Jäsemete luud 1. Milliseid osasid eristatakse jäsemete luudel? Vöödet ja vabaosa 2. Ees- ja tagajäseme vabaosa luude vastavus. Õlavarreluu reieluu; küünarvarreluud sääreluud; randme luud kanna luud; kämbla luud pöia luud; varvaste luud-varv.luud 3. Õlavöötme osad + kirjeldus cingulum membri thoracici, õlavöötme kaudu on eesjäse ühendatud kerega, koosnes algselt kolmest luust: aba-, rang- ja kaarnaluu. Koduloomadel on arenenud ainult abaluu. Reduktsiooni tõttu on eesjäseme skelett kerega seotud vaid lihaste abil. 4. Mis vormina on säilinud rangluu? Karnivooridel väikese rudimentaarse luukesena ja teistel loomadel kõõlustriibuna õlavarre-pea lihases. 5. Kaarnaluu esinemine. Esineb alamatel selgroogsetel, imetajatel on taandarenenud abaluul ronganokkjätkeks(processus coracoideus) 6. Abaluu iseärasused karnivooridel. Harjaalune ja ülene auk on enamvähem ühe suurused; abaluukõh...
LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Kaarnajätke õlavarrelihas Abaluu kaarnanokkjätkelt Õlavarreluu väikekõbrukese Viib õlavart ette ja pöörab sisse, harjast distaalsemalt õlavarre lähendamine Suur rinnalihas Rinnakult, ka osaliselt rangluult Õlavarreluu suurköbrukese Viib õlavart ette ja pöörab sisse, harjale õlavarre lähendamine Abaluualune lihas Abaluu aluselt augult Õlavarreluu väikesele Viib õlavart taha ja pöörab sisse köbrukesele ning lähendab Suur ümarlihas ...
ANATOOMIA KT3 ÕLAVÕÕTMELIHASED KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnajätkelt Kinnitub: õlavarreluu väiksele köbrukuesele Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SUUR RINNALINAS Algab: rinnakult Kinnitub: õlavarreluu suur köbrukesele Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine ABALUUALUNE LIHAS Algab: abaluualuselt augult Kinnitub: õlavarreluu väiksele köbrukesele Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SUUR ÜMARLIHAS Algab: abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt Kinnitub: õlavarreluu väikse köbrukese harja alumisele osale Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SELJALAILIHAS Algab: niudeluu harjalt Kinnitub: õlavarreluu väikse köbrukese harjale Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine HARJAÜLINE LIHAS Algab: abaluu harjaülisest august Kinnitub: õlavarreluu suure köbrukese ülemisele osale Funkts: eemaldab õl...
KT III ÜLAJÄSEME LIHASTIK 64. Õlavööde (9) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Kaarnajätke Abaluu kaarnajätk Õlavarreluu väike Õlavarre ette viimine õlavarre lihas köbruke Suur rinnalihas Rangluu, rinnak Õlavarreluu suur Õlavarre lähendamine, sisse köbruke pööramine Abaluualune lihas Abaluualune pind Õlavarreluu väike Õlavarre lähendamine, taha köbruke viimine, sisse pööramine Suur ümarlihas Abaluu tagumine pind Õlavarreluu väike Õlalvarre sisse pööramine, köbruke lähendamine ja taha viimine Seljalailihas Viis alumist rinnalüli, ...
1. Lülisambalülide liitumine ühtseks lülisambaks Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli (arv oleneb, kuidas lülid kokku kasvand) - Sidemed: Staatilise seisundi tekitamiseks 1) Eesmine pikiside – takistab sirutust 2) Tagumine pikiside – pidurdab painutust 3) Kollasidemed 4) Ogadeülene side 5) Ogajätkete-vahesidemed 6) Ristijätkete-vahesidemed - Liigesepindade asetus erinevatel lülisambalüli liikidel: 1) Kaelalülidel – madalad/lamedad pinnad (võimaldab liikuvust), suur lülimulk võimaldab palju liikuda 2) Rinnalülidel – frontaalse asetusega 3) Nimmelülidel – sagitaalse asetusega - Lülisambavaheketta ehitus: 23 tükki. Lülivaheketas asub lülikehade vahel. Lüli külge on ketas fikseeritud ke...
collum anathomicum et chirurgicum ÕLAVARRELUU ANATOOMILINE, KIRURGILINE KAEL tuberositas deltoidea - DELTA KÖPRUS condylus humeri ÕLAVARRE PÕNT trochlea humeri ÕLAVARRELUU PLOKK tuberculum majus et minus SUUR, VÄIKE KÖBRUKE ettepoole jääb väike köbruke. epicondylus lat. et med. - PÕNDAPEALIS capitulum humeri ÕLAVARRELUU PÄHIK fossa olecrani - KÜÜNARNURKMINE AUK fossa coronoidea NOKKJÄTKMINE AUK fossa radialis - KODARLUU AUK ulna - KÜÜNARLUU caput ulnae -KÜÜNARLUU PEA olecranon - KÜÜNARNUKK processus coronoideus - NOKKJÄTKE processus styloideus - TIKKELJÄTKE incisura trochlearis - PLOKISÄLK incisura Raidalis - KODARLUUSÄLK tuberositas ulnae KÜÜNARLUU KÖPRUS -krobeline circumferentia articularis - LIIGESRINDMIK radius - KODARLUU caput radii - ÕLAVARRELUU PEA collum - KAEL tuberositas radii - ÕLAVARRELUU KÖPRUS circumferentia articularis - LIIGESRINDMIK
1. Selgroolülide liitumine ühtseks selgrooks (lülivaheketta ehitus, sideme, liigespindade asetus erinevatel selgroolüli liikidel). Lülid ühenduvad üksteisega lülivaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades selgroo. Lülivaheketta ehitus Kettaid on 23 ja nende üldkõrgus on ¼ kogu lülisamba kõrgusest. Lülivahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. Selgroo välised sidemed takistavad tahaliikumist, sisemised selgroo sidemed ette liikumist. Liigespindade asetus erinevatel selgroolüli liikidel: Kaelalülid –lülimulk võrdlemisi suur ning võimaldab palju liikuda. Rinnalülid – liigesjätked asetsevad peaaegu vertikaalselt ning nendel asetsevad frontaalsuunalised liigespinnad. Nimmelülid – liigesed on pöördunud vastassuunas ning võimaldab külgliikumist. Õndraluu – kujutab endast saba rudimenti. 2. Erinevate selgroolülide liigendumine (ülemine ja alumine kuklaliiges, rinnalülide liigend...
KT I ÜLDMÕISTED 1. Kude Ühesuguse päritolu ja talitslusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: 1. epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Kiire regeneratsiooni võime. Rakkudevahelist ainet min., põhiliselt vaid rakud. 2. tugi-toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. 3. lihaskoed neile omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Elastsus. 4. närvikude võimeline erutuma ja erutust edasi andma. Moodustab närvisüsteemi. 3. Kudede liigid: Epiteelkude Katteepiteel katavad keha välispinda, moodustavad naha ja siseelundite pindmise kihi Näärmeepiteel sekreedi valmistamine Sensoorne epiteel...
Skelett Kolju- näokolju ja ajukolju Suuremateks luudeks alalõualuu. See on liigeste abil ülalõualuuga ühendatud. Ülalõualuu koosneb vasakust ja paremast poolest kummalgi pool nina. Ninaluu asub vaid nina ülemises osas, allpool on kõhreline osa. Silma ja kõrva vahel asub sarnaluu, sellest ka nimetus põsesarnad. Suur luu otsaesisel on otsmikuluu. Pealaest seljapool paremale ja vasakule jäävad kiiruluud. Pea luud on ühendatud koljuõmblustega, mis luustuvad lapse varases eas. See on vajalik, et laps mahuks läbi sünnitusteede. Kukla taga asub kuklaluu. Kõrva taga on oimuluu. Sinna ei tohi inimest lüüa, sest seal asuvad tähtsad ajukeskused. Õlavööde Kummalgi pool kaela asuvad paarilised randluud. Selja peal asuvad kummalgi pool abaluud. Keset selga asub selgroog ehk lülisammas. Kaelalülisid on inimesel 7. Sama on kõikide imetajatega. Selgroolülisid on 33. Ristluu on kokku kasvanud 5st selgroolülist. See, mida me sabakondiks nimetame on õnd...
Liikumiselundkond 91. Liikumiselundkonna struktuur Inimese keha ja selle osade liikumist võimaldab tugi-liikumiselundkonna, mis hõlmab luustikku ja listikku.Luustik on tugi-liikumselundkonna passivne, lihastik aktiivne osa. 92. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (sirutus, painutus) frontaaltasapind, sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind. 93.Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): epifüüs,epifüüsiplaat, metafüüs, diafüüs. On üks mõõde oluliselt suurem kui kaks ülejäänut. Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa keha. Luude jämenenud otsad koosnevad peente luupõrgakeste võrgustikust käsnainest. Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsiapoolne osa metafüüs. 94. Nimeta luude liigid. Igale näide: Toruluud(pikad): õlavarre-, reieluu, sõrmelülid, Lühikesed (randme ja kannaluud), Lameluud (rinnak...
Atlas- anatoomia foramen- mulk Tuba- tõri, toru Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel...
Anatoomia konspekt 1. Koe mõiste: Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus: Epiteelkudedele on iseloomulik kiire regeneratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel, side- ehk tugikudedele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus, lihaskudedele on iseloomulik ehituslik element kontraktiilne müofibrillid, närvikudedele on iseloomulik et kude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Katteepiteelkude (nahk), Näärmeepiteelkude(kehanäärmed on selle päritoluga), Sensoorne epiteelkude (haistmisepiteel nina limaskestal), Toite sidekoed (veri,lümf), retikulaarne sidekude(luuüdi), rasvkude( ...
1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. Epiteelkude Lihaskudede katab keha või elundi välispinda, ühisteks ehituslikeks elementideks on vooderdab kehaõõsi seestpoolt või kontraktiilsed müofibrillid (st neil moodustab näärmeid. Epiteelkude on kokkutõmbevõime). koosneb peaaegu ainult rakkudest, Eristatakse kolme liiki lihaskudet: rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on silelihas-, ühendatud selle all oleva sidekoega vöötlihas- ja basaalmembraani abil. Epiteelkoele on iseloomulik kiire südamelihaskude. regeenratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel. Sidekoele Närvikude on iseloomulik suhteliselt...
Anatoomia - Koed, organid, organsüsteemid, skelett, liigesed 1. Koe mõiste. - Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakke ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. · Epiteelkoed - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest (rakuvaheainet on vähe). Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) · Side- ehk tugikoed iseloomulik on suhteliselt suur amfoorst põhiainest ja kiududes koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab ära koe omadused. Toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrekude, luukude) · Lihaskoed ühtseks ehituslikeks elemen...
INIMESE ORGANISM KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Kuidas nimetatakse kõiki keha luid ühe sõnaga? 2. Kus paikneb nägemisnärv? 3. Raskeim inimene kaalus üle 998 kg. Õige või vale? 4. Mitu luud on täiskasvanud inimese kehas? Eksimisvõimalus + - 20 5. Neere kasutatakse hingamiseks. Õige või vale? 6. Sülge toodavad süljenäärmed. Õige või vale? 7. Milline organism pumpab verd kehas ringi? 8. Kus asub küünarluu? 9. Millisele kehaosale viitab sõna ,,haistmine"? 10. Mitu kuud on naine rase? INIMESE ORGANISM KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Raskeim inimene kaalus üle 998 kg. Õige või vale? 2. Mida on inimkehas 100 miljardit? 3. Milline kehaosa võib nakatuda tuberkuloosi? 4. Mitu luud on ...
1. KORDAMISKÜSIMUSED SKELETISÜSTEEMIST 1. Nimetage skeleti funktsioone (3) Toetada ja kaitsta keha, teostada keha liigutusi, toota vererakke, moodustab mineraalainete varu. 2. Nimetage lülisamba osad ja lülide arv nendes kaelaosa 7 kaelalülist rinnaosa 12 rinnalülist nimmeosa 5 nimmelülist ristluuosa 5 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad ristluu õndraosa 45 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad õndraluu 3. Roideid on inimesel 12 paari ja vastavalt kinnitumisele jagunevad: * pärisroided I VII roidepaar , kinnituvad rinnakule kõhre varal * ebaroided VIII X roidepaar, kinnitub kõrgemal asuvale roidele ja moodustab roietekaare * vallasroided XI XII roidepaar, kinnituvad lihastes 4. Nimetage õlavöötme...
1. Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse te...
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse po...
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse po...
1. Mitmest lülist koosneb lülisammas? 33-34 lülist 2. Millisteks osadeks jaotatakse lülisammas? Kaela-, rinna- ja nimmepiirkond, (ristluu ja õndraluu) 3. Mitu osa on lülisamba kaela piirkonnas? Seitse, C1-C7 4. Mitu osa on lülisamba rinna piirkonnas? Kaksteist, T1-T12 5. Mitu osa on lülisamba nimme piirkonnas? Viis, L1-L5 6. Mitu osa on lülisamba ristluu piirkonnas? Viis, S1-S5 7. Mitu osa on lülisamba õndraluu piirkonnas? Neli-viis, Co1 8. Millised lülisamba osad on luuliselt kokku kasvanud? Ristluu ja õndraluu 9. Millistest osadest koosneb 1 lülisamba lüli? Üks lülisamba lüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest 10. Milline lülisamba lüli osa jääb ventraalselt ja milline dorsaalselt? Lülisambalüli keha asetseb ventraalselt, lülisambalüli kaar dorsaalselt 11. Mis kulgeb läbi lülimulgu? Seljaaju 12. Mis kulgeb läbi lülidevahemulgu? Seljaajunärvid 13. Nimeta 3 erinevat tüüpi lül...
Anatoomia 4 Kt. LIIKUMISELUNDKOND 1.Liikumiselundkonna struktuur. Inimese kehaosad pea,kael,kere, ülajäsemed, alajäsemed. Kere jaotatakse rinnaks ja kõhuks, tagumist poolt seljaks. Jäsemed jaotuvad vöötmeks, vabaosaks. Ülajäseme moodustavad õlavööde, vabaosa, mille koosseisu kuuluvad õlavars, küünarvars, käsi. Alajäse koosneb vaagnavöötmest ja vabaosast, mis koosneb:reis, säär, jalg. Diafragma abil jaguneb kere 2 õõneks rindkere ja kõhuõõneks.-selle alumist osa nim.vaagnaõõneks. Inimese keha on bilateraalsümmeetriline: vasak ja parem pool on sarnased. Kehaehituse struktuuris on oluline,kuidas on elundite paigutus,omavaheline asetus,kuidas reageerivad keha pinnale.Keha üksikosade määramiseks kasut.orientiire mõttelisi jooni läbi kindlate keha punktide, mõttelisi tasapindu, telgi, spetsiaalseid anatoomia termineid. Piirded ristuvad. 2.Orientiirid,teljed ja tasapinnad. Inimese keha üksikosade asukoha määramiseks kasut.mitmeid orient...
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime. b) Sidekude - Sellele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. ...
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakud ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad ja nende lühiiseloomustus: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, isoleerivad. Koosneb peaaegu ainult rakkudest, tihke. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine). b) Sidekude - palju rakuvaheainet, vähe rakke, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Seob. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihask. (töötab in tahtest hoolimata), ...
86. Liikumiselundkonna struktuur. Jaguneb: Passiivne skelett, liigesed, liidused. Ise ei saa liikuda, liigutavad lihased. (Liidus sõnast liituma, Liiges sõnast liikuma). Aktiivne skeletilihastik. Skeletilihaskude, silelihaskude, südamelihaskude(ainult südamel). 87. Inimkeha teljed, liikumised nende suhtes. Õpik lk 22, joonis 11. 1. Vertikaaltelg pööramine, sissepööramine-väljapööramine, pöörlemine. 2. Frontaaltelg sirutus-painutus, ette ja taha. 3. Sagitaaltelg kõrvale liigutus. Eemaldumine-lähendamine külgsuundades. 88. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel). Pildiküsimus. Joonisel 1 vihikus luukude ja joonis 2. Joonisel 1 luukude mustad täpid on veresooned. Joonis 2 Käsnaine selle sees on punane luuüdi, siin tekitatakse kõiki vererakke. ÜLITÄHTIS. Luuõõs siin on kollane luuüdi, see on rasvarikas varuaine, kasutatakse siis, kui vaja. Plinkaine luu pindmine osa; tihe, kompaktne, kindla struktuuriga. Plinkaine see...
Esitlus teemale “Inimene” 2.klass Koostas: Tiia Salm Jäneda Põhikoolist INIMESE KEHAOSAD pea kael kere käed jalad otsmik kulm silm kukal nina põsk huuled lõug õlg õlavars rind küünarnukk kõht küünarvars ranne kämmal puus sõrmed reis põlv säär sääremari kand pöid varbad NAHK karvad marrasnahk pärisnahk veresooned ...
Tugielundkond- Lihased Ly-andra pärnaste Tugielundkond Toetab keha ja kaitseb organeid Tugielundkonna moodustavad luud ja liigesed KOLJU Lõualuu kaelalülid RANGLUU Rinnaluu abaluu õlavarreluu roided sõrmeluud Nimme- küünarluu lülid randmeluud puusaluu kodarluu riistluu niudeluu reieluu pindluu sääreluu Põlve- Pöia luud keder Kanna luud Lihased ja ülesanded Kaitsevad siseelundeid Annavad kehale kuju Toodavad kehasoojust Keha liigutajad Siseelundite tööks LIHASED Inimesel on 3. eri tüüpi lihaseid: Südamelihased ei allu inimese tahtele töötavad automaatselt süda võib toimida ka väljaspool keha LIHASED Inimesel on 3 eri tüüpi lihaseid: Sileliha...
TALLINNA TEENINDUSKOOL **** ***** KT20-KES1 LIHASMAPP JUHENDAJA: SIRET RANNIK TALLINN 2020 1 Sisukord Ülajäseme pindmised lihased ........................................................................................................... 3 1. Õlavarre kakspealihas m. biceps brachii .................................................................................. 3 2. Õlavarre-kodarluu lihas m. Brachioradialis ............................................................................ 4 3. Deltalihas m. Deltoideus .......................................................................................................... 5 4. Õlavarrelihas m. Brachialis ...................................................................................................... 6 5. Trapetslihas m.trapezius ..............................................................
1. Koe mõiste: ühesuguse ehituse, talitluse ja tekkega rakud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende liigid, esinemine inimorganismis: koe põhirühmi on 4: I epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. II tugi- toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. Nt veri, lümf, rasv. Jaguneb omakorda kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes; tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed ja kõõlused; kõhrkude, mis omab toestusfunktsiooni, on elastne, katab liigespindu, moodustab üksikuid skeletiosi ning erineb eri vanuses olevatel inimestel ehituse poolest (nt nina ja kõrvad); luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti. III lihaskoed neile on omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Jaguneb o...
Tallinn Siseelundid 54. Seedekanali osad: Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool Kõverkäärsool Pärasool Pärak 55. Hammaste arv, liigid: (Joonis 11) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2+3 purihammast (ees- ja tagapurihambad) 56. Hamba ehitus: (Joonis 11) Hammas koosneb juurekanalist, hambaõõnest, mida täidab säsi, kus sees on närvid ja veresooned, dentiinist, hambaemailist ja hamba kroonist. 57. Suured süljenäärmed ja sülje ülesanded organismis: (Joonis 11) Suured süljenäärmed: 2 keelealust süljenääret; 2 lõuaal...
PEA LUUD Loomaliik Luud Põhiosad Kiiruluu Os parietale - Kaljuosa ehk kaljumik (Pars petrosa), Trummiosa (Pars Oimuluu Os temporale tympanica), Soomusosa (Pars squamosa) Otsmikusoomus (Squama frontalis), Silmakoopaosa Otsmikuluu Os frontale (Pars orbitalis), Ninaosa (Pars nasalis) (Asub õhukese kitsa moodustisena põhikiilluu tiibjätke Tiibluu Os pterygoideum mediaalsel pinnal) Põhimikuosa (Pars basilaris), Külgosa (Pars lateralis), Kuklaluu (Os occipitale) Kuklasoomus (Squama occipitalis) (Aju...
Koed, elundid, elundkonnad 1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimetage kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koed jaotatakse nelja põhirühma: Epiteelkude Katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Oluline osa haavade paranemisel Sidekoed e. tugi- ja toitekude Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Seob, toetab ja toidab Lihaskoed Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid Närvikude Koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest 3. Nimetage kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Epiteelkoe liigid: Katteepiteel Nt: Sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel Nt: Endokriinsed näärmed Sensoorne epitee...
Liigeste liikuvus 2009 Ülesanne: Uuri ülajäsemete erinevate liigeste liikuvust. Leia ringikujuliselt liikuvad liigesed ja tasapinnal edasi-tagasi liikuvad liigesed. Ülajäsemete erinevate liigeste liikuvus. Labakäsi 1. Ellipsoidliiges 2. Keraliiges 3. Sadulliiges http://uwmsk.org/RadAnat/images/WristPA.jpg Ellipsoidliiges Ellipsoid- ehk munaliigese puhul toimuvad liigutused painutus ja sirutus, lähendamine ja eemaldamine. Võib toimuda ka ringjooneline liikumine. Ellipsoidliiges kuulub kaheteljeliste liigeste hulka. Keraliiges Keraliigese puhul toimuvad kõik kolm liikumist: painutamine, lähendamine ja eemaldumine ning pöörlemine välja- ja sissepoole. Keraliiges liigitatakse kolme teljeliste liigeste alla. Sadulliiges Sadul- ehk rübiliigese puhul toimuvad liigutused painutus ja sirutus...
Inimese luustikus on üle 200 erineva luu, see tähendab et luud peavad olema omavahel ühenduses, et moodustaks tervikik süsteem. Luud võivad olla ühendatud: · Jäigalt luud on kokku kasvanud. Näiteks: koljuluud · Luude vahel on painduv ühendus. Näiteks selgroolülide vahel. · Liikuv ühendus - Liiges 1. Keraliiges Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi 2. Plokkliiges Põlveliiges. Võimaldab teha liikumist ühes tasapinnas. 3. Silinderliiges Võimaldab teha pöörlevaid liigutusi. Luud jaotatakse ehituse alusel: · Pikad ehk toruluud. Näiteks reieluu. · Lameluud. Näiteks koljuluud · Pisiluud. Näiteks sõrmeluud Inimese luustiku olulisemad osad: · Kolju · Selgroog · Rinnakorv · Ülajäsemete luud · Õlavõõtme luud · Alajäsemete luud · Vaagnavöötme luud Selgroog Inimese selgroog koosneb 33-34 omavahel paindunud ühendatud selgroolülist. · 7 kaelalüli ...
1. Koe mõiste. Koeks nim ühesuguse päritolu, ehituse ja taitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2-3. Kudede põhirühmad, liigid, nende lühiiseloomustus ja esinemine inimorgamismis. Epiteelkoed ehk kattekoed, side- ehk tugikoed, lihaskoed ja närvikude. EPITEELKUDE E. KATTEKUDE Epiteel kude katab keha või elundi välispinda. Rakud on väga üksteise kõrval. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. SIDEKUDE E.TUGIKUDE sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma : 1. toite funktsiooniga sidekoed(veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude ) 2. tugifunktsiooniga sidekoed(tihe sidekude, kõhrkude, luukude) LIHASKUDE- tõmbub kokku, konstraktsiooni tõmme. 1. silelihaskude- mis paikneb sisee...
Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kai...
NAHA LIHASED Platüsm - platysma Kaela kuklatagusest piirkonnast Pingutab ja liigutab selle piirkonna Bo, eq suuni nahka Näonahalihas - m. cutaneus faciei Mälurlihaste peal Suunurka tahapoole tõmmata, pingutab ja liigutab piirkonna nahka Kaelanahalihas - m. cutaneus colli Ventraalses kaelapiirkonnas Pingutab ja liigutab ventraalselt Car kaelanahka Pindmine kaelasfinkter - m. Kaela ventraalsel pinnal kõri...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübi kohta üks näide? - Lameluu (koljulaeluu, rinnak) - Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud) - Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud (patella, ja randmes hernesluu) - Sega luud (abaluu, roided, selgroolülid) 2. Käelabaluud: Nimeta käelaba osad (3). Märgi iga osa juurde kuidas nimetatakse selle sees olevaid luid ja mitu neid on? - Randmeluud (8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. - Kämblaluud (5) - toruluud - Sõrmeluud (14) toruluud, pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (proksimaalne (lähimine)-, keskmine- ja distaalne (kaugmine) sõrmelüli) 3. Nimeta liigese abiaparaadid (4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? - Sidemed, sünoviaalpaunad, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad - Kõigis liigestes on sidemed 4. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad (3) ja luud 1. Kand - kannal...
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine) b) Sidekude - palju põhiainest ja kiududest koosnev rakuvaheaine sisaldus, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. ...
Anatoomia - Lihastik 56. Vöötlihaskiu ehitus · Inimese lihaskiudude pikkus varieerub väga suurtes piirides, alates mõnest mm kuni 10-12 cm. · Vöötlihaskiudu katab membraan sarkolemm. Kiu sisemuses, sarkoplasmas, on rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Kontraktiilseteks elementideks on lihaskius pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid, mis omakorda koosnevad veelgi peenematest müofilamentidest. Müofilamente on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid. Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane vaheldumine vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. · Vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid. Vöötlihaste tegevus allub inimese tahtele. 57. Lihase ehitus · Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on ...
PTK 1.3 luude koostis ja ehitus Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. 1) Vesi -20% 2) Mineraal- e anorgaanilised ained P,Mg, Ca 55%- TUGEVUS 3) Orgaanilised ained 25%-ELASTSUS Luude ehitus: · Toruluu on seest õõnes ja täidetud kollase luuüdiga(eristatakse punast ja kollast,punane on vereloomeelund) · Luude otsas paikneb käsnollus, millesse suubuvad veresooned · Luud ümbritseb luuümbris(toodab uusi luurakke) , mille all asub tihe ja tugev luukude-plinkkude Lihased kinnituvad luudele kõõlustega, mis on valkainest koosnev sidekoeline väät,tõmbele ja venitusele väga vastupidav 1.4 Luud ja nende ühendused Luude ühendused 1) Liikuvad: a)keraliigesed-õlad, puusad b)plokkl.-põlve-ja küünarliiges c)silinderl- selgroolülid 2) Poolliikuvad 3) Liikumatud Luustik e skelett Ülesanded: 1) Toestab pehmeid kudesid 2) Kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi 3) Lihaste kinnitusko...
I variant 1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide?? – Lameluu (koljulaeluu, rinnak); Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud); Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud(patella, ja randmes hernesluu)); Sega luud(abaluu, roided, selgroog) 2. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad(neid on kolm) ja luud (1. Kand (kannaluud + veel kuus luud) 2. Pöid (pöialuud 7 tükki) 3. Varbad (varbalülid-//varbaluud// neid on 14 tükki) 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)? - Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side); Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed) A: Liigese põhiosad (3) – (Liigese pinnad(neid on 2); Liigese pilu; Liigese kapsel) B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid – (ellipsoid ehk munaliiges; sadulliiges) 4. Puusaliiges: A: Mis luude mis osad moodustava...
1.Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. Luudes on nii mineraalaineid kui ka orgaanilisi aineid. 7. Mineraal ained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised Lihasgrupp Suuremad Ülesanne ühendid aga elastsuse. lihased 3.kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Lastel on pikkade Pealihased Mälumislihased, Liigutab luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. miimilised alalõualuud. Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu lihased Muudavad näo pikemaks. Luud katab pealt õhuke luuümbris, mis ilmet. ühendab teda ümbritsevate kudedega. Luuümbris Kaelalihased Paljud väikesed Liigutavad pead moodustab uusi luurakke, mille arvel kasvavad laste luud lihased. ...
1 SCELETON. Lexica. LUUKERE. Sõnavara. . . N Lingua latina Lingua Estonia Lingua russica 1. Sceleton, , n. luukere, skelett 2. caput, apitis, n. pea 3. cranium, , n. kolju 4. frns, frntis, f. otsmik, laup 5. cavits, tis, f. õõnsus , , 6. orbitlis, e silmakoopa-, , , -,- silmakoobasmine 7. naslis, e nina- , -,- 8. orbita, ae, f. silmakoobas , 9. oculus, , m. silm 1 orbita ocul silmakoobas , 0. 1 mxilla, ae, f. ülalõug, ülalõualuu 1. 1 mandibula, ae, f. alalõug, alalõualuu 2. 1 vertebra, ae, f. selgroolüli 3. 1 ...
Inimesed keharakud on väikseimad organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused(rakutuum,ribosoomid,golgi kompleks,membraan,tsütoplasmavõrgustik,mitokonder). Sarnase ehituse, talitluse ja päritoluga rakud moodustavad koe. Elundid, mis täidavad koos ühiseid ül. moodustavad elundkonna. Elundid on org. osad, mis täidavad kindlaid ül. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt 1teise kõrval ja moodustavad keha pealispinda ning kehaõõnsusi katva kihi.Sidekoe eripäraks rakuvaheaine rohkesus.Luu- ja kõhrkude täidavad tugiül. ja neist kujuneb keha toes.Rasvkudeme rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest ja aitab neere paigal hoida.Lihaskoe moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud(silelihaskude;vöötlihaskude,südamelihaskoe rakud) Nahk kaitseb meid väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetundi eest.Nahk-1- 2mm paksune, kaalub 4-5kg, katab 1,5m2 suuruse pinna,välimine kiht nahas...
(circumferentia articularis). Kodarluupeast allpool on kodarluukael (collum radii) ning sellest allpool on kodarluuköber (tuberositas radii). Kodarluukehal (corpus radii) on luudevaheline serv (margo interosseus). Kodarluu alumises lateraalses otsas on tikkeljätke (processus styloideus) ning mediaalses otsas on küünarluumine sälk (incisura ulnaris). Distaalsel küljel on randmine liigespind (facies articularis carpalis). KÜÜNARLUU (ulna) (peas) Küünarluu ülemisel osal on 2 jätket: ülespoole on suunatud küünarnukk (olecranon) ning ettepoole on suunatud nokkjätke (processus coronoideus), mille lateraalsel küljel on kodarluumine sälk (incisura radialis) ning küünarluukörpus (tuberostias ulnae). Mõlemad jätked piiravad plokisälku (incisura trochlearis). Küünarluukehal (corpus ulnae) on luudevaheline serv (margo interosseus). Küünarluu alumisel otsal on küünarluupea (caput
Tugiliikumiselundid Luustik Inimese luustik ehk skelett koosneb umbes 220 luust. Inimese luustiku olulisemad osad on kolju, selgroog, rinnakorv, ülajäsemete luud, õlavõõtme luud, alajäsemet luud ja vaagnavöötme luud. Luustik moodustab keha toese, on liikumiselundiks ja lihaste kinnituskohaks. Lisaks sellele kaitsevad luud siseelundeid ja närvisüsteemi ning osade luude õõnsustes toodetakse vererakke. Kolju Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust. Ajukolju koosneb tugevasti ning liikumatult ühendatud luudest. Näokolju koosneb viiest luust, millest kõige suuremad on lõualuud. Ülalõualuu on ajukolju luudega liikumatult seotud ja alalõualuu on kolju ainuke liikuvalt ühendatud luu. Selgroog Inimese luustiku aluse moodustab selgroog ehk lülisammas, mis koosneb 33-34 omavahel ühendatud selgroolülist. Inimese selgrool on 7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli, mis moodustavad ristluu ja 4...
Pindmised selja lihased Selja lailihas Trapetslihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Musculus Kõikide Rangluu Ülemine osa m. latissimus 4 alumist Õlavarreluu Langetab (m.) trapezius rinnalülide lateraalne tõstab dorsi roiet, 4-5 väikese tõstetud ogajätked, pool, abaluud, alumist köbrukese ülajäset, kuklataguside õlanukk, alumine osa rinnalüli ja hari pöörab , välimine abaluuhari langetab kõikide ...
annaabi.ee 
