoliku kiriku korraldus? 9) Kloostrite tähtsus ja funktsioonid ühiskonnas? 10) Benedictuse reegli olulisemad põhimõtted? Mõisted: Chlodovech (466 511) Frangi riigi kuningas, Frangi impeeriumi rajaja. Ühendas oma võimu alla peaaegu kogu Gallia. Karl Martell (688 741) Frangi riigi majordoomus. Tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said lüüa ja tõrjuti tagasi.
(Avicenna lad. k.) pani kirja raamatu "Arstiteaduse kaanon", selgitas erinevate haiguste olemuste põhjuseid ja kirjeldas ka tervislikku toitumist; al Idrisi geograaf, koostas raamatu "Geograafia", seal ta kirjeldas talle teadaolevat maailma, suur osa teadmistest olid teiste kirjeldused, raamatu juurde kuulus ka 2 kaarti: üks oli paberil, teine oli graveeritud hõbekettale (3,34 x 1,42 m). Bütsants Ida-Rooma riik, mis kestis 395-1453. Riigikeel on kreeka keel. Keiser Justinianuse ajal (527-565) saavutas riik suurima hiilguse, Üsna pea see hääbus, sest võidelda tuli langobardide, bulgarite, lõunaslaavlaste ja araablastega. Kõige ohtlikumaks vaenlaseks kujunesid türklaste seldzukid. 1701. a. purustasid türklased Manzikerti lagingus Bütsantsi väe. Suur osa Väike- Aasiast langes islami usu võimkonda. Bütsants palus abi Rooma paavstilt ristisõjad
Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas 1)Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 2)Ameerika avastamist Kolumbuse poolt 1492 või 3) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1571 2. Chlodovech, Karl Martell, Pippin Lühike, Karl Suur kes olid need isikud ja mida suurt korda saatsid? Chlodovech: Oli frangi valitseja, võttis vastu ristiusu ja ühines katoliku kirikuga (alguse sai frangi valitsejate liit Rooma paavstiga) Karl Martell: Oli frangi riigi majordoomus, võitis Poitiers' lahingus 732 araablasi, hakkab sõjateenistuse eest maad andma Pippin Lühike: Karl Martelli poeg, 751 kroonis paavst ta Frangi kuningaks, 753 pani aluse Kirikuriigile Karl Suur: Pippin Lühikese poeg, vallutas suured alad, aastal 800 krooniti Roomas keisriks- Lääne-Euroopas oli taastunud keisrivõim 3. Varakeskaegse ühiskonna tunnused: linnade allakäik, naturaalmajandus,
ISIKUD: Clodovech-Frankide kuningas Belgia piirkonnas. Ta ühendas kõik frangid ja Clodovechi juhtimisel vallutasid nad roomlaste alad Gallias. Aastal 496 võttis ta vastu ristiusu. Karl Martell-oli Frangi riigi majordoomus. Sõdis Karl Martell edukalt idapoolsete germaani hõimudega ja liitis oma riigiga Lääne-Friisimaa ehk Hollandi. Pippin Lühike-e.Pippin III oli Frangi riigi kuningas.Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end ise 752, paavst kroonis ta 756.aastal. Karl Suur-Pippini järeltulijana päris trooni ta poeg, Karl Suur. Ta veetis enamus oma valitsusaja sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja alistades uusi rahvaid frankide võimu alla. Peagi peale kroonimist vallutas ta Itaalia ja sai seega Itaalia kuningaks. Erik Punane-rajas 10.sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale. Leif erikson- ehk Aulis, eesti tõlkja Thor -kõige laiemalt austatud taevajumal, kujutati punase habemega vanamehena,kelle vankrit vedas kaks sikku
rivaalitsevat germaanlaste riiki. Ajapikku võtsid germaanlased vastu ristiusu(496). VIII sajandiks oli Lääne-Euroopas hakanud domineerima Frangi riik, mille valitsejad tõrjusid Pürenee poolsaarelt lähtuva moslemite ekspansiooni (732 Karl Martelli võit Poitiersi lahingus) ning Itaalia allutamise järel panid aluse paavstiriigile (756.a). Aastal 800 kroonis paavst Leo III Frangi kuninga Karl Suure keisriks. Seega peti Karli riiki Vana- Rooma keisririigi järglaseks. Ka kultuurivallas soodustas Karl antiikpärandi uurimist ja jäljendamist. Karli järglaste ajal riik lagunes ning Lääne- Euroopat tabas IX X sajandil poliitilise killustatuse periood. Muistse Rooma impeeriumi lagunemise tulemusena hääbus Lääne- Euroopas sajanditeks ka kaubandus ning linnaelu. Kujunes naturaalmajandus. (nimetatakse sellist majandust, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad hoopis. Kõik, mis
Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants Lääne-Rooma ja Ida-ooma provintside erinevused: Lääne-Rooma oli roomalik, kuid üsna vaesed ja ka ei olnud nad kõige arenenumad. Lääne-Roomas oli väga vähe linnu. Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli.
vanemate nõukogu Ikonoklastid ikoonipurustajad keiser Leon Teemad sõjaväeringkonnad III-ga. Strateegid juhtivad väepealikud Ikonoduulid ikoonide austajad Stratioodid maakaitseväelased Hagiograafia pühakute elulood Kolleegium äri-ja ametiühing Konstantinoopoli hakati varasema kreekapärase nimetuse järgi kutsuma Bütsantsiks. Ametlikult oli riik aga Rooma keisririik ja elanikud roomlased. Enamik rääkis neist kreeka keelt, millest sai VII sajandil ka Bütsantsi riigikeel. Riigi tuumikaladeks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. Keiser Justinianuse valitsusajal püüti taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust. 1. Miks loetakse Bütsantsi Rooma riigi õigusjärglaseks? Rooma impeeriumi idaosa e Ida-Rooma keisririiki. Nimetus Bütsants on kaasaegne ning tuleneb tema pealinna Konstantinoopoli kreekakeelsest nimest Byzantion. 2
Pilet 1. 1) Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini
1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused
krooniti keisriks. Vallutas Itaalias langobardide kuningriigi, võttis kuninga tiitli. Hispaania sõdis araablastega ja alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Suurem osa Lääne-Euroopast allus talle (v.a. Briti saared, Lõuna-Itaalia, Hispaania). Majordoomus (ld k majaülem) Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Kuninga suursugune kojaülem, valitses sõltumatuid piirkondasid riigis. Kirikuriik Riik Kesk- ja Põhja-Itaalias, milles valitses paavst. Pippin Lühike kinkis need maad paavstile 756. Paavsti võimu kindlustamiseks loodi ürik, mis ütles, et juba Constantinus määras paavsti valitsejaks. Pippin Lühike frangi kuningas (741-768), Karl Martelli poeg. Toetas paavsti, et saada majordoomusest kuningaks. 751 kuulutas paavst ta kuningaks. Kinkis Kesk- ja Põhja-Itaalia paavstile. Poitiers lahing frangid Karl Martelliga araablaste vastu 732. Araablased said lüüa.
o Frej/Freja- viljakusejumal o Hiiglane Loke- kuri jõud 2.Suurbritannia 1)keldid: · 10.sajand eKr algas hõimude sisseränne · raua tootmine (tööriistad muutusid paremaks-ader) 2)roomlased: · 43. aastal pKr said roomlased endale uue provintsi Britannia · 2. saj. ehitati Hadrianuse müür · Järgmine keiser A.Pius lasi ehitada uue müüri 100km põhja poole · 5. sajand Rooma väed taandusid ja algas germaani võimude massiline sissetung 3)germaanlased: · germaanlaste enamiku moodustasid anglid ja saksid(sealt nimi anglosaksid) · 7. saj. olid germaanid vallutand põhja-britannia(inglismaa) · 9. saj. kujunes välja kõige mõjukam anglosaksi kuningriik- Wessex · 829.a. ühendas Wessexi valitseja Egbert kogu anglosakside maa Inglise kuningriigiks 4)viikingite rüüsteretked: · 8
Ajaloo suuline eksam Sissejuhatus:Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb(iseloomulikud jooned) (sissejuhatus) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Keskaeg on Euroopa tekkimise aeg. Seda perioodi hinnatakse kõige enam kultuuri, teaduse, tehnika ja teiste valdkondade arenemise pärast. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist aastal 476. Keskaja lõpuks loetakse aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558
496. Aastal, katoliikluse vormis. 843. Verdunis sõlmiti kokkulepe mis jagas riigi lõplikult kolmeks. Lääne-Frangi riigist sai Prantsusmaa, Ida-Frangi riigist sai Saksamaa ja Lõuna-Frangi riigist Itaalia. 4. Läänikorra kujunemine ja olemus. Põhjused miks ei saanud talupojad olla sõjaväes: 1) polnud raha 2) polnud aega 3) polnud oskusi. Selleks et saada sõjaväge, hakkasid Frangi valitsejad andma maad oma vasallidele sõjateenistuse eest. Senjöör annab maad, läänimees ehk vasall saab maad. Domeen on kuninga maa, mida ta ei läänistanud. 5. Naturaalmajandus. Maksti mitte rahas, vaid natuuras. Asi asja vastu. 6. Pärisorjuse kujunemine. Sunnimaisus, kujunes pärisorjus sest nende isiklik vabadus oli piiratud ja see sarnases orjusega. 7. Kiriku korraldus varakeskajal. Rooma paavst (papa-isa) Katoliku kiriku pea. Apostel Peetrus. Piiskop korraldas usuelu neile alluvas piirkonnas
1. Keskaeg (§1): mida pidada keskaja alguseks ja keskaja lõpuks (milliseid piire pooldaksid Sina), millal see mõiste kasutusele võeti, miks just selline nimetus, keskaja perioodid. - Keskaja alguseks võib pidada erinevaid sündmusi. Klassikaliselt loetakse keskaja alguseks aastat 476, mil langes Lääne-Rooma. Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj
kujunevad romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg 11.saj algus 14.saj. Iipool. Õitsenguperiood Hiliskeskaeg 16. saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine Kõrgkeskaeg 13.saj. Uus kriis, üleminekuajastu algus.(kliima halvenemine, 100-aastase sõja puhkemine, Euroopat laastav katk Must Surm, demograafiline tagasilöök) Feodaaltsivilisatsioon ala, kus religiooniks on katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil. Rooma rahu Lääne Rooma riigi langus ja feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüd. Caracalla edikt Rooma rahu lagunemise kiirenemine 212. aastast.Kõik impeeriumi territooriumil elavad vabad inimesed said Rooma kodaniku õigused, Rooma võimustruktuurid avati äärealade asukaile, kelle maailmavaade erines roomlase omast kultuuride kokkupõrge. Hunnid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks aastat 1453, kui Bütsants lagunes, teisalt võib nimetada lõpuks ka 1492
Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d
majapidamise korrashoiu eest vastutavaid isikuid, hiljem hakati selle nimetusega tähistama suurmajapidajaid ja piirkondade valitsejaid. 8. Pippin Lühike ja tema järeltulija Karl Suur Kui Karl Martell suri, tuli võimule tema oeg Pippin Lühike, kindlakäeline ja ettenäglik valitseja. Tugeva valitseja toetus oli riigi paavstile hädavajalik ning Pippin oskas oma kandidatuuri õigel ajal esile tuua. Ta korraldas kaks sõjakäiku mille tulemusel loovutasid langobaridid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna. Nii tekkis Paavstiriik ehk Kirikuriik. Tasuks abi eest kroonis paavst Pippini ametlikult ning nii oligki Frangis võimule tulnu Karolingid. Pippin Lühikese järeltulija oli kuulsaim Karolingide soost valitseja Karl Suur, kelle järgi sai nime ka dünastia. Ta muutus legendiks juba enda eluajal. Ühelt poolt võib öelda, et ta oli geniaalne väejuht, kuid teisest küljest hävitas ta rahvaid ning jäi elulõpuni kirjaoskamatuks.
annaabi.ee 
