Andri Uueküla PEEP VAIN Referaat Juhendaja: T. Ervald Rakvere 2009 SISUKORD Peep Vainust............................................................................................................................... 3 Kõige tähtsam küsimus............................................................................................................... 4 Minu arvamus............................................................................................................................. 5 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................6 Peep Vainust Peep Vain tegeleb koolituse ja ettevõtlusega. Ta alustas oma karjääri USA-s ülikooli ajal suviti ukselt uksele raamatuid müües. Pärast Bentley College'is turunduskraadi omand...
Tartu Kommertsgümnaasium Referaat Peep Vain: ,,KÕIGE TÄHTSAM KÜSIMUS" Helena Nulk 12.b klass Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Kõige tähtsam küsimus 3 Ülesehituse 4 Tsitaadid 4 Teised raamatust 5 Kokkuvõte 6 Kasutatud kirjandus 7 Sissejuhatus Juba mõnda aega olen huvitunud erinevatest enesetäiendus ja enesearendus raamatutest. Olen läbi lugenud mitmeid psüholoogiaalaseid teoseid alustades Carnegie teosest ,,kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi" lõpetades Byrne teosega ,,Saladus". Peep Vainu viimane raamat oligi nagu loogiline järg minu huvile. Tegelikkuses ilmus see raamat muidugi aasta enne seda, kui mina selle lõpuks kätte jõudsin võtta, aga plaanis oli see küll juba pikka aega. Pidevalt otsisin aega raa...
Lauseliikmed ALUS -näitab lauses tegijat või olijat . Küsimused :kes ? mis ? kelle ? Miille ? Keda ? Mida ? ( nim.,osa, om, kääne.) Nt ema luges raamatut. ÖELDIS -Väljendab lauses tegevust , kõige tähtsam lauseliige , igas eestikeelses lauses PEAB olema vähemalt 1 öeldis küsimus :mida teeb ? SIHITIS - Väljendab kellele või milleleon lauses tegevus suunatud . Küsimus : Keda ? Mida ? kelle ? Mille ? Kes ? Mis ? MÄÄRUS -Väljendab lauses muid täpsustavaid asjaolusid . Põhiliigid : Kohamäärys (kus?) Ajamäärus (millal ? ) Viisimäärus (kuidas ?) Hulgamäärus (kui palju `?) Nt. Ta tuli eile kiirusttades maale kaasas kolm valget lille. Lauseliigid *Lihtlause -lauses on ainult 1 öeldis *Koondlause (alaliik) *Liitlause -Lauses on 2 või enam öeldist *Rindlause (alaliik) *Põimlause --------------------- Alus ============ öeldis - - - - - - - - - - - Sihiitis ~~~~~~~~~~~~ Määrus
Küsimus 1 Valmis Hindepunkte 1,0/1,0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mis on kõige tähtsam Euroopa Liidus kehtiv reeglistik väikelaevade ehitamiseks? Valige üks või mitu: a. EU Directive on the Construction of Recreational Craft b. Lloyds Register of Shipping regulatsioonid väikelaevade ehitamiseks c. International Organization for Standardization ISO 12215 d. The Offshore Racing Council regulatsioonid väikelaevade ehitamiseks Küsimus 2 Valmis Hindepunkte 1,0/1,0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millised näitajad eristavad katsete järeletehtavust katsete korratavusest? Valige üks või mitu: a. Erinev katselabor b. Sama katselabor c. Erinev katsemasin d. Sama katsemasin e. Erinev katsete läbiviija f. Katsete vahele jääv aeg on lühike Küsimus 3 Valmis Hindepunkte 1,0/1,0 Märgi küsimus l...
Ainult üks elu Olen tihti mõelnud sellele, mis on elus kõige tähtsam ning olulisem. Osa inimesi tabavad seda kohe, teistele jääbki see küsimus peadmurdvaks. Leian, et see kõige tähtsam on meil kõigil ühine, nimelt pean silmas elu. Elu võib olla pikk ning vahel üürike, kuid sellegipoolest peaksid inimesed kasutama oma võimalusi ning hindama elatud aega. Me elame oma elu erinevalt ning keegi ei tea, kuidas on õige.Mina leian,et elu on elatud õigesti, kui sa suudad nautida oma tehtud tegusi ning aega, mida kulutad. Enda eesmärkidega seame tee, mida mööda hakkame sammuma. Olgu meie eesmärgid suured või väikesed, nende täitumisel oleme lähemal iseenda rahulolule ja õnnele. Elu pole alati lihtne ning meeltmööda, ettetulevad takistused panevad proovile meie kannatused. Usun, et iga ületatud takistus viib meid elus edasi. Hiljuti lugesin ajakirjanduses nendest inimestest, kes ei saa elada täisväärtuslikku elu. ...
Kuidas on inimene teistele kasulik Mida inimene peaks teiste heaks tegema või saab teha on huvitav küsimus. Inimene peaks olema kindlasti abivalmis ja toeks perele, sõpradele ja tuttavatele. Samas peab olema inimene viisakas ja eeskujuks teistele noorematele. Inimene peab austama teisi ja arvestama, et ta ei ole üksi siin maapeal. Muidugi peab olema igal inimesel mingi eesmärk mida ta elus saavutada tahab. Ning näitab teistele, et elul peab olema eesmärk, et siin toime tulla. Alatihti on kellegil vaja abi või tuge, näiteks su oma pere,sõbrad või keegi kolmas. Pere on siiski kõige tähtsam kuna sõbrad võivad minna ja tulla kuid pere jääb kogu eluks ja seda valida ei saa. Siis peab vahepeal jätma oma mured ja olema abivalmis teistele. Kui sa oled toekas isik teistele siis ka kindlasti ollakse toekas sulle just siis kui sull on abi või tuge vaja. Inimese viisaksus on alati eeskujuks teistele...
Totaalkaitse või palgaarmee Väikeriigina on Eestis alati oluliseks peetud välispoliitikat ja riigikaitset. Viimasel ajal on esile tõusnud küsimus kaitseväe efektiivsusest. Alternatiiviks vananenud kohustuslikule sõjaväeteenistusele on pakutud palgaarmee moodustamist. Palgaarmee kõige olulisemaks tugevuseks on professionaalsus. Lisaks uudsemale relvastusele, kaasneb palgaarmeega ka teistsugune õpe. Kui sõjaväeteenistus kestab 8-12 kuud, millest vaid 3 kuud on noorteaeg ehk aktiivsem õppeperiood, siis kutseliste sõjaväelaste õpe oleks pidev ja põhjalikum protsess. Samas on oht, et kaitseteenistusest kujuneb lihtsalt palgatöö, mille aluseks ei ole enam lojaalsus riigile ja rahvale. Samas on just psühholoogiline valmisolek kaitsta oma riiki ja rahvast igasuguse kaitsetegevuse aluseks. Seega oleks oht, et kõrgelt koolitatud armeelased kriisi olukorras lihtsalt jalga lasevad või vastaspoole poolt üles o...
Mida inimene saaks ja peaks teiste heaks tegema? Probleemipõhine kirjutamine 4. aprill 2013. a. Mida me kellegi heaks teeme või tegema peaksime on selline üldine küsimus, seda ei saa konkreetselt defineerida. Sellepärast on see arvatavasti läbi aegade teemaks olnud. Seda mida keegi teeb siis või ei tee on igaühe enda südametunnistusel. Kindlasti näitab see sind heast küljest, kui sa kellegi heaks midagi teed, aga tänapäeva inimene on juba selline, kes on valmis ainult saama ja tahtma, aga midagi vastu pakkuda ei ole või ei taha, kuid sellisena see ühiskond ei toimiks lihtsalt. Seega mida meie, inimesed saame ja peaksime teiste jaoks tegema? Antud teema puhul ei ole muidugi õigeid ega valesid vastuseid, sest igaüks lähtub enda vaatenurgast. Samuti saab ka vastata ühe, kahe või kolme sõnaga sellele küsimusele, aga kuna tegemist on arutleva kirjandiga, siis üritan arendada ja peatuda end...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Mille poole püüdlevad tänapäeva noored Essee aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö ,,Mille poole püüdlevad tänapäeva noored" on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Kuupäev: 29.10.2009 Üliõpilane: Andres Põder (Allkiri) 2 Annotatsioon Töö eesmärk on välja tuua tänapäeva noorte püüdluste sihid ja neid analüüsida. Seisukohad: Noored püüdlevad rikkuse, kuulsuse, edukuse poole, s...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Mille poole püüdlevad tänapäeva noored Essee aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö ,,Mille poole püüdlevad tänapäeva noored" on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Kuupäev: 29.10.2009 Üliõpilane: Andres Põder (Allkiri) 2 Annotatsioon Töö eesmärk on välja tuua tänapäeva noorte püüdluste sihid ja neid analüüsida. Seisukohad: Noored püüdlevad rikkuse, kuulsuse, edukuse poole, s...
Kas sisu või stiil? Iga raamatu retseptsiooni alguseks on vastus küsimusele: ,,Kuidas oli?" või ,,Kas meeldis?" Põhimõtteliste vastusevariantidena tulevad kõne alla hinnang kas kirjandusteose sisule või selle vormile, samuti ka kombinatsioon neist kahest. Oluline on seejuures, et iga teost jaotatakse kõige algelisemast algusest alates kaheks - sisuks ja vormiks. Kas üks saab olla tähtsam kui teine? Ja kui saab, siis kumb, mis tingimustel ja miks? Kirjandusteost võidakse muidugi hinnata autori poliitilisest meelsusest, rahvusest või sotsiaalsest päritolust tulenevalt hinnata; samuti võib vaadelda raamatu köidet, kujundust, paberivalikut ja kirjatüüpi, kuid eriti viimane - tehnilises mõttes vormiline külg - pole valdava enamuse lugejate jaoks ilmselt siiski määrav. Jäävad seega sisu ja stiil. Võib isegi öelda, et nendevahelise õige vahekorra või vormeli leidmine on see, mis määrab ära, kas teos on kõi...
Austatud õpilased ja õpetajad! Armsad isad ja emad! Ennekõike aga tänased päevakangelased koolilõpetajad! Tahaksin alustada oma tervitust Doris Kareva sõnadega: Kirkuse, küpsuse, külluse üle tumeneb tõsidus, tõuseb tähtede tuhakiri tuletab tasakesti meelde: aeg. Mõõdumine. Meile kätte antud varadest suurim on aeg, kordumatu ja asendamatu. Aega saab arvestada ka teadmistes, mitte ainult minutites ja tundides. Mida me õppinud oleme see on ajamõõtes kõige tähtsam küsimus. Aja kulgedes saab see teile üha selgemaks. Tänaseks on möödunud juba 12 aastat, sellest kui alustasite kooliteed. Selle ajaga omandatud teadmiste hulk on haaramatu alustades lihtsate sõnade veerimisest ja sõrmedel arvutamisest kuni samaväärsete teadmisteni, mis on teie õpetajatel. Tänane päev tähistab selle pika ja raske õppimise aja lõppu, ag...
Ajakirjandus vabadus ja vastutus Ajakirjandus on riigis neljandaks võimuks. Ta on ühiskonna lahutamatu osa, mille peamine funktsioon on info kogumine ja edastamine rahvale. Ilma ajakirjanduseta elaksime pimedas ja kinnises maailmas. Kuid kas ajakirjandusvabadus vabastab kirjatekstide loojaid vastutusest nende sisu eest? Kas ajakirjanikul on kohustus edastada oma artiklites korrektset informatsiooni ja järgida eetikareegleid? Eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane Juhan Peegel on öelnud: ,,mida suurem on vabadus, seda suurem on vastutus". Ajakirjandusvabadus ja vastutus käivad käsikäes. Tänapäeva demokraatia lahutamatuks osaks on ajakirjandusvabadus. Eristab meie ühiskonda autoritaarsest või totalitaarsest reziimist just see, et meil puudub tsensuur. Ajakirjandusvabadus välistab riigipoolse kontrolli ajakirjanduse sisu üle. See tähendab, et ajakirjanik võib kirjutada põhimõtteliselt sellest, millest ise tahab. Sõna...
Maailma ajalugu on sõdade ajalugu Juba inimloomuse varajast algusest, kirjapanemata ajast on sõjad old läbi aegade inimrassi peamine tegevusala. Põhjuseid on mitmeid ja need on muutnud ka totaalselt meie maailmavaadet , meie ajalugu. Sõda, üks jubedamaid ja koledadamaid asju ilmas, mille põhjustajaks on inimene. Just sõjad on muutnud meie maailma selliseks nagu ta praegu on. Rahu on ainult ajutine. See on lihtsalt aja küsimus millal jälle otsustatakse kellegi verd valama hakata. Seoses sellega jääb meie tulevastele põlvedele hoopis teine keskkond ja teised inimesed. Õnnelikud on need kes ellu jäävad et panna kirja ja kanda edasi kõiki neid läbielatud koledusi, halastamatust ja jälkust. Ajalugu toob meile õppetunni, millest siiamaani aru ei saada, et sõda pole vahend millega saab murda inimest. Mida aeg edasi, seda jõhkramaks ja halastamatuks on sõjad muutund. Need ajad on ammu möödas, kus meie esiisad võitle...
Karjäär ja tulevik Meid on suunatud ja õpetatud juba väikesest peale. Oleme pidanud langetama palju otsuseid, mis paneks paika meie tuleviku teed, mida mööda me käima hakkame. Raske on tunnistada, et vead, mida oleme nooruses teinud maksavad kunagi hilisemas elus raskelt ja karmilt kätte. Hariduse kätte saamiseks tuleb välja kannatada pikad 12 aastat ja veel lasteaia aastad ka, kui seal on käidud. Kahjuks või õnneks ükskord tuleb see aeg, millal need pikad aastad läbi saavad. Peale kooli tuleb astuda järgmised sammud tuleviku poole ja mõelda tööle, mis meile meeldib. Kui valida endale töökohta, siis tuleb silmas pidada, mis on tulevikus kasulik, vajalik ja tasuv. Õnneks olen mina valinud endale eriala, mis on tulevikus elus nii kasulik, vajalik ja võibolla isegi tasuv. Ma ei pea saama koha firma ülemuseks, vaid alustan kõige madalamalt astmelt ja hakkan karjääri tegema. Kuid kahjuks on kurb see...
Ramilda kiri Indrekule ,,Tõde ja Õigus, II osa" Näete, esimene kiri mõjus hästi, muidu ei kirjutaks ma uuesti. Tõepoolest, kõigist inimestest ilmas sobite just teie kõige paremini mulle sõbraks. Seda teile kirjutada on muidugi mõttetu. Minu küsimus on samuti mõttetu, aga ma küsin siiski. Ja vastus andke tingimata eesti keeles, sest olen tähele pannud, et inimene on emakeeles palju ausam ja otsekohesem kui ükskõik mis võõras. Sellepärast peavadki diplomaadid ikka võõraid keeli mõistma, muidu ei saa nad hästi valetada. Sest emakeeles on inimesega rääkinud kord need, kes temale elus on kõige vähem valetanud, nii et emakeel on kõige ausam. Pealegi on needsamad inimesed temale rääkinud on kõige südamlikumad sõnad, võib-olla nii südamlikud, et niisuguseid ei kuule inimene enam kogu eluaeg. Aga kus sa siis valetad keeles, milles oled kuulnud nii palju tõtt ja õrnust. Ehk kuigi valeta...
Mis on ärietikett ? "Ärietikett" keskendub kõige olulisemale tööalases suhtlemises, andes nõuandeid ja näpunäiteid: · Kuidas jätta endast positiivne mulje · Kuidas luua positiivne imago(eraldi näpunäited meestele kui naistele) · Mida peab teadma bürooetiketist · Mis teeb ärivestlused ja läbirääkimised edukaks · Kuidas olla meeldejääv ja mõjuv telefonivestluses ja ärikirjas · Mida teada lauakommetest · Kuidas toimida teiste kultuuride esindajatega. Tervitamine ja esitlemine "Tervitus on komme või rituaal, millega inimesed annavad kohtumisel märku austavast või sõbralikust suhtumisest teineteisesse või ka oma suhte iseloomu säilimisest või muutumisest. Tervitusega võivad kaasneda ka mitmesugused füüsilised kontaktid, näiteks kätlemine, embamine, patsutamine, suudlemine." Kõige kindlam ja levinum tervitamisviis, mida ametlikus suhtlemises kasutatakse, on järgnev: tõuske püsti, vaadake silma,...
Olla või mitte olla see pole üldse küsimus Olla või mitte olla selles on küsimus või hoopiski selles pole üldse küsimus? On kahte sorti inimesi, ühed on need, kes mõtlevad oma tegude üle, mõtlevad selle üle, mida teised neist arvavad ja räägivad, nad käituvad teiste arvamuse põhjal, et endast head muljet jätta, samas üritades jääda enesekindlaks, mis enamikul juhtudel võrdub silmakirjalikkusega. Teist sorti inimesed, aga teevad seda, mis nad südames teavad, et on õige ja nad ei kõhkle hetkeksi oma valikutes. Hamlet kuulus kindla peale nende viimaste hulka. Võib-olla ta hinges siiski kahtles enda tegudes, vaid jättis endast teistele mulje kui tugevast ja kindlameelsest sangarist. Ta ju ometi ei saanud olla täiesti ideaalne mees, ka tema tegi vahel vigu ning ka tema mõistus jooksis vahepeal amokki. Kuid kas ikka jooksis? Ta ainult näitles seda, ka oma armastatu Ophelia ees mängis ta hullunut. See näitab t...
Mikro- ja makroökonoomika 1. Mida uurib mikroökonoomika? Vastus: Mikroökonoomika uurib kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste(kaubad ja teenused) tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada. Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste(kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumisest mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. 2. Mida uurib makroökonoomika? Vastus: Makroõkonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. 3. Kuidas selgitada alternatiivkulu? Vastus: Alternatiivkulu ehk loobumise hind. Alternatiivkulu on kasu, mida inimene loodab saad...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Maailmas elab väga palju inimesi ja igaüks neist on ainulaadne. Seda, millised me oleme ja kuidas me käitume ei tohiks lasta mõjutuda. Tuleb aga tõdeda, et nii nagu kõik inimesed on detailides väga erinevad, on nad kõige põhilistemas asjades küllaltki sarnased. Me soovime elada, tunda turvatunnet, kogeda ühtekuuluvust teistega ja ennast mõistetavaks teha. Juhul kui ühtekuuluvustunne ja niiöelda `'lahedatega'' sarnanemine kokku põrkuvad, tekib küsimus, et kas jääda iseendaks või püüda olla nagu kõik teised. Kõigil on soov olla omaks võetud ja heaks kiidetud, see on tihti inimestele isegi tähtsam kui eneseteostus. Juba varases eas, näiteks lasteaias tahetakse ju sama mänguasju, mis teistel ja koolis olla `'sama tegija'' kui pinginaaber jne. Vanemad peaksid lapse eneseteostust ja teistega kohandumist pisut jälgima. See aitab kaasa sellele, et laps tulevikus pööraks rohkem tähelepa...
Tööstress rätsepa erialal Tööstressist võib rääkida kui väsimusest, mis võib areneda haiguseks. Tööstress kahjustab nii tervis kui ka segab tööd ja ei tea kuhu see võib edasi viia. Mis põhjuseks võiks olla? Need on: pinged tööl, kuna rätsepaeriala ja õmblemine seotud suure koormusega; siis töökorraldus, töö sisu, pinged kolleegdega. Stressiks võib olla rohkem veel õpekava, iga õpetaja peab jõudma piiratud ajal õppekava ära täita. Eelkõige avaldub see ebarütmipärases töös ja ületunnitöö suures osatähtsuses, samuti kiires töötempos. Stress võib olla algatada kui klient on väga kapriisne, mis tihti juhtub rätsepa töös. Juhtub kui õmbleja/rätsep rikkuvad materjali või sama tihti kui valesti arvestavad materjali. Rätsepal on selles mõttes suur vastutus võetud töö vastu. Stressiks võib arvestada siis, kui töö koht valesti planeeritud. S.t. seda, et kui tooli kõrgus on vale, töö koht ei vastuta standarditele. Sellest tulevad kutsehaigused ja ...
Sõprus või libasõprus Sõprus või libasõprus on küsimus mis leiab meis kõigis aeg-ajalt aset.Kuid kuidas neid kahte asja täpsemalt lahti seletada on juba hoopisgi teine küsimus.Sõprus on see kui saa oled kellegiga niivõrd sõber, et sa ise ka tunned seda ning ei ole mitte kummalgi osapooltest seda omakasu püüdlikult teeselda.Seda teist varianti võikski nimetada libasõpruseks, see on see kui keegi teeb seda selle mõttega, et sealt omakasu püüda.Reeglina tunneb sellised olukorrad üpris kiiresti ära.Nnäiteks kui see teine tahab midagi siis teeskleb sinuga sõbraks olemist sellejaoks, et seda asja saada.Kõige ehtasam näide on kui keegi sinu niiöelda sõber palub sul midagi osta ja lubab, et kui sa ostad siis ta on su sõber ja kui ei osta siis ei ole sõber.See on täpselt see mis näitab juba ära, et see ei ole õige sõber kes seab sulle ette tingimusi.Õiged sõbrad ei sea üksteisele tingimusi!Kui sa isegi juhtud sellisess...
Olla või mitte olla Peame elus tihti tegema tähtsaid ja vähem tähtsaid otsuseid. Vahest saame otsuse võtta vastu kindlalt vahest kaheldes. W. Shakespeari raamat "Hamlet" -i tegelaskujul Hamletil tuleb samuti teha palju otsuseid. Hamleti kurikuulus lause :"Olla või mitte olla?" näitab,et Hamletil oli raske, tema jaoks oli Taanimaa kui vangla - "rohimata aed ,milles rämps võimust võtab". Minu meelest seisnes Hamleti probleem selles ,et ta ei suutnud otsustada ,kas alla anda või edasi võidelda õigluse eest. Ka tänapäeval pole eriti midagi muutunud, inimesi on erinevaid ning on ka erinevaid probleeme ja muresid, mis panevad inimesi kõhklema ning nad küsivad endilt otseses või kaudses mõttes"olla või mitte olla?" Meie, kooliõpilased, küsime endilt iga hommik ,kas minna kooli või mitte; kas teha koduseid töid või mitte. Või alkohoolikud ,kes küsivad endilt kas osta viimase raha eest v...
Kurvad tublid tüdrukud Eesti naiste väärtused on aegade jooksul muutunud. Esiemade kõige tähtsam väärtus oli ikka kodu. Kodu pidi olema korras ja hoolitsetud. Teiseks väärtuseks oli ilmselt mees. Mehed olid perekonnapead ja nende käske tuli täitsa ning neile tuli head elu pakkuda. Muidugi hoolisid esiemad ka oma lastest, kes pidid neile järelkasvu tooma. Väga tähtsaks peeti töökust ja muidugi ka kuulekust ning korrektsust ja minigl määral ka haridust. Tänapäeva naise peamine huvi on aga edukus. Selle nimel ollakse valmis pea kõigeks. Moodne naine on rahajanuline ja seega ka töökas. Väga tähtis on olla ilus, sest see annab eeliseid edasi jõuda. Muidugi on tähtsal kohal ka haridus,sest sellest ei jõua kaugele. Moodse naise elus on kodu teisejärguline, sest enne tahetakse oma elu elada ja siis kodule mõelda. Ning puhkus on üks väärtus, mis kõigile meeldib, aga lubada saavad vähesed. Traditsiooniliselt on ol...
Essee Kas seadusega peaks kaitsma rumalust? Öeldakse, et tuleb kaitsta endast nõrgemaid. Kas võime öelda, et meist rumalamad, on meist ka nõrgemad? Kas peaksime kaitsma rumalust? Kust maalt läheb piir ja saame pidada inimese teadmatust rumaluseks? Inimeste teadmatus toob kaasa tihti õnnetuid tagajärgi. Süüdistatakse teisi selles, et neid ei ole piisavalt informeeritud. Lihtne näide elust enesest, mida oleme tihti kõik kuulnud, on isikule ebameeldivate tagajärgede tekkimine lepingutingimustest, millega isik väidetavalt kursis ei olnud. Isiku poolt tulevad süüdistused teisele lepingu osapoolele, et teda on nö tüssatud. Siin tekib küsimus, kas tõepoolest saab öelda, et isikut, kes pole kõikide lepingutingimustega kursis, on petetud või seisneb probleem siiski selles, et isik ei ole tähelepanelikult kõiki tingimusi läbi lugenud. Usun, et iga üks, kes on elus m...
Kõige tähtsam küsimus? Kallis klassikaaslased, õpetaja! Peaaegu igaühel siit ruumist on suured ootused ja lootused tuleviku suhtes. Kõik meist ei tea küll päris täpselt, millised, kuid üks on kindel: madalad need igatahes pole. Peaaegu igaüks meist tahab saavutada rohkem kui teised. Latt on tõstetud kõrgele. Palju kõrgemale kui see oli varem ning iga põlvkond kergitab seda üha kõrgemale ja kõrgemale. Ühiskond nõuab noortelt üha rohkem ja rohkem. Kõike tuleb teha kiiremini, osavamalt, odavamalt, paremini. Tänapäeva elutempo on justkui rong, mis sõidab kiiresti ja pidevalt raputades ning need, kes kinni ei jõua hoida pudenevad paratamatult maha. Kuid mida teha siis, kui pole eesmärki, sihti? Paljude jaoks on ideaalne maailm selline, kus hommikul tõused ja õhtul heidad magama, aga kogu vahepealse aja tegeled sellega, mida iganes hing ihkab. Reaalselt on see võimalik vaid väga vähestel. KÕIK meist peavad ...
Kodunetöö!!! Keskkonnaharidus - Keskkonnahariduslik tegevus lähtub säästva arengu põhimõtetest ja põhineb riiklikul õppekaval. Selle eesmärk on õppeprotsessi kaudu kujundada vastutustundlik, keskkonda väärtustav ja hoidev kodanik. Selleks on asutatud ka Eesti Loodusmuuseum, kus on tööl kolm loodushariduse spetsialisti, kellest üks tegeleb venekeelse elanikkonnaga. Kokku saab Eesti Loodusmuuseumis riiklikku õppekava toetavatest õppeprogrammidest osa ligi 20000 õpilast aastas. Kümne aastaga on Riigimetsa Majandamise Keskus välja arendanud kogu riiki katva looduskeskuste võrgustiku, kus töötavad pädevad spetsialistid. Ka RMK looduskeskused pakuvad aastas ligi 20 000 õpilasele õppeprogramme, mis on koostatud riikliku õppekava põhjal. Keskkonnaharidus sai keskkonnaametis alguse kohustusest tutvustada inimestele kaitsealade ja rahvusparkide loodusväärtusi. Säästva arengu hariduse nõuetele alusel ...
''Kuningas Oidipus'' Sophokles Juba antiikajal tuli inimestel silmitsi seista saatuse ja sellega kaasneva tragöödiaga. Sophoklese ''Kuningas Oidipus'' põhinebki saatusetragöödial. Oidipusele oli ette määratud, et ta tapab oma isa ning abiellub oma emaga. Kartes ennustuse tõeks saamist, lahkub Oidipus linnast. Oma linna päästmiseks pidi ta aga leidma Laiose tapja. Oidipus arvas, et suudab oma saatuse eest põgeneda, kuid enese teadmata mõrvas ta oma isa ehk Laiose ning abiellus oma emaga. Teos põhines saatuse ning vaba tahte vastuolul. Igale inimesele on ette määratud kindel saatus. See ei olene inimese tahtest seda muuta. Oidipus üritas selle eest põgeneda, kuid saatuse poolt oli ette määratud juhus, mille tagajärjel sai ettekuulutus tõeks. Siinkohal tekib aga küsimus, kas Oidipus oli süüdi toimepandud kuriteos või oli ta kõigest mängukann kõrgemate jõude käes? Viimas...
48 ÄRIMUDEL INFRASTRUKTUUR PAKKUMINE KLIENT Peamised partnerid Peamised tegevused Väärtuse loomine (pakutav Kliendisuhted Sihtgrupp lisaväärtus) -Firmad, mis tegelevad - Värvimiskamerate (autode - Pikaajaline kogemus antud -Individuaalne lähenemine -Firmad, mis tegelevad autovärvimisega; jaoks) teenindamine ja valdkonnas; igale klientidele; samas või sarnases remont; valdkonnas; -firmad, mis pakuvad - töö tehakse ainult lepingu - vajaduse korral väljasõit autokeemiat; - kliendibaasi laienemine; alusel; objektile....
Unibet on Titanicu õudus Peaaegu igapäev on telepurki kaunistamas loomulikult Unibet.ee reklaamivideo. Uskumatu, et inimesed lootustele toetudes veel spordiennustustest (sh. kasiinomängudesse) endiselt osa võtavad, kas ennustamine ei ole mitte tänamatu amet? Sellegi poolest näib unibet.ee haldaval Unibet Group plc raskustes olevat, et peab kasutama Nõmme Kalju, ilmselt vaeseid mängijaid (sh. sponsoreeritavaid) või fänne, lustakas laulureklaamis, mis isegi oma loova esitluse poolest annab soovida. Täna oli nii mõnelegi raske televiisorist vaadata üht suurimat armastusfilmide klassikat ,,Titanicu (1997)" ut, närvidele hakkas reklaamide iga 15. minutiline näitamine. Unibeti reklaami sisu osas peab olema looja ülimalt andekas, et võtta koht lõõritajate seas, kuhu kuulub näiteks ka vana hea Keskerakond. Kuulsus ärritaval moel on sama, mis positiivselt? Muidugi kui tähtis on levida võimalikult kaugele aga tähtsaim sellest pe...
Tõde ja õigus Kui välismaalased paluvad iseloomustada eestlast, siis osutub see küllaltki keeruliseks ülesandeks. Tahaks ju enda kohta midagi positiivset öelda. Naljakalt mõjub ütlus, et ühe eestlase toiduks on teine eestlane. Kuidas aga näidata, et meie erakordsus seinebki jonnakuses ja kadeduses, mis annab meile visaduse ja töökuse? Ometi tunduvad need olevat põhjused, miks nii väike rahvus veel oma keelt kõneleb ja Euroopa asjades nüüdsest kaasa räägib. Enamus meist vist ei oska ühte eestlast täpselt kirjeldada, kuid sellega on hakkama saanud Eesti armastatuim kirjanik Tammsaare, kes on pannud paberile "tõelise eestlase" sügavaima olemuse. Tammsaare on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist Juudit (1921) ja romaanist Kõrboja peremees (1922). Keskse tähtsusega on 5-köiteline romaan Tõde ja õigus (19261933), mis on mitmekülgne sotsiaalseid probleeme käsitlev...
Mis on rikkus, milles näen selle suurendamise võimalusi Eestis ja enda osa rikkuse kasvus? Mis on rikkus? Millegi pärast kehtib kitsas arusaam, et rikas on see, kes on jõukas. Rikas võib inimene olla sajal erineval moel, kuid jõukas ainult ühel. Ühiskond on tegur, mis määrab kindlaks rikkuse nominaali ja skaala. Näiteks Aafrika kultuurides on suureks rikkuseks puhas joogivesi ja toit, kuid eurooplasele tähendab see bioloogilise vajaduse rahuldamist, mis peab olema ja ongi kättesaadav. Selle üle ei juurelda kaua, sest seda peetakse enesestmõistetavaks. Taoline rikkus saab küll alguse ressurssidest ja elatustasemest, kuid põhineb ikkagi väärtushinnangutel. Aafrika hõimud on kultuuri ja tavade poolest palju rikkamad, kui paljud eurooplased, kuid suur kultuursus ei päästa paratamatust näljahädast. Ütleksin alguseks ära, et üks eestlane nagu mina, on minu arvates siia ilma sündinud väga rikkana. Nii kultuur...
Raha kas õnnetus või õnnistus? Tänapäeval on raha meie kõigi elus väga tähtsal kohal. Me ei kujutaks elu ilma selle paberita või metallita ettegi. Mõeldes ajas tagasi, siis vanasti suudeti väga hästi hakkama saada ilma rahata. Kõik eluks vajalik kasvatati või tehti endale ise ning kui millesti tuli puudus, toimusid erinevad vahetused. Inimesed said hakkama ilma rahata. Praeguses maailmas tundub see täiesti võimatu. Tihti elatakse ainult raha nimel ning unustatakse elus muud väga tähtsad väärtused. On neid, kes toovad perekonna ühise aja ohvriks tööle ja ka neid, kes rikuvad oma tervise ülepingutades selle meile nii tähtsana tunduva sümboli nimel. Sageli esitatakse endale küsimus, kas me saame rahast rohkem kasu või kahju. Elus on raske midagi saavutada omandamata piisavalt raha. Tänapäeval maksab kõik ja seetõttu ongi rikamatel inimestel rohkem võimalusi. Nad saavad õppida paremates koolides, reis...
Koolisüsteem on saatanast? Agnethe Ramler Algul võib selline intrigeeriv pealkiri tummaks lüüa aga essee eesmärk ongi raputada ajaloo tolm vanadelt tõdedelt ning heita pilk tänapäeva õpikeskkonda. Aastasadu on lapsed õppinud oma vanemaid imiteerides ja nende käitumismalle üle võttes. Vanemad on väikelapse esimesed õpetajad ja suunajad-see kehti ka kaasajal, aga mis on muutunud ,ongi just suuremate laste arenemine või õigemini ühiskonna progress on jõudnud endaga sellesse etappi, kus tuleb küsida, kuidas edasi? Kui võrrelda tänapäevast ja mineviku kooli lähevad käärid üsna suureks, kuid leidub sarnasustki. Alustades erinevusest: Kunagised klassid olid väiksemad kui praegused, sel oli muidugi ka oma põhjus, nimelt kooli jõudsid perekondade teravamad pliiatsid või õigemini need, kel polnud füüsilist jaksu raskele talutööle vastu seista. Tavaliselt saadeti linna kooli kõige noorem poeg, sest vane...
Mina ja asjad Tänapäeval ümbritsevad meid igal pool asjad ja arvame, et ilma nendeta ei saaks me hakkama. Oleme harjunud liigse tarbimisega. Ometi tulid inimesed sadu aastaid tagasi toime oluliselt vähemaga kui meie harjunud oleme. Küsimus on selles, kas oluliselt vähema koguse asjadega on võimalik elada või mitte. Selles kirjandis hakkangi seda teemat lahti harutama. Kogu mailma on vallutanud elektroonilised seadmed. Tavaliselt me näeme midagi uut ja põnevat ning usume, et meil on kindlasti seda vaja . Tihti aga pole need asjad nii vajalikud ja me viskame need ära ise arusaamata kui väga me sellega loodust ja elu enda ümber rikume. Hetkel on väga palju räägitud Planeet Maa globaalsest soojenemisest ja on ju tõestatud, et selle tekitavad vaid kõiksugu vidinad, mille me ühe hetkel ära viskame. Me saaksime kõik koos pingutada ja aidata sellel lõppeda, aga maailm areneb igatpidi nii kiiresti, et kogu a...
Kristjan Jaak Petersoni ilmavaade Kristjan Jaak Petersoni individualiteet nii inimese kui luuletajana on salapärane, sügav ja mitmekülgne. Tema väikesearvulises toodangus peituvad suured luule- ja mõttepärlid. Tema luuletustes ja päevaraamatus on nii palju, mida otsida, mida tunda ja mõtelda igaviku persektiivis, ja ka nii palju , mida leida unustamata südamilkku ja tõelist inimese elu. Kristjan Jaak Peterson on sügava filosoofilise kalduvusega kirjanik. Peterson ei olnud abstraktne filosoof, vaid intuitiivne, emotsionaalne elav mõtleja. Ta süüvis oma väsimata juurdleva mõistusega igaviku saladusisse ja püüdis kõrgemate mõistete selgemale arusaamisele ning põles igaveses otsimistules. Petersoni vaim mõõtis kõiki igaveste probleemide teede sügavusi, ent selgele ja läbimõeldud ilmavaatele ei suutnud ta veel tulla. Lõplik süntees ja konsekventne konstruktsioon ei olnud ta tugev külg, küll oskas ta aga elu, kultuuri ja maailma suur...
Tallinna Reaalkool APPLE´I KASUTAJATE TEADLIKKUSEST Näidisuurimustöö K. 10.C Juhendaja: õp Ott Metsla Tallinn 2008 Sissejuhatus_______________________________________3 Mac ja selle eelised__________________________________4 1. Küsimus............................................................................6 2. Küsimus.............................................................................7 Kokkuvõte_______________________________________13 Kasutatud materjalid______________________________14 Lisa1____________________________________________15 2 Sissejuhatus Tegin uurimistöö Apple´i kasutajate teadlikusest seetõttu, et esiteks olen ise Apple´i austaja ja mind huvitab, kui palju inimesed tegelikult Apple´ist teavad. Mis on Apple? Miks teda nii palju kiidetud on?...
Eesti tulevik on meie noorte kätes Palusin Lääne-Tallinna keskhaigla uroloogiaosakonna juhatajal ning kirurgil dr. Heino-Enn Arpol rääkida lühidalt arstiteadusest ning ka eestlaste tervisega seonduvatest probleemidest. Miks te hakkasite arstiks? Sellele lihtsale küsimusele ei ole nii lihtne vastata. Elukutse valik sõltub paljudest asjadest. Kooli ajal olin mina nagu üks tavaline, keskmine koolipoiss, tegin sporti ja tundsin huvi väga erinevate asjade vastu. Otsest huvi arsti elukutse vastu ei olnudki. Haridus on ju oluline ja arstiteaduskonda oli suur tung. Aga, jah, kodust kaasa antud soovitus ja sedasorti väärtushinnangud aitasid sellele valikule kaasa. Kuidas näeb arstiks saamine tegelikult välja? Eesti oludes saab arstiks õppida vaid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Esimesed aastad õpitakse põhiaineid nagu anatoomia, füsioloogia ja farmakoloogia. See on nagu maja vundament. Seal tuleb palju...
Väitlus Mis on väitlus? Teatud reeglite järgi toimuv vaidlus. Väitlus õpetab kriitilist mõtlemist, oma mõtete selget väljendamist ja avalikku esinemist. Erinevused vaidlusest: 1. Etteantud teema 2. Teema suhted loositud rollid 3. Enne väiltust kokkulepitud reelgid 4. Väitlus lõppeb erapooletu kohtuniku tehtud otsusega Väitlemine Teema ja väitlusreeglite valik ja tutvustamine Ettevalmistusaeg Väitlemine ise Hinnangu andmine ehk kohtunikutöö Väitluse teemad Väitlusteema sõnastatakse reeglina jaatava lihtlausena. Väärtusteemad on sellised, kus mingi nähtusega seostatakse mingi üldine väärtus, kõige tihedamini küsimus, kas nähtus on halb/hea. nt. Abort on ebanormaalne. Plaaniteemad on sellised, kus jaatav pool esitab mõne konkreetse plaani. nt. Eestis tuleb kasutusele võtta tulumaks. Väitluseks valmistumine Teem...
KUIDAS SAADA ETTEVÕTJAKS? Esiteks tekib küsimus, kes üldse on ettevõtlik inimene? Siinkohal ei tohiks segamini ajada, et ettevõtlik inimene ei võrdu ettevõtjaga. Ettevõtlik inimene eelkõige tahab elu paremaks muuta ja otsib lahendusi probleemidele. Ettevõtjal ja ettevõtlikul inimesel on ka olemas selged erisused: 1) Ettevõtlik inimene mõtleb loovalt ja kindlasti ka silmaringist laiemalt. 2) Algatab julgelt, ettevõtjal on tavaliselt eelkõige kasumi soov ning tegutseb kaalutletumalt. Ettevõtlikule inimesele on eelkõige tähtis ühiskonna heaolu, kõik muu on teise järguline. 3) Ettevõtlik inimene tegutseb arukalt. See, et ettevõtlikul inimesel ei pruugi olla kasumi soovi ei tähenda, et ettevõtlik inimene ei tegutseks kaalutletult. Nagu öeldud, mõtleb ettevõtlik inimene laiemalt ning seega arvestab ta kõigi huvidega. 4) Vastutab ja hoolib. Eelnevast saabki järeldada, et ettevõtlik i...
,,Kes mõtleb abstraktselt?" Hegel Vastused küsimustele 1. Esimene näide tekstis abstraktse mõtlemise kohta on lugu sellest, kuidas mõrtsukat viiakse hukkamispaigale. Lihtrahvas ei näe muid omadusi selles mehes peale selle, et too on mõrtsukas. Teine konkreetne näide on teksti lõpus turunaise kohta, kes vihastab ostja peale, kui too ütleb, et naise munad on mädad. Vihane naine näeb ostjas ainult halba ja ütleb tema kohta nii palju negatiivseid asju, kui enda arvates leiab. 2. Mõlemad abstraksed mõtlemisviisid erinevad teineteisest suuresti, sest kui üks võtab terve isiksus kokku vaid ühe sõnaga, siis teine loob oma mõtetes segase pildi sellest, milline see inimene nende arvates on. Esimeses näites näevad inimesed ainult ühte omadust mõrtsukas. Nad seostavad terve tema isiksuse ühe teoga ja ei mõista, et tegu on mitmekülgse ja omapärase inimesega, kelle muud omadused neile välja ei paista. Teises...
TALLINNA TRANSPORDIKOOL TEENINDUSE MÕÕDIKUD REFERAAT KOOSTAJA: JUHENDAJA: RÜHM: TALLINN 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 MIS ON KLIENDITEENINDUS?.......................................................................................................3 KLIENDITEENINDUSE ELEMENDID.............................................................................................4 OLULISED TEGURID LOGISTIKA KLIENDITEENINDUSES......................................................5 KLIENDITEENINDUSE KVALITEEDI BARJÄÄRID.....................................................................6 PÕHJENDATUD KAEBUS...............................................................................................
Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada? Teaduseetika on filosoofia haru, mille uurimisvaldkond on väga lai. See hõlmab kõike, mis on seotud teaduse tegemisega üldiselt. Ebaeetiliseks teadmiseks peetakse teadmist, milleni jõudmise käigus on rikutud seadust ja/või inimõigusi, Nürnbergi koodeksit, kultuuri üldiseid norme ja tõekspidamisi. Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada? See on suhteline. See sõltub ühiskonnast, kus selle teadmiseni on jõutud, saadud ja kasutatakse, sest inimeste väärtushinnangud on kultuuriti ja religiooniti erinevad. Lisaks sõltub sellest, kas teadmisega päästetakse inimelusid ning muudetakse inimeste elu täisväärtuslikumaks või hoopis vastupidi. Kõige olulisem ning tähtsam on, aga see milline on see ebaeetiline tee, mida kasutati - kui raske see rikkumine oli. Kui teadmiseni jõudmiseks rikuti reeglit, mis ei seadnud katses osalejat ohtu ega rikkunud seadust ja ...
Inimene seisab alati valikute ees Lugesin E.M. Remarque'i raamatut "Lissaboni öö". Raamat rääkis sellest, kuidas ühel ööl Lissabonis, kui vaene põgenik saadab igatseva pilguga Ameerikasse minevat laeva, astub tema juurde mees, kellel on kaks piletit ja lugu. Lugu, milles armastuse hind on mõõtmatu ja kurjuse pärandus põhjatu. See raamat on minu arvates ehtne näide sellest, et armastus on elus peaaegu kõige tähtsam. Schwarz, kes jutustas pagulasele oma lugu, on selle tõestuseks. Ta oli valmis riskima kõigega lihtsalt selle jaoks, et teada saada, kas ta naine armastab teda veel või on oma eluga edasi läinud. Minu jaoks on utoopiline, et tol ajal tuli salaja piire ületada, valetada ja varastada - seda kõike ainult ellujäämise ja armastuse nimel. Tekib küsimus, et kui tol ajal saadi selle kõigega hakkama ja inimesed olid õnnelikud, siis miks tänapäeva inimene nii palju viriseb oma elu üle!? Tänapäeva inimesel on nii palju valikuid...
Kas ma õpin või käin koolis? "Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina,.." ütleb laulusalm. Sellele vastukaaluks seletavad pedagoogid aga igal võimalusel, et õppides saab targaks. Mida siis uskuma peab? Kas tuleks kuulata õpetajaid, kes üritavad pahatihti tulemusetult, kuid siiski iga hinnaga lapsi koolis käima ja õppima saada või hoopis muusikuid ja nende lauluridu? Pealegi, mida tähendab üldse koolis käimine? Kumb on minu tee? Küsimus, kas ma õpin, on üldine ja enamasti ebavajalik. Ma võin mitte midagi teha ning saada teadmisi, kogemusi, ise seda (võib-olla) teadmata. Enda seisukohalt on hetkel muidugi õppimine tähtsam - arvestades justnimelt minu üpris kehva tervist. Puudumisi tekib palju ja nii ei jäägi muud üle. Õhtud õpikute ja harjutavate ülesannetega on saanud harjumuseks. Teatav rutiin on hea - arendab kohusetunnet ning distsipliini. Liiga palju seda võib aga osutuda ohtlikuks. Pedagoogide toetus ja sõbralik suhtumine...
Valmistusin just suud avama, et Võpatasin ehmunult ja tõin Neferet naeris ja kratsis karvapalli talle järjekordne küsimus esitada , kuuldavale ühe tobeda väikese kui üks oranž karvapall koridori kiljatuse- ja tundsin end siis täieliku tormasja end hääletult ta ajuhälvikuna, sest selgus, et oranž kätevahele heitis. karvapall polnudki lendav kollionu või midagi säärast, vaid kõigest tohutult suur kass. Zoey, saa tuttavaks, see on Skylar. Ta luusib tavalislet siin kandis ringi Ma pole kunagi varem nii suurt ka ja ootab sobivat juhust, et end minu ütlesin, ja sirutasin käe, et Skyl poole paisata. nuusutada saaks. Ettevaatust, tal on kombeks Enne ...
"Olla või mitte olla" "Olla või mitte olla?" on kindlasti üks kuulsaimaid tsitaate kirjanduse ajaloos. Seda lauset saab mitut eri moodi lahti mõtestada. "Elada või surra?", "Mõelda või mitte mõelda?" - neid näiteid võiks tuua veel mitmeid, kuid minu arust on need kõige tähtsamad. Elada või surra? Mis on üldse elu? Minu jaoks on elu miljardite aastate eest alguse saanud reaktsioon ja see kestab veel tänini. Kogu selle aja jooksul on välja kujunenud lihtne põhiülesanne - eksisteerida. Elu kõige tähtsam iseloomujoon ongi olemine. Ka maailmakuulus kirjanik Goethe on öelnud: "Elu mõte on elus endas". Ometi on inimesi, kes kahtlevad elus ja selle eesmärgis. Aga kas meil on üldse õigust valida, kas me elame või sureme? Meil on kohustus looduse ees. Meie ülesanne on paljuneda ja järglasi saada. Ent kui järglased on olemas ja geenid edasi antud, ei juhtuks looduse poolt vaadatuna midagi, kui see inimene oma eksi...
Hoolida, armastada, mõista! Tihti ei väärtusta inimesed seda, mis neil on, ning vinguvad, et neil puudub palju. Aga miks ihkame midagi, mida meil tegelikult vaja pole ning prioriteediks peame jõukust ja teistest paremaks olemist? No jah, kes meist ei taha omada hiiglaslikku häärberit ja tohutult raha, kuid mida meil sellega teha on, kui puuduvad pere ja sõbrad? Aina sagedaminu kajastatakse meedias erinevaid pereprobleeme, näiteks saade ,,Suletud uste taga" toob meieni eestlaste igapäevase elu mured, kus enamasti on kannatajateks lapsed või vanemad. Kuid miks tekivad sellised konfliktid? Võimalik, et mõistmatusest ja hoolimatusest või aja nappusest. Vanematel on ükskõik laste tegevusest või rabavad nad võsukeste heaolu nimel tööd teha. Lapsed aga soovivad enam tähelepanu ning otsivad seda ka kodust väljaspool. Paljudesse abieludesse tekivad mõrad just ühe osapoole nõudmiste pärast, arv...
Hispaanlaste eripära Hispaania on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Läänenaabriks on neil Portugal ja põhjanaabriks Prantsusmaa. Rahvaarvuks on neil ligi 47 miljonit inimest 2009 aasta andmete järgi. Hispaania keelt kasutab emakeelena umbes 350 miljonit inimest mis paneb ta emakeeleks olevate keelte edetabelis teisele kohale. Hispaanlased on kultuuri ja traditsioonide poolest väga rikas rahvus. Hispaanlast kohates tunnete ta arvatavasti ära, kuna tegemist on väga isepärase rahvusega. Hispaanlastele on elus kõige tähtsam lõbutsemine. Kui asi pole lõbus, siis seda lihtsalt eiratakse. Nende tohutu võime ja tahtmine lõbutseda viib aga selleni, et mis tahes ootamatu meelelahutusvorm võtab võimust kõige muu üle ning ülejäänu unustatakse. Hispaanlased ja planeerimine on sõnad mida oleks targem isegi mitte ühes lauses kasutada. Hispaanlased on väga ettearvamatu rahvas ning kunagi ei või ette ennustada mida nad järgmiseks et...
TULUDE JAOTUS ÜHISKONNAS, EBAVÕRDSUS Majandusliku ebavõrdsuse põhjused: - ebavõrdsus töötuludes - ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses - ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus Tulu – raha või naturaalne hüve, mida inimene saab teatud aja jooksul. Hüvede juurdevool. Mõõdetakse rahas ajaühiku kohta. Rikkus – kapital ehk vara, mida mõõdetakse rahas teatud kindlal ajahetkel. Jaotub: 1)füüsiline vara – maa, hooned jne. 2)finantskapital – sularaha, pangahoiused, väärtpaberid Ressursid või tootmistegurid ja nendelt saadav tululiik: 1)töö – töötasu 2)kapital – intress (%-des), dividend 3)maa, kinnisvara – rent 4)ettevõtlus – kasum EBAVÕRDSUSE MÕÕTMINE Inimesed jaotatakse tulude suuruse alusel kas kümnesse või viide tulugruppi. Esimesse gruppi kuuluvad kõige vaesemad ja viimasesse kõige rikkamad. Banaanivabariik – riik, kus suur osa elanikko...
annaabi.ee 
