50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ragnekas
Õppematerjali autor
kammermuusika, soolo laule, laulumäng " Murueide tütar ". " Kalev ja Linda ", 5 osaline koorilaul. 1. Osa olid lüürilised laulud, 2. osa olid isamaa laulud, 3. osa on rahva laulu seaded. Vormidest erineb nii salmi laule kui ka läbi komponeeritud laule. Rahvalaulu töötlusi on umbes sada. Rahvalaulu seaded jagunevad kolme gruppi. 3 Rudolf Tobias ( 1873 Käina 1918 Berliin ) Rudolf Tobias oli eesti esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja, organist ja pianist ning ka veel muusika kriitik. Ta oli andekas ja omapärane muusik, keda võiks nimetada geniaalseks. Tobiasega algas uus muusika ajastu eesti muusikaloos muusikazanrite avardumine suurteoste poole ( ta ei kirjutanud sümfooniat ega ka ooperit ). Ta oli uuemeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku kunsti eest ja diletantismi vastu
,,Küla kõrtsis", ,,Pilvedele". Läte soololauludest tuntuim on Primula veris. Orkestri teosed: avamäng ,,Kalevala", ,,Eesti tants", ,,Tempo di mazurka". Vokaalsümf: ,,Rändaja ja tähed". Muusikalised väljedusvahendid Meloodia ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte, meloodia joonis. Dünaamika heliteose tugevus ja selle muutumine, ppp piano pianissimo, pp pianissimo, p piano. tempo, agoogika, tämber, register, meetrum, rütm, harmoonia,helistik, helilaad, faktuur. Rudolf Tobias 1873 1918 Esimene Eesti komponistidiplomiga helilooja. Suurepärane orelimängija, dirigent ja muusikakirjanik. Sündis Hiiumaal Käinas, kolis Kullamaale hiljem. Esimene muusikaline haridus isalt, kes oli köster. Gümnaasiumi kõrvalt sai muusikateooriatunde ja oreliõpetust Tallinnas toomkiriku organisti juurest. 1893 astub Tobias Peterburi konservatooriumisse, saab sealt 2 diplomit, neist üks on orel (Louis Homilius) ja kompositsioon (Nikolai Rimski- Korsakov). Jääb Peterburi tööle
Saksa mõju alt vabanemiseks kirjanduses ja kunstis otsisid eestlased, nagu mitmed teisedki väikerahvad, tihedamaid sidemeid prantsuse kultuuriga samal ajal püüti järjekindlalt süvendada, soodustada ja kindlustada rahvusliku kultuuri arengut. 1900. a. asus Tartusse elama A. Läte. Seal hakkas ta energiliselt organiseerima ja suunama muusikalist tegevust eestlaste seas. 1904. a. tuli Peterburist Tartusse Rudolf Tobias, kes 1897.aastal oli lõpetanud Peterburi konservatooriumi oreli ja kompositsiooni alal. Tobias äratas Tartus otsekohe tähelepanu elava fantaasiaga, temperamentse ja iseteadvalt edasipüüdva kunstnikuna. A. Läte ja R. Tobiase tegevus tähistas suurt tõusu Tartu muusikaelus ja suunas kogu meie muusika arengut. 1907. a. Läte haigestus ja siirdus välismaale tervist parandama. Tobias lahkus Tartust minnes avaramaid tegevus võimalusi otsima.
Artur Lemba 1885 – 1963 Liis Reimand Ülenurme Muusikakool 7.klass 2016. Sissejuhatus Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias ja Heino Eller on tuntud Eesti heliloojad ja meie muusikakultuuri kujundajad. Kuid nende kõrval vajab mainimist veel üks helilooja – Artur Lemba. Teda tuntakse andeka pianisti ja hinnatud pedagoogina. Artur Lemba oli hiilgava tehnikaga pianist ja helilooja, kes toetus klassikale. Tema repertuaar on väga lai, kuid tuntuimad lood „Klaverikontsert nr 1“ ja „Poeme D´amour“ on pälvinud harukordse kuulsuse ja esitatakse eriti sageli. Oma töös annan
Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere 23
teadlaste pilguga”. VI. Tiit Lauk 2005. Eesti džäss II maailmasõja eel ja päevil. TPÜ kultuuriteaduskonna kraadiõppurite teadus- konverents 16.05.2005. VII. Tiit Lauk 2003. About the Estonian Jazz before the WW II. The 1-st IASJ Jazz Education Conference Haag 30.10.–2.11.2003. KONTSERDID I. Tiit Lauk (kava koostaja, seadete autor, solist) 2006. Õnne sünnipäevaks, Eesti džäss! Vanalinna Muusikamajas 15.06.2005. Kontsert pühendatud eesti džässi 80. aastapäevale. II. Tiit Lauk (kava koostaja, seadete autor, solist) 2007. Kontsert tähistamaks 70 aasta möödumist I džässi- kontserdi toimumisest Eestis. Estonia Talveaed 10.05.2007. Programm koostatud toonase kontserdi kavas olnud paladest. 6 SISUKORD LÜHENDID..........................................................................................................................
Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti kirikute juures. Sonaat- koosnes algul mitmest erineva karakteriga lõigust, hiljem mitmest iseseisvast osast. Sonaat võis olla nii kiriku- kui kammermuusikateos. Arcangelo Corelli(1653-1713) 2 Sonaadi paralleelvormiks on kontsert, eelduseks triost suurem koosseis. Concerto grosso puhul on tavalisele barokktriole lisatud suurem ansambel, suurimmeister Arcangelo Corelli. Soolokontserdis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Kuulsaim looja Antonio Vivaldi (1678-1741) Süit- instrumentaalmuusika vorm.-eri karaktereis tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. Samast viisist on tuletatud hulk eri karakteritega tantse.
perekonda, kus sai oma esimesed klaveri-ja orelitunnid. 1891. aastal asus Artur õppima Peterburi Konservatooriumi, lõpetades 1898. aastal L. Homiliuse oreliklassi, 1900. aastal kompositsiooni eriala Rimski-Korsakovi klassis ning professor Tironi klaveriklassi. 5 Konservatooriumi vanemal kursusel õppis Artur Kapp klaverit F. Cerny juures, kes pani palju rõhku klassikalisele muusikale. Konservatooriumis tutvus ta esmakordselt Rudolf Tobiasega, kelle mõjul alustas ka Artur komponeerimisega. A. Kapp kirjutas viisi Karl Eduard Söödi sõnadele ,,Metsateel", mis on kujunenud väga menukaks. Just sel ajal (1899) valmis Arturil eksamitööna ,,Don Carlos" sümfooniaorkestrile, mis kanti esmakordselt ette 1901. aasta suvel Pavlovskis. ,,Don Carlos" sai suurt tähelepanu kogu Eesti muusikas. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas ta Peterburis õpetajana, samal ajal esinedes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid