kursused või leidke mujalt infot. KUULAMISE MÕJU Et olla edukas kuulaja, peate uskuma, et kuulamises on kogu suhtluse jõud. Kuna ühiskond paneb liialt rõhku rääkimisele kui viisile leida sõpru ja mõjutada inimesi, on headel kuulajatel vestluskaaslasele märkamatu ent tugev mõju. Rääkijad on ilma kuulajateta väheefektiivsed. Rääkijad jagavad oma mõtteid ja püüavad teisi veenda, ent kuulajad annavad kuuldule mõtte nemad teevad lõppotsuse, kuidas kuuldu põhjal tegutseda.
Teoretiseerides küsimuse üle, kuidas usk läbi sajandite püsima on jäänud, võib öelda, et arvuliselt ülekaalukatel juhtudel kannavad vanemad enda uskumusi ja tõekspidamisi endi lastele edasi. Seega sõltub lapse usk või mitteusk vanemate kasvatusest. Vanemad ning keskkond panevad paika lapse moraalid ja tõekspidamised, võttes tihti lapselt endalt valikuvõimaluse ära. Alles täiskasvanuks saades võib inimene vastavalt enda kogemustele, õpitule ja kuuldule usku vahetada. Küll aga on tihtipeale selleks hetkeks vanematepoolne usk nii kinnistunud, et taoline olukord leiab aset harva. Järeldades eeltoodud käsitlusest väidan, et igaüks meist sünnib siia maailma ateistina enne, kui neile sisendatakse mingi usk või mõtteviis. Tuginedes usu tekkimise võimalustele, on usk valikuvõimalus ning seda just täiskasvanueas. Lapse- ja noorukieas aga sellist valikuvõimalust ei jäeta ning sestap on usk nooremas eas paratamatu.
Ajakirjanik esitab hinnanguliselt või kommenteeritavat materjali allikaviiteta arvamusavaldus võib tunduda ajakirjaniku sekkumisena sündmustesse. Atributeeritakse ka siis, kui loos on palju tegelasi, konflikt mille kohta on vastantlikku infot, või kui info pärineb erinevates allikatest. Atributsiooni ei kasutata: Kui reporter oli ise otse sündmuskohal ning kajastas toimunut/nähtule ja kuuldule toetudes. Seadustest rääkides. Suuliste allikate identifitseerimisel peetakse silmas järgnevat: Perekonnanime- kasutatakse alati koos eesnimega (ainult eesnimi sobib lastele). Vanust esitatakse kolmel viisil: sünniaeg, vanus või kaudne info, mille abil saab vanust tuletada. Elukoht - märkimisel jälgitakse, et infot poleks liiga palju (privaatsus). Amet,elukutse,positsioon jm. - märkimine annab inimese kohta väga palju infot, pealegi
on, jääb lahtiseks. Inimsetega suhtlemises mängib just suurt rolli see samune ettenägelikkus ja oletuste tegemine inimese kohta. Tänu sellele saame me luua pildi inimesest ja käituda nagu me arvame et on õige. Loomulikult ei saa laskuda ainult oletustesse, vaid midagi peab ka jääma üllatuseks, sest kui on ette teada mis juhtub ja mis on, pole see enam elu, vaid lihtsalt mingi maskeraad, mis näitab ennast eluna. Oletustele annab tugi tähelepanelik kuulamine, õige reageerimine kuuldule, mida tihti kiputakse alaväärtustama ja sobiva vastuse andmine, oleneb siis olukorrast. Õige reageerimine kuuldule annab aluse inimesele, kes midagi ütleb teha omapoolsed järeldused ja vastavalt kas jätkata oma juttu, või see katkestada, nähes huvi puudumist. Sobiv vastus annab eelduse järgmise informatsioonijupi saamiseks. Kui vastus pole sobiv, seda juppi ei saada, kui vastus on sobiv, see saadakse. Igal juhul tuleb meeles pidada, et vastustest sõltub asjade edaspidine kulg.
meediaväljaannetes, näiteks Postimees ja Delfi, meie sangari mahategemises ja temasse mitteuskumises, kuna avaldatud on artikleid, milles joonistub selgelt välja otsuste langetamist pelgal arvamusel. Kas meedia on käitunud taaskord vastutustundetult? Üldiselt peaksid inimesed ise teadma, mida nad usuvad ja kui tõsiselt nad võtavad seda, mida neile öeldakse. Paraku ei ole me aga ,,vankumatud tinasõdurid", eriti noored, kel ,,veri keeb", ja olenevalt teemadest elame kuuldule/nähtule erinevalt kaasa ning seeläbi tekivad meis ka hoiakud, mida võivad kallutada mitmedki tegurid. Selliseid tegureid pakub rohkesti meedia. Võimalik, et väljutatav informatsioon meedias peaks olema rohkem läbi mõeldud, kuid kuidas on see võimalik, kui samas soovime me saada informatsiooni kätte võimalikult kiirelt ja kõige läbitöötamiseks jääb seetõttu üsna vähe aega? Kas meedia saaks siis üldse olla vastutustundlikum või mitte?
märgiks halbadest lauakommetest. Peetrus paistab vihane. Nuga tema käes on suunaga Jeesusest eemale, võib-olla sümboliseerib see tema vägivaldset reaktsiooni Jeesuse vahistamisele Ketsemani aias. Noorim apostel Johannes näib olevat minestanud. Jeesus asub keskel, ning kogu tähelepanu on temale pööratud. Toomas on silmnähtavalt endast väljas, Jakob tundub olevat otsekui oimetuks löödud, käed taeva poole sirutatud. Filippos justkui nõuaks seletust kuuldule. Juudas ja Matteus, on Siimoni poole pöördunud, võib-olla uurivad nad, kas ta oskab midagi lähemalt selgitada. Valgus ja ruum Maalil on naturaalne päeva valgus, mis tuleb sisse tagumises seinas asuvas aknast. Maali vasak külg on tumedab, kui parem külg. Maal tundub üsna sünge. Antud maal on maalitud väga reaalselt, ning inimesed on ruumilised. Inimeste näod on hästi valgustatud, tänu sellele
publitsistikat. 1936 püstitati Tammsaarele ausammas Albu vallamaja juurde. Tammsaare sünnipaigas Põhja-Tammsaare talus ja Tallinnas on tema muuseum. Tema 100. sünniaastapäeval 1978 püstitati Tallinna A. H. Tammsaare mälestusmärk. Mälestussammas Tallinnas enne PRONKSÖÖD ja ...pärast PRONKSÖÖD Miks mässulised nii tegid? Soov rikkuda midagi eestlastele väga püha (suurkirjaniku kuju) Kättemaks Rumalus Hoolimatus Vandalism Ülesanne õpilastele... Kuuldule ja nähtule tuginedes vastake järgmistele küsimustele... Miks on Anton Hansen Tammsaare oluline eestlaste jaoks? Loetle teoseid, mida ta kirjutanud on. Kus paiknevad Tammsaare muuseumid? Millist haigust kirjanik põdes? Mida tähendab mõiste "elukutseline kirjanik"? Millal Tammsaare sai elukutseliseks kirjanikuks? Millised olulised ajaloosündmused tema elu ajal aset leidsid? (meenuta ajaloos õpitut) Kas sa juba loed "Kõrboja peremeest" ? Varsti on lugemistest!
Aasta vanemuislase 2011, Eesti Teatriliidu aastaauhinna 2012. ANNALIISA PILLAK On andnud soolokontserte Eestis, Soomes, Rootsis, Itaalias, Šveitsis ja Saksamaal. Ta on osalenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel. 2005. aastal pälvis II koha H. Krummi nimelisel lauluvõistlusel Saaremaal. 1996. aastal I preemia ja 1995 III preemia Eesti noorte lauljate konkursil. Kuulasin lisaks ooperis kuuldule keskkonnast "youtube" Pjotr Tšaikovski "Luikede järv" ja "Klaverikontsert nr 2 G-duur op 44 (III Allegro con fuoco)". Leian, et Tšaikovskil on üsna omapärane ja äratuntav stiil. On öeldud, et tema muusikat iseloomustab dramaatiline väljendusrikkus ja lüürilisus, mis on kohati peaaegu romantiliselt sentimentaalne. Ma nõustun sellega. Kindlasti said ooperisolistid tema muusika esitamisega väärikalt hakkama ja väärikalt seda minu arvates esitama peabki
.. Hermann Wartberge jutustab rõhutatult ülestõusnute metsikusest. Need löönud lapsi vastu kive, heitnud neid tulle ja vette, lõiganud rasedad naised mõõkadega lõhki ja pistnud nende kehast väljalangevad lapsed piikidega läbi. Tallinna all röövinud nad saagist Kristuse kuju ja riputanud selle võlla poodud surnukehade kõrvale, samuti löönud nad risti ühe ristiusulise poisi, nii nagu Issand risti löödi. Olgugi, et kroonik toetus kuuldule, mitte nähtule, on selline väljendusviis tõendiks selle kohta, missuguse mulje jättis ülestõus sakslastele, millist hirmu ja õudust see tekitas. Paul Luhthein gravüür Võitluste laienemine Harjumaalt laienes ülestõus Läänemaale ja Saaremaale. Haapsalu piiramine ja sakslaste hävitamine Ordu väed olid parasjagu sõjaretkel venelaste juures, seetõttu hakati otsima sakslaste poolt võimalust aega viita.
suhteid, maailma loomise ning ühiskonna algeid ja universumi olemust. Erinevad müüdid tegelevad nende tähtsate küsimustega erisugusel viisil. Müütide abiga püüdis kreeklane seletada loodusnähtuseid ja ühiskonnas toimuvaid sündmusi. Võimatu on tänapäeval öelda, kas kõik kreeklased ka tegelikult oma rahva müüte uskusid. Kiri arenes Kreekas välja hilisel perioodil, mil müüdid ja legendid olid suuliselt juba laialdaselt levinud. Seetõttu võisid kirjanikud tugineda kuuldule või varem lõpetamata müütidele. Säilinud müütide killustumisele aitasid kaasa poeedid, kes kasutasid müüti meelelahutusliku loona ning muutsid neid, lisades erinevaid lõppe. Luuletaja võis ka lähtuda oma väärtushinnangutest ja hoiakutest. Tänapäeva inimeseni on müüdid jõudnud läbi poeetide loomingu või kirjandusteoste. Läbi mitmetuhande aasta ajas rännates on müüdid oma algse kuju kaotanud ning muganenud läbi kirja ja kõne
kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl. .Kuulata, see tähendab mõista. Kuulamine pole üksnes info hankimine, vaid ka teise inimese aktsepteerimine. Kuulamisoskus on õpitav nagu teisedki suhtlemisoskused. Kuulamise etapid: · kuulmine füüsilises mõttes; · interpreteerimine kuuldu teadvustamine; · hindamine info olulisus, rääkija prestiiz ja karismaatilisus; · meeldejätmine; · vastamine reageerimine kuuldule, ka mitteverbaalne. · Kuulamise tüübid: · Sisu kuulamine eesmärk on salvestada kuuldu. Segavad tegurid viia miinimumini ja hoida tähelepanu püsivana. Oma peamiste probleemidega sidumine. · Kriitiline kuulamine eesmärk on kuuldu hindamine (loogilisus, faktide usaldusväärsus, järelduste usutavus, kuuldu olulisus, rääkija huvid ja motiivid).Järeldused tehakse alles lõpus. · Empaatiline kuulamine eesmärgiks on mõista rääkija tundeid, vajadusi,
ja kuidas seda teha. Kui soovin meeldivalt vestelda ja suhteid arendada, siis räägin ajast ja elust. Samas kui on vaja töötajaid kiirel ajal tagant utsitada, tasuks mainida raha, jõukust ja eurosid. Igal juhul aitab suhtlemise hookuspookus hästi planeeritult oma vajalikke eesmärke saavutada“ (Reinsalu, 2013). Vabal ajal suhtlen ma aktiivselt nii kodus perega kui ka sõpradega väljaspool kodu. Lähedastega on suhtlemine kergem ja vahetum. Ka siin püüan olla aktiivne kuulaja ja annan kuuldule sõnadega tagasisidet, veendumaks, et olen räägitust õigesti aru saanud, kinnitamaks kõnelejale, et olen teda kuulanud ja innustamaks teda veelgi rohkem ennast avama. Samuti kasutan kuulates positiivset kehakeelt, noogutan ja hoian käed avatud ning keha veidi ettepoole kaldu. Hea suhtlejana püüan rääkijat mitte katkestada ja jutu lõppedes küsin sõbraliku tooniga lisaküsimusi, sellega näitan siirast huvi kõneleja kui isiksuse vastu. Loomulikult esineb ka lähedastega aeg-ajalt
andmine. Loetu mõistmine on lugeja ja teksti suhtlemine. 8.1.6 Sõnavara Sõnavara ja teadmistepagasi rikkus on loetu mõistmise keskne faktor. 8.1.7 Kuuldu mõistmine Kuulamise etapid: 1) süüviv kuulamine ( sisseelamine) 2) täpne kuulamine (faktipõhine) 3) liigitav kuulamine ( eristab objekte, keelelisi nähtusi) 4) järeldav kuulamine ( keskendub teate mõistmisele) 5) hinnanguline kuulamine( kuuldule hinnangu andmine) 8.1.8 Loetu mõistmise tasemed 1) Kordav tase ( tunneb tekstis sündmusi/tegelasi ära) 2) Järeldav tase ( teeb teksti põhjal järeldusi) 3) Hindav tase (seostab varasemaga ja teeb uusi järeldusi) 8.1.9 Lugemisstrateegiad 1) ennustamine ja varasema teadmise aktiveerimine (pildipõhjal nt.) 2) selgitamine (ennem lugemist selgitatakse rasked sõnad tekstis üle) 3) kokkuvõte 4) teksti korduv jutustamine
siis (ikka veel) olemegi? Saate teema oli inspireeritud Õhtulehe artiklist, kus kirjutati isast, kes lapsele antud kerge laksu pärast rahatrahvi sai. Ma ei taha rääkida sellest loost, sest arvamuse avaldamiseks konkreetse juhtumi kohta peaks olema palju rohkem infot, kui ajakirjanik seda leheveergudel pakub. Ma ei taha analüüsida ei saadet, selle tegijaid ega televaatajate sõnavõtte, sest ma ei mäleta, mida keegi täpselt ütles. Kogu järgnev on vaid minu reaktsioon kuuldule ja nähtule, mis on kindlasti mõjutatud mu isiklikust elukogemusest lapsena, emana ja vanaemana, koolipsühholoogina, kes ma olen kümme aastat olnud, aga ka pereterapeudina ja holistilise terapeudina, kes päevast päeva näeb vägivaldse kasvatuse kurbi tagajärgi. Hea uudis on, et neid haavu saab tänapäeval parandada. Aga kas me peame neid teadmatusest ikka juurde tekitama? Ja veel kellele? Oma lastele!
olla pettunud, pahane, kurb või saada hoopis vihaseks, kuid hiljem ta siiski mõistab ja austab sellist otsust. Konfliktisituatsiooni lahendades tuleb eelkõige olla tähelepanelik ja heatahtlik. 3 OSKUS KUULATA Väga vähestel inimestel on oskus teisi kuulata sellega võib kaasneda ka oskamatus teist inimest hädaolukorras aidata. Selleks, et olla hea kuulaja peab uskuma, et kuulamises on kogu suhtlus. Rääkijad jagavad oma mõtteid ja püüavad teisi veenda, ent kuulajad annavad kuuldule mõtte - nemad teevad lõppotsuse, kuidas kuuldu põhjal tegutseda. Kuulamisoskus on eriti oluline alal, kus vastastikune mittemõistmine võib minna kalliks maksma või kus kliendi või töötaja ärakuulamine võib tõsta kõigi poolte rahulolu. Ehk eriti tähtis on kuulamisoskus klienditeeninduses. Klienditeenindaja peab ära kuulama, mida klient soovib. 3.1 Aktiivse kuulamise vormid Aktiivses kuulamises saame eristada kahte erinevat vormi vaikne ning peegeldav kuulamine.
selline asi,mis vahest puhub ja vahest ei puhu. Seevastu indiaani keeltes on loodusjõudude kujutamine täpsem, sest ei ole olemas tuult, mis ei puhuks. 24) Kirjeldage mentaalsete mudelite kujunemist. Mentaalsete mudelite kujunemine · Mentaalse mudeli loomisel lapsel oluline enda kogemus mida tajub. · Tajutavale lisandub see, mida täiskasvanud räägivad. · Ka esialgsed mudelid (täiskasvanute õpetuse ja faktideta) on abstraktsioonid. · Vastavalt nähtule ja kuuldule konstrueerivad lapsed mudeleid. Ettekujutus Maast Kogemuse põhjal teame, et : · maapind läheb aina edasi ning tundub olevat üsna sirge · Kumerate pindade peale on asju väga raske asetada · Kui objekte miski ei toeta, kukuvad nad maha --------------------------------------------------------------- · Täiskasvanud väidavad, et Maa on ümmargune ja inimesi elab kõikjal 25) Mida oleks oluline kooli kontekstis meeles pidada uute teadmiste omandamise kohta?
Vastu: kõike, mida on võimalik väljendada ühes keeles, on võimalik väljendada teistes keeltes, aga võib-olla lihtsalt teisiti. Poolt: kui midagi kuuled, siis see mõjutab mõtlemist. 24) Kirjeldage mentaalsete mudelite kujunemist. · Mentaalse mudeli loomisel lapsel oluline enda kogemus mida tajub. · Tajutavale lisandub see, mida täiskasvanud räägivad. · Ka esialgsed mudelid (täiskasvanute õpetuse ja faktideta) on abstraktsioonid. · Vastavalt nähtule ja kuuldule konstrueerivad lapsed mudeleid. 25) Mida oleks oluline kooli kontekstis meeles pidada uute teadmiste omandamise kohta? Mis võimaldab uusi teadmisi efektiivsemalt omandada? Oluline oleks räägitut ka näidata, sest selle kaudu, mida laps näeb konstrueerib ta mudeleid, ainult rääkimisest ei piisa. Teadmiste vahel tuleks seoseid luua ning meeles pidada, et lapsel on juba enne kooli minemist teadimistebaas olemas. Kordamine.
Passioonid kõlasid suure reede pärastlõunasel jumalateenistusel. Tekst evangeeliumist, evangelisti järgi ka passiooni nimi. Jutustatakse Kristuse kannatuslugu. Evangelist on jutustaja rollis (retsitatiivid). Piiblitekstide otsekõne samuti retsitatiividena – solistideks Jeesus, Peetrus, Pilatus, Juudas jt. Koor esitab rahvahulga repliike ning laulab koraale (kui kogudus). Aariad on lüürilised kommentaarid kuuldud loole, autori isiklikud vastused kuuldule. Lisaks mainitud numbritele ka ansamblid. Matteuse passiooni peetakse kogu protestantliku kirikumuusika väljapaistvaimaks teoseks
Tasub kuulamise juures meeles pidada: Kogenud allikad ootavad neutraalset suhtumist. Olla viisakas, sõbralik ja aus. Allikad, kes pole harjunud intervjuudega, vastavad tüüpilisele ajakirjanikule. Öelda, et ajakirjanik vaba tema abi. Reporter peab ego maha suruma. Olema avatud uutele ideedele, teada allika arvamusi. Anda allikale aega, et mõtteid koguda. Vältida vaidlemist ja targutamist. Mitte eeldada või oletada, vaid küsida küsimusi. Vaatlemine Kirjutada lisaks kuuldule ka seda, mida nähakse. Detailid annavad loole värvi, selgema pildi lugejale, kaasatuse. Vaatlused on tähtsad olemuslugudes. Vaatluse teha intervjuu ajal, hiljem võimatu meenutada. Pikema loo puhul palju vaatlusmärkmeid. Suurendada detailidega uudise inimkesksust ja mõjukust, panna lugeja tundma, et ta oli koha peal. Märkmete tegemine Kirjutada kiiresti. Kasutada sõnade lühendamise viisi. Kasutatakse ka diktofoni. Diktofoni kasutamine
· Kompleks: tajutav omadus (nt värvus, kõrgus), kuid katse jooksul võivad lapsed oma klassifikatsiooni alust muuta · Tavamõiste: tajutavad ühised omadused, ei oska oma valikuid põhjendada · Teaduslik mõiste: oskab klassifitseerimise alust põhjendada Mõisted · Tavamõisted on mõisted, mida laps ise oma kogemuse alusel arendab. Laps jälgib enda ümber toimuvat ning seda, kuidas vanemad esemeid-nähtusi nimetavad ning tuletab vastavalt kuuldule ja nähtule oma tavamõisted (st sõnade tähendused). · Tavamõistetes kodeeritakse informatsioon, toetudes otseselt kas meelte vahendusel saadud informatsioonile või informatsioonile, mis on mõistetav otsese tajukogemusena · Tavamõistete kasutamine piirab ka mõtlemise protsessi. Järeldustes lähtutakse isiklikest kogemustest või analoogiast kogemusega. Mõisted · Teadusmõistetes kodeeritakse informatsiooni
reaktsiooni Keetsemanis Jeesuse vahistamise vältel. Noorim apostel Johannes näib olevat minestanud. 11 Toomas, Jakob Sebedeuse poeg ja Filippos kuuluvad järgmisesse kolmesesse gruppi. Toomas on silmnähtavalt endast väljas, Jakob paistab olema otsekui oimetuks löödud, käed taeva poole sirutatud. Samal ajal paistab Filippos nõudvat mingisugust seletust kuuldule. Matteus, Juudas Taddeus ja Siimon Zealot on viimase kolmese grupi liikmed. Mõlemad, nii Juudas kui Matteus, on Siimoni poole pöördunud, võib-olla uurivad nad, kas tal on vastus nende esialgsetele küsimustele. Need nimed on kõik heakskiidetud kunstiajaloolaste poolt. 19. sajandi käsikirjast (Leonardo da Vinci märkmiku 232. lehekülg) leiti kõikide apostlite nimed, enne seda olid kindlalt identifitseeritud ainult Juudas, Peetrus, Johannes ja Jeesus.
2. Eesmärgid, õppesisu ja -tegevus Arendatavad pädevused: väärtuspädevus, suhtluspädevus, sotsiaalne pädevus, õpipädevus, enesemääratluspädevus. Lõiming: ajalugu, eesti keel, kirjandus, muusika- ja kunstiajalugu. Läbivad teemad: kultuuriline identiteet, teabekeskkond, väärtused ja kõlblus. Õppetegevuse valdkonnad: · suuline ja kirjalik suhtlus kaasõpilase ja õpetaja eesmärgistatud kuulamine, kuuldu põhjal tegutsemine, kuuldule hinnangu andmine; · teksti vastuvõtt eesmärgistatud lugemine ja kuulamine, kokkuvõte konkreetsest materjalist, kuuldu konspekteerimine, trükistes orienteerumine ja vajaliku teabe leidmine; · tekstiloome loetule, nähtule või kuuldule hinnangu andmine nii kirjalikult kui ka suuliselt, lühiettekande esitamine, oma kogemusest kirjutamine või minavormis jutustamine. 3. Projektitöö käik
4. klass Õppesisu ja - tegevus 4. klassi lõpetaja õpitulemused Suuline ja kirjalik suhtlus Suuline ja kirjalik suhtlus Hääliku pikkuste eristamine. Kuulab mõtestatult Kaasõpilase ja õpetaja eesmärgistatud kuulamine. eakohast teksti, toimib Kuuldu põhjal tegutsemine, kuuldule hinnangu saadud sõnumi või andmine. juhendite järgi; Õpetaja ettelugemise järel (ainealane tekst, lõikhaaval) annab lühidalt edasi kuuldu oluliste mõistete ja seoste leidmine. Kuuldud tekstist sisu; lühikokkuvõtte sõnastamine. Kuuldud teabe väljendab end rühmitamine skeemi, märksõnade jm alusel. suhtlusolukordades selgelt
d Tavamõiste · Mida tahetakse õpetada: nn teaduslikud mõisted · Mida saavutatakse: sünteetilised mõisted verbalismid, inertne õppimine teaduslikud mõisted Mentaalsete mudelite kujunemine · Mentaalse mudeli loomisel lapsel oluline enda kogemus mida tajub. · Tajutavale lisandub see, mida täiskasvanud räägivad. · Ka esialgsed mudelid (täiskasvanute õpetuse ja faktideta) on abstraktsioonid. · Vastavalt nähtule ja kuuldule konstrueerivad lapsed mudeleid. Ettekujutus Maast Kogemuse põhjal teame, et : · maapind läheb aina edasi ning tundub olevat üsna sirge · Kumerate pindade peale on asju väga raske asetada · Kui objekte miski ei toeta, kukuvad nad maha --------------------------------------------------------------- Täiskasvanud väidavad, et Maa on ümmargune ja inimesi elab kõikjal Tasapinnaline Maa Seest tühi Kaks Maad Lame kera Teaduslik
Kolmandas peatükis on välja selgitatud, kui palju teavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased meteoriidikraatridest. Teavet otsisin, sain internetist, raamatudest ja ka juhendaja käest. Metoodikaks on küsitlus. Küsitlesin 4 klassi: 7B, 9C, 10A, 11B klassi. Klasside valik oli juhuslik. Küsitluse eesmärgiks oli selgitada põhiliselt seda, kuivõrd on õpilasi köitnud selline nähtus nagu meteoriidikraatrite teke ja kust on nad otsinud lisateavet koolitunnis kuuldule ja õpikust loetud lühikesele vastavasisulisele lõigule. Vanemate klasside puhul tahtsin teada saada, mis on meteoriitidest meelde jäänud. Selle uurimustööga loodan nii endale ja kui ka selle töö lugejale anda ülevaate Eestis asuvatest meteoriidikraatritest. 3 1. Mis on meteoriidikraatrid ja meteoriitika Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maale langenud tahke keha, meteoorkeha jääk. Kui
· Sümbolid, sümboliline esitusviis · Protseduuriline, episoodiline, semantiline mälu · Oluline haarata õppimisel kõiki tasemeid · Õppimine võtab aega, et info saaks eri tasemetel ümber kirjutatud · Jerome Bruner Mõisted · Tavamõisted on mõisted, mida laps ise oma kogemuse alusel arendab. Laps jälgib enda ümber toimuvat ning seda, kuidas vanemad esemeid- nähtusi nimetavad ning tuletab vastavalt kuuldule ja nähtule oma tavamõisted (st sõnade tähendused). · Tavamõistetes kodeeritakse informatsioon, toetudes otseselt kas meelte vahendusel saadud informatsioonile või informatsioonile, mis on mõistetav otsese tajukogemusena · Tavamõistete kasutamine piirab ka mõtlemise protsessi. Järeldustes lähtutakse isiklikest kogemustest või analoogiast kogemusega. Mõisted · Teadusmõistetes kodeeritakse informatsiooni
üldjuhid. Hermann Wartberge jutustab rõhutatult ülestõusnute metsikusest. Need löönud lapsi vastu kive, heitnud neid tulle ja vette, lõiganud rasedad naised mõõkadega lõhki ja pistnud nende kehast väljalangevad lapsed piikidega läbi. Tallinna all röövinud nad saagist Kristuse kuju ja riputanud selle võlla poodud surnukehade kõrvale, samuti löönud nad risti ühe ristiusulise poisi, nii nagu Issand risti löödi. Olgugi, et kroonik toetus kuuldule, mitte nähtule, on selline väljendusviis tõendiks selle kohta, missuguse mulje jättis ülestõus sakslastele, millist hirmu ja õudust see tekitas. Võitluste laienemine Harjulaste edukus vasallide ja sakslaste ründamisel kandis vabadusvõitluse laine edasi Läänemaale ja Saaremaale. Kroonik Hoeneke on kirjutanud edasiste sündmuste kohta järgmist: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid,
väsinud. Miks? Sest 33 puberteediealise noore tähelepanu hoidmine 45 minuti jooksul ning käte- jalgade-pea-ja-kehaga muundumiste läbimängimine, harjutusülesannete intensiivne näidislahendamine ja pingiridade vahel vihikust vihikusse liikumine on igatahes raskem ja rohkem kaloreid põletav kui hommikune sörkjooks. Tere, Martin ja kõik teised ! Seda, et õppimine ja õpetamine võib olla mõnikord raske, teavad siin listis mõtisklejad teistest paremini, sest lisaks kuuldule-nähtule-loetule on paljudel meist ka kogemusi. Küllap oleks vaja lausa rõhutada, et kogemus on kvalifikatsiooni oluline, aga mitte küllaldane eeldus. Lisaks teadmistele ja nende kasutamise oskusele on õpetajal vaja rahuldavate tulemuste saavutamiseks veel palju eeldusi, näiteks usku ja usaldust, austust, hoolivust ja armastust... Vaja on mitte ainult veidi orienteerumist ühiskonna- ja kultuuriruumis; vaja on olla ühiskonna- ja kultuuritegelane. Eriala ei õpeta
Hermann Wartberge jutustab rõhutatult ülestõusnute metsikusest. Need löönud lapsi vastu kive, heitnud neid tulle ja vette, lõiganud rasedad naised mõõkadega lõhki ja pistnud nende kehast väljalangevad lapsed piikidega läbi. Tallinna all röövinud nad saagist Kristuse kuju ja riputanud selle võlla poodud surnukehade kõrvale, samuti löönud nad risti ühe ristiusulise poisi, nii nagu Issand risti löödi. Olgugi, et kroonik toetus kuuldule, mitte nähtule, on selline väljendusviis tõendiks selle kohta, missuguse mulje jättis ülestõus sakslastele, millist hirmu ja õudust see tekitas. Võitluste laienemine Harjulaste edukus vasallide ja sakslaste ründamisel kandis vabadusvõitluse laine edasi Läänemaale ja Saaremaale. Kroonik Hoeneke on kirjutanud edasiste sündmuste kohta järgmist: ,,Mõne päeva pärast peale
/3/ Kuidas olla efektiivne kuulaja? 1. Ole teadlik oma kuulamiskäitumisest, tea oma kuulamisprobleeme ning püüa neid lahendada. 2. Motiveeri ennast kuulama, võta kuulamisest kõik, mis võtta annab. 3. Valmistu kuulamiseks, jäta oma probleemid ja eelarvamused kõrvale, sest nii on võimalik olla rohkem tähelepanelik ning avatud uutele kogemustele. 4. Kontrolli oma reaktsioone. Õpi tundma situatsioone, mis viivad su tähelepanu kuulamiselt kõrvale. Oota kuuldule hinnangu andmisega seni, kuni oled kuulnud seda terviklikult. 5. Tee tööd kuulamisega, arenda oma tähelepanu. 6. Kuula ideid, ära püüa kõike kuuldut üles kirjutada, fokuseeri kuulamine tähtsamaile punktidele jutus. 7. Kontsentreeru vaid sõnumile. /6/ Millist kasu annab efektiivne kuulamine? Efektiivse kuulamise oskus annab teatud eeliseid. Järgnev loetelu pole täiuslik, kuna see hõlmab vaid tööga seotud kasu, isiklik kasu efektiivsest kuulamisest on isegi veel suurem.
Majanduslikust ja kultuurilisest koostööst ei saavat aga EL-i jõustatud sanktsioonide ja “mustade nimekirjade” taustal juttugi olla. Mõistagi on kõige selle juures huvitav teada üliõpilaste seisukohti, kas ja kui, siis millises suunas tuleks tänast EL-i naabruspoliitikat muuta. Selle teadasaamiseks ongi ainekursuses ette nähtud üliõpilastel kirjutada vastavasisuline essee mahus 4,5 kuni 5 lehekülge. Kõnealuse aineessee kirjutamine eeldab, et üliõpilane lisaks loengus kuuldule kasutaks ka värskeid internetiallikaid, milledest teataud valikloetelu on lisana ka olemas koos kõnealuse õppeaine õppeainekaartiga. Viimases toodud õppekursuse läbimise tingimustest selgub, et edukalt kirjutatud aineessee mõju aine koondhindesse moodustab tervenisti 40%, st samapalju kui kirjaliku eksami käigus lühidalt kolmele küsimusele edukalt vastamise mõju. Kui aga näiteks eksamiküsimustele vastuse hinne on “4” ja aineessee hinne “5”, või ka
· Tugigrupid · Puuetega inimeste ühingud REHABILITATSIOON EI TEGELE RAVIMISEGA! 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga Rehabil.tats. teoreetilised lähtekohad: · Humanism · Normalisatsioon · Süsteemiteooria ja ökoloogiline süsteemiteooria Autor ei ole otseselt kokku puutunud sotsiaaltöö erialaga ega rehabilitatsiooniteenustega tööalaselt, seega praktika puudub. Kuid kui mõelda üldiselt ja lähtuda teistelt kuuldule, siis jah, ka praktikas on kasutusel teoreetilised lähtekohad. Kõige levinuim autori meelest on humanism, sest rehabilitatsiooniteenuseid pakkudes peab sots.töötaja eelkõige lähtuma humanismi põhimõtetest, näiteks, et inimene ise on väärtus ja sots.töötaja peab ära tundma, mis on kliendile parim ja sellega siis töötama. Samuti on normalisatsioon praktikas kasutusel, sest püütakse ju tagada kõikidele võrdne või vähemalt üldlevinud nö. normaalne elu
kliendiga kohad. Seejärel arutlevad vaatlejad, mis mõtteid toimunu neis tekitas, ning nõustaja ja klient astuvad vaatlejate rolli, kuulates arutelu. Pärast seda tulevad klient Empaatiliselt reageerimise oskus ei sõltu ainult aktiivse kuulamise treeningust, vaid ka paljudest teistest kogemustest ja mõtisklustest. ja nõustaja nõustamisruumi tagasi ning arutavad oma reaktsioone kuuldule. Sellist infovahetust kliendi ja nõustaja ning vaatlejate vahel võib nõustamise käigus mitmel korral kasutada. Kuigi see võib anda väga huvitavaid ja põnevaid tulemusi, tuleb siiski Esimene tegur, TÄPSUS, viitab inimese võimele mõista täpselt teiste inimeste silmas pidada paari ettevaatusabinõu. Kirjeldatava meetodi kasutamine peab olema
annaabi.ee 
