kestvus 5-6 aastat Haiguskindlus: haigustele vastupidav kasvutingimuste suhtes vähenõudlik, kasvab mitmesugustes niiskuseoludes, huumusvaestel, Soovitus kasvatamiseks: happelistel ja tihenenud kuivematel mineraalmuldadel, külvisenorm puhaskülvis murule 5 g/m2, külviaeg augusti keskpaigani Lisateave: Rene Aavola
Varajane oder 200-250 m -38g Keskvalmiv oder 220-280 m Kaer 220-260 m - 36-43g Suvinisu 260-300 m 35g Talirukis 195-215 m - 26-28g Talinisu-230-260 m - 38-40g Talitriticale-200 m - 30...40g Suviraps-7-8 m - 4-5g Taliraps-4-6 m 3.Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia. Erinevus: Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2x suurem. Suvirapsi vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva, lühem kui talirapsil. Külvatakse umbes mai alguses 5-10°C juures. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisenorm 7-8 kg/ha. Sarnasus: Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvi sügavus on 2-3 cm juures. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Ridade vahe peaks olema 12 cm. Väetamisel lämmastiku 120kg/ha. Kompleksväetis -P, K, S, N + mikroväetised -Mo, Mn, Mg, Cu, B ja mikroelementide segud. Mikroelemendid lahustatakse vees ja pritsitakse taimedele. Enne külvi pritsitakse mullale herbitsiide ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi
Vars: kõrrelised ja liblikõielised 3. Võrse osad - hüpokotüül: peet, kaalikas, naeris - vars: nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep - leht: salat, spinat - lehe osad: seller, tubakas, sibul 4. Õied: lillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5. Seemned ja viljad: teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 Suvinisu 260-300 Talinisu 230-260 Talirukis 195-215 Talitriticale 200 Tatar 80-90 3. Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia. Erinevus: Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2 korda suurem. Suvirapsi vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva, s.o. lühem kui talirapsil
Teraviljad Vegetatsioon algab 5 C juures, periood kuskil 160 päeva. Tera ehitus:viljakest,seemnekest,aleuroonkiht,endosperm,toitekude. Embrüo eraldab idu endospermist, tal ka vahendusülesanne. Ta vahendab toitaineid endospermist idusse. 1) Idanemisfaas jaguneb kaheks : 1.nähtamatu idanemine ja 2.nähtav *Koleoptiil- kilejas moodustis, mis on torukujuline. Kaitseb lehte mehaaniliste vigastuste eest. 2) Tärkamine- algus 10% taimedest tärganud, lõpp 75% tärganud. 3)Võrsumine Produktiivvõrse- seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera. Taliteraviljad võrsuvad rohkem. 4)Kõrsumine- intensiivne pikusesse kasv. 5)Loomisfaasi algus on see, kui taime õisik tungib läbi lehe tupe ja muutub silmale nähtavaks Külvisenorm Külvisenorma all mõistetakse pinnaühikule külvatavate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenormi arvutamine: 1.külvisenorm kg/ha= idanevate seemnete arv ruutmeetril korda 1000 s.m. jagatud külvi...
koristuskonveieri , mis vähendab koristamise hilinemisest tingitud kadusid, koristustööde pinget, võimaldab optimeerida kombainide ja kuivati tööd Koristuskaod *bioloogilised- orgaanilise aine kogunemise enneaegne pidurdumine , terade pinnal bakterid ja seened *mehaanilised Koristuskadude peamised põhjused: *koristamisega hilinemine *agrotehnika puudujäägid( halb mullaharimine, ebaõige külviaeg, vale külvisenorm, vale väetamine, vale sort) *kombaini ebaõige reguleerimine *liigniiske vilja koristamine *muud põhjused Taimedest: varisemine, peade murdumine, lamandumine, ohtelisus, suur põhu mass Agrotehnikast: lamandumine, põllu tasasus, umbrohtumine, koristusaeg , valmimise ühtlikkus Tehnoloogiast: lõikekõrgus, kombaini liikumiskiirus, reguleerimine Ilmast: vihm, rahe, õhuniiskus, tuul , põud Teravilja külvikvaliteet Taimede tihedus- põllul optimaalne arv taimi
13. Kultuuride külviviisid 1. Haju- ehk laialtkülv seemned külvatakse ühtlaselt kogu pinnale, korrapäratult 2. Reaskülv- seemned külvatakse ridadena, kusjuures ridade vahekaugus võib olla erinev Kitsasrealine 6...10cm, tavaline 10...20cm 3. Pesitikülv seemned külvatakse rühmadena 14. Külvise kvaliteeti iseloomustavad näitajad, külviseväärtus Puhtus iseloomustab puhta seemne osatähtsust (%) kogu seemnemassist. Idanevus väljendatakse ka protsendina. Kui näiteks külvisenorm on 220 kg/ha ja seemnete külviseväärtus on 95%, siis parandatud külvisenorm on = 220 x 100 / 95 = 232kg/ha 15. Külvisenorm ja selle arvutamine Tagab taimede õige kasvutiheduse, mis võimaldab paremini kasutada toitepinda 16. Taliteraviljade eelised ja puudused, talvekindluse kujunemine (karastumine) ning hukkumise põhjused Taliteraviljade eelised Bioloogilised: · kasvuperiood on pikk (270-360 päeva) · areneb tugev juurestik · suudavad vastu pidada ebasoodsatele tingimustele
1.Taimekasvatus laiemas tähenduses Laiema tähenduses on see igasuguste taimede kasvatamine, alates metsapuudest lõpetades toalilledega (haljastus, metsandus, rohumaaviljelus, aiandus). 2. Kaunviljade ja tehniliste kultuuride kasvupind Eestis (ha) Kaunviljad umbes 8500 ha, tehnilised kultuurid 86000 ha 3. Mis on külvikord? Külvikord on põllumajanduse tugisammas, mis aitab tagada kultuuride saagikust ning säilitada ja parandada mullaviljakust. 4. Lina külvisenorm Külvata tuleks võimalikult vara. Eesti tingimustes võib külvist koristuseni kuluda 4-5 kuud ja võib juhtuda, et õlilina saab koristusküpseks alles oktoobri alguses 5. Talinisu bioloogilised iseärasused Talinisu on mullastiku, toitaonete ja eelviljade suhtes nõudlikum ning külma ja taimehaiguste suhtes vähem vastupidav kui talirukis. Seemned idanevad väga aeglaselt kuni 2 C juures, kuid idanemine toimub kiiresti kuni 17 C juures
mail 5-10 kraadi juures. Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvisügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Enne külvi pritsitakse mulla herbitsiide ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. I etapp niidetakse maha ja jäetakse mõneks päevaks kuivama ja järelvalmima. Rapsi kuivamise max temp 43C. *Talirapsi kasvatamise tehnoloogia. Talirapsi kasvupind Eestis on madal, kuna on 00-tüüpi. Vegetatsiooniperiood kestab aasta. Külvisenorm on 4-6 kg/ha. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisekorras peab olema 5 aastat vahet. Külvi sügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Koristatakse alles siis ,kui taime vars on pruunistunud ja seemned mustad. Rapsi kuivatamise max. temperatuur on 43C.
Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta. Kaaluline külvisenorm kilogrammides hektarile arvutatakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete alusel, kusjuures arvestatakse seemnepartii seemnete suurust (100 seemne massi g) ja külvieväärtust. Pinnaühikule külvatavate seemnete arvust oleneb taimede tihedus pinnaühikul, millest omakorda sõltuvad taimede valgustatus, niiskus, õhu liikumise näitajad. Need kokku kõik avaldavad mõju saagi suurusele ja kvaliteedile, seepärast on õige (optimaalse) külvisenormi järgimine väga oluline
AGROTEHNIKA Lina on külvikorra suhtes tundlik kultuur. Olles nõrgalt arenenud juurestikuga taim, vajab ta ühtlaselt viljakat ja umbrohupuhast põldu. Parimaks eelviljaks ristikurohke põldhein. Viljavaheldus 6-7 aastat. Peeneseemnelise kultuurina vajab õige külvisügavuse saavutamiseks hästi ettevalmistatud põldu. Vajab suurtes kogustes toitaineid just kuni õitsemise alguseni mil toimub kiire pikkusse kasv. Lina seeme tuleb külvata mulda kui mulla temperatuur on 7-8 kraadi. Külvisenorm sõltub sordist ja 1000 seemnemassist. Optimaalne külvisenorm on 2400-2500 idanevat seemet m2. Lina külvatakse kitsarealiselt 1.5-2 cm sügavusele. Pärast külvi põld rullitakse, kivid koristatakse ning kasvuajal hävitatakse umbrohte ja võideldakse taimekahjuritega. KORISTAMINE Linal eristatakse nelja küpsusjärku: roheline küpsus, varajane koldküpsus, kold-ja täisküpsus. Lina koristus sõltub mis otstarbeks lina koristatakse. Kas kasvatatakse kiu või õli saamiseks. Varajane
Samas ei tohi ükski võte kahjustada ümbritsevat keskkonda. Seega on taimekasvatajal suure saagi saamiseks oluline jälgida järgmisi agrotehnilisi võtteid: 1. Mullaharimine ja väetamine loovad soodsad tingimused taimede varustamiseks vee ja toitainetega eri kasvuperioodidel. Seejuures tuleks jälgida mulla viljakust. 2. Sort kasvatatava kultuuri sort peaks vastama maa agrofoonile ja tootmisele. Enne külvi tuleks seeme sorteerida ja puhtida. 3. Külviaeg, -viis, -sügavus ja külvisenorm külvatakse kultuuri jaoks optimaalsel ajal, arvestades tundlikkust öökülmade suhtes. Järgides neid nõudeid, saavad taimed endale soodsad kasvutingimused, neil esineb vähem kahjureid ja haigusi ning lamandumist. 4. Külvide hooldamine õige hooldamine vähendab taimdelele ebasoodsate tingimuste mõju (mullakoorik, umbrohud, põud). 5. Õigeaegne ja kadudeta koristus koristamisega hilinemine põhjustab enam valminud
Kaunviljade puhul kasut harilikku reaskülvi.Teraviljade puhul äärmiselt defits sortide puhul kasut laiend-või laiarealist külvi. 2.kuidas külvata, kui põld on ebakorrapärase kujuga.a) põhjast lõunasse.keskpäeval kui päike paistab katavad esimesed taimed tagumised.Ei teki ülekuumenemist ja päiksekiirte paljusus on parem hommikul ja õhtul.b)läänest itta-põhja-lõuna suunas on juurte kasv parem.taim kasut paremini ridade vahet. 18) Külvisenorm selle arvutamine. Materjal, mida kasut külviks on külvis. See ei pruugi alati olla botaanilises mõistes sama, vaid võib olla ka vili või liitvili.Külvinorm-külvamisel kehtestatud töönorm. Kül-visenorm ei võrdu külvinormiga.Külvisenormi puhul väjend-külvise kogus pinnaühiku kohta,kas kg/ha või g/m²(kartulil t/ha).Külvisenorm tehakse kindlaks põldkatsetega. 19) Külvise kvaliteeti iseloomustavad näitajad, külviseväärtus. Külvise kvaliteeti näitavad puhtus ja idanevus
Kaunviljade puhul kasut harilikku reaskülvi.Teraviljade puhul äärmiselt defits sortide puhul kasut laiend-või laiarealist külvi. 2.kuidas külvata, kui põld on ebakorrapärase kujuga.a) põhjast lõunasse.keskpäeval kui päike paistab katavad esimesed taimed tagumised.Ei teki ülekuumenemist ja päiksekiirte paljusus on parem hommikul ja õhtul.b)läänest itta-põhja-lõuna suunas on juurte kasv parem.taim kasut paremini ridade vahet. 18) Külvisenorm selle arvutamine. Materjal, mida kasut külviks on külvis. See ei pruugi alati olla botaanilises mõistes sama, vaid võib olla ka vili või liitvili.Külvinorm-külvamisel kehtestatud töönorm. Kül- visenorm ei võrdu külvinormiga.Külvisenormi puhul väjend-külvise kogus pinnaühiku kohta,kas kg/ha või g/m²(kartulil t/ha).Külvisenorm tehakse kindlaks põldkatsetega. 19) Külvise kvaliteeti iseloomustavad näitajad, külviseväärtus. Külvise kvaliteeti näitavad puhtus ja idanevus
ristikukesa. Sobivad ka lutsern, hernekaera segatis ja sõnnikut saanud varajane kartul. Eelviljaks ei sobi pika kasvuajaga kultuurid. Rukis surub hästi alla umbrohte. külviaeg Külvi ajal on rukki talvekindlusele suur mõju! Optimaalne külviaeg on 20. aug 5. sept. Liiga vara külvatud rukis võrsub tugevasti ning kasutab varuaineid juba sügisesel perioodil. Hiline külv vähendab terasaaki, sest rukis ei jõua küllaldaselt võrsuda. Sobiv külvisenorm on 500550 idanevat seemet/m2 ehk 180210 kg/ha. Hilinenud külvi korral kasutada suuremat külvisenormi, sest hilisem külv võrsub vähem. Külvatakse tavaliselt 7,5 cm reavahega. Külvisügavus 24 cm, sügavam kergematel, madalam raskematel muldadel. Kasvuaasta ilmastikutingimused Rukis vajab kevadise vegetatsiooni algusest terade koristusküpsuseni efektiivset, üle +5 °C temperatuuride summat umbes 1000 kraadi ja sademeid 250 mm. Tähtis on sademete ja soojuse jaotuvus ning
Tavaliselt puhitakse 15 kuni 1 päev enne külvi.Olenevalt puhise tüübist ja keemilisest koostisest võib selle kaitsetoime kesta 2...10 nädalat pärast külvi. Külv Talinisu külvatakse septembri esimesel dekaadil, mõned sordid võib külvata ka kümmekond päeva hiljem.1995. aasta katsetulemuste põhjal ei olnud talinisu saagis suuri erinevusi kui külvati kuni septembri lõpuni. Kuid aastad on erinevad.Optimaalne külvisenorm on 500...550 idanevat tera ruutmeetrile. Halbade idanemis- või kasvutingimuste ja samuti ka hilise külvi korral suurendatakse külvisenorme 50...100 tera võrra. Talinisu külvatakse tavalises reaskülvis 13...15cm või kitsarealises külvis 7...8,5 cm reavahedega. Valisin kitsarealise külvi, sest siis jaotatakse seemned põllule ühtlasemalt. Taliteraviljade külviridade suuna kohta on kaks erinevat arvamust. Ühed peavad paremaks põhja-lõuna suunda, sest siis on valgustus-
· külvatakse 100-120 idanevat seemet m2 · külvatakse 4-5 cm sügavusele, kuiva kergema mulla korral sügavamale 23. Põldoa kasvatamine Põldoa kasvatamine · Kasvatatakse toiduks ja söödaks · Seemned hakkavad idanema 3-40C · Niiskusnõudlik, sobivad keskmised või rasked mullad · Külvatakse teraviljade järel · Hea eelvili kõigile kultuuridele · Külv on nii laiarealine, viirgudesse kui tavaliserealine · Külvatakse 35-40 idanevat seemet m² · Külvisenorm on erinevatel sortidel 160-300 kg/ha · Koristatakse otsekombainimisega 24. Lupiinide liigid Lupiini liigid 1. ahtalehine-varavalmiv 2. kollane- kasvatatakse söödaks ja haljasväetiseks 3. valge - kasvatatakse Vahemeremaades toiduks, seemned suured 4. hulgilehine-mitmeaastane, kasvatatakse haljasväetiseks ja dekoratiivtaimena 25. Suviviki ja lupiinide kasvatamine Suviviki kasvatamine · Väärtuslik stabiilse saagiga söödataim · Seemned idanevad 1-2 0C juures
on nisu ja rukki hübriid, milles on ühendatud nisu kõrge kvaliteet ja hea saagivõime ning rukki vastupidavus keskkonnatingimuste suhtes. Kasvatatakse põhiliselt söödateraviljana, vähesel määral ka inimtoiduks ning on olemas ka sorte haljasmassi otstarbeks. Sügisene võrsumine on rukkist väiksem, talinisust suurem. Tal on suur võrsumisvõime, mis sõltub kasvuruumist (hõreda külvi puhul kuni 8 võrset). Külviaeg võib olla hilisem kui teistel taliteraviljadel, ning külvisenorm võib olla väiksem kui teistel. Talioder Hordeum vulgare Odra talivorm on väga populaarne taliviljaliik teistes Euroopariikides, kuna tema viljelemise eeliseks on taimede poolt talviste veevarude otstarbekam ärakasutamine. Eestis on riiklikes sordivõrdlus ja teaduskatsetes varemgi taliodra sorte testitud, kuid meie kliima jaoks vastupidavaid sorte pole seni leitud. Sordiaretuse arenedes on turule tulnud uued ja talvekindlamad sordid Suvinisu Triticum aestivum L.
Punase ristiku saagi kvaliteet ei lange saagikoristuse hilinemisel nii kiiresti kui teistel liblikõielistel heintaimedel. Parim koristusaeg on peale esimese õie puhkemist kuni 20% õitsemiseni. Iseloomulik tunnus punase ristiku lehel on valge V-kujuline märgis, mis taime närbudes kaob. Leht on karvane ja lehe alumine külg ei läigi.Punase ristku sordid jagunevad - varasteks ja hilisteks ning di- ja tetraploidesteks sortideks Punase ristiku külvisenorm puhaskülvis on 15 kg/ha. Varajane punane ristik erineb hilisest esmajoones kiire kasvu poolest. Katteviljata külvi korral moodustab varajane ristik esimesel eluaastal massiliselt varsi ja õisi, samuti kattevilja alla külvatult. Nii võib varajane ristik anda esimesel aastal juba 100 ts haljasmassi. Hiline punane ristik on suurema võrsumisvõimega, varte arv suurem ja need on pikemad ja rohkem harunenud, mistõttu hilise ristiku saak on harilikult suurem, võrreldes varajasega
Eemaldada ennem mahapanekut kivid. Vältima peab mulla tihenemist. Mugulate mahapaneku ideaalne aeg on aprilli lõpus – mai keskpaigani. Vagude laius ja kaugus teha võimalikult suur. Optimaalne sügavus 10-15cm. Raps – Kuulub kapsasrohu perekonda. Suviraps tärkab kevadel 5-12 päeva pärast külvi. See on külmakindel ja külvatakse mai alguses. Taliraps on talivili, mille elutsükkel on 350 päeva. Külvatakse agusti 1. Pooles. Külviga hilinemisel saadakse vähem seemet. Külvisenorm on 200 seement 1 m2. Väetakse lämmastikväetisega ning annuse suurus on õige siis kui selle mõjul rapsi varred kõtrade raskuse all vilti vajuvad. Raps on täisküps kui põld muutub pruunhalliks. Kahjurid on hiilamardikad, ristikõieliste maakirbud ja valgemädanik. 7. SEEMNE EHITUS / TERAD Seeme koosneb järgnevatest osadest: Kest – Koosneb mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest, mis kujuneb sigimiku seinast. Moodustab teramassist ligikaudu 6%.
Punasel ristikul on kaks sorditüüpi: diploidne ja tetraploidne. Tetraploidsed punase ristiku taimed on kasvu poolest võimsamad, kui diploidsed taimed. Nende varred on jämedamad ning lehed ja õienutt suuremad. Seepärast on tetraploidsete haljasmassisaak oluliselt suurem diploidsete taimede omast. Erinevus on väiksem kuivainesaagi osas, kuna samas arengufaasis koristades on tetraploidsetel taimedel kuivainesisaldus väiksem, aga proteiinisisaldus ja saak suurem. (Tamm, 2007) Punase ristiku külvisenorm on puhaskülvis 15 kg ha-1. (Tamm, 2007) Punase ristiku ajalugu Arvatakse, et punase ristiku algkoduks on Iraan, kust see Vahemere-äärsete riikide kaudu on levinud Lääne- Euroopasse, Põhja- Aafrikasse ja Aasiasse. Samuti on jõudnud inimtegevuse tõttu Kaug-Itta, Austraaliasse ning Ameerikasse. Liigile on omane ökoloogiline plastilisus ja morfoloogiline muutlikkus, mis on kõigi taimeosade mõõtmete, õite, õisikute, liitlehe lehekeste kuju, õite värvuse jm varieerumine
kõrreliste segukatsesse võetud liikide ja sortide sobivust ning taimikus püsimist, maapealse biomassi botaanilise koosseisu muutumist ja selle mõju kuivaine saagi ning toiteväärtuse dünaamikale niidete ja aastate lõikes. Materjal ja metoodika Harilik lutsern (Medicago sativa) `FSG 408 DP` ja hübriidlutsern (Medicago varia) `Karlu` külvati 31.mail 2006 puhaskülvis (16 kg ha-1 ) ja vastavalt variandile segus ühe kõrrelisega (kõrrelise külvisenorm oli pool puhaskülvimäärast): põld-raihein (Lolium hybridum) `Molisto`, roog-aruhein (Festuca arundinacea) `Seine`, harilik aruhein (Festuca pratensis) `Darimo`, päideroog (Phalaris arundinacea) `Palaton` ja ohtetu luste (Bromus inermis) `Lincoln`. Katsepõld paiknes Sakus keskmise viljakusega rähksel mullal (pHkcl 7,0, huumus 4,6%, P 94 ja K 173 mg kg-1 Mehlich 3 järgi). Fosfor-kaaliumväetist (P 15, K 164 ) anti igal sügisel. 2007.aastal algas vegetatsioon varakult (14
59. Mulla happesus. Vesinikioonide esinemist mullas nimetatakse tema happesuseks, nende hulk ehk kontsentratsioon määrabki mulla reaktsiooni, mida iseloomustatakse pH kaudu Mulla reaktsioon mõjutab suurel määral nii taimede kui ka mikroorganismide elu ning taimede saagi suurust 60. Väetisnormi arvutamine. 1) Väetise ülesanne: Lämmastiku vajadus 75 kg/ha Toimaine 25% Mitu kilo väetist läheb vaja 100 25 X 75 x=300 61. Külvisenormi arvutamine Külvisenorm: Seeme : idanevaid seemneid m2 400-500 1000 seemne mass g Puhtus % Idanevus % Idaneva seemne arv * 1000 seemne mass = kg/ha Idanevus % (Idanevus *puhtus)
59. Mulla happesus. Vesinikioonide esinemist mullas nimetatakse tema happesuseks, nende hulk ehk kontsentratsioon määrabki mulla reaktsiooni, mida iseloomustatakse pH kaudu Mulla reaktsioon mõjutab suurel määral nii taimede kui ka mikroorganismide elu ning taimede saagi suurust 60. Väetisnormi arvutamine. 1) Väetise ülesanne: Lämmastiku vajadus 75 kg/ha Toimaine 25% Mitu kilo väetist läheb vaja 100 25 X 75 x=300 61. Külvisenormi arvutamine Külvisenorm: Seeme : idanevaid seemneid m2 400-500 1000 seemne mass g Puhtus % Idanevus % Idaneva seemne arv * 1000 seemne mass = kg/ha Idanevus % (Idanevus *puhtus)
1. Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Inimese loodud ökosüsteem, majandustegevus toimub taimse või loomse toodangu saamise huvides. Siia hulka kuuluvad heinamaad, metsad, veekogud, intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud, aiad, koduloomadega karjamaad ja veekogud. Agroökosüsteem on avatud süsteem, sellel on iseregulatsiooni nõrkus. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud. 2. GMO. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) Autotroofsuse seadus- ainult rohelisel taimel on olemas fotsosünteesivõime, et toota org ainet. Optimumiseadus- suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Miinimumseadus- taimede sa...
aktiviseerib bioloogiliselt mulda ning rikastab seda lämmastikuga. Põllu valikul peab arvestama varem kasutatud herbitsiidide jääke (Lontrel, Banvel jms) mullas, mille suhtes on hernes tundlik vähemalt 3 aastat. Kuna hernes tarvitab kasvuperioodil palju niiskust ning idaneb suhteliselt madalal temperatuuril, siis tuleks teda külvata suvinisuga samal ajal. Liiga vara külma mulda külvatuna võib osa herneseemnest minna mädanema. Optimaalne külvisenorm puhaskülvis oleks 80-100 idanevat seemet ruutmeetril. Segus teraviljaga oleks herneseemet 40-50% ja teravilja 50-60% kummagi kultuuri puhaskülvisenormist, s.t hernest 40-60 idanevat seemet ruutmeetril ja näit. otra 120 idanevat tera ruutmeetril. Tugikultuur (keskvalmiv oder) parandab herne (lehelist tüüpi) seisukindlust. Külvisügavus on 5-6 cm, kuiva mulla ja soojade ilmade korral isegi sügavam. Kõrgele külvatud (3-4 cm) herneseemne põldtärkamine on ebaühtlane ja väiksem
umbrohtumist tagasi. Loodetavasti märgitakse tulevikus umbrohu allasurumiseindeks ka sordilehel. Konkurentsivõimelised sordid võivad umbrohtumist vähendada kuni 50%. Hernes Sordivalikul peaks eelistama lühikese kasvuperioodi, kiire algarenguga, kasvukõrgusega üle 75 cm ja tugeva lehestikuga sorte. Kasulik on vähene vastuvõtlikkus viirus- ja seenhaigustele. Külv tuleks teha võimalikult varakult. Külviks sobib 46 kraadise temperatuuriga muld, tõusmed taluvad kuni -5 oc. Külvisenorm on kõrgem kui tavaviljeluses (vajalik kadude tõttu äestamisel). Hernes on tüüpiline "äestamiskultuur", mida saab äestamisega umbrohuvabaks harida. Kuna hernest külvatakse varakult, ei mõju külvieelne harimine umbrohutõrjena. Herned külvatakse 45 cm sügavusele ja seega saab tärkamiseelset äestamist teha maksimaalselt 23 cm sügavuselt. Kui hernel ilmuvad (avanevad) esimesed pärislehed, saab põldu äestada. Edaspidine äestamine on võimalik
Botaanika loeng 04.09 Botaanikat võib jagada: · Taime morfoloogia · Taime anatoomia · Taime füsioloogia · Taime geneetika · Taime embrüloogia · Taime ökoloogia · Taime geograafia Roheliste autotroofsete taimede põhiülesanne on fotosüntees(orgaanilise aine tootmine). Loomaarsti ja botaanika seos looma terviserikke korral kasutame rohtu Paljudel juhtudel on taimed kahjulikud, põhjustavad tervisehäireid võ rikuvad loomakasvatuslikku toodangut(piimale värvi anda, liha maitse, lambavill). Taimerakk · Koosneb rakkudest, erineb loomarakkudest ehituselt o Rakukest o Vakuoolid rakumahlaga o Kuju ja suurus väga mitmesugune(oleneb asukohast). Optimaalne on ümmargune kuju, sest soojakadu väikseim o Ainuraksed on kerakujulised Kuju järgu on kaks rühma: 1. Parenhüümsed rakud pikkus ja laius enamvähem samad 2...
Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam Läänemeri ja Atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on efektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C ulatuvaid temperatuure. Efektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame efektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõistet. Aktiivsete temperatuuride summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks ni...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
