Füüsika kontrolltöö (1)

Planetaarmudel kjutab aatomit miniatuurse Päikesesüsteemina, milles elektronid tiirlevad ümber tuuma, nagu planeedid ümber Päikese. Planetaarmudel ei seleta aatomite püsivust ega sama elemendi aatomite täpset saranasust ning taastavatust: tiirlevad elektonid peakid makrofüüiska seaduste järgi pidevalt kiirgama elektromagnetlaineid ja niiviisi energiat kaotades angema 10( astmes -9) s jooksul tuumale. Aaatomite püsikindluse seletamiseks tuleb otsida mikroosakeste omadusi, mis eid järsult eristavad makrokehadest. 1 elektronvolt on enerig, mille omandab elektron , läbides elektriväljas potensiaalide vahet 1 volt. 1 eV vürdub 1,60*10(astmes -19) Astmelt ASTMELE langev kuulike kaotab oma potensiaalset enerigiat Maa raskusväljas hüpete kaupa. Energia liigub portsojonite kaupa, kindlad portsjonid. Kindla energiaga footonit kiirates peab aatom kaotama footoni energiaga E võrdse energiaportsjoni. Ergastamine: kiiritades aatomeid sobiva spektraalkoostisega valguse või elektronkimbuga., ainet kuumutades jne. Spektrijoonte asetuses on täheldatav korrapära. Seisulained : üksikutest eraldi väärtustest koosnev väärtus, kutsutakse elektroni puhulleiulaineteks e tenäosuslaineteks. Heisenburgi määramatuse printsiip: Mida täpsemalt teame, kus oleme, seda ebatäpsemalt oskame öelda, kuhu ja kui õigesti liigume. Elektronide interferents: Difrtraktsioon: tõkete taha paindunud lainete interferents. Potensiaaliauk- Kui kuulike on sulustatud kahe barjääri vahele või tõkestatud igas küljest. Potensiaallibarjäär- pinnavolt, peegeldub barjääril. Kui elektron tiirleb orbiidil, peavad tema leiulained olema orbitaallained. S.o. tiirutama orbiitipidi ümber tuuma. Elektroni laineloomusest järeldub, et ta võib tuuma ümber tiirelda vaid teatud kindlatel orbiitidel raadiustega r. 1. Joonlõigule pikkusega L sulustatud elektroni leiulained seiskuvad seisulaineteks pikkusega alfa=2L/n, n=1,2,3. 2. Vastavalt de Broglie seosele alfa=h/mv on kvanditud s.o. hüppeliselt muutuv ka osakese kiirus ja energia, neid määrab kvantarv n. 3.Energia jäävusest tingitult saab sulustatud elektron energiat omandada ja loovutada ainult kindlate kvantumite viisi, mis võrduvad lähte ja lõpptasemete energia vahega. 4. Kolmemõõtmelisse ruumiossa sulustatud elektroni leiulained ja energiatasemed on määratud kolme kvantarvuga. 5.Kvantmeaanikas näidatakse , et kolmemõõtmelises aatomise määravad elektroni seiulainete kuju ja orientatsiooni kolm kvantarvu: peakvantarv n=1,2,3..., kõrval ehk orbitaalkvantarv l=0,1,2(n-1) ja magnetkvantarv ml=0,pm 1,pm2....pm l. 7.Elektroni energiatasemed vesiniku aatomis sõltuvad peakvantarvust n, mitmeelektroonses aatomis ka kõrvalkvantarvust L. Magnetkvantarvust sõltuvad energiatasemed ainult magnetväljas.Spinn. iseloomustab algosakese sise-magnetomadusi. Elektroni spinni ja tema orientatsiooni määrab spinnkvantarv s= pm ½. Tõrjutusprintsiip: ühes ja samas aatomis ei saa olla kaht elektroni mille neli kõik kvantarvu n,l,ml ja s langeksid kokku.