Tööpuudus ja tööjõupuudus (0)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Noorte ja spetsialistide lahkumine Eestist

Eestlasel peaks olema kodumaal kindel tunne, et ta suudab ennast ja oma peret üleval pidada. Kahjuks on selleks, et seda tunnet tekidata, vaja reaalseid muudatusi nagu suur palkade ja toetuste tõus. Eestil tundub olevat veel väga pikk maa minna, et tõusta samale tasemele paljude teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Lisaks kõigele eelmainitule, mõjub noorte ja spetsialistide lahkumine halvasti ka riigile endale. Majandus on kehvas seisus, riigis valitseb tööjõupuudus, pidurdub elukeskkonna areng ning ei suudeta enam konkureerida teiste Euroopa Liidu riikidega. Paljud ettevõtted on mures, et Eestis ei leidu enam spetsialiste, keda tööle võtta. Näiteks ei ole mõistlik ehitajaks palgata igat inimest vaid ikka vastavat eriala õppinud spetsialisti aga paljud spetsialistid on juba riigist lahkunud ning nende puhul, kes veel alles on, jääb alati võimalus, et ka nemad lahkuvad paremate palkade suunas välismaale.

Ühiskond

5

docx

Palgapoliitikast Eestis, on meil vähetasustatud töökohti?

Reili Kardmaa RM11 Palgapoliitikast Eestis, on meil vähetasustatud töökohti? Juhtusin mõned päevad tagasi poes kuulma, kuidas laps palus ema, et ostetaks õhtuks magustoitu ka. Ema vastas lapsele, et kahjuks ei saa me mõnda aega magustoitu lubada, kuna vähendati töötasu ning raha selleks lihtsalt ei jätku. Loomulikult pole viisakas teiste juttu pealt kuulata, kuid selline vestlus pani mõtlema, kus või mis ametikohal võiks see ema töötada, kus töötasu vähendati. Kahju hakkas sellest lapsest, kes ema palga vähendamise tõttu ei saa isegi magustoitu lubada. Siinkohal tahangi analüüsida, kas meil on Eestis vähetasustatud töökohti ning, mida annaks ette võtta, et senist palgapoliitikat muuta või täiendada. Minu aravates üks väga oluline asi, mis paneb inimesi töötasude üle nurisema, on võrdlemine Eestit meie põhjanaabritega. Ei ole kunagi reaalne mõelda, et me jõuame j

Pangandus

12

doc

Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti noorte inimeste emigratsioon

MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Juba laulusõnad ütlevad, et "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning rõhutavad, et eestlane olla on uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased. Seda on näha ka juuresolevalt diagrammilt(2013.aasta statistikaameti andmed).

Politoloogia

1

docx

Tööpuudus või Tööjõupuudus

Tööpuudus ja/ või tööjõupuudus. Mis on tööpuudus ? Tööpuudus väljendab seda tööjõu osa, kes soovivad ja tahavad töötada, kuid ei suuda leida endale sobivat tööd. Nende omandatud haridustase, oskused ja töökogemus ei ole vastavuses tööturu nõuetega. Sageli ongi hõivatutel haridustase kõrgem, kui töötutel. Kui haridustase on madal, siis seda pikem on tööotsingute kestus ja seda kõrgem on töötuse määr. Mis on tööjõupuudus ? Tööjõupuuduse korral ei leia tööandjad piisavalt vajaminevat tööjõudu. Tööjõupuudus võib olla tingitud väga erinevatest asjaoludest. Esiteks võib välja tuua, et Eestis õpivad inimesed liiga kaua. Seejuures omandavad inimesed kõrghariduse, mitte kutsehariduse. Eestis tuntakse puudust aga just kutset omandanud inimestest- oskustöölistest. Töötuse määr oli 2012. Aastal 10,2% ja IV kvartalis 9,3%. Võrreldes varasema aasta IV

Ühiskond

4

doc

Kas praegused Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis enese eest võitlejad?

Lota Aadla 12.B klass Kas praegused Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis enese eest võitlejad? Tänase päeva üks suurimaid Eesti ühiskonna probleeme on inimeste lahkumine oma kodumaalt ehk tööjõu lahkumine riigist. See on igapäevane nähtus, kus inimesed lahkuvad kas üksi või koos oma peredega ning see ei puuduta ainult noori vaid erinevas vanuses inimesi. Kuid mis on selle põhjuseks? Kas tõesti Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis inimesed, kes otsivad inimväärset elu, et tulla ots-otsaga kokku? Alustame siiski noortest. Miks noored lahkuvad ja kas see on hea või halb? Kõik oleneb millisest vaatenurgast vaadata. Noored jagunevad esialgu kaheks, need kes tahavad minna ja jääda, mis on väga väike osa ning noored, kes moodustavad s

Ühiskond

2

doc

Töötus- kaasaja suurim probleem Eestis

Töötus- kaasaja suurim probleem Eestis Eesti Vabariik taasiseseisvus 20. augustil 1991. aastal. Selle ajaga on riigis väga palju muutunud. Nõukogude Liidu ajal oli kõigile tagatud töökoht ja elukoht. Praegusel ajal peab igaüks töö- ja elukoha hankimiseks ise vaeva nägema. Tänapäeval, kui on vähe rikkaid ja palju kehvemal elujärjel inimesi on elukoha leidmine küllaltki raske. Elukohti on tegelikult palju, tekib juurdegi, kuid kodu soetamiseks peab tihti suuri laenusid võtma. Ilma töökohata aga laenu ei saa. Kõige suuremaks probleemiks ongi Eestis minu meelest suur töötus. Tänapäeval on eluga toimetulek välismaal lihtsam. Paljud noored on tööpuuduse tõttu Eestist välismaale tööle läinud. Parema meelega oleksid nad kindlasti kodumaal, kuid siinsete palkadega ei ole võimalik ära elada. (Tihtipeale pakub välismaal tööandja lisaks töökohale ka elukohta). Väikese palga ja kõrgete üürhindadega ei olegi mõtet Eestis töötada

Eesti keel

4

odt

Mulle meeldib vahel üksi olla

Mulle meeldib vahel üksi olla Kui ma olen vahel üksi, siis tulevad mulle pähe igasugused mõtted, sageli ka Eesti riigist ja selle maa elanikest ja need on tegelikult üsnagi murettekitavad. Kuigi me oleme arenenud riikide hulgas, siis on meie väikesel maal väga palju sellised inimesi, kes vajavad pidevalt abi, et oma eluga toime tulla. Näiteks Kanal 2 on selline saade nagu „Kodutunne“. See saade räägib sellest, kuidas erinevatel Eesti peredel on väga raske oma eluga hakkama saada, sest neil on juhtunud mingi õnnetus või lihtsalt on rahaga probleemid ja ollaksegi tihtipeale olukorras, kus inimesed ise enam tekkinud probleemidele lahendusi ei leia. Saate tegijad ulatavad käe ning toetavad neid eluks vajalikke asjadega. Näiteks aitavad inimeste kodudes teha remonti, et oleks võimalus ennast pesta, lastel mängida arvutis või vaadata telekat, noortele poistele ja tüdrukutele ostavad kooliks vajaminevaid asju. Selliste inimeste eest, kes ei saa oma eluga hakkama ning o

Kirjandus

102

docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

6 ülemaailmsest suurest majandussurutisest, mis algas 2007. aasta detsembris. 2010. aasta lõpuks hakkas Eesti majandus taas kasvama, kuid surutisest taastumine on osutunud prognoositust aeglasemaks (https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_2008.%E2%80%932010._aasta_majandussurutis). Seoses majanduskriisiga kasvas tööpuudus. Emori uuringu andmetel saavutas 2010. aasta I kvartalis töötute arv rekordtaseme, seetõttu oli mõistetav, et inimeste huvi ning soov välismaal töötamise vastu oli erakordselt suur. (http://www.stat.ee/37825/?highlight=T %C3%B6%C3%B6tus) Kindlasti on oma osa suurel väljarändel ka sellel, et 2000ndate II poolel said tööealiseks beebibuumi ehk siis 80ndate lõpul ja 90ndate algul sündinud inimesed. Emori uuringu järgi on väljarändajate seas rohkem naisi kui mehi

Uurimustöö

Kommentaarid (0)