Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Küstus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Pelgulinna Gümnaasium
Mari-Liis Voogla
9c
KÜTUS
Referaat
Tallinn 2012
Sisukord
1.Kütus, kütuse liigid ja tuumaenergia .
2.Omadused.
3.Diiselkütuse omadused või parameetrid, mis teda iseloomustavad ( pilt nr 1 )
4.Energeetiline tõhusus ja ökoloogilised omadused
5.Kasutatud lingid , raamatud.
1.Mis on kütus?
Kütus ehk kütteaine on aine mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana.Kütust kasutatakse toidu valmistamiseks ( küttepuit , maagaas), eluaseme soojendamiseks (küttepuit), transpordivahendite ja masinate mootoreis ( bensiin , petrooleum , diislikütus), tööstuses jne.
Kütuste liigid. Gaasiline kütus. Tahked kütused: puit, turvas , kivisüsi, põlevkivi. Tahkete kütuste omadused: orgaanilise aine sisaldus, kütteväärtus, tuhk , mineraalne CO2, vesi. Tahke kütuse utmine, koksistamine , gaasistamine. Tahke kütuse termilise töötlemise produktid .
Tuumaenergia.Eesti Vabariigis on energeetikaprobleemid kujunenud aktuaalseimaks. Keskkonnasõbraliku elektritootmise organiseerimine vajab otsustavat lahendust lähiaastail, on vajalik konkreetne diskussioon võimaliku tuumaenergeetika rakendamiseks Eesti Vabariigis. Antud juhul on vajalik analüüsida kolme faktorit: elekter , tuumaenergia ja keskkond. Elektritarbimine on praktiliselt sünonüümne moodsa eluga industrialiseeritud maailmas. Meie kommunikatsioonid, transport, toiduvarud ja kaasaegsete kodude mugavused , bürood ja tehased sõltuvad kindlast elektrienergia varustusest. Mida rohkem on maa industrialiseeritud, seda enam energiat tarbitakse. Ülemaailmne energiatarbimine on alates 19. sajandist kasvanud 25-kordselt. Elektritarbimine keskmiselt per capita on umbes kümme korda kõrgem industrialiseeritud maades kui arengumaades. Kuid ka viimastes kasvab nõudlus elektri järele järgmise 15 aasta jooksul iga aasta 5%.
Omadused :
1. puudub kindel kuju ja ruumala sest molekulid on üksteisest kaugel 2. kergesti kokkusurutavad sest tõmbe ja tõukejõud on väikesed 3. paisuvad piiramatult sest molekulid liiguvad kaootiliselt Vedelike üldised omadused : 1. ei oma kindlat kuju aga on kindel ruumala sest 2. on raskesti kokkusurutavad sest molekulide vahel on tõmbejõud 3. on voolavad sest Tahkised – ained mille molekulid paiknevad kindla korra järgi kristallstruktuur.Kütuste elektrilised omadused määäravad tuleohutuse kütuse tankimisel ja lennuaparaatide ning kütusemõõteaparatuuri ohutu töö. Plahvatuse ja tulekahju juhused, mis on tekkinud lennundustehnika ekspluatatsioonil staatilisest elektrist, on registreeritud üle kogu maailma. Seoses sellega, et reaktiivkütused koosnevad põhiliselt süsivesinikest, millised on põhiliselt mittepolaarsed või vähepolaarsed, on kütus praktiliselt dielektrik, st juhib ise halvasti elektrit. See kütuse omadus on põhjuseks, miks kütus kogub staatilist elektrit oma mahus kütuse ümberpumpamisel. Laengud tekivad kütuses olevate väheses koguses polaarsete ühendite ja vee tõttu. Veevabad ja polaarsetest ühenditest puhastatud kütused praktiliselt ei elektriseeru. Sellise puhtusega kütuseid praktiliselt ringlusesse ei astu ja seetõttu kõik kommertskütused kujutavad endast potentsiaalset ohtu staatilisest elektrist tingitud sädeme tekkeks.
Põhiline elektriseerumine toimub filtritel, eriti peenpuhastus filtritel. Kütuse elektriseeritavus võib kasvada 200 korda. Seepärast tõstes nõudmisi kütuse puhtuse suhtes, st peenema filtreerimise korral tõuseb kütuse-õhu segude süttimise oht staatilise elektri kogunemise tõttu.
Küstus #1 Küstus #2 Küstus #3 Küstus #4 Küstus #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisukiisuolen Õppematerjali autor
Keemia - Kütus

Sarnased õppematerjalid

Tuumaenergiauus-1
38
docx

Tuumaenergiauus (1)

1.1.1. TUUMAENERGIA REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia Õpperühm: TEI-21 Tallinn 2015 SISUKOR Sissejuhatus................................................................................................................... 3 1.Ajalugu........................................................................................................................ 4 1Eelnev....................................................................................................................... 4 1.2.Maailma esimene tuumareaktor............................................................................5 1.3.Areng..................................................................................................................... 5

Kategoriseerimata
Tuumaenergia
20
pdf

Tuumaenergia

TUUMAENERGIA REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia ja keskkonnakaitse Ehitusteaduskond Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................3 1. TUUMAENERGIA OLEMUS ..........................................................................................................................4 1.1. Tuumaenergia tekkimine....................................................................................................................4 1.2. Tuumkütus..........................................................................................................................................4 1.3. Reaktorite liigitamine .........................................................................................................................5 2. TUUMAENERGIA KASUTAMINE MAAILMAS.............

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Materjaliõpe
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Kategoriseerimata
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun