Tööpuudus ja tööjõupuudus (0)

Tööpuudus ja tööjõupuudus
 
         Valisin selle teema, sest tänu tööturuametis töötavale emale kuulen sellest probleemist väga tihti. Eestis on see teema hetkel väga aktuaalne , kuigi see probleem on tunduvalt väiksem, kui mõned aastad tagasi. Ma arvan, et praeguseks on see olukord küll paranenud , kuid nüüd on sellel hoopis teised põhjused, kui varem.
Mõned aastad tagasi ei olnud lihtsalt töökohti nii palju, kui oli tööjõudu, sest majanduslanguse tõttu läksid paljud ettevõtted pankrotti või pidid lihtsalt ellujäämiseks paljud oma töötajad koondama. Praeguseks hetkeks on meil töökohti küll palju enam, kuid palgad on väikesed ja seega ei taha ka paljud selle väikese palga peale tööle minna. Paljud ettevõtted ilmselt üritavad lihtsalt peale seda suurt majanduslangust uuesti jalgadele saada ja neil pole lihtsalt võimalik suuremat palka maksta. Töötajate koha pealt arvan, et kohati on tööle mitte minemise põhjuseks ka see, et noortele lihtsalt ei sobi olla odav tööjõud. Olgugi, et ka see väike palk meid tegelikult aitaks. Olen palju kuulnud , kuidas noored neiud või noormehed ei ole ka viimase varjandina nõus kuhugi tehasesse tööle minema või veel vähem toidupoodi müüjaks. Seda ainult sellepärast, et see tundub neile alandav . Seda luksust saavad lubada endale need, kellel on keegi teine kelle õlul elada või paber taskus , millega kuhugi kõrgemale püüelda. Palju on ka neid, kellel ei ole lihtsalt mõtet väikese palga eest tööle minna, sest sõidukulud tööle minemiseks lähevad liiga suureks ja neil ei ole mõttet rügada terve kuu sandikopikate eest. Toon kasvõi näite oma kodusaarelt Hiiumaalt. Enamus pakutavaid töökohti on Kärdlas, kuid paljud töötuid hetkeseisuga elavad Käinas või Emmastes. Käinast on Kärdlasse 20 km, Emmastest aga 40 km. Kui nad käivad 5 päeva nädalas tööl, peaksid nad iga päev sõitma Emmastest näiteks 80 km. Hiiumaa bussiliiklus ei ole väga tihe. Viimane buss Kärdlast Käina ja Emmaste poole väljub kell 7 õhtul. Tööpäevad kestavad seal aga enamasti kauem. Seega tuleb neil sõita tööle autoga . Oletame, et auto keskmine kütusekulu on 8 l/100 ja kütuse hind 1,35. Kui nüüd natukene arvutada, saame teada, et juba ainult kütuse peale läheks neil kuus 173 eurot ja seda siis, kui nad ainult kodust tööle ja tagasi sõidavad. Miinimumpalk on meil 290 eurot kuus ja see on ka enamasti see summa, mida tööandjat pakuvad. Sellest järeldades, jääb neile kätte palka reaalselt vaid veidi üle 100 euro. Seega ongi neil mõttekam istuda kodus ja saada töökaotus toetuseid. Sellel samal põhjusel põgenevad paljud noored eestlased välismaale tööle, kus palgad on tunduvalt kõrgemad, mis jällegi tähendab Eesti jaoks töövõimeliste inimeste kaotust. Samuti maksavad paljud välismaal töötavad eestlased oma makse välisriigile, mis ei ole meie majandusele üldse hea. Teiselt poolt vaadates jällegi võib see meie majandusele ka natukene heast küljest mõjuda, sest see raha, mis välisriigis teenitakse , kulutatakse siiski suures osas ära Eestis. Arvan, et enamasti lähevad välismaale tööle need noored, kellel on Eestis oma noor pere. Soovides pakkuda oma perele ja lapsele või lastele paremat elu minnaksegi Soome või kuhugi mujale teenima suuremat raha. Lähevad ära ka need noored, keda ei hoia siin Eestis mitte keegi kinni ja siis minnakse kas maailma avastama või lihtsalt mõneks ajaks paremat elu elama. Üks tuntumaid sihtkohti noortel avastajatel on Austraalia , kuid neid sihtkohti on teisigi. Hetkel kuulub internetileheküljel facebook .com olevasse "Eestlased Austraalias" kommuuni juba ainuüksi 3551 liiget.  Need on kõik meie tööjõulised noored, kes otsivad paremat elu ja uusi kogemusi. Nii kaotamegi aastatega järjest rohkem ja rohkem tööjõudu, sest paljud neist avastajatest ei tulegi kunagi tagasi Eestisse tööle ja loovad endale välismaal oma pere. Ma ei arva , et selle tõttu peaksime nüüd riigi piiride ületamise keerulisemaks tegema, aga arvan et midagi peaks muutma meie palkades ja toetustes, et hoida noori Eestis ja kokkuvõtteks ka parandada meie majandust. Ma saan aru, et hindade tõstmisega ka vaikselt majanduse kasvu poole püüeldakse, aga kuna meie palgad tõusevad palju aeglasemalt tekitab see hindade tõus meile ainult rohkem peavalu. Ma loodan, et järk-järgult meie majandus ja palgad siiski tõusevad ja ka noored jäävad rohkem Eestisse püsima.