Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vulkaanid Etna ja Vesuuv (esitlus) (1)

1 Hindamata
Punktid

Vulkaanid E
                    tn
      a 
     ja V
       es
      uuv
     
                                                       
 
 
Sisukord

Sissejuhatus

Paiknemine

Laamade liikumine

Pinnamood

Ehitus ja liik

Purske tüüp ja ajalugu

Mõju inimestele

Kasutatud allikad

Kokkuvõte
 
 
Sissejuhatus

Uurisime Etnat ja Vesuuvi.

Etna ja  Vesuuv  asuvad Itaalias.

Vesuuvi purske tagajärel hävis  Pompei  linn.

Etna on Euroopa suurim  vulkaan .

Kaks suurt vulkaani laamade äärealadel.
Vesuuv
Etna
 
 
Paiknemine
Vesuuv

Asub Lõuna-
Itaalias,Türreeni mere 
kaldal .

Asub Napoli lahe ääres.

Euroopa mandriosa 
ainus tegevvulkaan.

Asub kordinaatidel 40°   
N, 14° E.

On 1281 meetrit kõrge.
 
 
Vesuuvi paiknemine
Paiknemine

Etna
 Asub  Sitsiilia  idaranniku lähedal.

 Euroopa Kõrgeim vulkaan.

 Etna on  Itaalia kõrgeim tipp.

 Asub kordinaatidel 37°  N, 15° E

 On 3330 meetrit kõrge.
Etna ruumiliselt kaardil
 
 
Etna paiknemine
Laamade liikumine
Vesuuv

Vesuuv asub Aafrika ja 
Euraasia laamade kohal.

Aafrika ja Euraasia  laam  
põrkuvad omavahel.

Põrkumine tähendab 
laamade sukeldumist 
üksteise alla.


Esineb maavärinad ja 
vulkanism .
Laamade põrkumine
 
 
Laamade liikumine
Etna

Etna asub Aafrika ja 
Euraasia laamade 
kohal.

Laamad  põrkuvad 
omavahel.

Üks laam sukeldub 
teise laama alla.
Laamade põrkumine

Esineb vähesel 
määral maavärinaid.
 
 
Pinnamood
Vesuuv

Vesuuvi pinnamood on enamasti ülal  tasane .

Al pool,kus  taimestik   künklik.

Vesuuvist lõunasse jäävad sügavad orud.

Sügavate orgude juures asetsevad Itaalia 
suurimad järved.
 
 
 
Vesuuvi graater
Pinnamood
Etna

Etna asub Euroopa kõrgeimal saarel.

Sitsiilia,kus asub Etna on valdavalt künklik ja 
põhja osas mägine.

Peale Etna vulkaani leidub seal teisigi 
kõrgeimaid kohti.
 
 
Etna 
Etna pinnamood
Ehitus ja liik
Vesuuv

Vulkaan on koonuse- 
kujuline kivistunud 
laavast mägi.


Vulkaani keskel on lõõr, 
mis ühenduses 
magmakoldega.


Magmakoldega on 
ühenduses daikid  ja 
sillid.

Vulkaani ehitus

Vesuuv on kihtvulkaan.
 
 
Ehitus ja liik
Etna

Purskega kaasnevad 
laavaplahvatused.


Laavaplahvatused 
paiskavad kraatrist välja 
hõõguvad ained.

Etna on kihtvulkaan.

Etna on Alpide lõuna 
Kiht vulkaani läbilõige
poolseim kõrgeim tipp.
 
 
Purske tüüp ja ajalugu
Vesuuv

Vesuuv on pli nia 
tüüpi purse.

Purskepilv võib 
tõusta kümnete 
kilomeetrite 
kõrgusele.


Teadaolevalt 
pursanud 33 korda.
Vesuuvi purse

Vi mati  purskas  
Vesuuv aastal 1944.
 
 

Kõige kuulsam purse 
24.augustil aastal 79.
Purske tüüp ja ajalugu
Etna

Etna tekkis 500 000 
aastat tagasi.

Alguses eraldus 
laava  maakoores 
olevatest lõhedest.

300 000 aastat peale 
vulkaani teket 
väljusid pursked 
Etna purse
vulkaani keskosast.

Etna suurim purse 
 
 
toimus aastal 1669.
Mõju inimestele
Vesuuv

Sealne muld on väga 
viljakas.

600 meetri kõrgusel 
paikneb 
vulkanoloogialabora-
toorium .


Reisijatele on 
Vi namarjakasvandus
kasutada tipu lähedal 
olev köisraudtee.

Vesuuvi peetakse 
 
 
maailma ohtlikuimaks 
vulkaaniks.
Mõju inimestele 
Etna

Mööda Etna mäge 
tehakse turistidele 
matku.

Turistid vi akse kuni 
2000 meetrit 
merepiirist 

kõrgemale.
Turismi retk

Etna on suur 
turismimagnet.
 
 
Kokkuvõte

Itaalias on kaks põhilist ja  tuntumat  
vulkaani,nimedega Etna ja Vesuuv.

Etna on akti vne vulkaan.

Vesuuv on vähem akti vne (purskas viimati 
umbes 68 aastat tagasi).

Nende pinnamood on enamasti mägine ja 
künklik.


Vulkaanid on turismimagnetid.
 

 
 
TÄNAME TEID KUULAMAST!
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
Vasakule Paremale
Vulkaanid Etna ja Vesuuv-esitlus #1 Vulkaanid Etna ja Vesuuv-esitlus #2 Vulkaanid Etna ja Vesuuv-esitlus #3 Vulkaanid Etna ja Vesuuv-esitlus #4 Vulkaanid Etna ja Vesuuv-esitlus #5 Vulkaanid Etna ja Vesuuv-esitlus #6 Vulkaanid Etna ja Vesuuv-esitlus #7 Vulkaanid Etna ja Vesuuv-esitlus #8 Vulkaanid Etna ja Vesuuv-esitlus #9 Vulkaanid Etna ja Vesuuv-esitlus #10 Vulkaanid Etna ja Vesuuv-esitlus #11 Vulkaanid Etna ja Vesuuv-esitlus #12 Vulkaanid Etna ja Vesuuv-esitlus #13 Vulkaanid Etna ja Vesuuv-esitlus #14 Vulkaanid Etna ja Vesuuv-esitlus #15 Vulkaanid Etna ja Vesuuv-esitlus #16 Vulkaanid Etna ja Vesuuv-esitlus #17
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ellukizka Õppematerjali autor
Esitlus.Vulkaan Etna.Vulkaan Vesuuv.

Sarnased õppematerjalid

Tegevvulkaanid ja nendega seotud ohud Euroopas
9
pptx

Tegevvulkaanid ja nendega seotud ohud Euroopas

Tegevvulkaanid ja nendega seotud ohud Euroopas Vulkaanid ei paikne kõikjal. Maakoor on jaotunud suuremateks ja väiksemateks laamadeks, mis aeglaselt liiguvad. Vaba ruumi laamade Vesuuv vahel pole, mistõttu nad pidevalt omavahel hõõrduvad ja kokku põrkavad. Laamade kokkupõrkel tekib vulkaaniline aktiivsus.Tegevvulkaan on praegu tegutsev või ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan, mis tõenäoliselt tegutseb ka tulevikus. Vesuuv on ainus tegevvulkaan Euroopas k.a.Islandil on mitmeid tegevvulkaane. Euroopa mandriosas Itaalias. Vesuuvi kõrgus on 1281 meetrit. Vulkaani kõige kuulsam purse toimus 24.augustil 79 pkr.

Geograafia
Referaat-Vulkaan
6
doc

Referaat "Vulkaan"

Referaat VULKAANID Karin Kolomainen. Sõle Gümnaasium. 7b. Tallinn 2004 1.Vulkaanid 1.1 Mille järgi said vulkaanid oma nime? Vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Kreeka kroonik Herodotos ( u 484 ­ 425 eKr ) kirjeldas Hiera saart, mil asetseva mäe tipus olevast avast paiskub aeg-ajalt välja suitsu ja tuld. Kreeka muistendites räägitakse, et see oli tulejumala Hephaistose sepikoja ava, kus jumal mäe sügavuses relvi sepistas. Roomlased nimetasid Hephaistost Vulcanuseks ja andsid saarele nimeks Vulcano. Selle järgi hakatigi tulemägesid vulkaanideks kutsuma. 1.2 Mis on vulkaanid?

Geograafia
Itaalia - uurimustöö
8
doc

Itaalia - uurimustöö

Mäestiku lõunajalamil asub Po madalik. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid, mis ääristavad Po madalikku lõunast ja ulatuvad üle terve poolsaare. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia, viimane on Türreeni massiivi osa. Poolsaart ümbritsevad mitmed saarestikud: Toscana, Ponziane, Treniti jne. Lõuna-Itaalias asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (1281 m) ja Etna (3350 m). Sageli esineb seal ka maavärinaid. Itaalia kontuurkaart Pinnamoe mõju majandusele -Tasandikud -Madalikud

Geograafia
Vesuuv
7
doc

Vesuuv

Vesuuv Vulkaani asend: Vesuuv on Lõuna-Itaalias Napoli lähedal asuv tegevvulkaan, mille kõrgus on 1277 m. Peakoonus paikneb hiidkraatris, mis tekkis 79. a. purskel. Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan. Vulkaani ehitus: Vulkaan on koonusekujuline kivistunud laavast mägi. Vulkaani keskel on toru ehk lõõr. See on ühenduses magmakoldega, mis asub maakoores. Vulkaani tipus on kraater e kanaliava ja selle kaudu purskab magmakoldest laavat, kuumi gaase, tuhka, auru ja kive. Tavaliselt eelneb vulkaani purskele maavärin. Magmakoldega on ühenduses ka daikid ja sillid. Daikid on tardunud magmat sisaldavad sooned, aga

Geograafia
Vulkaanid-referaat
15
doc

Vulkaanid (referaat)

Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid......................................................................................

Geograafia
Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale
28
pdf

Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale

Vulkaanipursked Maal ja nende mõju keskkonnale Vulkaan on tuld purskav mägi, mis mingi aeg otsustab plahvatada. Antud essees kirjutan ajaloo suurimatest vulkaanipursetest ja nende tagajärjest keskkonnale, samuti toon välja vulkanismi positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Minule kõige enam kõneainet pakkuv vulkaanipurse toimus 26.augustil 1883, kui otsustas purskama hakata Krakatau vulkaan, mis asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saare vahel. Seda on nimetatud ka kaasaja kõige võimsamaks vulkaanipurskeks, kus kaotas oma elu üle 37000 inimese. Märkimisväärne on ka see, et 27. augustil plahvatus kuuldi ka 4800 km kaugusele. Kuuldavalt heli kirjeldati kahuripakkudena. Isegi löökaine on piisavalt võimas, et purustada saarest 64 km kaugusel seilanute madruste kuulmekiled. Kuigi enam 5000 km kaugusel polnud

Geoloogia
ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass
17
docx

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass

KIVIMITE TEKE- kivimid on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõng teist tüüpi kivimikehana. Kivimid (tekivad) tulevad maapinnale vulkaani pursete, laamade põrkumise, lahknemise või nihkumise tagajärel (tardkivimid). SÜVIKUTE TEKE- süvikud tekivad kui okeaanilised laamad põrkuvad või ehk kui üx laam sukeldub teise laama alla. MAAKOORE TEKE- maakoor tekib kuuma täpi piirkonnas, kui seal purskab vulkaan ja siis tuleb sealt kivimeid välja mis kujundavad uue maakoore kuju MAAKOORE HÄVIMINE-kui maa kerkib kuumatäpi piirkonnas ja rebeneb, (maakoor muutub aja jooksul nii oma välimuse kui ehituse poolest, see esineb laamade põrkumise, lahknemise, nihkumise piirkonnas, vulkaanide piirkonnas ja maavärinate piirkonnas) OKEAANILISTE LAAMADE EEMALDUMINE- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja- Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad. Moodustub okeaaniline maakoor, kui magma tõuseb

Geograafia
Geograafia eksam 2017
12
docx

Geograafia eksam 2017

Mandrilaamade põrkepiirkond. KOKKU Mandrilaamade kokku põrkumisel surutakse üks laama serv teise all, mis kerkib üles ning tekib mäestik. [nt Himaalaja.] Geoloogilised protsessid: maavärinad, mäestiku teke. Puudub vulkaaniline tegevus, sest laam ei sukeldu vahevöösse. NIHKUMINE nt Põhja-Ameerika lääneosa (San Andrease murrang) Geoloogilised protsessid: tugevad maavärinad. 3. Vulkanism: vulkaanide ehitus, kilp- ja kihtvulkaani erinevused, kus vulkaanid esinevad (kaardil vaja osata näidata nii kilp- kui kihtvulkaanide asukohti), vulkaanipurskega kaasnevad nähtused, kuuma täpi vulkaanid ­ kuidas tekivad. Kohtades, kus Maa sisemusest tungib maapinnale tulikuum sulanud kivimite mass ­ magma, tekivad kõrgemad või madalamad hangunud kivimist moodustunud pinnavormid ­ vulkaanid. Vulkaanid esinevad laamade piiridel ja kuuma täpi aladel. Vulkaani kuhik koosneb tardunud laavast, tuhast ja kivimitükikestest

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (1)

FiaDelisa profiilipilt
FiaDelisa: Informatiivne töö.
14:08 11-01-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun