Neuendorf võttis kokku, et kontentanalüüsi rollile on neli peamist lähenemist: kirjeldav, järeldav, psühhomeetriline ja ennustav (Neuendorf, 2002, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Kvantitatiivne kontentanalüüs kogub andmeid meediasisu kohta kasutades kontekstis olevaid märksõnu, meedia väljaande tiraazi ja ilmumise sagedust. Samas arvavad Shoemaker ja Reese, et kontentanalüüs ei saa olla vaid kvantitatiivne, sest suurte tekstikoguste taandamine kvantitatiivseteks andmeteks ei suuda pakkuda täielikult pilti tähenduste ja konteksti koodide kohta, kuna tekstid võivad sisaldada palju muid rõhuasetusi kui vaid tühipaljas kordamine (Shoemaker ja Reese, 1996, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Newbold on nõus, et kvantitatiivne kontentanalüüs ei suuda tabada konteksti, milles meediatekst tähenduse omandab (Newbold, 2002, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Kvalitatiivne kontentanalüüs uurib teksti ja selle tõenäolise publiku tekitatud tähenduse
1.4.Uurimistmeetodid pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias. 3 Pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias kasutatavate uurimismeetodite tundmine on vajalik pedagoogilise psühholoogia kursuses tutvustatavate uurimustulemuste paremaks mõistmiseks. Sarnaselt teiste sotsiaalteadustega jaotuvad pedagoogilise psühholoogia uurimismeetodid kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks. Kvantitatiivsed uurimismeetodid seavad esiplaanile uuritavaid nähtusi iseloomustatavate muutujate statistilise analüüsi ja üldistamise. Kvalitatiivsed uurimismeetodid toetuvad konkreetsete pedagoogiliste üksikjuhtumite ja nähtuste interpreteerimisele. Pedagoogilisse protsessi vähe sekkuvateks andmekogumismeetoditeks on pedagoogilises psühholoogias dokumentide analüüs, õpilaste ja õpetajate usutlemine ja vaatlus. Nii saadud
on kontroll katsetingimuste üle. See võimaldab tõsta uurimuse objektiivsust ja usaldusväärsust, samas vajab valiidsuse tagamine uurimuse hoolikat kavandamist ja pole eksperimendi korral sugugi lihtne. Üldjuhul algab eksperiment konkreetse hüpoteesi sõnastamisest, mis lõpuks uurimuse tulemusel kas ümber lükatakse või kinnitust leiab. Teatud reservatsioonidega võib selliseid meetodeid nimetada kvantitatiivseteks. Anti-positivistid ei usu inimloomuse allumist üldistele loodusseadustele ja kahtlevad ka kunstliku eksperimendi mõttekuses uurimismeetodina. Pigem huvitab neid arusaamine indiviidi või rühma käitumisest täiesti loomulikes tingimustes ja sellest, kuidas inimesed tajuvad ja tõlgendavad ümbritsevat maailma. Sel puhul sobivad uurimismeetodeiks varjatud ja osalusvaatlused, struktureerimata süvaintervjuud, rollimängud jms., mis pakuvad uurijale
veendumused võivad mõjutada uurimistulemusi. Empiiriliste andmete kogumine-ei saa oletada, vaid küsima peab inimestelt endilt. Oluline, et õigeid küsimusi küsitaks õigetelt inimestelt. Valim ja üldkogum. Uurimistulemuste ja kasutatud metodoloogia kirjelduse avaldamine oluline selleks, et soovi korral saaks teha kordusuuringuid. 4. Teadusliku uurimismeetodi komponendid Vastus: Sotsiologia uurimismeetodid jagunevad kvalitatiivseteks (nt avatud intervjuud, osalusvaatluse tulemused) ja kvantitatiivseteks (küsitluste tulemused, arvulised andmed). 5. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimismeetodid Vastus: Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. Kvantitatiivsed uurimismeetodid on teadusliku uurimise meetodid, mis keskenduvad
kirjeldaksid ülevaatlikult mitmesuguste nähtuste ajalist muutumist. · Analüütiliste indeksite põhiülesandeks on selgitada, kui suur on mingi nähtuse kujunemisel olnud teda mõjustanud tegurite suhtelised või absoluutsed mõjuulatused, mille kohta majanduslikust praktikast kogutud arvulistes lähteandmetes otsest informatsiooni ei ole. Kaks peamist rühma indekseid tulenevalt nähtuse tüübist: kvantitatiivseteks ehk ekstensiivseteks nähtusteks nagu toodete hulk, tööliste arv, tööpäevade arv, palgakulu jne kvalitatiivsed ehk intensiivsed nähtused nagu toote hind, tööliste palgatase, tööviljakus · Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed nähtused on omavahel tihedalt seotud. Kvalitatiivset nähtust () ja kvantitatiivset nähtust () nimetatakse omavahel materiaalselt seotuks, kui nende
Seda protsessi nimetatakse ristsiirdeks ehk krossingoveriks. Selle tagajärjeks ongi intrakromosoomne rekombinatsioon alleelsete geenide vahetus homoloogsete kromosoomide vahel. 25. Tunnuse mõiste. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused Tunnuse all mõistetakse organismi morfoloogilisi, füsioloogilisi ja biokeemilisi iseärasusi, mille järgi määratakse erinevate organismide erinevust ja sarnasust. Geneetikas on kõik tunnused jaotatud kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks tunnusteks. 1. Kvantitatiivsete tunnuste alla kuuluvad isendi suurus (mõõtmed), elusmass, vara- valmivus, produktiivsus, konstitutsioonitüüp jne, st sellised tunnused, mis leitakse mõõtmise, loendamise ja arvutamise teel. Suurusi väljendatakse ühikutes kg, t, tk, cm, m, % jne ning koefitsientidena. 2. Kvalitatiivsed tunnused on niisugused, mille poolest isendid erinevad üksteisest välimuselt - värvus, sarvede, kõrvade kuju jm.
Imetajatel (ka inimesel) määrab Y-kromosoom alati isassugupoole arengu, vaatamata sellele, kas isendil on üks või mitu X-kromosoomi (sugukromosoomidega XY, XXY, XXXYisendid on alati isased). 15.Tunnuse mõiste.Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused Tunnuse all mõistetakse organismi morfoloogilisi, füsioloogilisi ja biokeemilisi iseärasusi, mille järgi määratakse erinevate organismide erinevust ja sarnasust. Geneetikas on kõik tunnused jaotatud kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks tunnusteks. 1. Kvantitatiivsete tunnuste alla kuuluvad isendi suurus (mõõtmed), elusmass, varavalmivus, produktiivsus, konstitutsioonitüüp jne - st sellised tunnused, mis leitakse mõõtmise, loendamise ja arvutamise teel. Suurusi väljendatakse ühikutes kg, t, tk, cm, m, % jne ning koefitsientidena. 2. Kvalitatiivsed tunnused on niisugused, mille poolest isendid erinevad üksteisest välimuselt - värvus, sarvede, kõrvade kuju jm.
Üldkogum on kõik need inimesed, kelle kohta uuringu tulemusi üldistatakse. Kui me tahame teada valijaskonna eelistusi, ei saa me küsitleda ainult 30-aastaseid kontoris töötavaid mehi. Uurimistulemuste ja kasutatud metodoloogia kirjelduse avaldamine on oluline selleks, et soovi korral saaks teostada kordusuuringuid. 5. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimismeetodid Sotsioloogilised uuringud jagunevad kvalitatiivseteks ja kvantitatiivseteks. Kvantitatiivsed meetodid on arvulistele andmetele tuginevad. Kvalitatiivsed uuringud baseeruvad peamiselt sõnalisel kirjeldamisel, mitte arvudel. Sageli on kvantitatiivseid meetodeid peetud ,,kõvemateks" ja tõsisemaks, teaduslikemaks, kuna need meetodid võimaldavad kirjeldada matemaatiliselt välja arvutatud statistilisi seoseid, tõenäosuseid jne. Tegelikkuses valitakse uurimismeetodid eelkõige lähtuvalt uurija küsimusest, millele ta soovib vastust saada.
põllumajandusega tegelevad inimesed, reisihuvilised ja suur osa ülejäänud rahvastikust. Kui ilm ei muutuks igapäevaselt, siis ei oleks arvatavasti ka vajadust seda ette prognoosida. Just ilma muutlikkus muudab ilmaennustuste koostamise vajalikuks. Prognoosimist on võimalik jagada järgnevate kriteeriumide järgi: esitamise vormi järgi võib prognoosid jagada kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks, kus esimesel juhul on aluseks matemaatilised ja statistilised protseduurid ning teisel juhul prognoosija kogemused, teadmised ja intuitsioon; perioodi järgi jagatakse prognoosid lühiajalisteks (kuni 1 aasta), keskmisteks (2-5 aastat) ja pikaajalisteks (üle 5 aasta); ulatuse järgi eristatakse üldisi (nt. prognoos majanduse arengu kohta) ja osalisi (nt
X Uitnärv koosneb parasümpaatilistest närvikiududest. Annab kiude kõigile rinna- ja kõhuõõne siseelunditele kuni jämesooleni. XI Lisanärv XII Keelealune närv innerveerib keelt motoorselt. Peaaju vaskulaarsed haigused. Ajusiseste veresoonte kahjustused (nt vaskulaarne parkinson, vaskulaarne dementsus…) Teadvusehäired. Dementsus. Teadvuse selguse häired: Teadvuse selguse häired jagunevad kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks. Kvantitatiivsed: a) somnelentsus, mis on kerge teadvuse selguse häire. See on une taoline seisund, kus inimesega saab kontakti üsna kergesti, kuid ei pruugi orienteeruda ajas ja kohas. b) soopor, mis on järgmisel astmel olev teadvuse häire. Patsiendi saab raputamisega, väga tugeva ärritusega äratada, korraks avab silmi. Soopor ei ole veel absoluutne teadvuse kadu. c) kooma on kõige raskem, inimene on teadvuse kaotanud.
adekvaatselt probleemi, mistõttu rakendama peab alati mitmeid meetodeid ja see ongi triangulatsiooni põhimõte. Kvalitatiivsete teemade mitmekesisus: puhas versus segatud strateegia Puhaste kvalitatiivsete meetodite säilitamiseks hindamisel on olemas tugevad argumendid. Avatus ja personaalne kaasahaaratus naturalistliku küsitlemise korral haakub kvalitatiivsete andmete avatuse ja sügavusega ja loob eeldused sügavuti minevaks hindamiseks. Samuti, on aga olemas sisemine loogika kvantitatiivseteks-eksperimentaalseteks hindamisteks, kus testitakse deduktiivselt hüpoteese, mis on üles ehitatud teoreetilistele eeldustele. Erinevate lähenemiste segatud osad on tihti aineks filosoofilisele vaidlusele. Kuid siiski, hindamise praktiline mandaat koguda olulist ja võimalikku informatsiooni otsustajate ja huvigruppide esindajate teavitamiseks, kaalub tegelikkuses üles mured hindamise metodoloogilisest puhtusest ning mis sageli põhinebki ainult
Turunduse eesmärgid sõltuvad otseselt sellest, millise organisatsiooniga on tegemist ja millised on selle üldised suundumused ja eesmärgid, mida tahetakse saavutada. Eesmärgid peaksid tulenema firma tugevustest, nõrkustest, võimalustest ja ohtudest. Mida täpsemalt on sõnastatud firma eesmärk mahu, koha ja aja suhtes, seda lihtsam on püstitada ka turunduseesmärke. Organisatsioon võib enda jaoks seada nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid turunduseesmärke. Kvantitatiivseteks eesmärkideks võivad olla näiteks käive, kasum, kasv, turuosa, kulud jmt; kvalitatiivseteks aga tuntus, maine, kvaliteet, klientide rahulolu jmt. Võidakse püstitada ka mitu turunduseesmärki nii tooteid, hindu, turustust kui tarbimist puudutavaid ja seda igale allüksusele. Jälgida tuleb siinjuures aga kindlasti seda, et turunduseesmärgid oleksid kooskõlas organisatsiooni üldiste eesmärkidega, ning et lühiajalised turunduseesmärgid tuleneksid juba varem püstitatud
x hinnang infobaasile ja tarkvarale x kuluv aeg jm ressursid. 2. Resultaatnäitaja(te) ja tegurite esialgne valimine (peab olema põhjus-tagajärg seos; tegurid ei tohi olla tulemuse allosadeks, tegurid ei tohi üksteisega dubleeruda) x analüütiline rühmitamine, eksperthinnangud, graafiline analüüs x tegurite arvu ja mõõtühikute määramine x kvalitatiivsete (atributiivsete) näitajate kodeerimine kvantitatiivseteks. 3. Uuritava kogumi kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüs (lähteandmete esmane statistiline töötlus) x leitakse statistilised parameetrid ( keskmine, standardhälve, variatsioonikoefitsient, asümmeetria ja ekstsessi koefitsiendid jm) x lähteandmete homogeensuse hindamine ja anomaalsete elimineerimine x andmete vastavus normaaljaotusele x valimi vea hindamine ja kogumi suurendamise võimalused. 4
Geenide kumulatiivse ehk aditiivse toime tagajarjel, eriti siis, kui uhele tunnusele mojuvaid geenipaare on palju, pole voimalik eristada tunnuste lahknemisel uksikuid fenotuubiklasse. Selleks, et eristada isendeid uksteisest mone polumeerse tunnuse jargi, ei piisa ainult visuaalsest hinnangust, vaid tunnust tuleb moota ning arvuliselt valjendada, sest piirid kindlate fenotuubivariantide vahel puuduvad. Seeparast nimetatakse neid tunnuseid arvutunnusteks ehk kvantitatiivseteks tunnusteks. Isendid populatsioonis jaotuvad polumeerse tunnuse jargi pideva reana, vastavalt monele jaotuskoverale (tavaliselt normaaljaotusele). Olgu siinjuures lisatud, et enamus pollumajandusloomade joudlusomadusi on polumeersed, kusjuures joudlusomadusi maaravate geenipaaride arv ei ole tapselt teada. Geenide toime ule saab otsustada ainult kogu genotuubi moju tulemuse joudluse jargi. Tunnust intensiivistavaid geene nimetatakse efektiivseteks (plussalleelid) ja vastandalleele
millised on selle üldised suundumused ja eesmärgid, mida tahetakse saavutada. Eesmärgid peaksid tulenema firma tugevustest, nõrkustest, võimalustest ja ohtudest. Mida täpsemalt on sõnastatud firma eesmärk mahu, koha ja aja suhtes, seda lihtsam on püstitada ka turunduseesmärke. 23 Organisatsioon võib enda jaoks seada nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid turunduseesmärke. Kvantitatiivseteks eesmärkideks võivad olla näiteks käive, kasum, kasv, turuosa, kulud jmt; kvalitatiivseteks aga tuntus, maine, kvaliteet, klientide rahulolu jmt. Võidakse püstitada ka mitu turunduseesmärki nii tooteid, hindu, turustust kui tarbimist puudutavaid ja seda igale allüksusele. Jälgida tuleb siinjuures aga kindlasti seda, et turunduseesmärgid oleksid kooskõlas organisatsiooni üldiste eesmärkidega, ning
· Multikollineaarsus suurendab regressioonikordajate varieeruvust 13. Fiktiivsete muutujatega regressioonimudel, tõlgendus. Alati ei saa majandusnähtust või -protsessi iseloomustada vaid kvantitatiivsete näitajatega. Küllalt sageli tuleb arvesse võtta ka kvalitatiivset infot, näiteks töötaja haridus, sugu, majandus-protsessi toimimine enne või pärast mõnda majanduspoliitilist otsust jne. Tegemist on kvalitatiivsete andmetega, mida saab teisendada kvantitatiivseteks. Sel viisil saadud regressioonimudeli muutujaid nimetatakse teisendatud või fiktiivseteks muutujateks (dummy variables). Kvalitatiivsed muutujad iseloomustavad objekti või subjekti tunnuseid, mille väärtuseks ei ole arvud, näiteks töötaja sugu, haridustase, perekonnaseisu jne. Kvalitatiivsete muutujate lülitamiseks regressioonimudelisse kasutatakse nn fiktiivseid muutujaid (dummyvariables). Fiktiivsed muutujad on sellised muutujad, millel on ainult kaks väärtust, mis reeglina
tõhustamiseks. Koolkonna üheks eesmärgiks on näidata inimese käitumise neid iseärasusi, milliseid juht peab ettevõtte huvides arvestama. Tähelepanu pööratakse juhtimise sotsiaalpsühholoogilistele külgedele ja meetoditele, milledele eelnevad koolkonnad osutasid vähem tähelepanu. 48. 14. Enamlevinud kvantitatiivsete teooriate põhiseisukohad 49. Enamlevinud juhtimise kvantitatiivseteks teooriateks on: Kvantitatiivne juhtimisteadus - eeldab matemaatiliste mudelite ja statistiliste meetodite kasutamist leiab rakendamist tootmisettevõtetes esma- ja keskastmejuhtimise tasandil, näit laovarude juhtimisel, organisatsiooni finantsmajanduslike näitajate analüüsimisel. Operatsioonide juhtimine valdkond, mida kasutatakse eelkõige tootmise juhtimisel, näit. laomajanduses,
a ema viljakus), kuid ei võta osa järglaste saamise sugulisest protsessist ja nendele geneetilise info edasiandmisest. 20 TUNNUSE MUUTLIKKUS. MUTATSIOONITEOORIA. Tunnuse muutlikkus Tunnuse all mõistetakse organismi morfoloogilisi, füsioloogilisi ja biokeemilisi iseärasusi, mille järgi määratakse erinevate organismide erinevust ja sarnasust. Geneetikas on kõik tunnused jaotatud kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks tunnus- teks. 1. Kvantitatiivsete tunnuste alla kuuluvad isendi suurus (mõõtmed), elusmass, varavalmivus, produktiivsus, konstitutsioonitüüp jne - st sellised tunnused, mis leitakse mõõtmise, loendamise ja arvutamise teel. Suurusi väljendatakse ühikutes kg, t, tk, cm, m, % jne ning koefitsientidena. 2. Kvalitatiivsed tunnused on niisugused, mille poolest isendid erinevad üksteisest välimuselt - värvus, sarvede, kõrvade kuju jm.
Ta ei usalda oma alluvaid. Ta ei usu eriti oma töötajatesse. Juhil on pidev kontrollimise vajadus. Y teooria – juht, kes usub/eeldab, et tema töötajad on loovad ning usaldusväärsed. 14. Enamlevinud kvantitatiivsete teooriate põhiseisukohad Juhtimise kvantitatiivsete meetodite rakendamisel kasutatakse matemaatikat, statistikat ja informatsiooni, mis aitab teha õigeid otsuseid ja suurendada org.-ni tõhusust. Enamlevinud juhtimise kvantitatiivseteks teooriateks on: 3.1. Kvantitatiivne juhtimisteadus (Management science) …eeldab matemaatiliste mudelite ja statistiliste meetodite kasutamist – leiab rakendamist tootmisettevõtetes esma- ja keskastmejuhtimise tasandil, näit laovarude juhtimisel, org.-ni finantsmajanduslike näitajate analüüsimisel. 3.2. Operatsioonide juhtimine (Operations management) – valdkond, mida kasutatakse eelkõige tootmise juhtimisel, näit. laomajanduses, tööplaneerimise ja –
informatsiooniks psüühilisel (teadvuse) tasandil. Aisting üksikomaduse peegeldus teadvuses. Taju objekti terviklik peegeldus teadvuses. Piirkonnad: Somatosensoorine koor somatosensoorsed aistingud, nt valu, temp, puutetundlikkus. Ajukoore kuklasagar nägemistaju ja -mälu. Temporaalsagar Kuulmistaju Tajumise vormilised häired (anesteesia, hüposteesia, hüperesteesia) Tajumishäired jagunevad kvantitatiivseteks tajumishäireteks (hüperesteesia ja hüpesteesia, anesteesia) ja kvalitatiivseteks tajumishäireteks (meelepetted ja psühhosensoorsed häired). Hüperesteesia sensoorse ärritusläve alanemine, ärritajate vastuvõtmise intensiivistumine (nt tugeva ärevuse korral; ajutraumad) Hüpesteesia sensoorse ärritusläve kõrgenemine, ärritajate vastuvõtmise nõrgenemine (nt kergemate teadvushäirete korral)
Need on järgmised: · kriteeriumide skaalade ja mõõtühikute ühtlustamine muidu oleks arvestuslike ja analüütiliste majandusnäitajate võrdlemine alternatiivide kasulikkuse komplekshinnangu väljatöötamisel vägagi komplitseeritud. Selleks tuleb algnäitajad teisendada uuele kujule ühesuguse mõõteskaala ja ühikuga, samuti arvväärtuste ühesuguse muutumisulatusega (dispersiooniga). Selleks tuleb teha kaks operatsiooni: teisendada kvalitatiivsed näitajad tinglik-kvantitatiivseteks (dihhotoomilised näitajad, pallskaala näitajad, alternatiivide kasulikkuse järjekorda kajastavad näitajad); kõik algnäitajad X tsentreeritakse ja normaliseeritakse, mille tulemusena saadakse uued standardiseeritud näitajad Z keskväärtusega null ja standardhälbega üks. · kriteeriumide puhastamine segavate (moonutavate) tegurite ja kõrvaliste subjektide mõju tulemustest see kergendaks oluliselt näitajate võrreldavat tähtsust kompleksse
vaadeldavaid objekte või inimesi. Samuti ka visuaalseid hallutsinatsioone, mis jagunevad oktsipitaalseteks (formeerumata, mustrid, sakid, sähvatused), temporaalseteks (formeerunud, komplekssed, täidavad vaateväljad) ja illusioonideks (mikropsia, makropsia, kuju ja värvi moonutused). Kortikaalne pimedus: pupillide reaktsioon valgusele normis, teadlik nägemine aga puudub. 3. TEADVUSEHÄIRED; DEMENTSUS Teadvuse selguse häired Teadvuse selguse häired jagunevad kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks. Kvantitatiivsed teadvuse selguse häired on: a) somnelentsus, mis on kerge teadvuse selguse häire. See on une taoline seisund, kus inimesega saab kontakti üsna kergesti, kuid ei pruugi orienteeruda ajas ja kohas. b) soopor, mis on järmisel astmel olev teadvuse häire. Patsiendi saab raputamisega, väga tugeva ärritusega äratada, korraks avab silmi. Soopor ei ole veel absoluutne teadvuse kadu. c) kooma on kõige raskem, inimne on teadvuse kaotanud.
Silvia Loogia (?) Õigus sotsioloogia. Konspekti saab kunagi veebist kah. Sotsioloogia on teadus mis tegeleb ühiskonna teadusliku uurimisega. Et hinnata distsipliini teaduslikkust peab tal olema: 1. aine, mida uurida 2. meetod, millega ainet uuritakse sotsioloogia aineks ühiskond ehk sotsiaalne keskkond ning kõik selles sotsiaalses keskkonnas toimuvad protsessid ehk inimese käitumine ühiskonnas. Meetoditeks on nii kvalitatiivsed kui ka kvantitatiivsed meetodid. Kvantitatiivseteks meetoditeks on küsitlused, intervjuud etc. st meetodid mille abil kogutakse informatsiooni, kogutud informatsioon läbib hiljem kvalitatiivse analüüs mis kujutab endast massilise materjali teadusliku interpreteerimist. Kvalitatiivse metodoloogia rakendamine on see, mis peaks meile andma uut teadmist millegi kohta. Ja see miski konkreetselt on ühiskond selle sõna kõige laiemas tähenduses. Kuid kui keegi ütleb, et me uurime ühiskonda, siis tekib küsimus, et mis asi see ühiskond siis on
Hoiakute mõõtmine Inimesed ei taha väljendada om ahoiakuid, mis on teistest erinevad või üldised. Probleemid: - sotsiaalne soovitavus antakse keskkonnas sobivaid vastuseid, mitte enda omi - vastavad lihtsustatult küsimused ei pruugi alati kajastada hoiakute kogukompleksust, kuna inimene ise ei ole teadlik - puudub ühtne tähendus - inimesed kasutavad sõnavara, millel puudub ühtne tähendus või siis samu sõnu teise nähtuse selgitamisele - kas neid saab muuta kvantitatiivseteks andmeteks eeldus on, et hoiakute tugevus ja määr on alati hinnatav, tegelikkus ei pruugi nii olla. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Likerti peegelskaala hoiakute mõõtmiseks. Nt: kas teile meeldib ööklubis käia? (5 skaala, alates väga meeldib) Semantiline diferentsiaal hoiakute mõõtmiseks. Sotsiaalse distantsi skaala (Bogardus) - erinevate gruppide või isikute kauguse mõõtmine. Ideaalne väide Selge sisuga Ilma faktilise lisainfota Ilma stereotüüpideta
seda erinevust täpselt mõõta (või loendada). Millised eelpool toodud tunnustest sa paigutaksid sellesse tüüpi? *** Jalgrataste "vanus", "hind" ja "käikude arv" on kirjeldatavad konkreetsete numbriliste suurustega. Me saame öelda täpselt, mitu korda on üks jalgratas teisest kallim või kui palju on üks ratas teisest vanem ning ka käikude arv erinevatel ratastel on täpselt võrreldav. Kõiki tunnuseid, mille väärtusi me saame täpselt mõõta või loendada, nimetatakse KVANTITATIIVSETEKS TUNNUSTEKS. Kuid samuti, nagu kategoriaalsete tunnuste puhul on ka kvantitatiivseid tunnuseid kahte tüüpi: DISKREETSED ja PIDEVAD TUNNUSED. Diskreetne on tunnus, mille võimalikud väärtused on üksteisest selgelt eraldatud. Klassikaline näide sellisest tunnusest on laste arv peres: peres võib olla 1 laps või 2 last või 3 või 4 või jne. Pidevate tunnuste puhul on aga vastupidi: võttes millised tahes kaks võimalikku väärtust,
mingi näidu leidmine dokumendist jmt. Mõõtmise protsessis omistatakse igale mõõdetavale objektile mõõdetava tunnuse väärtus. Üldiselt eeldatakse, et tunnuse väärtus ei ole üldkogumis konstantne, st et üldkogumis leidub objekte, mille puhul tunnuse väärtused on erinevad. Tunnuse võimalike väärtuste hulka nimetatakse tunnuse väärtusvaruks. Sõltuvalt tunnuse väärtuse iseloomust jaotuvad tunnused: o arvulisteks ehk kvantitatiivseteks ja o mittearvulisteks ehk kvalitatiivseteks. Kvantitatiivne tunnus numbriliselt väljendatud tulemus. Näiteks on kvantitatiivsed tunnused inimese pikkus, kehakaal, tema keskmine palk, elanike arv riigis jpt numbriliselt mõõdetud tunnused. Arvulised tunnused jaotatakse omakorda pidevateks või diskreetseteks. Pidev tunnus võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast ehk
Tellitava uuringu eelised ja puudused Eelised: professionaalne lähenemine metoodilistele aspektidele; Läbiviimise stabiilsus ja tulevikus võrreldavus; Abistamine uuringuprobleemi täpsemal määratlemisel; Professionaalsed analüüsitehinikad jms; Tõenäoline ajasääst Puudused: Kõrgem maksumus; Uuringufirma ei taju uuringu problemaatikat niivõrd hästi, kui töötajad ise (info müda jms) KVANTITATIIVSED UURINGUD Peamised uuringumeetodid Teabekogumise meetodid jagunevad kaheks: kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks. Uuringuprobleemi iseloom määrab, kumba meetodit kasutatakse. Kvantitatiivsete andmekogumismeetoditega otsitakse vastust küsimustele kui palju? mitu? Vastajate hulk on suur ja tulemusi analüüsitakse statistiliselt. Kvalitatiivsete andmekogumismeetoditega üritatakse koguda võimalikult põhjalikke andmeid väiksemalt vastajaskonnalt ja tulemusi ei analüüsita statistiliste meetodite, vaid teksti sisu (tähenduse) kaudu. Kvalitatiivsete meetoditega
· Klassid Sotsiaalne revolutsioon ülemklassid ei saa ja alamklassid ei taha enam nii elada. Marx sõnastas 3 ühiskonna arengu seadust: 1. Vastandite ühtsuse ja võitluse seadus, mille järgi igas nähtuses on olemas seesmised vastuolud, mis toovad ühiskonna uuele arengutasandile 2. Kvantitatiivsete muutuste kvalitatiivseteks muutusteks ja kvalitatiivsete muutuste kvantitatiivseteks muutusteks ülemineku seadus 3. Eituse eitamise seadus Kokkuvõtteks on igas nähtuses sisemised vastuolud, mis hakkavad üksteist eitama, ja need vastuolud viivad ühiskonna kvalitatiivsele hüppele, mille tulemusena jõuabki ühiskond kõrgemale arengu tasemeni kui ta seni oli. 10
aastakümnetel. Sotsiaaltöö kontekstis on vajalik vaadelda inimese arengut kui tervikut, s.t. et iga eluetapp mõjutab järgnevaid etappe. Nii bioloogilised, sotsiaalsed kui ka isiksuslikud mõjurid omavad paljude uurijate arvates võrdset tähtsust inimese arengule. Inimese arengut on võimalik jaotada mitmeti. Üks viis on jagada muutused kvalitatiivseteks ja kvantitatiivseteks. Kvantitatiivsed muutused on muutused, mida saab mõõta mingites ühikutest või 8 kogustes (pikkust, raskust ja suurust väljendavate ühikutega kirjeldatavad). Kvalitatiivsed muutused on muutused sisus, struktuuris ja organisatsioonis, need on muutused isiku intellektis või mõtlemise toimemehhanismides. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete
kasutamine. 2.4.3. Juhtimise kvantitatiivsed teooriad70 Juhtimise kvantitatiivsed teooriad hakkasid levima Teise maailmasõja ajal, mil Inglise ja USA armeedel oli vaja tõhustada oma armeede varustamist ressurssidega. Juhtimise kvantitatiivsete meetodite rakendamisel kasutatakse matemaatikat, statistikat ja informatsiooni, mis aitab teha õigeid otsuseid ja suurendada seeläbi organisatsioonide tõhusust. Enamlevinud juhtimise kvantitatiivseteks teooriateks on: · kvantitatiivne juhtimisteadus (management science), · operatsioonide juhtimine (operations management), · infosüsteemidega juhtimine (management information systems).71 2.4.3.1. Kvantitatiivne juhtimisteadus Kvantitatiivne juhtimisteadus eeldab matemaatiliste mudelite ja statistiliste meetodite kasutamist. Kuigi Eestis kasutatakse vaadeldava teoreetilise suuna nimetusena valdavalt juhtimisteadus, on seda kritiseeritud kui ühekülgset lähenemist juhtimisele
annaabi.ee 
