Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

HIIUMAAL ON LAHE (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

HIIUMAA
HIIUMAAL ON LAHE HIIUMAAL ON LAHE HIIUMAAL ON LAHE HIIUMAAL ON
LAHE HIIUMAAL ON LAHE HIIUMAAL ON LAHE HIIUMAAL ON LAHE
HIIU NALI?
Kui teid sõidutab Hiiumaale laev, mille nimeks Muhumaa, siis ärge arvake, et tegemist on huumorihimuliste hiidlaste tembuga. Sellekordse nalja tegid hoopis naabrid saarlased.Kindlasti tasub tulla uhiuue ja mugava Muhumaa- laevaga vaatama meretagust Hiiu saart , mis seestpoolt märksa suurem, kui väljast paistab. Nii mõnigi reisisell on tulnud päevaks, et “pisikesele saarele pilk peale visata “ ja jäänud aastateks käima või päris paigale, sest on, mida avastada ja seda, mis südame külge jääb.
Kui arvate , et Hiiumaal elavad ainult hiidlased, siis eksite. Hiidlaste rahvusi ehk seltse on siin paarkümmend, alates tõrvakõplastest läänes ja lõpetades märahiidlastega idas, pealinna Kärdla kohvilähkritest rääkimata .
Hiiumaal on integratsioon toimunud juba aastakümneid ja täiesti valutult – kõigist venelastest, ukrainlastest, valgevenelastest, kasahhidest, kirgiisidest, grusiinlastest, kes kunagi siia sattunud, on sujuvalt saanud... hiidlased.
LOODUSE VÕLU
Nii nagu on mitmekesine Hiiu saare rahvastik , on väga eripalgeline ka siinne loodus. Lääne-Eesti kõrgeimad mäed Kõpu poolsaarel ja Sarve poolsaare madalad, veel praegugi suurveega üleujutatavad madalad rannad. Pihla raba turbased maastikud saare südames ja valgusest helkivad männimetsad Tahkuna poolsaarel. Käina linnulaht, mis suviti rõkkab kojusaabuvate lindude häältest ja sügiseti lahkuvate tiibade vihinast. Pühalepa valla lõputud lepikud ja võssa varjuvad ojad, kus turvalise kodu leidnud hävimisohus Euroopa naarits.
Hiiumaal on vaikust ja avarust, puutumatut loodust ning romantilisi merevaateid. Saare metsad on vanimad Eestimaal. Siin on metsi, kus vaikselt liikudes võib tihti kohata ujedat metskitse või majesteetlikku hirve. Kui veab, saab jälgida merikotka lendu või silmata musta toonekurge.
Suvi on kõige päikeselisem aastaaeg ja mereveed on siis suplemiseks sobilikult soojad. Veetemperatuur on 8-25 kraadi ning randasid leidub igale maitsele: liivaseid, kiviklibuseid, rohuseid, on selliseid, kus vesi äkki sügavaks läheb, ja neid, kus nabani vees võib kõndida pool kilomeetrit, on rahvarohkeid ja täiesti privaatseid kohti.
Südasuvel kipuvad teepervelt suhu magusad maasikad ja muulukad, hilissuvel kutsuvad teelt metsa astuma kuldsed kukeseened ja suuvärvijad mustikad.
Tegelikult on jahedal kevadel ning mereliselt leebel ja soojal sügiselgi saarel tore olla. Hilissügisel punetavad saare männikud tervisemarjadest-pohladest. Ka korralik sügistorm on meeldejääv elamus , mida kohalikud rannas nautimas käivad.
HEA ENERGIA
Müstikud räägivad, et Hiiumaal on terve hulk salapäraseid energiasambaid, mis inimesele tervistavalt mõjuvad. Lisaks sammastele kiirgab head energiat saareelanike tegemistest. Teist aastat toimub Hiiu saarel Hea Energia festival , tänavu Tahkuna tuletorni juures. Neljandat korda avatakse augusti algul Kärdlas 15 ühepäevakohvikut.
HIIUMAAL ON LAHE #1 HIIUMAAL ON LAHE #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor oskarpihl Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
ppt

Hiiumaa

Hiiumaa Kotseva Aleksandra Koveshnikova Darja 10 klass Hiiumaa Hiiumaa Pindala 989 km² Rannajoone 310 km pikkus Rahvaarv umbes 10 000 Tuletorn Kõpu tuletorn 58° 52 N, Koordinaadid 22° 35 E Üldinfo Hiiumaa asub Läänemeres Saaremaast põhja pool ning selle suurim linn on Kärdla. Hiiumaa tekkis 455 miljonit aastat tagasi meteoriidiplahvatuse tagajärjel, seega on tegemist ühe maailma vanima saarega. Hiiumaa on Eesti saartest suuruselt teine saar. Administratiivselt moodustab ta koos oma lähedal asetsevate laidude ning Kassari saarega Hiiu maakonna. See on Eesti väikseim maakond ning moodustab riigi üldpinnast kõigest 2,2 protsenti. Hiiumaa pindala koos ligikaudu 200 ümbritseva väikesaarega on 1023 km2. Oma naabersaartega võrreldes on Hiiumaa

Geograafia
thumbnail
5
docx

Hiiumaa

Tallinna Ühisgümnaasium Hiiumaa Referaat Anny Uusküla 9a klass Õpetaja: Merike Tuisk 2009 Hiiumaa on Eestis suuruselt teine saar, mis asub Lääne-Eestis. Hiiu saar on rombja kujuga, mis näeb välja nagu nelja poolsaare ühendus. Põhja osas laiub Tahkuna poolsaar, lõunas Emmaste, idas Sarve poolsaar ja läänes asetseb Kõpu poolsaar. Hiiumaa pindala on 989 km ² . Rannajoon on 310 km pikk. Saare pealinn on Kärdla. Pinnamood ja geoloogiline areng: Hiiu saar on endise merepõhja kõrgem ala, mis on Lääne-Eesti üldise maakore kerkimise tulemusena tõusnud üle merepinna. Suurem osa maastikurajoonist on kuhjevormiga. Maapind kõrgeneb rannikult sisemaa poole. Pinnakatte sügava osa moodustavad moreenid, mis on jäänud enam ulatuses liivade alla. Need moreenid on pärit nii jääjõgede deltast kui ka jääjärvedest

Geograafia
thumbnail
15
doc

Hiiumaa maastikurajoon

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristiina Afanasjev, Emma-Ly Leesment, Karin Ojasoo Hiiumaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2009 1. Asend Hiiumaa maastikurajooni moodustavad Lääne-Eesti saarestiku põhjaosa saared, millest kõige suurem on suuruselt teine Eesti saar Hiiumaa, mille pindala on 989 km 2. Vormsi saar (92,9 km2) koos ligi 40 pisisaare ja mõne suuremaga moodustavad Hiiumaa maastikurajooni kõige kirdepoolsema paikkonna Väinamere põhjapiiril. Need asuvad Vormsi ja Pirgu lademe avamusel. See saarterühm on merest kerkinud ümmarguselt 3000 aasta jooksul alates Limneamere II faasist. Saarterühma peasaare Vormsi rannajoon on väga liigestatud, eriti põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad n-ö kaassaared on põhjarannikul Suur-Tjuka ja Väike-

Loodusteadus
thumbnail
60
docx

Hiiumaa - Eesti saare loomastik ja loodus

Eesti ja 1 Maaülikool Põllumajandus- Referaat aines Sander Kamenik LU1 Hiiumaa Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatu ............................ ............................ ............................ ............................ ........

Loodusõpetus
thumbnail
15
doc

Hiiumaa tutvustus

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Loom.02.243 Eestimaa tundmine Eestimaa tundmine: Hiiumaa ringreis Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Hiiumaast................................................................................................................................ 4 I päev....................

Geograafia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun