Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vesuuv (0)

1 Hindamata
Punktid
Tallinna Reaalkool

Vesuuv

Referaat
Karlo Leok
7.c Klass
Tallinn 2014

Sisukord


  • Sissejuhatus.................................................................................................... 3
  • Vesuuvi geograafiline asukoht........................................................................ 3
  • Andmed Vesuuvi kohta................................................................................... 4
  • Vesuuvi kuulsaim purse...................................................................................4
  • Kasutatud kirjandus........................................................................................ 5
  • Sissejuhatus


    Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale.
    Tüüpiline vulkaan on mägi, mille keskel olev toru ehk lõõr on ühenduses magmakoldega maakoores. Tardunud magma sooned – daikid ja tardunud magma kihtsooned – sillid võivad samuti ulatuda magmakoldeni. Kui rõhk magmakoldes tõuseb, kerkib magma ja tahkete kivimite segu, mida nimetatakse laavaks, lõõris üha kõrgemale ning vulkaan hakkab purskama. Kui laava on väga paks, võib ta lõõris hanguda ning moodustada korgi. Lõõris kasvav surve lööb korgi eest ära , paisates kõrgele õhku kivimürakad mida kutsutakse vulkaanilisteks pommideks. Vedelama laava puhul on pursked rahulikumad. Iga kord, kui vulkaan purskab, moodustab laava tardumisel uue kihi, mistõttu vulkaan kasvab pidevalt. Väheliikuv, paks ja sitke laava kujundab järskude nõlvadega koonusekujulisi kihtvulkaane. Vedel laava, mis jõuab enne tardumist kaugemale voolata, kujundab laugete nõlvadega kilpvulkaane.
  • Vesuuvi Geograafiline asukoht


    Mount Vesuuv ise Asub Lõuna-Itaalias Apenniini poolsaarel Napoli linna lähedal.
    Vulkaani geograafilised kordinaadid on 40° 49′ 17″ N, 14° 25′ 32″ E.
  • Andmed Vesuuvi kohta


    See kuulus vulkaan on 1277 meetrit (4190 jalga) merepinnast kõrge, kraater on 600 meetrit lai ja 200 sügav. Vesuuv on ainuke tegevvulkaan tervel Euroopa mandril.
    Juba aastaid on Vesuuvi jalamil olnud viinamarja kasvatused, sest muld on seal väga viljakas. Unmissed küll teavad selle vulkaani ohtlikkusest, kuid ei lahku oma kasvandustest. Vesuuvi viimase purske ajal sai surma umbes 600 viinamarjakasvanduste töölist.
  • Vesuuvi kuulsaim purse


    Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. Augustil 79, mattes tuha alla Pompeji ja Stabiae ning mudavoolu alla Herculaneumi linna. Linnad mattusid nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised suurepäraselt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised on andnud hindamatut teavet tolle aja olmest. Väljakaevamistelt leitud piltide järgi on ka selgunud , et enne seda purset oli mäel ainult üks tipp.
  • Kasutatud kirjandus


    Sissejuhatus: http://miksike.ee/documents/main/referaadid/vesuuv.ht m
    Mount Vesuuvi geograafiline asukoht: https://www.google.ee/maps/place/Vesuuv,+Vesuvio+National+Park,+80044+Ottaviano,+Napoli+provints,+Itaalia/@41.5643826,15.6216088,6z/data=!4m2!3m1!1s0x133ba508f1413feb:0x9cbfa7aa9376793d?hl=et
    Andmed Vesuuvi kohta: http://miksike.ee/documents/main/referaadid/vesuuv.ht m Pilt: https://encrypted-tbn0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSWcZliQLPfwUE2TQ4twGuwp6RCE81mT3FYWP1kdUxU9xOlkh9t
    Vesuuvi kuulsaim purse: http://et.wikipedia.org/wiki/Vesuuv Pilt: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/15/Vesuvius_from_Pompeii.jpg/275px-Vesuvius_from_Pompeii.jpg
    6
  • Vesuuv #1 Vesuuv #2 Vesuuv #3 Vesuuv #4 Vesuuv #5 Vesuuv #6
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
    Vesuuvi geograafiline asukoht, andmed vesuuvi kohta, vesuuvi kuulsaim purse.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Vesuuv
    3
    docx

    Vesuuv

    Pärimuse järgi hukkus Vesuuvi lähedal 340 eKr võitluses latiinide vastu Publius Decius Mus vanem. 73 eKr kogus seal oma poolehoidjad Spartacus. 553 langes Vesuuvi lähedal Lactariuse mäe juures viimane idagootide kuningas Teja , võideldes Bütsantsi väejuhi Narsesega. Sellegipoolest pöörduvad inimesed tagasi mäe jalamile, kuna sealne viljakas muld võimaldab kasvatada greipe, apelsine, sidruneid, aedvilju ja maapähkleid. Parimad ronimiskuud on juunis, juulis, augustis. Vesuuv on kihtvulkaan. Vesuuvi jalamit ja madalamaid nõlvu katavad aiad ja viinamarjaistandused, u. 600 m kõrgusel paikneb vulkanoloogialaboratoorium. Huvireisijate kasutada on tipu lähedale ulatuv köisraudtee.

    Loodus
    Vulkaan Vesuuv
    8
    docx

    Vulkaan Vesuuv

    Järvamaa Kutsehariduskeskus Puhastus- ja kodumajandus KM15 Vulkaan Vesuuv Ly Ülevain Juhendaja: Paide 2015 Vesuuv on kihtvulkaan Itaalias. See on tänapäeval 1281 meetrit kõrge, kraater on 600 meetrit lai ja 200 sügav. See on ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas. Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mattes tuha alla Pompeji ja Stabiae ning mudavoolu alla Herculaneumi linna. Linnad mattusid nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Juba aastaid on Vesuuvi jalamil olnud viinamarja kasvatused, sest muld on seal väga viljakas

    Loodusõpetus
    Vesuuv
    5
    docx

    Vesuuv

    Haapsalu Gümnaasium Lühireferaat VESUUV Koostas : *Sisesta enda nimi* 7c klass Haapsalu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Geograafiline asend 3 Pinnamood 3 Ajalooline info 4 Tänapäev 4 Kokkuvõte 5 Sissejuhatus Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades,

    Geograafia
    Referaat-Vulkaan
    6
    doc

    Referaat "Vulkaan"

    vulkanoloogia. Vulkanofüüsika aga uurib vulkaanidega seotud nähtusi, see on geofüüsika haru. 2. Vulkaanide liigid Lõhevulkaanid Lõhevulkaanide kuhik on lame, laava väljub maapinnale lõhe kaudu. Neid on rohkesti Islandil Kihtvulkaanid Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, seepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Kihtvulkaanid on näiteks Kljutsevskaja Sopka, Vesuuv jne. Kilpvulkaanid Kilpvulkaanid purskavad sageli, kuid rahulikult, nende kraatrit täidab laavajärv. Kilpvulkaanid on näiteks Mauna Loa Havai saarel. 3. Vulkaanide ehitus Vulkaan on tavaliselt koonusekujuline või kuplitaoline kivistunud laavast mägi. Vulkaani keskel on toru ehk lõõr. See on ühenduses magmakoldega, mis asub maakoores. Vulkaani tipus on kraater e kanaliava (joonis3) ja selle kaudu purskab magmakoldest laavat, kuumi

    Geograafia
    Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale
    28
    pdf

    Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale

    puhkeb tohutu finantskriis, NATO kaotab mootori ning EL nõrgeneb. Üks hullematest stsenaariumidest on minu arvates see, kui vulkaanipurske tagajärjel tuleb 4-5 aastat kestev jääaeg, sest õhku paiskub miljoneid tonne pinnast ja spetsiifilist mürkgaasi, mis viib temperatuuri Maal järsult alla. On arvatud ka, et selle tagajärjel hävib elu kogu Maal, mis on minu arvates ebatõenäoline. (5) Vesuuvi purse on kindlasti kõige tuntum vulkaanipurse ajaloos. Vesuuv on vulkaan,mis asub Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Vesuuv asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. Vesuuv on ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas. Vesuuvi purse toimus 79. aastal p Kr, mis hävitas Pompei, Herculaneumi ja veel mitu õitsvat Rooma linna. Arvatakse, et tegelikult sai kõik alguse 62. aastal raputanud ülitugevast maavärinast,

    Geoloogia



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun