Kõrb (0)

Viljandi Valuoja Põhikool
KÕRB
referaat
05.05.2008
Viljandi
Kõrb
Kliimavööde: Troopiline kliimavööde aga osad kõrbed on ka lähistroopilises ja parasvöötmes.
Õhumassid: Troopiline õhk (parasvöötme ja lähistroopilises on suvel troopiline õhk ja talvel parasvöötme).
Temperatuur: Päeval võib olla kuni 50 kuumakraadi aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli.
Tuuled: Parasvöötmes − läänetuuled, troopilises passaadid ja lähistroopilises on suvel passaadid ja talvel läänetuuled.
Mullad : Hallmuld
Aastaajad: Kaks aastaaega − suvi ja talv.
Millistes tingimustes kujuneb kõrb?Paiknevus

Kõrbedasuvad pöörijoonte piirkonnas, kus aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond. Kuna laskuv õhk muutub üha soojemaks ja suurendab võimalikku aurumist, siis puuduvad ka eeldused sademete tekkeks, seejärel kliima muutub kuivaks ja kuumaks.

Külmade hoovuste tagajärjel.

Mäestike varjus.

Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes).
Kõrbete liigid:

Liivakõrbed: See on kõrbetest kõige rohkem levinud, seal on suurimad niiskusvarud ja see on liigirikkaim. Sademetevesi nõrgub sügavale ja tekib põhjavaru. Tuule tõttu esineb rohkesti luiteid.

Kivikõrbed: Maapind on kaetud kivimimaterjaliga ja see koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist. Seal on kipsilembene taimestik .

Soolakõrb: Seal on suur soolasisaldus . Soolad kogunevad kirmena maapinnale ja seal on soolalembene taimestik.

Lössikõrb: löss- see on ühtlane ja peen liivsavi , mille on kohale kandnud tuul. Lössikõrb saab rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni.

Savikõrb: Seal on tihe savi kiht, raske lõimisega muld ja muutlik veerežiim. Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav. Suvel aurab vesi ära ja maapind muutub kõvaks ning praguneb.
Taimestik ja loomastik
Taimedel on sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik. Neil on lihavad varred või nahkjad lehed niiskuse hoidmiseks. Väikesed lehed või muundunud astlad niiskuse vähendamiseks. Osa taimi koguvad niiskel ajal vee oma vartesse, lehtedesse, juurtesse või viljadesse ning kasutavad seda hiljem pika põuaperioodi kestel, näiteks aaloe ja kaktus. Neid nimetatakse sukulentideks.
Kõrbe loomad taluvad hästi kuumust ja neil on väike veevajadus . Neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus. Loomad tegutsevad põhiliselt öösiti ning õhu ja kuumuse korral varjuvad urgu. Nad läbivad pikki teid veeotsinguteks. Paljud linnud pesitsevad vihmaperioodil, ükskõik kui juhuslikud või harvad need vihmad ka poleks.
Vihmaperioodil elutseb kõrbes ka linnuliike.
Mullastik
Kõrbevööndi mullad sisaldavad väga vähe huumust ja on seetõttu helehallid. Tugeva päikesekiirguse toimel tõuseb osas muldades, kus põhjavee tase on kõrgem, maasisene vesi sügavamast kihtidest pinnale ja aurub. Selle tulemusel ladestub mulla pinnale ja ülaossa rohkesti sooli .
Inimtegevus
Sõna „kõrb“ tähistab enamikus maailma keeltes inimtühja, asustamata maa-ala. Ja tõesti on kõrbevöönd maailma üks hõredama asustusega loodusvööndeid, sest tingimused inimeste eluks ja majandamiseks on seal väga ebasoodsad. Lisaks pidevale kuivusele valitseb päeval suur kuumus. Öösel jahtub õhk aga kiiresti, sest pole pilvi, mis takistaksid soojuse kiirgamist maailmaruumi.
Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega.

Oaasides kasvatatakse datlipalme, nisu, otra , maisi ja hirssi. Datlipalm on peamine kultuur, mis annab kõrbeelanikele peaaegu kõike, mis neil elus vaja läheb: datlid on nende põhiline toit, puidust ehitatakse elumajad ja valmistatakse tarbeesemeid, suured lehed lähevad loomasöödaks, aga sobivad ka ehitusmaterjaliks.

Rändkarjakasvatusega tegeleb enamus kõrberahvaid. Saharas on peamiseks koduloomaks vähenõudlik ja vastupidav kaamel , kellelt beduiinid saavad piima ja liha, nahast ja villast tehakse riietusesemeid ja kootakse kangast. Ta on tänapäevani peamine liiklusvahend kõrbes. Kaamelikarja suurus näitab beduiini rikkust.
Kõrbete põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid. Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid . Nad elavad telkides. Nad oskavad hankida eluks vajalikku vett nii taimedest , loomadest kui ka näiliselt kuivast pinnasest .
Parasvöötme kõrberahvad kannavad aasta läbi loomnahkseid kasukaid,mis kaitseb neid päeval (ja suvel) ülemäärase kuumuse ning öösel (ja talvel) külma eest.
Mis on kõrbestumine?
Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe taimi või vähe sademeid. Viljakal alal hävivad puud ja põõsad. Miljonid inimesed on selle pärast sunnitud elukohta vahetama . Igal aastal muutub kõrbeks Sri Lanka suurune ala.
Kasutatud kirjandus:
et.wikipedia.org
Loodus- ja inimgeograafia põhikoolile 3. osa
Laste Atlas
www.miksike.ee