Kammerlaul. Klaverimuusika. Orkestrimuusika (0)

Kammerlaul. Klaverimuusika. Orkestrimuusika F.Schubert Franz Schubert oli Austriast pärit helilooja, kes elas 1797-1828 ja on siiani 
romantilise kammerlaulu enim esitatav suurkuju. Ta jõudis kirjutada üle 600 
laulu, millest tuntumad on „Metshaldjas“, „Forell“, „Muusikale“ ja „Ave Maria“. 
Ta suutis väljendada muusikas väga erksalt  emotsionaalseid läbielamisi ja 
kannatusi. Schubert oli esimene, kes hakkas oma laule koondama tsüklitesse. 
Neist tuntumad on „Ilus möldrineiu“ ja „Talvine teekond“. Oma loominguga pani 
helilooja aluse romantismile muusikas.  F.Chopin Fryderyk Chopin oli Poolast pärit helilooja, kes elas 1810-1849 ja oli 19. sajandi 
hinnatumaid klaverivirtuoose. Tema loomingule on iseloomulik romantiliste ja 
klassitsistlike väljendusvahendite tasakaalustatus – klassitsistlik vormiselgus 
ühendatud romantilise vabaduse ja intiimsusega. Selleks kasutas ta palju tempo 
rubatot. Chopin lõi täiesti ainulaadse klaverifaktuuri, milles sulanduvad 
pedaliseerimise abil harmoonilised nüansid. Põhiosa Chopini loomingust 
moodustavad väikevormid sooloklaverile, kuid eriline tähtsus helilooja 
klaveriloomingus on valssidel ja prelüüdidel. Chopin laiendas oluliselt mõlema 
žanri piire. Suurema osa prelüüde koondas helilooja kogumikku „24 prelüüdi“.  F.Liszt Ferenc Liszt oli ungari helilooja, kes elas 1811-1886. Tegemist oli väga 
mitmekülgse muusikuga – oli nii dirigent ja sümfoonilist muusikat uuendanud 
helilooja kui ka 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks tunnistatud pianist. Liszt 
lõi sümfoonilise poeemi žanri. Tema loomingu paremik on siiski klaveriteosed 
ning pianistina oli ta pidevalt ringreisidel jõudes pea kõikidesse suurimatesse 
Euroopa linnadesse. Oma teatraalse ja eksalteeritud esinemsilaadiga sai ta väga 
populaarseks, võeti isegi kasutusele väljend „lisztomaania“. Kuid lisaks rajas 
helilooja ka uue interpretatsioonisuuna, mida iseloomustavad mängutehniline 
perfektsus ja klaverile orkestraalse kõlajõu andmine. Liszt esines ka Tartu 
Ülikoolis. Samuti tõi helilooja kontsertetüüdidesse kunstilise sõnumi ning oli 
esimene, kes hakkas klaverietüüdidele panema programmilisi pealkirju. Kõige 
keerukamad etüüdid koondas ta kogumikku „Transtsendentsed etüüdid“, tuntud 
kontsertetüüdid on „Gnoomide rongkäik“ ja „Metsateel“. Klaveripalade tsüklitest 
on teatud „Rännuaastad“, „Fausti sümfoonia“ ja „Dante sümfoonia“.  J.Brahms Johannes Brahms oli saksa helilooja, kes elas 1833 – 1897. Teda on nimetatud 
Beethoveni vaimseks mantlipärijaks. Ta lõi kokku neli instrumentaalkontserti – 
viiulikontsert, kaks klaverikontserti ja konstert viiulile ja tšellole. Nende 
kontsertide eripäraks on nende lähedus sümfooniažanrile – solist on pigem 
esimene orkestrantide seas, mitte pole esiplaanile tõestetud. Brahmsi peetakse 
tihti nii konservatiiviks kui ka uuendajaks. Tema instrumentaalkontsertides on 
orkestri roll kõlavärvide kujundajana väga suur, teemaarenduse ülesanne on 
tavaliselt tema kontsertides samuti antud orkestrile. Kuid samas oli ta 
mitteprogrammilise muusika pooldaja ning eitas helitöödes mistahes 
kirjanduslike süžeesid. “Saksa reekviem”, 4 sümfooniat, 2 klaverikontserti, 


hulgaliselt kammermuusikat, on kasutanud teiste maade rahvusmuusikat. 
Tsükkel “Ungari tantsud” algselt klaverile, hiljem ka orkestreeritud. H.Berlioz Hector Berlioz oli prantuse helilooja, kes elas 1803 -1869. Tihti on teda 
nimetatud suurimaks prantsuse heliloojaks üldse ning ta oli üks olulisemaid 
19nda sajandi uuendajaid muusikas – teda peetakse nüüdisaegsete 
orkestratsioonipõhimõtete alusepanijaks. Ta oli esimene, kes suurendas Viini 
klassikute väikese sümfooniaorkestri suure sümfooniaorkestrini, pääras suurt 
tähelepanu vaskpillidele ja võttis kasutusele rohkem löökpille. Kõik Berliozi neli 
sümfooniat on programmilised. Nendest tuntuim ja Euroopa muusikaajaloos 
märgilise tähendusega on „Fantastiline sümfoonia“, mis oli esimene kuulajateni 
jõudnud romantiline sümfoonia. Lisaks veel on tema loomingust olulisemad neli 
ooperti ja Reekviem.  R.Schumann Robert Schumann oli saksa helilooja, kes elas 1810 – 1856. Kõige arvukama ja 
kaalukama osa tema loomingust moodustavad laulud ja klaveriteosed. 
Schumanni instrumentaalmuusika omapära on suurelt tingitud sellest, et 
muusikalise talendi kõrval oli tal ka tugev kirjanduslik anne. Tema muusika on 
enamasti inspireeritud mõnest kirjandusteosest või varustatud omapoolse 
kirjandusliku programmiga. Schumanni muusikas esinevad sageli puhanguliste ja
unistavate, kirglike ja mõtlike meeleolude kontrastid. Schumanni muusikas on 
esikohal romantismi elurõõmus külg. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, 
oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Ta on kirjutanud
umbes 250 laulu. Ta koondas oma klaveripalad teematilistesse tsüklitesse. Neist 
kõige tuntumad on „Karneval“, „Kreisleriana“ ja „Novelletid“. Muusikapalad: 1. Johannes Brahms 4. sümfoonia 2. Franz Schubert 8. sümfoonia 3. Ferenc Liszt Transtsendentsed etüüdid no 12 6. Franz Schubert Ave Maria 7. Fryderyk Chopin prelüüd no 15 8. Franz Schubert Metshaldjas 9. Johannes Brahms Ungari tantsud no 5