Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jäävusseadused mehaanikas (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Jäävusseadused mehaanikas
1.Kirjelda raketi liikumist-millist füüsika seadust siin kasutatakse.
Rakett hakkab liikuma kui ühest spetsiaalsest avast paisatakse suure kiirusega välja kütuse põlemisel tekivad gaasid. Enne starti on paigal seisva raketi ja selle kütuse impulss null.Kui nüüd kütuse põlemisel tekivad gaasid liiguvad ühes suunas siis rakett hakkab ise vastassuunnas liikuma.
Impulsi jäävuse seaduse alusel võime väita et impulss enne gaaside väljumist on võrdne impulsiga pärast gaaside väljumist.
2.Kirjuta raketi kiiruse valem ja selgita millest see oleneb.
V​r​= -m​k​/m​r ×v​k
Raketi kiirus oleneb kütuse ja raketi massi suhtest ja sellest kui kiiresti gaasid välja pääsevad.
3.Milliste loetletud näidete puhul on füüsika tähenduses tegemist tööga:a)füüsikaülesannete lahendamine,b) sangpommi käeshoidmine,c)puu otsa ronimine,d) vibu vinnastamine.Selgita töö tingimus.
c ja d
Tingimused​:
1) keha liigub
2) kehale mõjub jõud
Tööd tehakse vaid siis kui mõlemad tingimused on täidetud.
4.Millisel kehal on energiat.Too näiteid-millal on kehal kineetilist energiat,millal on tal potentsiaalset energiat.
Kõik kehad mis omavad energiat või keha mille seisund annab võime tööd teha. Kineetiline: Kehal on Kineetiline energia kui ta liigub. ​Näiteks​: sõitev auto, lendav püssikuul ja pöörlev hooratas.
Potenstsiaalne: Kehal on potenstiaalne energia, kui tal on vastastikmõju. ​Näiteks​: Üles tõstetud sangpomm , vinnastatud vedru ja tõukuvad magnetid .
5.Selgita pendli liikumise näitel millal on tal kineetilist energiat kõige rohkem,millal on potentsiaalset energiat kõige rohkem,millal on mõlemat energiat.
Kui pendlile mõjub jõud liikumise suunas siis potentsiaale energia väheneb aga kineetiline kasvab aga kui pendel liigub vastassuunnas siis kineetiline energia kahaneb ja potentsiaale energia suureneb ja kui pendel seisab paigal on energiad võrdsed.
6.Kirjuta energia jäävuse seadus ja selgita selle sisu näite põhjal.
Energia jäävuse üldine seadus:​suletud süsteemi kehade kogu energia on ajas muutumatu.
Näide: haamriga naela löömine - haamri ja naela vahel ei teki hõõrdejõudu ja energia on jääv.
7.Mis on igavene jõumasin-kas see saab töötada ja miks.
Masin ehk mootor, mis töötaks lõputult ilma välise energia allikata.
Ei, sest energia jäävuse seaduse kohaselt ei saa ükski masin teha rohkem tööd, kui selleks kulutab .
8.Nimeta fossiilseid kütuseid-milleks neid vajame.
Nafta ja maagaas- kütuse, plast toodete ja asfalti jaoks. Maagaasi kütteks,söögi tegemiseks mõeldud ahjudes,väetiste ja vesiniku kütuse tegemiseks.
Turvas- kuivatamisel saab kasutada kütusena,kütte materjal,väetisena
Põlevkivi- keemia tööstuse toorainena, väävli ühendeid
9.Nimeta jõumasinaid ja selgita milline energia paneb nad tööle.
Primaarsed- ​tuulemootor, hüdroturbiin, auruturbiin , sisepõlemismootor.
Sekundaarne - ​ elektrigeneraator, pump , kompressor , elektri mootor, hüdromootor .
  • Sekundaarsed jõumasinad saavad käitamiseks vajalikku mehaanilist energiat muundamismasinast, mis muundab mehaanilist energiat kas elektri energiaks või siis vedeliku või gaasi kineetiliseks ja potentsiaalseks energiaks.
  • Primaarsed jõumasinad kasutavad vahetult looduslike energia vorme või soojuseenrgiana vabanevat energiat.

10.Mis on meie Maa energia allikas.
Meie Maa energia allikas on Päike. Peaaegu kõik planeedil Maa kulgevad füüsikalised ja bioloogilsed protsessid saavad oma energia Päikese kiirgusest.
Jäävusseadused mehaanikas #1 Jäävusseadused mehaanikas #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lisete.p Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Jäävusseadused mehhaanikas
4
odt

Jäävusseadused mehhaanikas

Teema 8-Jäävusseadused mehaanikas 1. Rakett hakkab liikuma tänu sellele, et selle ühest otsast paisatakse läbi spetsiaalse ava (düüsi) suure kiirusega välja kütuse põlemisel tekkivad gaasid. Enne starti on paigalseisva raketi ja selles sisalduva kütuse impulss null. Kui nüüd kütuse põlemisel tekkivad gaasid ühes suunas välja lendavad, hakkab rakett ise vastassuunas liikuma. Muidu ei jääks raketist ja gaasidest koosneva süsteemi koguimpulss ju nulliks. Nii tekibki raketi reaktiivliikumine. Reaktiivliikumiseks nimetatakse liikumist, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa.Kasutatakse Newtoni kolmandat seadust. 2. Raketi kiirus .vr = -mk/mr *vk raketi kiirus võrdub -tekkiva gaasi mass jagatud raketi massiga ja korrutada see jagatis gaaside väljumise kiirusega 3. Tööks nimetatakse keha

Füüsika
Füüsika eksam
18
odt

Füüsika eksam

1.Kes on vaatleja ja millistele tunnustele ta peaks vastama? Vaatleja on inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta. Vaatlejat võib defineerida mitmeti, aga soovitav on seda teha tunnuste kaudu, mis ühel vaatlejal olema peavad. Vaatleja tunnusteks võiksid olla: * vaba tahe ehk valikuvabaduse olemasolu *aistingute saamise võime, võtmaks maailmast vastu infot; *mälu ehk võime salvestada infot ja seda hiljem uuesti kasutada ning *mõistus ehk võime konstrueerida mälus olemasoleva info abil mõtteseoseid, tehes nii tõeseid järeldusi maailma kohta ilma vastavat aistingutsaamata. 2.Mis on loodusteaduslik meetod? Kirjelda seda. Loodusteadusliku meetodi all mõistetakse niisiis meetodit, mis seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamises, nende põhjal ennustuste tegemises ja ennustuste paikapidavuse kontrollimises katsete (eksperimentide) läbiviimise teel. 3.Too näiteid ajaloolistest pikkuse, pindala, ruumala, massi ühikutest. 1 toll – pöidla

Füüsika
Mehaanika ll
108
pptx

Mehaanika ll

sekundis alla 5,7 kuupmeetrit vett? Mehaaniline energia. Energia mõiste • Kui töö abil kirjeldatakse mehaanilise oleku muutumise protsessi, siis olekut ennast iseloomustatakse energia abil. Energiaks nimetatakse keha või kehade süsteemi mehaanilist olekut kirjeldavat suurust, mis näitab võimet teha tööd. • Liikumise ja kehade vahel mõjuvate jõududega kaasnev energia on mehaaniline energia. Kineetiline energia • Mehaanikas eristatakse liikumisenergiat ja vastastikmõju energiat. Keha liikumisolekust tingitud energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks. • Näeme, et kineetiline energia on võrdeline keha kiiruse ruudu ja massiga. Potentsiaalne energia • Kui liikuvatel kehadel on kineetiline energia, siis mitmest omavahel vastastikmõjus olevast kehast koosnevad süsteemid omavad potentsiaalset energiat. Potentsiaalseks energiaks nimetatakse kehade vahel mõjuvatest jõududest tingitud energiat

Mehaanika
10-klassi üleminekueksam
21
odt

10. klassi üleminekueksam

süsteem. Mass on keha omadus, mis iseloomustab selle inertsust. Teiste kehade poolt samaväärse mõjutamise puhul võib ühe keha kiirus muutuda kiiresti, teise keha kiirus samades tingimustes aga märgatavalt aeglasemalt. Võib öelda, et teine keha on inertsem ehk teisel kehal on suurem mass. Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) mõõdetakse keha massi kilogrammides (kg). Jõud on kehade vastastikmõju kvantitatiivne mõõt. Jõud on keha kiiruse muutumise põhjus. Newtoni mehaanikas võib jõududel olla erinev olemus: hõõrdejõud, raskusjõud, elastsusjõud jne. Jõud on vektorsuurus. Kehale mõjuvate kõikide jõudude summat nimetatakse resultantjõuks. Jõudu mõõdetakse dünamomeetri vedru venimise põhjal (joon. 5.1). Joon. 5.1 Jõu mõõtmine vedru venimise põhjal. Tasakaalu korral Newtoni 1. seadus: vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel (tasakaalustumisel) on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.

Füüsika
TTÜ Eesti Mereakadeemia FÜÜSIKA EKSAM
42
docx

TTÜ Eesti Mereakadeemia FÜÜSIKA EKSAM

8. Kuna laevale mõjuvad jõud (nt. veetaksitus, raskusjõud, hõõrdejõud jne) ja suuresti oleneb olukord ka ilmast, siis võib tulla ette nähtus, et vedrukaal näitad teistsugust resultaati kui seisval laeval. Kindlasti on oma roll ja deviatsioonil ehk laeva kere magnetismil. 9. Seda, et magnetilisi laenguid ei eksisteeri, st magnetil on alati kaks poolust. 4.PILET 1.Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Klassikalises mehaanikas nimetatakse taustsüsteeme, milles kehtib inertsiseadus, inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Keha kiirus on suhteline, st, et antud keha võib ühe keha suhtes liikuda kiiremini, teise suhtes aeglasemalt. 2. Mitteühtlane liikumine on punktmassi või jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme niisugune liikumine, mille korral kiirusvektor muutub. Liikumine on mitte ühtlane parajasti siis, kui esineb nullist erinev kiirendus. 3

Füüsika
10 klassi füüsika kokkuvõte
26
doc

10 klassi füüsika kokkuvõte

Mehaanika. Mehaaniline liikumine ­ keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ­ ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor ­ joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : 1 Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline 2 Kiiruse järgi d) Ühtlane liikumine ­ mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. e) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus ­ erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus ­ iseloomustab keha liikumist, m?

Füüsika
Füüsika eksam
31
doc

Füüsika eksam.

Kordamisküsimused füüsika eksamiks! 1.Kulgliikumine. Taustkeha ­ keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem ­ kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass ­ keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid ­ tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor ­ keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmassi kiirus liikuva taust

Füüsika
Mehaanika-kinemaatika-jõud ja impulss ning muud teemad
40
doc

Mehaanika, kinemaatika, jõud ja impulss ning muud teemad

Mehaanika. Mehaaniline liikumine – keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass – ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor – joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid :  Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline  Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine – mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus – erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus – iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda trajekt

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun