...................... 3. 1.2. Laevakütustele esitatavad nõuded ..................................................... 4. 1.3. Laevakütuste omadused ..................................................................... 5. 2. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMID............................................. 6. 2.1. Madalsurve kütusesüsteem ................................................................ 7. 2.1.1. Madalasurve kütusesüsteemide seadmed ja aparatuur ................ 8. 2.2. Kütuse kõrgsurvesüsteem ................................................................... 9. 2.2.1. Kõrgsurve kütusesüsteemidele esitatavad nõuded ........................ 10. 2.2.2. Kõrgsurve kütusesüsteemide põhitüübid ............................ 11. 3. KÜTUSESÜSTEEMIDES ESINEVAD RIKKED ...... 12. 4. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMIDES ESINEVATE RIKETE ENNETAMINE............................................................ 13. KOKKUVÕTTE ...........
...................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:...........................................................10 2 1. Mootorlaeva kütusesüsteem ja selle osad Kaasaegsetel mootorlaevadel kasutatav vedelkütus võib olla kas kerge diiselkütus või raske kütus. Vastavalt kasutatavale kütusele peab laev olema varustatud kütusesüsteemide ja süsteemide juurde kuuluvate seadmetega, mis tagavad kütuse võtmise laeva mahutitesse, selle säilitamise, transportimise ühest mahutist teise ja äraandmise laevalt. Kütuse laevale võtmiseks ja varude säilitamiseks on laev varustatud suurte kütuse põhjatankidega. Tankid on varustatud torustike ja seadmetega kütusega täitmiseks, üldvooluks, tühjendamiseks ja soojendamiseks ning mõõtmis- ja õhutorudega. Settetankides toimub kütuse ettevalmistamine tarvimiseks ning
Kütuse element Fuel Cell · Kütuseelement on keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuse oksüdatsioonil vabaneva energia arvel, · on seade, mis suudab toota keemilisest energiast elektrienergiat, ilma et muundaks seda vahepeal mehaaniliseks energiaks. · 2003. aastal allkirjastasid Euroopa Liit ja USA memorandumi nn vesinikuühiskonna rajamiseks, tuginedes veendumusele, et 21. sajandi põhilisteks energiakandjateks kujunevad vesinik ja metaan. Kütuse element Fuel Cell ·
Esitatud: Arvestatud: 0 Töö eesmärk Määrata tahkekütuse analüütiline niiskus ja võrrelda saadud tulemust GOST – is kehtestatud piiridega. Tööks vajalikud vahendid 1. Elektriline kuivatuskapp 2. Kaantega suletavad klaasid 3. Elavhõbedatermomeeter 4. Analüütilised kaalud, vihid 5. Eksikaator 6. Lusikas või labidas kaalutise võtmiseks 7. Pihid Töö käik Kütuse analüütilise niiskuse määramise põhimeetodi sedastab GOST 11014-70. Tahkekütuse niiskus määratakse kütuse kaalutise kaalukaotusest selle kuivatamisel kuivatuskapis temperatuuril 105....110 ○C. Kütuse analüütiline proov segatakse avatud purgis lusika või labidakesega ja seejärel erinevast sõgavusest 2...3 kohast kütuse kaalutisega kogusest 1 ± 0,1 g (kaalumise täpsus 0,0002 g) ja paigutatakse eelnevalt kaalutud klaasi.
Separaatorid Kütuse ja õliseparaatori ülesanne, kinemaatiline skeem ja põhiosad. Kütuse täielik põlemine mootoris ja töötavate detailide kulumine sõltub suurel määral kütuse ja õli kvaliteedist. Mehaanilistest lisanditest ja veest puhta kütuse ja õli kasutamine tõstab energeetikaseadmete efektiivsust, väheneb kütuse erikulu ja detailide korrosioon ning pikeneb remontidevaheline aeg. Kütuse ja õli kvaliteedi tõstmiseks enne tema tarvitamist kasutatakse laevadel nende separeerimist. Separeerimise all mõistetakse separeeritavas keskkonnas olevate kahjulike lisandite eraldamist või lahutamist põhimassist. Laevadel separeeritakse vedelkütuseid, määrdeõlisid, pilsivett või ka heitvett ja vesiballasti. Vedelkütuste ja määrdeõlide puhastamine laevadel toimub reeglina tsentrifugaalseparaatoriga, mille tööpõhimõte seisneb erineva
Tööks vajalikud vahendid 1. Elektriline muhvelahi 2. Marmortiiglid, mis on eelnevalt kuumutatud püsiva massini 3. 5 mm paksune keraamiline või roostevabast terasest plaat 4. Lusikas või labidas kaalutise võtmiseks 5. Pihid tiiglite tõstmiseks 6. Analüütilised kaalud 7. Eksikaator Töö käik Siinjuures tuuakse ära tuhasisalduse määramise kiirendatud meetod GOST 11022 75 järgi. Kütuse analüütilist proovi segatakse avatud purgis lusika või labidakesega, misjärel võetakse erinevast sügavusest 2...3 kohast kaalutised 1 ± 0,1 g ja paigutatakse eelnevalt kaalutud tiiglitesse. Kütus peab paiknema tiiglis ühtlase kihina. Tuhasisaldus määratakse paralleelselt kahe kaalutisega. Muhvelahi peab olema eelnevalt kuumutatud temperatuurini 850...870 C. Ahjuuks avatakse ja plaat tiiglitega asetatakse ahju ukseavasse. Seal hoitakse plaati söe ja antratsiidi
mahumeetodil. Saadud tulemusi võrrelda käsiraamatus toodud andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1. Reaktsioonianum uuritava kütusega 2. Jaotuslehter katselahusega 3. CaCl2 ga täidetud U toru 4. Metallstatiiv 5. Gaasimõõtebürett klaassilindri ja nivoopudeliga 6. Elavhõbedatermomeeter mõõtepiirkonnaga 0...50 C 7. Kolmekäiguline kraan Katseseadme skeem ja tööpõhimõtte kirjeldus Kütuse mineraalosa suur karbonaatsisaldus mõjutab oluliselt kütuse põletamist ning tingib vajaduse seda arvestada näiteks kolde soojus- ja materjalibilansi koostamisel. Karbonaatse süsihappegaasi hulk võib kütuse liigist olenevalt olla suurtes piirides, näiteks põlevkivil 20...25 %, kivisütel aga mitte üle 3...5 %. Töö põhineb kütuseproovi töötlemisel soolhappega ning seejuures eralduva CO2 hulga määramisel. Katseseadme osad: 1 - reaktsioonianum, 2 - kraaniga jaotuslehter, 3 - U torufilter,4 - metallstatiiv,
Sissepritsesüsteem Sissepritsimisdüüs pihustab kütuse kuumade seintega ruumis. Kütuse mikrotilgad aurustuvad ja aur seguneb õhuga. See töösegu valmistamise tähtis protsess on määratud konstruktsiooni iseärasustega, temperatuuriga, kütuse keemilise koostise ja sissepritsimisrõhuga. Optimaalsetest tingimustest kõrvalekaldumine põhjustab puuduliku pihustamise või aurustumise, mis kutsub esile töösegu vaesustumise ja puuduliku põlemise, seega võimsuse languse ning kütuse ülekulu. Bensiinipump tagab sissepritsimiseks vajaliku rõhu ja surub kütuse düüsidesse. Kõik põhjused, mis takistavad pumba normaalset tööd või rõhu edasiandmist mööda süsteemi, mõjutavad töösegu valmistamist. Bensiini liikumise kanali põhimõtteskeem koosneb järjestikku reastatud osadest: bensiinipaak, filter, pump, peenfilter ning seejärel düüsid Rõhuregulaator alandab rõhku kuni ettenähtud vajaliku rõhuni, saates liigse bensiini paaki tagasi.
KKP kontroll ja reguleerimine Kütuse eelsissepritse nurga kontroll ja reguleerimine : 1. Keerame lahti kütuse kõrgsurvetoru 2. Ühendame KKP kõrgsurvestutseri külge momentoskoobi (klaasist kapillaartoru) 3. Kütuselatt panna asendisse MAX 4. Teostada käsitsi KKP läbi pumpamine kuni õhk väljunud momentoskoobi kapillaartorust 5. Kallutada kapillaartoru, et muist kütust sealt väljuks 6. Pöörata aeglaselt väntvõlli kuni kütuse nivoo hakkab kapillaartorus tõusma 7. See koht hooratta põial vertikaalosuti all tuleb kriidiga ära märkida. Suurema täpsuse saavutamiseks tuleb seda korrata 2 – 3 korda 8. Loetakse nurga suurus leitud märgist kuni vastava silindri ÜSS – ini 9. Kui hoorattal puuduvad kraadi jaotus, siis see leitakse järgneva valemiga γ= l● 360 πDh l – vahemaa leitud märgist kuni ÜSS märgini πDh – hooratta ümbermõõt
Kütused ja põlemisteooria 1. Kütuse mõiste, kütuste teke, kütuste varud, kütuste kasutamine eestis. · Kütus on energeetilises mõistes aine, mille põlemisel, keemilisel ühenemisel hapendajaga, milleks on tavaliselt hapnik, eraldub suurel hulgal soojust, mis on kasutatav energiaallikana. · On levinud arvamus, et kõikide fossiilsete kütuste lähtematerjaliks on orgaaniline aine taimedest ja mikroorganismidest, mis elasid maal 0,5-500 miljonit aastat tagasi.
Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 9 TAHKEKÜTUSE JA VEDELKÜTUSE KÜTTEVÄÄRTUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Skeem Töö eesmärk: Määrata kütuse kütteväärtus kalorimeetrilises pommis ning tutvuda ülemise ja alumise kütteväärtuse arvutamise metoodikaga. Tööks vajalikud vahendid: 1)kalorimeeter B-O8MA 2)analüütilised kaalud 3)press kütuse brikettimiseks 4)hapnikuballoon Katseseadme skeem ja tööpõhimõtte kirjeldus: Tahke ja vedelkütuse kütteväärtus määratakse laboratoorselt kalorimeetris. Meetod põhineb teatud kütuse hulga põletamisel ümbritsevast keskkonnast soojuslikult isoleeritud
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Raul Jõgi KÜTUSE SISSEPRITSE BENSIINIMOOTORITES Tartu 2008 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Esimene kütuse sissepritse bensiinimootoriga auto.................................................................... 3 Mehhaanilise kütuse sissepritsesüsteemi areng.......................................................................... 4 Jetronic erinevad tüübid.............................................................................................................. 6 D-Jetronic (1967-1976).......................................................................................................6 K-Jetronic (1974-c.1988)..........................................................................................
1. Kütusest põhjustatud avariid ............................................................................. 2. SCRUBBER ...................................................................................................... 2. 10 välist näitajat, et Diisel Generaator ei tööta korralikult ................................. Kütusest põhjustatud avariid Laeva kütus võib jagada kaheks: - FHO - Heavy fuel oil - MDO - Marine diesel oil . Peale selle peamine kütuse ülesanne on toota energiat kui põlenud ja jahutada ning määrida kütuse süsteemi ja sõlmpunkte. Kütuse viskoossus peab vastama standardile muidu pihustid ja kütusepumbad kiiresti vananevad ja muutuvat kasutamiseks kõlbmatuteks. Kõrge viskoossusega kütus destabiliseerib mootori ja raskendab käivitamis protsesse ja annab ka palju suitsu korstnast. Enne sattumist süsteemi kütus peab olema korralikult ära puhastatud veest ja muust negatiivsetest tahke osakestest
Pelgulinna Gümnaasium Mari-Liis Voogla 9c KÜTUS Referaat Tallinn 2012 Sisukord 1.Kütus, kütuse liigid ja tuumaenergia. 2.Omadused. 3.Diiselkütuse omadused või parameetrid, mis teda iseloomustavad ( pilt nr 1 ) 4.Energeetiline tõhusus ja ökoloogilised omadused 5.Kasutatud lingid , raamatud. 1.Mis on kütus? Kütus ehk kütteaine on aine mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana.Kütust kasutatakse toidu valmistamiseks ( küttepuit , maagaas), eluaseme soojendamiseks (küttepuit), transpordivahendite ja masinate
Ülesanne 3 Autod ja traktorid II Sõiduki kütuse erikulu TA III Martin Leopard 1. Sõiduki mark: BMW 523i 125kW 1996 a 2. Lähteandmed ü := 0.93 m g = 9.807 Raskuskiirendus 2 s f := 0.013 veeretakistus kg gm := 1.225 = 1.225 15 kraadi celsiuse juures, õhu tihedus. 3 L m cd := 0
Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: SKEEM Töö eesmärk Määrata vedelkütuse niiskus ja võrrelda saadud tulemusi GOST – is kehtestatud piiridega. Tööks vajalikud vahendid 1. Kolb uuritava vedelikuga 2. Veevaba lahusti 3. Glasuurimata portselani tükikesed 4. Gaasipõleti 5. Püüdur 6. Kondensaator Kateseseadme skeem ja tööpõhimõtte kirjeldus Niiskus on kütuse kahjulik komponent, ta vähendab kütuse kütteväärtust, suurendab põlemisgaaside mahtu, halvendab süttimist jne. Küttemasuutide niiskus ei tohi ületada 1,0% masuudil 40 ja 2,5% masuudil 100 ja 200. Vedelkütuse niiskuse määramise meetod põhineb veehulga määramisel, mis aurustatakse teatud massiga kütuse proovist. Vedelkütuse niiskuse määramisseade koosneb klaaskolvist mahuga 500 ml (nr 1), püüdurist (nr 2), kondensaatorist (nr 3) ja kuumutajast (nr 4)
tekkinud ning taastuvuse piirides otseselt kütustena kasutatavaid või spetsiaalselt kütusteks töödeldud (vääristatud) tahkeid, vedelaid või gaasilisi aineid. Seega kuuluvad biokütuste hulka puit, roog, energeetilised kultuurid, bioloogilise päritoluga põllumajandus-, tööstus- ja olmejäätmed ning nende tahked, vedelad ja gaasilised töötlemissaadused, kuid täna mitte turvas isegi siis, kui teda kasutatakse taastuvuse piirides. Kütuse varud ja tootmine* Vedelkütuse varud 1P Reservid, 2010 seisuga Konventsionaalne nafta Õliliivad Põlevkivi Kivisüsi GTL ressurss Ebakonventsionaalne kokku Ühik: 109 x toe 163 161 450 602 867 2080 GTL - gas to liquids ehk gaasist vedelkütus
PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 7 VEDELKÜTUSE LEEKPUNKTI MÄÄRAMINE Üliõpilased Matrikli nr.-d: Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: SKEEM Töö eesmärk Määrata vedelkütuse leekpunkt ja võrrelda saadud tulemust käsiraamatus toodud andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1. Leekpunkti määramise seade 2. Analüüsitava kütuse proov 3. Termomeeter mõõtepiirkonnaga 0...200ºC Katseseadme skeem ja tööpõhimõtte kirjeldus Leekpunktiks nimetatakse minimaalset temperatuuri, milleni kuumutatud pinnalt eralduv vedelkütuse aur lahtise leegiga kokku puutudes hetkeks süttib. Sellel temperatuuril kütus ise veel ei sütti. Kui kütuse temperatuur on leekpunktist kõrgem, tekivad kütuse süttimise tingimused laagiga kokkupuutel. Temperatuuril, mille juures kütus süttib ja põleb
tahked (kivisüsi, põlevkivi, puit jne) vedelad (naftasaadused, piiritus jne) gaasid (looduslikud gaasid CH4 propaan, naftagaasid, generaatorgaasid) Kütus koosneb üldjuhul: põlevast osast (H2 vesinik 12 – 14%, C süsinik 84 – 87%, S väävel 0,01 – 3,5%, O2 hapnik 0,02 – 1,9%) ballastist niiskusest Kütuse füüsikalis keemilised omadused: Kütteväärtus – näitab kui palju 1kg kütuse täielikul ärapõlemisel eraldub soojust. Q = kj / kg kütuse kohta Vedelkütuse põletamisel tehakse vahet madalkütteväärtus kõrgekütteväärtus Vee sisaldus kütuse põlemisel kulutab teatu osa energiast, (selleks, et vett aurustada) aga kui see aur kondenseerida ja eraldunud soojushulk arvutada põlemisel eraldunud soojushulgale juurde - saame kõrgema kütuseväärtuse.
Soojusenergia saadaks peamiselt orgaanilise kütuse põlemisel. [7] Üheks soojusjõumasinate tüübiks on kolbmootorid. Kolbmootorite iseärasuseks on soojuse vabanemine (kütuse põlemine) ja selle muundumine mehaaniliseks tööks vahetult masina silindris. Tingituna sellisest soojuse protsessi viimisest, pole kolbmootorites tarvis ulatuslikke soojusvahetuspindu, mis on vajalikud näiteks auru-jõuseadmetes. Tänu kolbmootorite elementide jahutamisele ja kütuse otsesele põlemisele silindris, võib maksimaalne protsessitemperatuur tunduvalt ületada materjalide mehaanilist tugevust määrava piirtemperatuuri. [7] 2 Kolbmootorite põhielemendiks on silinder ja kolb, kolvi mehaaniline töö kantakse võllile üle väntmehhanismi kaudu. [3]
Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp BENSIINIMOOTORI TE TOITESÜSTEEMIDE ERINEVUSED Karburaator Karburaatori ülesanne on kütuse pihustamine ja segamine õhuga õiges vahekorras. Ta peab kohandama vajatava segukoguse sobivaks iga tööolekuga. Karburaatorit tänapäeval ei kasutata enam, ainult vanematel autodel (näiteks Moskvitš 412 aastast 1990) Karburaatori tööpõhimõte Sisselasketakti ajal imeb mootori kolb õhujoa karburaatorisse. Joa kiirus suureneb kitseneva ristlõikega segukoonuses. Kitsaimas kohas on voolukiirus ja alarõhk suurim;
Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi suunatud ülaltoodud nõudmiste kohandamises mitmesuguste keskkonnakaitseliste nõudmistega
Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi suunatud ülaltoodud nõudmiste kohandamises mitmesuguste keskkonnakaitseliste nõudmistega
Looduslikkütus:kivisüsi,põlevkivi;nafta;maagaas.Tehis kütus:turbabrikett,koks;bensiin,kütteõli;generaatorigaas. Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda enam annab süsinikku oksüdeerida ja seda rohkem energiat kütus kannab.Separeerimisel eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesinikud ja alles jäänud vesi. Stabiliseerimisel eraldub naftagaas. Keemis temperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks: Gaasid c1-c4 <0; Petrooleeter c5-c7 30-100; Bensiin c5-c10 40-210; Petrooleum c10-c18 150-320;
Toiduainetetööstuse ja kergetööstuse peamised harud Mehhaaniline töötlemine, keemiline töötlemine, mööblitööstus, (ja tootjad)Toiduainetetööstus: Piimatööstus (E-Piim, Tere AS); palkmajade tootmine, uste- ja akende tootmine Lihatööstus (Rakvere Lihakombinaat, Tallegg); Kalatööstus Eesti energeetika, kütuse- ja keemiatööstus (Saare Fishexport);Kergetööstus: Tekstiilitööstus(Paltex, Pendre); Energeetika: Tegeleb kütuse ja elektrienergia tootmisega. Trikotaasitööstus (Marat, Suva); Õmblustööstus (Baltica, Sangar), Tähtsamad kütused on põlevkivi, turvas, küttepuit. Roheline ehk Naha- ja jalatsitööstus (Sameliin) taastuv energia- puit, vesi, päike, tuul Eesti Metsatööstus Kütuse- ja keemiatööstus: Tooraineks on nafta, gaas, süsi, väävel.
Vedeliku osakesed ja veepiisad sisenevad sellesse kihusse, ja löökkoormused seinale vähenevad. 2. Kütusest põhjastatud avarii Kütuse kõrgsurvesüsteemis esinevad rikked on seotud peamiselt raskekütuste kasutamisega. Töötamisel destilleeritud kütustega on süsteemi rikked suhteliselt harvaesinevad. Filtrite ummistumine Filtrite kiire ummistumine osutab kütuste halvale kvaliteedile. Olenevalt filtri paiknemisest takistavad mustunud filtrid kütuse ümberpumpamist tsisternide vahel, kütuse etteandel mootoritesse võib see olla ka tingitud kütuse valest käitlemisest setitamisel, separeerimisel ja eelsoojendamisel. Filtri ummistumist näitab rõhulangus filtris, (normaalne tavaliselt 0,5...1bar). Separaatorite ummistumine Separaatori ummistumise tunnuseks on separaatori tootlikkuse langemine taldrikutevaheliste kanalite läbilaskevõime vähenemise tõttu ning separaatori puhastusvõime alanemine. Mõningatel
Leida, kuidas muutuvad energeetilised ja ökonoomilised näitajad, kui mootorit ekspluateeritakse madalama kütteväärtusega kütusel Qa = 40 287 kJ/kg. Diiselmootori tööd saab hinnata järgmiste näitajate alusel: 1. Indikaatornäitajad - keskmine indikaatorrõhk - mootori indikaatorvõimsus - mootori indikaatorkasutegur 2. Efektiivnäitajad - keskmine efektiivrõhk - mootori efektiivvõimsus - mootori efektiivkasutegur 3. Kütusekulu - kütuse tunnikulu - kütuse indikaatorerikulu - kütuse efektiiverikulu. Saadud tulemuste puhul teha järeldused kuidas muutuvad: a) kütusekulu b) mootori pöörded c) heitgaaside temperatuur d) mootori termiline koormus. Energeetiliste näitajate võrdlemiseks leiame arvutuslikult keskmised indikaatorrõhud (pi) võrreldavate kütuste kasutamisel. Lahendus: Arvutusliku keskmise indikaatorrõhu võime leida kütteväärtust (Qa), mootori indikaatorkasutegurit (i) ja kütuse tsüklilise kogust (gts) siduva tuletatud valemi järgi: Q
eesmärkidel), on biodiisli tootmise kõrvalprodukt. 2.2. Millest saaks biodiislit toota USAs toodetakse biodiisli peamiselt sojaoa õlidest. Euroopas kasutatakse aga ka teisi õlitaimi põhiliselt raps, mille seemne õlisisaldus on üle 40%. Soojaoal aga umbes kuni 20%. Potentsiaalseks tooraineks on biodiislile ka loomsete rasvade jäägid ja kasutatud küpsetus- (toidu-) õlid. Nad on odavam tooraine, kui näiteks sojaõlist kütuse tootmine USAs - et toota 3,79 l kütust tuleb kasutada umbes 3 kg ja 311 grammi soojaoa õli, mille hind on umbes 20 senti 453,59 grammi kohta. 3 Tooraineks võivad olla ka pähklid, puuvillaseemned, päevalilleseemned. Ükskõik millistest antud õlitaimedest toodetud estreid saab edukalt kasutada diiselmootorites,
Maksimaalse võimsuse juures on Joonis 1.1- p-V diagramm BMEP väärtus 10 kuni 15 protsenti madalam. Mootori efektiivkasutegur e. termiline kasutegur f: Wc P f , kus (1.6) m f QHV m f QHV Wc- tsükli jooksul sooritatud töö; mf- tsükli jooksul silindrisse antud kütuse kogus; 2 QHV- kütuse kütteväärtus; m f - kütuse kulu ajaühikus; P- efektiivvõimsus. Kütus/õhk vahekord F/A: m f F/A , kus (1.7) m a m a- õhu kulu ajaühikus; m f - kütuse kulu ajaühikus.
Kodutöö ülesanded 1. Ahto Allik Mootori prototüüp : Wärtsila Vasa 16 V 32 Mootori prototüübi ja antud andmete põhjal : n- 700 p/min, kasutatav põhikütus IFO180 Q a- 41500kJ/kg , ps - 0,25 MPa , t0 - 10 0C , tmv. 0 0C , p0 0,825 *105 Pa, Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga põhikütuselt kõrgema kütteväärtusega kütusele Q a = 42500 kJ /kg 2. Aleksandr Tutukin Mootori prototüüp : Hunday B&W 6L60MCE Ns = 1200 kw n- 115 p/min, kasutatav põhikütus IFO 180 Q a- 42500kJ/kg , ps - 0,2 MPa , t0 - 30 0C , tmv. - 200C , p0 0,925 *105 Pa, Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga põhikütuselt madalama kütteväärtusega kütusele Q a = 40500 kJ /kg 3
Töö eesmärk Määrata vedelkütuse leekpunkt ja võrrelda saadud tulemusi käsiraamatus toodud andmetega Tööks vajalikud vahendid 1) leekpunkti määramise seade 2) analüüsitava kütuse proov 3) termomeeter mõõtepiirkonnaga 0...200ºC Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Leekpunktiks nimetatakse minimaalselt temp-i, milleni kuumutatud pinnalt eralduv vedelkütuse aur lahtise leegiga kokku puutudes hetkeks süttib. Sellel temperatuuril kütus ise veel ei sütti. Kui kütuse temp. On leekpunktist kõrgem, tekivad kütuse süttimise tingimused leegiga kokkupuutel. Temperatuuril, mille juures kütus süttib ja põleb vähemalt 5 sekundit, nim
Wt 9,5 At 12,7 Cp 85,4 Ct 66,44 Hp 4,4 Ht 3,42 Np 0,9 Nt 0,7 Op 9,0 Ot 7 Sp 0,3 St 0,23 =100 =100 Kütuse tarbmisianine koostis Kütteväärtus Liigõhutegur, kuihapniku sisaldus on O2=4,4% Kütuse põlemiseks vajalik tegelik õhuhulk Kütuse põlemiseks teoreetliliselt vajalik õhuhulk Põlemisgaaside tegelikud hulgad Põlemisgaaside summaarne hulk Ülesanne 3 T 1640 V0 6,59 Kütuse kulu 18 Nt 0,7 % Kolde maht 900 m3 1,265 Arvutame tahke kütuse põlemisgaaside ja põlemisgaaside kogumaht Põlemisprodukti koldes põlemise aeg Määrame dimensioonita aja
Rakett. Reaktiivliikumine on nagu vastupididne aktiivliikumine. Reaktiivliikumiseks nimetatakse ka lendamist raketi põhimõttel. Rakettmootori töö põhineb Newtoni kolmandal seadusel. Igal ajamomendil paiskab reaktiivmootor suhteliselt väikest kütuse massi suure kiirendusega tahapoole, selle tulemusena liigub rakett kui suurem mass väiksema kiirendusega vastassuunas. Protsess on pidev seni kuni mootor töötab ja kuna kiirendus mõjub mõlemale. Kui raketi ja kütuse massid on võrdsed, siis on lõpuks võrdsed ja vastassuunalised ka nende kiirused. Raketti ümbritsev keskkond ei mängi mitte mingisugust rolli: rakett võib sama edukalt, isegi veel edukamalt, liikuda õhutühjas ruumis. (*Ka lindude lendamine (ja isegi loomade või inimese ujumine) on sisuliselt reaktiivliikumine, sest teist võimalust kui Newtoni kolmanda seaduse abil õhust raskemal kehal õhus (veest raskemal kehal vee peal) püsimiseks ei ole. Lind lükkab tiibadega õhku
sundregenereerimist soodustavale tööreziimile: vähemalt kolme minuti jooksul sõita kiirusega mitte alla 50 km/h. Selleks, et alandada tahma põlemistemperatuuri umbes 100° võrra, et see oleks 450°C, lisatakse kütusele erilist lisandit - tseriinoksiidi baasil valmistatud "EOLYS"-i. See lisand paikneb omaette väikeses paagis mahutavusega 5 liitrit, mis on ehitatud põhikütusepaagi sisse. Igal kütusetankimise ajal pihustatakse kütuse hulka lisandit koguses, mis vastab paaki tulnud kütusele. Lisandi pihustamist juhib arvuti. Viiest liitrist lisandist jätkub 80 000 km läbisõiduks. Siis tuleb tankida uus lisand, mida tehakse ainult töökoja tingimustes. Tseriinlisand ühineb tahmaga kütuse põlemise ajal mootori silindris. Tänu lisandile alaneb tahma põlemistemperatuur 550°-lt C 450°-ni C ja ühtlustub põlemisprotsess tahmafiltris
Kütuseakstiis AnnaBugajova Kütuseks loetakse mootorikütust ja kütteõli Tahkekütuseid kütusesarnast toodet ja biokütust. Kütustelt tekib aktsiisimaksukohustus kütuste tarbimisse lubamisel teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel Aktsiisimaksukohustuse tekkimise hetk sõltub: tarbimisse luba aktsiisikaupade käitleja staatust kütuse kasutusele võtmise või üleandmise hetk kütuse otstarbe Kütuse liik Maksustamisperiood ja deklareerimine Aktsiisilaopidajatel ja registreeritud kaubasaajatel on maksustamisperiood üldjuhul kalendrikuu aktsiisi deklareerimise ning tasumise tähtaeg järgmise kuu 15. päev. Teisest liikmesriigist tarbimisse lubatud aktsiisikauba vastuvõtjal tekib aga aktsiisi maksmise kohustus vastuvõtmise hetkel ning aktsiis tuleb deklareerida ja tasuda 5 päeva jooksul Aktsiisideklaratsioon koosneb kolmest tabelist A: kõik kütused
valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu parameetrid Ps ja Ts . T0 + Ts + Tr r ruumis, mida nimetatakse sililidri põlemiskambriks
areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. Välismõju Välismõjuks nimetatakse kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandale isikule. Teisisõnu on välismõju mõne teise isiku kokkupuude muutusega. Teatavasti kütuse tarbimisega satub õhku CO2 ja see saastab õhku, rikub inimeste tervislikku seisu ja omab mitmed teisi mõjusid. Majanduslikus mõttes on siinkohal tegemist turutõrkega, täpsemalt negatiivse välismõjuga, mistõttu võiks valitsus kaaluda sekkumist turutõrke korrigeerimiseks. Turutõrge seisneb siin selles, et kütuse müüjad ei võtta kütuse hinda määrates arvesse kütuse mõjusid keskkonnale ja inimeste tervisele, mistõttu kütuse turuhind on väiksem kui tema tegelik kulu
....45 5.2.1 Aurugeneraatorid............................................................................................................................45 5.2.2 Tahkekütuse põletustehnoloogiad..................................................................................................46 5.2.3 Restkolded......................................................................................................................................48 5.2.4 Tahke kütuse eelgaasistamisega soojusjõuseadmed.......................................................................54 5.2.5 Põlemise soojuskaod ja kasutegur..................................................................................................56 5.2.6 Põlemisprotsessi efektiivsust iseloomustavad näitajad..................................................................57 5.2.7 Auruturbiinid........................................................................
Jäävusseadused mehaanikas 1.Kirjelda raketi liikumist-millist füüsika seadust siin kasutatakse. Rakett hakkab liikuma kui ühest spetsiaalsest avast paisatakse suure kiirusega välja kütuse põlemisel tekivad gaasid. Enne starti on paigal seisva raketi ja selle kütuse impulss null.Kui nüüd kütuse põlemisel tekivad gaasid liiguvad ühes suunas siis rakett hakkab ise vastassuunnas liikuma. Impulsi jäävuse seaduse alusel võime väita et impulss enne gaaside väljumist on võrdne impulsiga pärast gaaside väljumist. 2.Kirjuta raketi kiiruse valem ja selgita millest see oleneb. Vr= -mk/mr ×vk Raketi kiirus oleneb kütuse ja raketi massi suhtest ja sellest kui kiiresti gaasid välja pääsevad. 3.Milliste loetletud näidete puhul on füüsika tähenduses tegemist
Elektrooniliselt pihustav diiselmootor Electronic Diesel Control on diiselmootori kütuse kontrollsüsteemi täpne mõõtmine ja kohaletoimetamise kütust põlemiskambris tänapäeva diiselmootorite kasutatud veoautode ja sõiduautode . Mehaanilised fly-kaal kubernerid inline ja turustaja diisel sissepritse pumpade juhtimiseks kasutatakse kütuse etteande all erinevaid mootori koormust ja tingimusi ei saa enam tegeleda üha kasvav nõudlus tõhusust, heitkoguste, roolivõimendi, kesklukustus ja kütusekulu.Need nõudmised on nüüd peamiselt täitnud Electronic Diesel Control EDC on süsteem, mis pakub suuremat võimet täpse mõõtmise, andmetöötlus, töökeskkond paindlikkust ja analüüsi, et tagada tõhus diiselmootor operatsiooni. The EDC replaces the mechanical control governor with an electro-magnetic control device
MAP andurid Mitmesugused absoluutsed rõhu andurid (MAP andurid) on ühed enimkasutatavad sensoritega sisepõlemis mootori elektroonseid juhtimissüsteeme. Mootorid, mis kasutavad MAP andureid on tavaliselt sissepritsega. Mitmesugused absoluutse rõhu andurid annavad hetkega kollektorirõhu kohta teavet mootori elektroonilisele juhtseadmele (ECU). Andmete arvutamiseks kasutatakse õhutihedust, et määrata mootori õhu massivoolukiirus, mis omakorda määrab nõutava kütuse arvestamisest optimaalse põlemise. Sissepritsega mootor võib vaheldumisi kasutada mass õhuvoolu andurit (MAF andur) avastada siseneva õhuvoo. Tüüpkonfiguratsioonis töötab üks või teine, kuid harva mõlemad. MAP andurite andmeid saab konverteerida õhu massi andmetesse kasutades selleks kiiruse tiheduse meetodit. Mootori pöörlemiskiirus (RPM) ja õhu temperatuur on ka vaja niiöelda lõpetada/peatada, et saaks kiiruse tiheduse meetodil arvutada
4 LAEVA KATLAD III I Põhimõisted ja liigitamine otstarbe, soojusallika, konstruktsiooni ja auruparameetrite järgi. Leektoru- ja veetorukatlad, nende tööpõhimõte, ehitus, küttepindade liigitamine ja paigutus, võrdlus, kasutusalad. Aurukatla otstarve on pidevalt toota auru mingi energialiigi muundamise teel soojusenergiaks, kus juures vajalik energiat saadakse orgaanilise kütuse põletamise või sisepõlemismootorite väljalaskegaasidelt. Soojusenergiaga aurustatakse suletud anumanas vett, millest saadaksegi auru ettenähtud rõhul. Kokkuvõttes võiks laeva aurukatelt seega määratleda kui soojusvahetit, mille ülesandeks on auru tootmine laeva vajadusteks ettenähtud, atmosfäärirõhust kõrgemal rõhul soojusenergia sisestamise teel. Katelseade on seadmete ja süsteemide kompleks ettenähtud parameetritega kuuma vee või auru tootmiseks
töökindlus ettenäht ekspluatatsioonile, praegune tehniline ja 100 esteetiline tase. keha kiirguskoefitsient. Sama seadus kehtib ka mittemustade 4 19. Kütused ja nende põhilised karakteristikud. Kütuse T põlemine. Liigõhutegur. kehade kohta nn „hallide kehade kohta“ E C Kütus on aine, mille keemilisel ühinemisel oksüdeeriaga 100 (hapnik) eraldub suurel hulgal soojust. Kütuseks loetakse
2 1.8 1.7 1.5 1.4 1 1 1 1 1 3 2.8 2.7 2.5 2.4 1176 2053.2 2046 1903.2 1793.4 MW MW 172 2880 MWh 13903 MWh 16783 MWh 18536.8 MWHf kütuse energiat 24715.733333333 pm3 271873.06666667 3200 MWHf kütuse energiat 319.1 m3 181894.73684211 453,767.8 16783 MWh 27.0 /MWh 600,000.00 138,000.00 738,000.00 10% 6 a 169,450.25 15.00 a 10.1 /MWh 37.1 /MWh 27.0 /MWh IPMT PPMT+IPMT 16,945.02 22,278.26 16,411.70 22,278.26 15,825.04 22,278.26
Kasutatud kirjandus Sissepritsesüsteemid hakkasid autodel levima 1980-ndatel aastatel. Tänaseks on sissepritse täielikult välja vahetanud karburaatoritega varustatud autod. Sissepritsesüsteem on tunduvalt ökonoomsem, täpsem ning jõudsam. Kütusepihusti ei ole midagi muud kui elektriliselt juhitav klapp. See on varustatud survestatud kütusega, mis tuleb kütusepumbast ja pihusti on võimeline avama ja sulgema mitu korda sekundis. Pritsitava kütuse hulka reguleeritakse pihusti lahtiolekuajaga. 1. Peenfilter 2. Ühendusklemmid 3. Mähis 4. Vastuvedru 5. Pihusti nõel 6. Nõela juhik 7. Pihustusava Pihusti ülesanne ongi kütus väikese aja jooksul pihustada silindrisse võimalikult väikeste osakestena ehk kütuse auruna või tolmuna. Pihustid asuvad kas sisselaske kollektoris või otse põlemiskambris. Viimast varianti nimetatakse otsesissepritse süsteemiks. Teised on siis vastavalt mono- e
1. Termodünaamiline keha e. töötav keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul juhtudel tdk veeaur. Töötava keha olekuparameetrid. Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku. Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks on parameetrid, mis on proportsionaalsed süsteemis
Heitgaasid · Heitgaasides sisalduvad komponendid: Heitgaasides sisalduvaid komponente võib jagada kahjulikeks ja kahjututeks. Kahjututeks on: Lämmastik N2 Hapnik O2 Süsinikdioksiid CO2 V.t hiljem kasvuhooneefekt. Veeaur H2O Heitgaasides on alati hapnikku. Kui sellest enamust ei ole ära kasutatud, siis oli segu koostis liiga lahja või põlemisprotsessile eelnevalt ei ole olnud korralikku hapniku ja kütuse segunemist. Normaalsel põlemisel on jääkhapniku sisaldus heitgaasides väga väike sest enamus kasutatakse alati ära. Süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur on põlemisjäägid. Mida suurem on CO2 kogus seda täielikum on olnud küttesegu põlemine. Mootori silindrites kütuse põlemise ajal jääb CO2 14% kanti. Selle ajaga, kui heitgaasid läbivad katalüsaatori ja jõuavad heitgaasitorustiku väljundini, tõuseb süsinikdioksiidi mahuprotsent 15% 16%-ni.
1927 Esimesed kõrgsurve rivipumbad 1962 Aksiaal-jaoturpump 1986 Elektrooniliselt juhitav aksiaal-jaoturpump 1994 Pumppihustisüsteem tarbesõidukitele (UIS) 1995 - UPS 1996 Radiaal-jaoturpump 1997 Ühisanumaga sissepritsesüsteem 1998 Pumppihustisüsteem sõiduautodele Diiselmootorite juhtsüsteemid Heterogeenne kütuse/õhu suhe. Õhu kogus (maht) on silindris üldjuhul konstantne. Mootori tööd juhitakse ainult põlemiskambrisse pritsitava kütuse kogusega. Juhtsüsteem peab tagama: Korrektse kütusekoguse Sissepritse algushetke õige ajastuse Lisaks optimaalsele kütusesegule, tuleb arvestada: Heitgaaside ohtlike komponentide piiranguid Põlemise lõpprõhu piiranguid Heitgaaside temperatuurilimiiti Mootori maksimaalset pöörlemissagedust ja koormust Kõrguse ja ülelaadimisrõhu piiranguid Liigõhutegur 1 kg diislikütuse täielikuks põlemiseks on vaja 14,5 kg õhku (õhu tihedus õhk1,2 kg/m3)
Otto lt=-p1stp2ni· vdp [J/kg]. kus p1 ja p2 on vastavalt keha minna ühest faasist teise. Samuti on võimalik aine olek ringp. Otto rp. töötavates mootorites kasut. kergeid rõhk süsteemi sisenemisel ja süsteemist väljumisel. mitmes faasis korraga. Kolmikpunkt--kolmes vedel-ja gaas kütuseid. Õhu ja kütuse segu süüdatakse Tehniline töö kui protsessifunktsioon sõltub keha agregaatolekus korraga. Kolmikpunkti parameetrid on elektri sädemega. Siin on soojuse eraldumine vaadeldav algolekust lõppolekusse ülemineku tingimustest. Vesi: p=610,8Pa; T=273,18K; v=0,0010002m3/kg. püsivmahulisena. Protsessi kujutame Ts diagrammil: 1-2 Joonis: ,Vee kolmikpunkt`
Karbonaatsete mineraalide lagunemisaste põlevkivi tolmpõletamisel on lähedane ühele. Süsihappegaasi emissioon on vahemikus 1,351,45 kg/(kWe·h). 3. Katla mõi ste ja põhitüübid Katelseade ehk katel on kompleksne seadmestik auru (harilikult veeauru) või kuuma vedeliku tootmiseks ja tarbijale edastamiseks. Katlas toimub mingi energialiigi muundamine soojuseks ning vee (või ka termoõli) kuumutamine ja vee aurustamine selle soojuse arvel. Soojuse saamiseks võib kasutada kütuse keemilist energiat, elektrienergiat, otsest päikese energiat jne. Tänapäeval kasutatakse siiski kõige rohkem orgaanilise kütuse energiat. Seepärast vaadeldakse käesolevas konspektis katlaid, kus soojus saadakse orgaanilise kütuse põlemisel. Katel koosneb koldest ja erinevat liiki küttepindadest, mis võivad olla paigutatud ühte või mitmesse korpusesse. Kolle on ettenähtud kütuse põletamiseks ja küttepinnad vabanenud soojuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
