Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuuseriisikas ja kaseriisikas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaitsealune, kübar, kase, kuuseriisikas, ladinakeelne, lactarius, seen, kaseriisikas, sümbioosis, laane, salumetsades, seenekübar, oranz, põhjapoolkera, parasvöötmesRiisikad Tartu 2014 1 Taksonoomia Hõimkond: Kandseened Basidiomycota Klass:Eoslavaseened Hymenomycetes Selts: Pilvikulaadsed Russulales Sugukond: Pilvikulised Russulaceae Perekond: Riisikas, Lactarius Pers. (Kalamees, K. 2000. Eesti seenestik) 2 Perekond Riisikas, Lactarius Pers. Umbes 400 liiki, Eestis 57 Tuupilised sugisesed metsaseened Tuntud soogiseened Maitse valdavalt kibe Tihti sümbioosis puudega, moodustades mükoriisa 3 Kirjeldus Seenekübar nõgus, kuni lehtrikujuline Kübaral enamasti kontsentrilised ringid Seenejalg suurel osal nõgus Viljakehad piimmahlasoontega Erineva pikkusega eoslehekesed Membraanne voi intertsellulaarne pigment
* Veinipunane pilvik * Männiriisikas * Kollane pilvik * Puravik * Ere pilvik * Põdramokk * Tuhmuv pilvik * Piprariisikas * Mage/Kibe pilvik * Pilvik * Soopilvik * Rädipiimik * Oranzh riisikas * Soomustoorik * Kuldriisikas * Kevadkogrits * Seaseen * Kitsemampel * Kollariisikas * Kamperriisikas * Tore riisikas * Hallipiimane riisikas * Vääveriisikas * Suur sirmik * Kuuseriisikas * Karvane riisikas * Kaseriisikas * Kännumampel * Külmaseen *Kukeseen (C.cibarius.) * Iseloomulik kuju, kõva kollane liha, vürtsilõhane, maitsev * A-vitamiin * Seeneliha kollakasvalge, piprase maitsega * Esimesed ilmuvad juunis, juulis * Valel käsitlemisel võivad muutuda vintskeks, kaotada hea maitse * Puhastamisel vältida vett, tuleb kuivaks harjata, pühkida
piimmahl on põletavalt kibe. Viljakehad kasvavad juuli lõpust hilissügiseni kaasikutes, kase-segametsades või metsaservades, sageli suures rohus.Värskelt on kaseriisikad mürgised ja väga kibedad. Aga kui neid kõigepealt külmas vees leotada (vett aeg-ajalt vahetades) või kupatada, siis mürgid lagunevad ja uhutakse seenest välja. Kaseriisikaid sobib säilitada soolatult, hapendatult ja marineeritult.Kibeda maitselised riisikad on:kollariisikas ja kaseriisikas ja maheda maitselised on:kuuseriisikas Riisikate sordid: kuuseriisikas,kollariisikas,tömmuriisikas,karvaneriisikas,vöötriisikas,tuliriisikas,kaseriisikas jne. Kukeseen Kukeseened kasvavad igasugustes metsades, arvukamalt aga männi segametsades. Metsast leida ei ole teda iga kord sugugi lihtne, sest tihti, eriti kuivemate ilmadega, jäävad kukeseened sambla alla peitu, nii et vaid väike osa kübaraserva välja paistab. Tavaliselt kasvavad kukeseened pesakonniti
Seened 3.klassile Koostas Anneli Valgre 2008 Seene osad Seeneniidistik Viljakeha - Jalg - Kübar Seeneniidistik Seeneniidistik on seeneniitide kogumik Seeneniidid elavad maa all väga kaua. Seeneniitidest kasvab seene maapealne osa. (Enamasti sügisel) Viljakeha Viljakeha on seene maapealne osa. Viljakeha koosneb kübarast ja jalast. Seente paljunemine Seened paljunevad eostega. Kübara alumisel poolel on väikesed lehekesed (näiteks riisikal) või torukesed (puravikul).
Seened 3.klassile Koostas Anneli Valgre 2008 Seene osad Seeneniidistik Viljakeha Jalg Kübar Seeneniidistik Seeneniidistik on seeneniitide kogumik Seeneniidid elavad maa all väga kaua. Seeneniitidest kasvab seene maapealne osa. (Enamasti sügisel) Viljakeha Viljakeha on seene maapealne osa. Viljakeha koosneb kübarast ja jalast. Seente paljunemine Seened paljunevad eostega. Kübara alumisel poolel on väikesed lehekesed (näiteks riisikal) või torukesed (puravikul).
• Ligi 80 aasta jooksul kogunenud materjal Eesti riisikate kohta on talletatud kuivatatud eksemplaridena peamiselt Eesti Maaülikooli põllumajandus-ja keskkonnainstituudi mükoteegis TAAM, vähemal määral Tartu Ülikooli loodusmuuseumi seenekogus TU. Taksonoomia Riik: Seened Fungi Hõimkond: Kandseened Basidiomycotina Alamhõimkond: Agaricomycotina Klass: Agaricomycetes Selts: Pilvikulaadsed Russulales Sugukond: Pilvikulised Russulaceae Perekond: Riisikas Lactarius Pers.1797 Iseloomustus • Viljakeha kübara, jala ja eoslehekestega. • Seeneliha piimmahlaga, mis tekib spetsiaalsetes seeneniitides ehk nn piimmahlasoontes. • Kübara- ja jalaliha heteromeerne- koosneb seeneniitidest ja nende vahel pesadena asuvatest rakjatest elementidest ehk sfärotsüstidest. Kalamees.K.2011.Riisikad.Tasku määraja Iseloomustus • Eoslehekeste seeneliha enamasti monomeerne- koosneb ainult seeneniitidest, sfärotsüstide
Kaseriisikas Kaseriisikas on söögiseen. Kaseriisikas vajab kupatamist; toorena on kibe ja mürgine. Ladinakeelne nimi torminosus tähendabki seda, et põhjustab seedeelundkonnatöö häireid. Kaseriisikas kasvab põhjapoolkera parasvöötmes. Eestis kasvab kaasikutes ja kase segametsades, vahel sümbioosis haavaga, juulist novembrini . Kaseriisikas on roosa, harvem kollakasoranz või helepruun, vanemana veidi pleekinud, kontsentriliste tumedamate rõngasvöötidega kübaral. Kübar on nõgus, ümarate allapainutatud servadega, kaetud vatjate karvadega, kuiv. Kübara läbimõõt on 512 cm. Jalg on silindriline, 36
Palupuravik (Leccinum vulpinum) Palupuravik (Leccinum vulpinum) on söögiseen puraviku perekonnast, mille liike eristatakse selle alusel, millise puuliigiga nad koos kasvavad. Palupuravik kasvab koos männiga. Tume rebasepunane kuni pähkelpruun 5-15 cm laiune kübar on ümar (kuklikujuline), sametine ja veidi üle serva rippuva kübaranahaga. Poorid on tumekreemjad. Jäme silinderjas jalg on kaetud tume-punapruunide vatjate soomustega; valkjas söödav seeneliha värvub aeglaselt suitshalliks, hiljem mustjaks.Eosed on pruunid. Viljakehasid võib leida suvest hilissügiseni. Levib Põhjamaade männikutes, Eestis eriti sagedalt.
Sisukord 1. Keskonnatingimused laanemetsas 2. Taimed laanemetsas ja nende kohastumine 2.1 Kuusk 2.2 Jänesekapsas 2.3 Kuuseriisikas 3. Loomad laanemetsas 3.1 Orav 3.2 Karu 3.3 Valgejänes 4. Kasutatud kirjandus 1. Keskonnatingimused laanemetsas Laanemetsa pinnas on viljakas ja niiske. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda metsa või metsata aladega. Laanemetsa puurindes on tüüpiline liik kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi,
kupatamist, nagu ka enamik teisi kärbseseeni. Roheline kärbseseen ehk Amanita phalloides: Roheline kärbseseen kasvab põhiliselt hõredates metsades ja torkab seal hästi silma. Ta on tüüpilise kärbseseene üldkujuga ja kärbseseentele iseloomulik tunnuste kombinatsioon jala alust ümbritsev tupp ning rõngas jala ülaosal on ta alati hästi näha. Erinevalt punasest kärbseseenest aga ei kata tema kübarat valged ebemed. Roheline kärbseseen on ebameeldiva lõhnaga.Tunnused: kübar 6-12 cm, noorena kellukjas, hiljem lame-kumer, hallikas- või pruunikasroheline, keskelt oliivpruun, üleni peenelt radiaalkiuline; jalg 9-15 cm kõrge, oliivkollastest soomustest marmormustriga, ülaosas valkja või kahvaturohelise rõngaga; jala muguljat alust ümbritseb valge või õrnrohekas avar tupp; seeneliha valge, nõrga ebameeldiva lõhnaga. Kasvukoht: Levib leht- ja segametsades, peamiselt tammede läheduses. Esinemisaeg: augustist oktoobrini
Kus asub rohkem mürgisemaid kärbseseente perekonna esindajaid, kas Eestis või Austraalias? Kas ka Eestis olevad kärbseseened on mõjutatud inimtegevusest? 3 1. Kärbseseened Uuritavad liigid: Käesolevas töös on käsitletud 18 Eestis ja 7 Austraalias paiknevat kärbseseent (Tabel 1.). Kärbseseente liigirikkus Austraalias on kesine, kuna maa on valdavalt kuiv ning niiskus on minimaalne. Kärbseseenete perekonda kuuluvate seenete kübar on keskmine või suur, lihakas, tihti üldloori jäänustest ebemeline. Üld- ja rõngasloor on nahkjas või vatjasebemeline, jalg alati tupega. Kärbseseened on suvel ja sügisel metsades ja puisniitudel kasvavad mükoriisaseened Eesti on seni leitud 18 liiki, mis jaotatakse kolme alamperekonda (Niitla 2004). Tabel 1. Kärbseseente liikide esinemine Eestis ja Austraalias. x tähistab liigi esinemist, selle mitteesinemist Eesti Austraalia
tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub. Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma (Eumycota), mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus (Oomycota). Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks. Seda peetakse sageli botaanika haruks, ehkki geneetilised uuringud on näidanud, et seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega. Punane Kärbseseen:Täiskasvanuna on seene kübar 818 cm läbimõõduga iseloomulikku veripunast värvi (eaga muutub kollakamaks). Kübar on kaetud valkjate kuni kollakate eemalduvate täpikestega, kunagise loori jäänustega (väga noorena kattis seene pinda kaitsev membraan). Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Eoslehed on kollakasvalged ja vabad. Jalg on tugev, kollakasvalge, 520 cm pikk, aluselt jämenenud ja kaetud loori jäänustega. Rõngas on suur ja rippuv. Seeneliha on valge, kübaranaha all kollakas.
Kõige sagedasemad mükoosid on nahahaigused. Kõige harvemini tuleb ette süvamükoose, mis on aga kõige eluohtlikumad nakkushaigused. Inimesele allergiat põhjustavad seened: Aerobioloogia on õhuhõljumi levimist ja koostist uuriv bioloogia haru. Jälgitakse õhus eelkõige õietolmu ja seeneeoste koguseid, sest need on olulised allergeenid. Söögiseened: Riisikaid ja pilvikuid tuleb enne söömist keeta kupatada. Ilma keetmata võib kohe pannile panna puravikud ja kukeseened. Kuuseriisikas, männiriisikas, kaseriisikas, kivipuravik, kasepuravik, haavapuravik, kukeseen, Juustude valmistamiseks kasutatvad seened: Pintselhalliku liike kasutatakse juustude valmistamiseks (Roquefort, Camembert, Brie, Gorgonzola, Stilton jne). Mükoproteiin. Koosneb peamiselt seenemütseelist. Mükoproteiini oleks võimalik toota mitmesugustel jäätmetel kasutades pagaripärmi. Endofüüdid: Suur hulk seeni elab taimekudedes neid kahjustamata. Kaitsevad taimi seenparasiitide,
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagav
rohtu või varisenud lehti. Oma iseloomuliku kuju, värvi, lõhna ja maitse tõttu on seda teistest seeneliikidest võrdlemisi kerge eristada. Kukeseene lähimad sugulased meie metsades on kollakas kukeseen ja lehter- kukeseen. Kukeseene viljakeha värv ulatub kollasest oranzini, see on lihakas ja sageli lehtrikujuline. Seenekübar ja jalg on kokku kasvanud, neil pole selget üleminekukohta. Kübara läbimõõt on 212 cm. See on sageli lainelise servaga või täiesti ebakorrapärase kujuga. Kübar on pealt sile ja matt. Jalg on kübaraga kokku kasvanud, sellega sama värvi või pisut heledam, seest täis, sile, alt kitsam, 13 cm paks ja 47 cm pikk. Eosed on erekollased, ellipsoidsed, mõõtmetega 8,5×5 m. Toores seen on kibeda maitse ja erilise lõhnaga, mis teeb sellest väga ussikindla seene: ussitanud kukeseeni kohtab üliharva. Oletatavasti sisaldub kukeseenes tugeva toimega putukamürki, mis on inimesele ohutu.
Kogritsad Kogritsa liik on väga haruldane. Neid on väga raske leida metsades. Ja et nad söödavaks teha peab oskama neid söödavaks tegema. Kevadkogritsaid võib leida aprillist juunini, aga kõige tihemini ikkagi mais. Nad eelistavad kasvada Eestis peamiselt männikumetsas. Kogritsat on näiliselt lihtne ära tunda. Seene ära tuntav osa on rohkemate või vähemate sagarate , kurdude ja voltidega kübar. Kõikides kevadkogritsa osades leidub biokeemiliselt ohtlikku rakumürki güromitriini. Güromitriin laguneb suhteliselt hõlpsasti nii kõrge temperatuuri kui ka hapete mõjul, moodustades inim-organismile tugevalt mürgiseid vaheühendeid. Ohu vältimiseks tuleb korjatud kevadkogritsaid tingimata vees keeta. Riskide vältimiseks tuleks seda teha lausa kaks korda erinevas vees, kusjuures vedelikku peab kogritsatega võrreldes olema vähemalt kolme- neljakordses ülehulg as.
Botaaniline nimetus - Urtica dioica. Nõges kuulub nõgeselise sugukonda ja perekonda nõges. Ei kuulu looduskaitse alla. Sisaldab rohkesti mineraalaineid, vitamiini C, oblikhapet jm. Kõrvenõges on tavaline umbrohi. Kõrvenõgest võib leida igalt poolt, aga peamiselt viljakatelt muldadelt, näiteks vanad sõnnikuhunnikud, lautade ja heinaküünide servad, samuti niisked pehme huumuserikka mullaga metsad. Kuna kõrvenõges levib oma juurtega ja ka veel külgharudega, mis hargnevad vartest, siis on ta aiapidajale suur nuhtlus. Eestis kasvab ka teine nõgeseliik, mis on aga kõrvenõgesest kitsam, ümaramate ja mitte nii teravate tippudega lehtedega, väiksemate õisikutega ja kõrvenõgesest rohelisem. Kuigi kõrvenõges on umbrohi, on ta siiski ka väärtuslik ravimtaim. Esiteks saab temast keeta kasulikku ravimteed. Nõgesetee puhastab verd mürkainetest ja korrastab meie ainevahetust. Samuti on t
-suguliselt (kübarseened): - rakud , mis kannavad eoseid on eoskannad (igal ühel 4 eost), eoskannad kokku moodustavad eoslava. võivad tekida kandseentel kübara all (eoslehekestel), narmastel Hõimkonnad: Ikkeseened, kottseened, kandseened, viburseened Ikkeseened (hallitus): Puuduvad rakuvaheseinad, paljunemine mittesuguline (eostega), paljunemiseks moodustuvad sporangioumid ehk eoslad nt: nutthallik, kerahallik, täpphallik, sõnnikuhallik Sõnnikuhallik on seen, mis saab kasvada ainult tingimusel kui ta on läbinud veise seedekulgla. Tal puuduvad rakuvaheseinad, hästi kujunenud välja fototropism (kasvab valguse suunas). Pauna lõhkedes pilluvad laiali seemned. Ikkeseened on kas saprotroofid või biotroofid ja mükoriisa kooseisus. Parasiitseid ikkeseeni ei leidu. Kottseened (hallitusseeni ja söögiseeni): Kõikidel on olemas rakuvaheseinad. Sugulise ja mittesugulise paljunemise tsükli vaheldumine. Sugulise paljunemise viljakeha on askus.
liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); - samblikke (3 liiki) - seeni (3 liiki) Tutvustuses toon välja: - liigi nimi eesti keeles, ladina keeles, rahvalikud nimetused; - kasvukoht (kasvunõuded); - foto(d); - kas on kaitsealune liik; - kasulikkus, kahjulikkus, kasutamine vm. legendid, uskumused - 2. Loomariik Tutvusta kodukandis elavaid, pesitsevaid: - imetajaid (10 liiki); - linde (10 liiki); - kahepaikseid/roomajad (4 liiki) - putukaid (5 liiki) Tutvustuses too välja: - liigi nimi eesti keeles, ladina keeles, rahvalikud nimetused; - eluviis; - foto(d); - kas on kaitsealune liik;
Puravikulised Käsitletavas puravike rühmas on neli suuremat perekonda, teistest Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel seeneliha
Sugukond- KANNIKESELISED-VIOLACEAE Perekond kannike-Viola L. Sookannike- Viola palustris Tavaline taim Eestis, Saare- ja Muhumaal on haruldane. Kasvab soistel niitudel ja puisniitudel, märgades lepikutes. Kannikeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Taim pikkade maapealsete võsunditega. Kõrgus 5 kuni 20 cm. Lehed ümarneerjad või laimunajad, tömbid, pikarootsulised ja alaküljelt täiesti paljad (sarnasel liigil turvaskannikesel on lehed alt hõredalt karvased). Abilehed on hambulised. Õied kuni 1 (1,5) cm pikad. Kroonlehed on kahvatu-(hele)lillad, tumedate joontega. Kannus on sirge. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskpaika või on sellest veidi allpool. Õitseb aprillist juunini. Viljaks paljas, munajas kupar http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=181 Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed paljad, laimunajad. Abilehed narmastunud või terve servaga. Õied 1-1,5 cm pikad. Õieraod 4-10 cm p
Ma valisin selle puu sellepärast, et ma ka ise olen kunagi istutanud ja kasvama pannud mitu arukaske. Ma olin siis umbes 12-aastane. See oli tore töö ja mulle meeldisid need istikud. Ma räägingi järgnevalt teile lühidalt arukasest, siis kus ta levib ja suuremad kasvukohad, ning milleks teda kasutatakse. Lõpuks on ka tabel kokkuvõtliku osaga. 4 Arukask (Betula pendula Roth., sünonüüm Betula verrucosa) on kase perekonnast. Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks. Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meiemetsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad
Mõned inimesed marineerivad või hapendavad neid, mõned praevad või panevad kohe puhastatud kukeseened karbiga sügavkülma. Seeni saab soolata ning kuivatada. Kukeseeni kasutatakse erinevates seeneroogades nagu supid, kastmed, hautised, ahjuroad ja küpsetised. Samuti on kukeseened head seenerisotos. Keedetult ja kupatatult muutuvad seened veidi vintskeks. Austerservik Austerservik on torikuliste sugukonda serviku perekonda kuuluv kuuluv seen. Nõukogude ajal oli suurimaks seenekasvatajaks Luunja sovhoos, kus kasvatati sampinjone. Austerservikuid kasvatasid mitmed metsamajandid kõrvaltootmisharuna. Tegu oli ekstensiivse meetodiga, kus substraadina kasutati lehtpuupakke. Toodangut saadi ebaühtlaselt. Saaki turustati kohalikes poodides ja sööklates, kuid seene vähese tuntuse tõttu oli müük üsna tagasihoidlik. Arvatavasti just realiseerimisraskuste tõttu lõpetaski enamik seenekasvatajaid tootmise.
RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander
keskpaigast kuni oktoobrini, kuid massiliselt viljub septembris. Kännumampel kasvab okas-, leht-, ja segametsades, enamasti lehtpuupuidul. Kasvavad tiheda kogumikuna kännul või lamaval tüvel. Kännuamplit on lihtne ära tunda niiskuse toimel tugevasti värvi muutva kübara ja pruunisoomuselise jala järgi, millel on selgelt märgatav võru. Kübar on koonusjas, kuid lamenev, läbimõõduks 3 7 cm. On keskpaigast oranzikas, serva poolt hele- kuni valkjaskollane, kogu laias servaosas aga tumedam pruunikas, alati niiske või nõrgalt limane. Värvipiir kuiva ja märja kübaraosa vahel on väga järsk. Jalg, mis on 4 8
Eestisse sissetoodud. Kõrgus 15-25m. Talub hästi linnaõhku ja on vähenõudlik. Lehed on rohelised, kuni 15 cm pikad ja 5 hõlmaga. Peensaagja servaga ja tipust teravad. Õied väikesed, rohekaskollased ja kobaras. Õitseb kevadel ja on putuktolmleja. Tiibviljad on 3-5cm pikad ja kõige suuremate seemnetega. Puit on kõrgelt hinnatud. Kasutatakse mööbli valmistamiseks. Levinud haljastuses. Eristamise tunnused: Leht, vili 27. Perekond kask ja arukask Perekond kask: Kase perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlejad heitlehised(suvehaljad) kiirekasvulised ja valgusnõudlikud puud ja põõsad. Väikesed kuni keskmise suurusega munajad saagja või kahelisaagja servaga lihtlehed. Ühesugulised õied asuvad urbades. Rippuvad ja silinderjad isasurvad moodustuvad õitsemisaasta eelneval suvel. Püstised või rippuvad emasurvad moodustuvad enne lehtede puhkemist õitsemisaasta varakevadel. Õitseb aprillis- mais
Hea meetaim, vanad puud annavad kuni 10 kg mett. H. vaher kasvab meil puistutes tavaliselt seguliigina, puhtpuistusid (vahtrikuid) moodustab väga harva vahel läänesaartel (Kõinastu laid) ja mandriosa soosaartel, samuti Põhja-Eesti klindialustes. Esimesel 10 eluaastal eriti kiirekasvuline, siis kasvukiirus aeglustub, kasvades 40...50 cm kõrgusse aastas. Vaher kasvabki viljakamatel kasvukohtadel koos teiste omasugustega saare, tamme, jalaka ja pärnaga, kuid seltsib ka kase ja kuusega. Vaher on nõudlik mullaniiskuse suhtes, vältides kuivi kasvukohti. Talub kuni -40º C, kuid on tundlik hilis- ja varakülmade suhtes. Tumeroheline lehestik, tihe võra, erk sügisvärvus teevad hariliku v. laialdaselt kasutatavaks nii alleepuuna, grupiti kui ka üksikult istutatult. Punase ja kirjulehiseid sorte eksponeeritakse tavaliselt üksikpuudena. Paljundatakse seemnetega, sorte vääristamise teel. Acer pseudoplatanus L. mägivaher
Püsikute õppematerjal Marju Saag 17MESÕ1A Sinine käoking (Aconitum x napellus) Kõrgus ulatub kuni 130 cm, pärit on Kesk- ja Lõuna- Euroopa, hästi mürgine, püstine Kasvukohaks sobivad rasked mullad,sobib varjuline ja valgustatud, kuid mitte lauspäike ja liigne kuumus. Muld-igasugune aiamuld, ei tohi olla liiga niiske ega liivane. Õied tihedad, kuni 10 cm pikkuste õisikutena. Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva (juulis) ja veelgi kauem. Talvekatet ei vaja. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Istutada nii üksikult ja väikeste gruppidena segalille peenardes. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 õisikust. Kasutatakse meditsiinis. Paljundamine seemnete (sügisel valrjulises kohas mulda külvamine), põõsaste jagamise (sügisel) või pistikutega (kevadel).
Täpiline surmaputk, Conium maculatum Sugukond: Sarikõielised, Umbelliferae Inimese jaoks ohtlikud, kõrvetavad ja mürgise mahlaga karuputked tunneb kõigepealt ära nende suure kasvu järgi, nad võivad olla isegi kõrgemad kui kolm meetrit. Mürgiseid karuputki kasvab Eestis teadaolevalt teede ääres, näiteks Tartu ja Viljandi maantee ääres on neid palju; Keila kandis; Rapla maakonnas; Kaareperes; Vormsi saarel - kõikjal üle Eesti. Karuputke suurekasvulistest võõrliikidest on Eestis praegu raske lahti saada, aga et nende paljunemist vähendada, tuleks neid niita, et seemned ei jõuaks valmida ja mitte lasta neil õitsema minna. Päikesepaistelise ilmaga on karuputkega kokkupuude ohtlikum kui vihmasel või jahedal päeval. Karuputked kuuluvad sarikaliste hulka, mida Eestis kasvab mitukümmend liiki. Sarikalised on näiteks aiataimed till, porgand või petersell, aga samuti surmavalt mürgised mürkputk ja surmaputk. Mürgine putk
Seepärast on soovitav neid kasutada maapiirkondades, vähem linnades. Seenhaigustest on olulisemaks nululiikide kahjustajaks juurepess (Heterobasidion annosum) ja putukkahjuritest must pahktäi (Aphrastasia pectinatae), ulukitest kahjustavad nulge meeleldi metskitsed süües talviti võrseid ja sokud kahjustavad noorte puude koort, nühkides meelsasti oma sarvi vastu puude tüvesid. Paljundatakse seemnetega, harva vegetatiivselt. Perekond Kuusk (Pícea A. Dietr.) Picea vana ladinakeelne perekonna nimetus, võib-olla sõnast pix vaik, tõrv. Kuuse perekonda kuuluvad liigid on tavaliselt suured koonusja võraga puud. Võrsete harunemine monopodiaalne ( võrse peatelg jätkab kasvu, teise järgu teljed tekivad allpool ladvapunga). Okkad on tavaliselt ristlõikes rombjad või harvem lamedad. Okkad kinnituvad võrsete kõrgendikele, mistõttu võrsed on rõmelised ehk siis konarlikud (NB! nulgudel kinnituvad okkad võrsele ketasjalt laienenud okkaaluse abil ja nulgude
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED...................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED...................................................................
Puu koor Suures tükis saab seda hästi ja tugevana kuuselt ja veelapremini pärnalt. Suurt tükki nim: kosk(nt kuuse kosk).Sellest saadi katusematerjali (kergemini kui laastkatus)20-25a peab katus veel vastu, ei oleke kehvem kui tõrvapapp. Niin sitke/noore puu koor. Kõige parem niin on niinepuul/pärnal. Rohusk pehmest niinest tehtud riie( pm kotiriie). Lisakskasutusel erineva punumismaterjalina. Veel kasutusel toominga niin. Toht kasel tähtis, teistel tohu moodi. Kase toht eriline sest saab punuda ( toht pm kordi erivorm, minig petuliin, polülipiidne ühend. Väärt ehitusmaterjal: vundamendi isolatsioon, vett äbi ei lase ise ka ei mädane, sitke ja tugev. Sobib arukask, sookask nii hea ei ole. Kasutada ka maja vooderdamisel. Tõrv Tõrva saab vaigurikastest kändudest. Kui ikka 30a pole ära mädanenud siis järelikult tõva täis. Tõvaajamine: ahi aoti tõrvaseid täis ja hakati kuumutama, ahju ei tohtinud hapnikku saada.
annaabi.ee 
