Saarmas (0)

Saarmas
(Lutra lutra)
Saarmas on saleda keha ja pruuni tiheda karvkattega kärplane. Tal on veekindel ja väga vastupidav karvkate . Euroopa saarmas on osav loom. Ta elab kaljustel mererannikutel ning mageveekogude kallastel, keset puid ja põõsaid, mis pakuvad talle varjualust.
Toituvad saarmad peamiselt vees elavatest loomadest, kellest peamise osa moodustavad kalad , aga söövad nad ka vähke, konni , hiiri, linnupoegi, limuseid jne.
Saarmas on sigimisvõimeline aastaringselt . Tal võib olla oma piirkonnas kaks või rohkem emaslooma. Isasloom veedab emasloomaga koos mitu päeva, ning paaritub temaga paari päeva jooksul mitu korda. Pojad, 2-3, sünnivad maa- aluses urus vee läheduses. Vastsündinud saarmas on paljas ja pime, 12cm pikk ning kaalub 60g. Esimese kuue nädala jooksul on pojad abitud ning saavad emapiima. Isane poegi toita ei aita, emane ajab ta peale poegade sündimist minema. Saarmapojad õpivad ujuma kaheteistkümne nädala vanustena, kui neil on selga kasvanud esimene karvkate. Alguses peavad nad jahti kõigele liikuvale, aja möödudes õpivad eristama õiget saaki kõlbmatust. 12-kuused pojad on juba iseseisvad, ent jäävad ema lähedusse veel mõneks kuuks.
Vanasti kütiti saarmaid nende karusnaha pärast ning sellepärast, et kalurid pidasid neid kahjuriteks. Omal ajal peeti saarmale ka koerajahti. Eestis on saarmas siiani ihaldatud jahiloom. Küttimisest hoolimata saarmate arvukus ei langenud.