nimetati NSV Liidu ja revolutsioonilise liikumise vastu suunatud kuritegudeks. Sellele järgnes süüdistus osalemine ,,aktiivses võitluses revolutsiooniliikumise vastu kontrrevolutsioonilises valitsuses" . A-R. Tamm on väitnud oma raamatus, et: ,, Esimese Nõukogude okupatsooni kestel arreteeriti kokku umbes 8000 inimest, kellest vähemalt 1950 hukati Eestis. Vahistanute hulga kasvades suurenes piinamise tagajärjel surnute arv ,, . Tuli ka järgmine okupatsioon mis oli veelgi rohkemate ohvritega. Teise nõukogude okupatsiooni käigus saadeti erihinnangutel sunnitöö- ja vangilaagritesse aastatel 1944-1953 ligikaudu 25 000-30 000 inimest, kellest umbes 11 000 tagasi enam ei tulnud. Pärast sõda massiküüditamised jätkusid, 15. Augustil 1945 küüditati 407 inimest rahvuse alusel. 1949. aasta märtsiküüditamisel saadeti Eestist ära 20 702 inimest, kellest umbes 70% olid lapsed, naised ja vanurid. Teekonnal
Vagunid laaditi tihetasti täis. Õhupuudus, kuumus ja janu valmistasid inimestele kirjeldamatuid piinu, millele lisandus ahastus edasise saatuse pärast. 14.-17. Juunini veeresid suured eselonid eestlasi üle piiri vastu kannatusele Põhja-Venemaa ja Siberi ääretus viletsuses. Vaatamata varasematele lubadustele, lahutati isad peredest. Sellel hetkel nägid paljud lapsed oma isa viimast korda. Järgnes pikk tee Siberisse. Ööd ja päevad venis rong ahastavate ja nutvate inimestega. Nõrgema tervisega inimesed ja väiksed lapsed surid juba teel. Pereisad viidi vangilaagritesse, kus nad enamasti kas nälga-külma surid või maha lasti. Naised-lapsed paigutati laiali üle Siberi. Kannatati kohutavat puudust, millele lisandus käre külm, talvel söödi tihti vaid linaseemneid ja hernevarsi, kevadel rohtu, nõgeseid ja ohakaid. Vanemateta jäänud lapsed saadeti Vene lastekodusse, kus nad pidid unustama oma eesti päritolu ja keele
südamesse ning suhtusid seisukorda kui paratamatusesse. Naised-lapsed enamikus ei suutnud tagasi hoida ahastust ja pisaraid. Närvivapustuse tagajärjel tabas üksikuid tervislikult nõgemaid koguni surm ja on teada ka paari hullumise juhtumit. 3 Hingelistele piinadele lisandusid peagi füüsilised hädad ja mured. Ei olnud kerge emadel täistuubitud vagunites leida oma väeteile lastele sobivat paika, kogu vaguni sisustus koosnes vaid mõnest laudnarist ja ümmargusest august põrandas ning inimesi oli igas vagunis 25-30 ja rohkemgi. Vagunitesse veeti inimesi imikutes kuni vanadus nõrkadeni. Ei hoolitud ka rasedatest ega haigetest. Olukord oli ka kodust kaasa võetud asjade suhtes halb. Kuna kodust viies ei öeldud igal pool, et mees naistest-lastest lahutatakse, siis pakiti ühiselt ja pakk jäi jaamas kas naise või mehe kätte. Seega pidi üks abielupooltest läbi ajama ainult seljariietega.
Tagasi tulnute arv oli 14. Martin Raudsepp Elu Siberis/vangilaagris 6 Äsja vangilaagrisse saabunud paigutati kohe heinatööle või karja valvama. Tööd tehti koos venelastega. Kauem vangilaagrites olnud inimesed, said võimaluse kalapüüki harrastada. Inimesed arendasid kalapüügi riistu ja igasugu muid asju, kuid Siberis polnud veekogudes kaladerikkus just kõige parem. Martin Raudsepp Hukkamised 7 1940.-1941. aastal mõisteti Eestis tegutsenud eritribunalide poolt surma vähemalt 300 isikut, umbes pooled neist enne sõja algust. Enamik mahalaskmisi toimus Tallinnas või selle ümbruskonnas. Näiteks:Surmamõistetute hukkamine Tallinnas 23. juunil 1941
(juhuks, kui kõiki esmanimekirjas olnud peresid ei õnnestu tabada). Samuti komplekteeriti vajalik küüdutajate kaader ning transpordivahendid. -25. märtsi varahommikul algas suurim massiküüditamine Eestis, mis kestis kuni 27. märtsini ja mille käigus viidi Siberisse 20 702 inimest, neist 20,8% mehed, 49,4% naised ja 29,8% lapsed. -Umbes 3000 inimest hukkus Siberis. Paljud inimesed suutsid siiski ka küüditamisest pääseda, varjates end kodust eemal. Pärast aktsiooni lõppemist järelesaatmisi ei teostatud. 3.slaid · Programmist suur osa kulus mõistagi kommunistliku propaganda peale, kusjuures seda ei tehtud mitte ainult eestlastele, vaid eetrisse anti ka soomekeelseid saateid, mis pidid Lõuna- Soomes soovitud mõju avaldama eriti seetõttu, et Soomes oma televisiooni veel polnud.
Juuniküüditamine Juuniküüditamine toimus 1941. aasta juunis. See pandi toime Nõugokude Liidu poolt ja selle käigus aeti oma kodudest välja ja viidi teistesse piirkondadesse üle 100 000 inimese. Juuniküüditamine hõlmas Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova alasid. Juuniküüditamine Eestis Ettevalmistused NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ja ÜK(b)P Keskkomitee võtsid 1941. aastal 14. mail vastu ühismääruse nr 1299-526ss, mis kinnitas ,,Direktiiv sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmise kohta Balti liiduvabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast" eriasumisele saatmise läbiviimise kohta. Toimuvat koordineerima määrati NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissar Vsevolod Merkulov, tema asetäitja Ivan Serov ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitja Viktor Abakumov. Operatsiooni asusid läbi viima nn ''troikad'', mis olid kolmest isikust
Juuniküüditamine Juuniküüditamine oli 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus küüditati Siberisse mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. 1941. aasta küüditamine hõlmas Eesti, Valgevene, Ukraina, Moldova, Leedu ja Läti alasid. 13. juunil Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. NSVL Riikliku Julgeoleku rahvakomissar Merkulov esitas 17. juunil Beriale, Molotovile ja Stalinile aruande No2288/M. Selle kohaselt küüditati Eestist kokku 9146 inimest, nendest 3173 arreteeriti ja 5978 saadeti asumisele.1 Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat andis instruktsioonid ja korraldused küüditamise läbiviimiseks. Eesti rahva küüditamist korraldas ja juhtis "troika" ehk kolmik, eesotsas Boris Kummiga. Andmete kogumist ja nimekirjade koostamist alustati 1940/1941 aasta
JUUNIKÜÜDITAMINE 11.oktoobril 1939.a NSVL Julgeoleku Rahvakomissariaadi korraldusega nr. 001223 otsustati Eestimaa ja teiste Baltikumide rahvad kodumaalt välja saatmisele. Arreteerimised algasid peale nõukogude liidu väljakuulutamist. Ööl vastu 14.juunit 1941 algas Eesti rahva küüditamine. Eestist Siberisse anti Moskva korralduste kohaselt küüditada 11102 inimest. Kuid puuduliku organiseerimise tõttu küüditati u 10 000 inimest, kellest ligikaudu 112 inimest olid nimekirjavälised.Perekondadele anti 2 tundi aega asjade kokku panemiseks, hiljem viidi nad raudtee jaamadesse, kus ootas ees küüditamiseks ette nähtud 490 loomavagunit. Mehed eraldati A(arreteeritud)vagunitesse, pereliikmetest eraldatuna ning viidi arreteerituna Sverdlovski oblasti Starobelski ja Babino surmalaagritesse. Neist maha lasti 606 meest 2819'st mehest. Juba esimesel Siberi talvel suri nälga ja kurnatusse 1194 meest. Naised ja lapsed küüditati väheasutatud Siberi külades
inimese. Operatsiooni läbiviimisesse kaasatute arv ületas 76 000 inimest. Minu pere kogemus Ka minu pere küüditati Siberisse 1949. aasta märtsis Mulgimaalt. Minu vanaema ema, isa, õed ja vend viidi 25. märtsi varahommikul rongile ning sealt edasi Siberisse. Kuna minu vanaema ise viibis tol hommikul oma vanaema juures siis teda ei viidud Siberisse ning ta ei näinud enam oma ema ja isa kunagi kuna ema suri Siberis. Vanaema oli mul tol ajal 5 aastane ning peres oli ta teine laps 5-st lapsest. Minu vanaema jäi koju vanaema hoole alla ning kui vanaema vanaema suri hoolitses ta eest tädi. Kahjuks suri minu vanaema väike paari kuune õde, teel Siberisse ning ta visati julmalt rongist välja metsa alla. Teised lapsed jäid ellu ning tulid kodumaale tagasi, kui neil selleks võimalus avanes. Kuna minu vanaema ei käinud
Referaat Lähiaja okupatsioonid Eestis 1939-1944 Tallinn Esimene Nõukogude okupatsioon 1930. aastate lõpul Leedu, Läti ja Eesti juhtide erineval määral ilmnenud Saksa orientatsioon osutus väga lühinägelikuks: kuna loodeti jõudude tasakaalu püsimisele Moskva ja Berliini vahel, ei osatud ette näha viimaste omavahelist kokkumängu. 1939. aasta 23. augustil sõlmitud NõukogudeSaksa mittekallaletungilepingu (tuntud ka HitlerStalini või Molotovi Ribbentropi pakti nime all) salajase lisaprotokolliga Moskva mõjusfääri määratud Baltimaad jäid
Kas inimsusevastased kuriteod on õigustatavad? Teise maailmasõja suurimad ja tähtsamad mehed, A.Hitler ja J.Stalin, saatsid mõlemad korda mitmeid kohutavaid tegusid. Ma käsitlen oma arutluses diktaatorite kõige jubedamaid ja tuntumaid inimsusevastaseid kuritegusid - Hitleri algatatud juutide holokaust ning Stalini käsul korraldatud juuniküüditamine Eestis. Holokaust- natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrv Saksamaal ja vallutatud aladel. 1939. aasta septembris, Poola vallutamise järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse – getodesse. Suurim geto loodi Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagrisse. 1941. aasta algul alustati Hitleri käsul koonduslaagrites juutide hukkamist. Neid ei tapetud mitte ainult Saksamaal, kuid ka okupeeritud Poolas, Prantsusmaal, Hollandis, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Baltimaades jm. Juute hävitati mitmel viisil - haarangud, massilise
parasjagu enne küüditamist õitses, kogu õu oli seda lõhna täis. Sellest samast õunapuust sai kogu filmi vältel Erna ja Elduri armastuse ja kodu sümbol. Seda rõõmu ja õnne segasid brigaadid, kes tungisid nende koju, käskisid pakkida asjad ja minna nendega kaasa. Peagi läksid Erna ja Helduri teed lahku. Erna viidi koos tütrega Siberissi ja Heldur vangilaagrisse. Tee Siberisse oli pikk, koos Ernaga olid samas vagunis veel 51 last ja naist, kellest elusalt kohale jõudsid vaid 42. Elu Siberis ei olnud kerge. Süüa ei olnud väga saada. Pandi rasket tööd tegema, kus palgaks oli 200g leiba, see oli päeva norm. Lastele eraldi toitu ei olnud ette nähud. Seetõttu väike Eliide oli peagi jõuetu ja tervis oli väga halb. Üks koht, mis mulle pisara silma tõi oli see, kus Erna rääkis, kuidas ta oli Eliide käest küsinud, et mida ta varsti tuleval sünnipäeval saada tahaks. Laps vastas, et terve päts leiba. Erna aga küsis sellepeale, et kui süüa oleks palju, et mida ta siis
püüdmine jätkus 17. juunini. Kokku deporteeriti Eestist üle 10 000 inimese. Enamus täisealistest meestest kuulutati arreteerituiks ja lahutati perekondadest. Edasi kulges nende tee täistuubitud vagunites Narva ja Irboska kaudu Siberi surmalaagritesse, kus suurem osa neist peagi hukkus või hukati. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500 laagritesse paigutatud mehest elus veel vaid paarsada. Naised ja lapsed saadeti asumisele Kirovi ja Novosibirski oblastitesse. Raske töö, nälg ja kurnatus said sealgi saatuslikuks pea pooltele, pärast sõda õnnestus koju naasta 49% küüditatutest. 1949. aasta märtsis viidi Eestis, Lätis ja Leedus läbi järjekordne suurküüditamine. Nõukogude võim otsustas Eestist igaveseks NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse eriasumisele saata 22 326 inimest. Kokku kuulus Balti riikidest väljasaatmisele üle 100 000 süütu inimese. Suuroperatsioonile anti nimeks "Priboi"
millega sai esitatud nii mõnigi tore komöödia. Sellel ajal käidi tihti kolhoosibussidega tasuta teatris, kinos ja muuseumites. Eredaim teatrimälestus on ,,Silva". Eriti õnnelikud olime, kui külastasime Tallinnas kino Kosmos, kus näidati filmi ,,Helisev muusika". Muuseumikülastustest meenub esimesena Teletornis käimine." Kokkuvõte Referaati alustades arvasin ma, et Nõukogude okupatsioon oli üdini halb ja kole aeg. Nüüdseks olen aru saanud, et päris nii see ei olnud, sest leidus ka positiivseid emotsioone. Inimesed said osta raamatuid, mis on tänapäeval väga kallid. Nad said külastada erinevaid muuseume, näitusi, teatreid ja kinosid. Kõigil inimestel oli töö ja inimestel oli võimalus tegeleda huvitegevusega. Samuti tekkis uus laulupidude traditsioon. Hakkasid levima televiisorid ja raadiod. Tekkisid uued elamurajoonid ja haritlased. Eestlased said väga häid
,,Eestlaste valikud II maailmasõja ajal" II maailmasõda algas peale Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimist Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Selle käigus kaotas ka Eesti iseseisvuse. Natsi-Saksamaa tungis 1941 NSV Liidule kallale ning selle käigus okupeeriti lisaks teiste riikide seas ka Eesti. Õnneks ei olnud Saksa okupatsioon Eestis kaua, see lõppes 1944 ning peale Eesti langes NSVL okupatsiooni alla. Teises maailmasõjas oli Eestlastel valikuid vähe. Tuli valida Saksa, Soome või Vene pool. Nende riikide armeesse eestlased ka enamjaolt läksid. Neljas kuid mitte nii populaarne valik oli metsavendlus, selle aga valisid vähesed. Punaarmeesse sattusid eestlased aga sundmobilisatsiooni käigus. Saksaarmeesse mindi aga soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni eest. Alguses mindi väga leebelt ja vabatahtlikult Saksa vägedesse kuid hiljem toimus ka see sundmobilisatsiooni käigus. Paljud eestlased valisid üheks valikuks endale põgenemise m
nende vahetumisi. Abistava materjalina kasutab autor vastavate perioodide ajalooalaseid materjale. Nende abiga annab autor ülevaate Eesti ajaloost II maailmasõja ajal ning sellele järgnevatel aastakümnetel. Töö koosneb kahest peatükist. Esimene peatükk annab ülevaate Eesti ajaloost II maailmasõja ajal ja sõjajärgsel perioodil: Eesti Vabariik 1930. aastate lõpus, baaside leping ning esimene nõukogude aasta Eestis (1939- 1941), Saksa okupatsioon (1941-1944), stalinismi aeg (1945- 2 1953) ja sulaaeg (1953- 1964) ning teine peatükk koosneb küsitluse analüüsist. Küsitluse abil püüdis autor leida vastust oma hüpoteesile. Uurimistöö autor tänab kõiki osutatud abi eest. Eriline tänu autori juhendajale õpetaja Reet Viikholmile ning küsimustele vastajatele: Elle Veigelile, Õie Vesikule, Luule Sakile, Rein Sakile
Inimsusevastased kuriteod Teise maailmasõja ajal Teises maailmasõjas arvasid suurriikide juhid Stalin ja Hitler,et võivad endale kõike lubada. Neil mõlemal oli plaanis inimsoo muutmine,hävitades sellised inimesed,kes ühiskonnale nende meelest kasulikud pole. Mõlemad diktaatorid saatsid korda massimõrvu.Järgenvalt käsitlen kahte minu meelest suurimat inimsusevastast kuritegu Hitleri algatatud juutide holokausti ning Stalini käsul korraldatud juuniküüditamist Eestis. Holokaust- natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrv Saksamaal ja vallutatud aladel.1939. aasta septembris, Poola vallutamise järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse getodesse. Suurim geto loodi Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagrisse. Vallutatud aladel teostas politseivõimu SS. SS asus hävitama juute mitte ainult Saksamaal, vaid ka okupeeritud Poolas, Prantsusmaal, Holl
tunnusta Balti riikide liitmist NSV Liiduga, sealset valitsemiskorraldust ning varade natsionaliseerimist. 1953. aastal moodustas USA Kongressi Esindajatekoda Balti riikides 1940. aastal toimunu uurimiseks komisjoni, mis sai selle esimehe järgi tuntuks kui Kersteni komisjon. 1954. aastal avaldas komisjon üle poole tuhande leheküljelise aruande, milles kirjeldati veenvalt Moskva jõu-ja vägivallapoliitikat Baltimaades. Uus Nõukogude okupatsioon Balti riikides Uus Nõukogude okupatsioon tõi Baltimaades kaasa territoriaalsed muudatused. Juba 1944. aasta sügisel eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ning enamik Petserimaast koos Petseri linnaga, kokku 5% Eesti territooriumist. Läti küljest eraldati Abrene linn ja selle ümbrus ning liideti Vene NSVF-ga. Leedu territoorium seevastu suurenes. Lisaks juba 1939. aastal omandatud Vilniusele läks Leedu koosseisu Klaipeda piirkond. Kokku kasvas Leedu territoorium 16,7%
põhjapoolsetele aladele ja Siberisse. Ka nendest surid väga paljud nälja, külma, haiguste ja üle jõu käiva töö tõttu. 3) Millised olid küüditatavate olmetingimused teel Siberisse? Mis tundub sinu jaoks kõige raskem? Tingimused teel Siberisse olid kohutavad. Sõideti trellitatud loomavagunites, vagunisse paigutati umbes 52 inimest, vagunitesse olid ehitatud kolmekordsed narid pikkikülgi ja keskele, aga vooditest jäi ikka puudus. Vaguni keskel oli WC, milleks oli lihtsalt üks vihmavee toru. Vagunitest peatustes täiskasvanuid välja ei lubatud, sest kardeti, et inimesed põgenevad, välja lubati jooksma vaid lapsi. Inimesed kannatasid õhu, vee ja toidu puuduse käes. Kõige raskem selle juures tundus mulle just see, et pered eraldati ära. Paljud nägid oma lähedasi just siis viimast korda oma elus. 4) Kuidas käitusid inimesed ootamatus ja pingelises olukorras? Too tekstist erinevaid näiteid.
Küüditamine Liis Vestrik MJ113 Juuniküüditamine 14.06.1941 Juuniküüditamine hõlmas Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova alasid. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Tähega A (arreteeritud) tähistatud vagunitesse paigutati täiskasvanud mehed, tähega B vagunitesse naised ja lapsed. 13. juunil 1941. aastal Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. 1941 aasta küüditati Eesti aladelt kokku 9728 inimest. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada. Märtsiküüditamine 25.03.1949 Nõukogude Liidu võimude poolt läbi viidud elanike massiline vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda. Märtsiküüditamisel kaotati
Mälestused Siberist Minu vanaema on sündinud 4.aprillil 1932 a. teise lapsena. tema isa Karl Liivak areteeriti 1945a. Kevadel 25.märtsil , siis areteeriti ta külast palju mehi, vist 14-15 meest. Hiljem sai ta isa neile saata kirja , et talle mõisteti 16a. sunnitööd Siberis. Ta oli Arhangelsis, neli km Valge merest. Et peeti talu Rakke vallas, Liigvallas, siis jäi ta ema (Anette-Therese Liivak, sündinud Kesküla) üksi talu pidama. Sel ajal olid ju suured maksud taludel peal ja ka vilja-kartuli-liha- ja piima normid. Ta õde Aino sünd. 1930 a. 30. juunil , oli Väike-Maarhas Keskkoolis, aga ta talus oli abi vaja , siis pidi tema koolist ära tulema.Vanaema ja tema vend Uno, (sünd. 23.märts 1934) õppisid siis Liigvalla Mittetäielikus Keskoolis. See oli 7
,,Arvid Silberi maailmareis"(1984) on sürrealistlikule romaanile lähedane armastusromaan, mis räägib Arvidi ja Ilma kümnest fantastilisest reisist maakera eri paikadesse. Õhise pealkirja all ilmunud lühiromaanides ,,Üksildased ajas" I-II(1983-1985) vaadeldakse erinevate inimeste eluõhtut, mil avaneb kõige selgemalt elumõtte ja töö tähendus. Autobiograafilise kallakuga romaanis ,,Masendus ja lootus"(1989) viib autor lugeja kokku küüditatute eluoluga Siberis. Arvo Valtoni lasteraamatud kannavad kirjaniku kodanikunime Arvo Vallikivi. Nende hulgas on populaarteaduslik lugu maavarade tekkest (,,Retk ooboluste riiki"1978), kunstmuinasjutte (,,Ajaprintsess" 1981) ja omamütoloogiat (,,Põhjanala paine 1983). Arvo Valton on üks tõlgitumaid tänapäeva eesti kirjanikke. Tema teoseid on ilmunud umbes 30 keeles. ,,Eesti kirjanduslugu" Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker, lk 488-493(492)
Nõukogude lugu Film jutustab Nõukogude Liidu massimõrvadest ning sellest kuidas Nõukogude Liit suutis sellest puhtana välja tulla. Nõukogude Liidu asutas Lenin ning see oli ehitatud üles Marxi põhimõtete järgi. Filmis ka võrreldi Natsi Saksamaad, mis pidi samuti olema Marxi põhimõtete järgi ülesehitatud, aga Hitler liikus siiski vales suunas. Kui Teine Maailmasõda algas, sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit omavahel Molotov-Ribentropi pakti, kus oli kirjas, et nad on omavahel sõbrad, kuid hiljem ilmus välja üks salaprotokoll milles oli jaotatud riigid ära, et kellele mingi riik läheb ja nii hakkasidki mõlemad riigid sõdima ja vallutama alasi. Ning selle lisa protokolli ei mõelnud välja mitte Hitler vaid just Stalin. Eesti, Läti, Leedu, Soome ja pool Poolat võis NSV Liit endale vallutada. Alguses ükski riik ei uskunud, et Saksamaa ja NSV Liit lihtsalt jagas neid ära, aga kui juba hakkasid NSV väed sisse tungima saadi koh
Saksamaale. Seal jäi ta esmaseks peatuskohaks Berliin, kuid alaliste õhuhäirete ja -rünnakute pärast lahkus ta sealtki, suunaga Läände. Saksamaa elust Lillemaa palju ei ole kirjutanud, kui vaid seda, et sõja lõppedes langes ta ameeriklaste kätte vangi, kes aga andsid ta koos teiste sõjavangidega prantsuse sõjaväe-võimudele. Nii oli ta olnud ameeriklaste käes sõjavang vaid kolm kuud ja prantslaste sõjavang il oagris neli kuud, kus elu oli olnud väga raske. Haigused ja nälg olid paarilisteks, isegi joogivett anti jaopärast. Ka kummitas venelastele väljaandmise oht. Venelaste eest Võõrleegioni Nähes olukorras muu pääsu puudust, otsustas ta astuda Prantsuse Võõrleegioni. Oma kirjades ei maini Lillemaa, kus ja kunas ta seda tegi, kuid lühikeste vihjete najal võib oletada, et see juhtus 1945.a. lõpul. Algul saadeti neid Alzeeriasse väljaõppele, millise perioodi kohta ta rohkemat ei kirjuta kui
a okupeeriti Eesti täielikult. Eestil polnud kaitset, kuna olime üksi. 1940- esimestel kuudel aeti in. kodudest välja, vahistati tuhandeid ja paljud hukati-mõte oli purustada ühisk. vastupanuvõimet. Peaminister hukati. Eestlased elasid hirmus vahistamise, hukkamise ja sunnitöölaagri ees. Suurim hirm oli koputus öösel. Kolmandik Siberisse küüditatuist olid lapsed. Vahistati õpetajaid, teadlasi, kirjanikke, poliitikke. nt. saadeti Siberisse, et oli rohkem maad, kui kellegil teisel. Nälg ja külm tegid ellujäämise peaaegu võimatuks. Nõukogude okupatsiooni 1. aasta sai tuntuks kui ,,kannatuste aasta". Kuid eesti rahvas jäi siiski püsima. 1941. reetis Hitler Stalinit, Saksa sõjavägi tungis Venemaale ja ületas Eesti piiri. Nüüd oli natside kord Eestit rüüstada. Natsistlik ideoloogia vahetas välja nõukogude propaganda. Noored eesti mehed läksid sundkorras Saksa sõjaväkke või hukati. Aga 3. a jooksul pöördus sõda Hitleri vastu ning sax
sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Eestlastest moodustati Eesti Omavalitsus, selle etteotsa sai vabadussõjalaste juht Hjalmar Mäe. Jällegi seati karmiline kontroll kõigi eluvaldkondade üle. Saksamaa hakkas kommuniste arreteerima.Saksa okupatsiooni käigus hukati ligikaudu 5000 kodanikku. Mõrvati kõik Eestis elanud juudid ja mustlased. Nende protsesside käigus aga sai väga rängalt kannatada Eesti majandus, ning Saksa okupatsioon ei toonud kaa leevendust. Peaaegu täielikult hävines võimalus inimesi toita. Enamik toodangust läks Saksa armee varustamiseks.Saksa võimud tegid samme, et sõjapurustusi likvideerida ja majandust edendada. Eesti Omavalitsuse etteotsa määratud vabadussõjalaste propagandajuht Hjalmar Mäe Sõjategevus 1944.aastal 1944
Eestis tegutsesid metsavennad ehk repressioonide eest metsa varjunud mehed. Saksa sõjaväe kõrval võitlesid metsavennad Punaarmee vastu. 1941. aastal toimus Nõukogude okupatsiooni all massiküüditamine. Eestist küüditati üle 50 000 inimese. Inimesi saadeti ilma süüdistuseta ja kohtuotsuseta asumisele Siberisse. Neid saadeti Siberisse vägivaldselt. Küüditati lapsi, naisi ja ka vanureid. Mehed, kes olid täisealised saadeti vangilaagritesse. Vangilaagrites ja Siberis oli väga raske elu, hukkus hulga eestlasi. Küüditamise ajal ei olnud eestlastel mingeid valikuid, kui nad just ei jõudnud põgeneda nagu need, kes lahkusid Saksamaale koos balti-sakslastega. Balti-sakslastega lahkus ka eestlasi, kokku lahkus umbes 16000 inimest. Küüditajatele ei olnud mingit võimalust vastu hakata, vastuhaku tulemuseks võis olla see, et said surma. Minu arust Eesti rahval oli valikuid Teises Maailmasõjas. Valikuid ei olnud küll väga palju, aga neid siiski oli
Neljakümne aasta vältel saadud 100 000 tonnist looduslikust rikastamata uraanist piisas vähemalt sama suure arvu keskmise võimsusega tuumapommi valmistamiseks. NSV Liidu Keskmise Masinaehituse Ministeerium lõpetas uraani tootmise ja töötlemise Sillamäel 1990. aastal. Kokkuvõte Nagu eelnevast lugedes ,taipad isegi et ENSV ei tähendanud Eestlastele midagi muud kui ainult kannatusi ,hirmu .,nälga või isegi siberis koduigatsust tundes või sunnitööd tehes Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aastal. Eesti NSV kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru, kuna Tallinn oli sel hetkel veel sakslaste käes. ENSV võimustruktuuris oli juhtiv koht Eestimaa Kommunistlikku Partei esimesel sekretäril, kelleks sisuliselt juba aastast 1941 oli Nikolai Karotamm. 10
Vabaduse iseenesest mõistetavus Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja! Mul on hea meel, et mulle on antud võimalus täna siin Teile kõnet pidada vabaduse ja selle iseenesest mõistetavuse teemal. Paljud meist arvavad, et on täiesti loomulik, et meil on oma kodu, kuhu võib tulla ja kust võib minna endale sobival ajal, oma pere ja sõbrad, kes on meile rasketel hetkedel toeks ja, kes vahel nö ,,annavad meile tiivad", vabastavad meid argimuredest ja aitavad meid kui me oleme hätta sattunud ja oma riik, mis ei ole kõigest mingi suurriigi osa, vaid on iseseisev. Kahjuks see tegelikult nii ei ole. See kõik ei ole sugugi nii loomulik, kui me arvame. Näiteks: Eesti vabanes Nõukogude Liidu raudsest haardest alles 1991. aasta augustis. See juhtus ainult 18 aastat tagasi. Meie vanemad pidid kasvama ilma paljude praegu poelettidel saada olevate kaupadeta. Ajakirjanduses kajastati vaid seda, mis läbis range tsensuuri- lõik kirjutised pidid p
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
Noarootsi Gümnaasium Ajalugu Kinne-Riin Reest 12EM TŠERNOBÕL – SÕDA NÄHTAMATU VAENLASEGA Õpilasuurimus Juhendaja Margus Maiste Pürksi 2013 SISUKORD 3.1PUHASTUSTÖÖD............................................................................................ 4 3.1.2 SÕDA NÄHTAMATU VAENLASEGA................................................................................5 3.1.3 „KATUSEKASSID“ NELIKÜMMEND SEKUNDIT ELAMISEKS.............................................5 4.1 MIDA KUJUTAS ENDAST TŠERNOBÕLI KATASTROOF?....................................................................6 4.2 KUIDAS MÕJUTAS ÕNNETUS ÜMBRUSKONNA INIMESTE ELU JA TERVIST?...........................................8 4.3 MILLINE ON OLUKORD TŠERNOBÕLIS PRAEGU?....
augustil 1998 ko- misjoni liikmetele: “Ma loodan, et komisjon suudab aidata minu riigil astuda kindlalt tuleviku poole pärast seda, kui on tuvastatud kõik isikud ja rühmad, kes vastutavad pool sajandit tagasi Eestis toi- munud paljude traagiliste sündmuste eest.” Komisjon moodustati, et uurida põhjalikult ajaloolisi dokumente inimõiguste massilise rikkumise kohta Eestis Teise maailmasõja ajal ja pärast seda. Komisjon jaotas oma uurimistöö kolmeks osaks: esimene Nõukogude okupatsioon (1940–1941), Saksa okupatsioon (1941–1944, lõppraport avaldati aastal 2001) ja teine Nõu- kogude okupatsioon (alates 1944. aastast). Komisjon avaldab tänu Toomas Hiiole ja uurimisrühma liikmetele väärtuslike raportite eest, millel põhinevad komisjoni järeldused. Mõisted Et täpselt määratleda, keda lõppraportis käsitletakse, leppis komisjon kokku, et terminit “eestlane” kasutatakse vaid kodakondsuse tähenduses. Kui me peame vajalikuks nimetada
Vastupanu ja repressioonid ENSV liidus Relvastatud vastupanuliikumine Aastatel 1944-53 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus- Metsavendlus . ( tavaliselt oli metsavendade salgad 5-10 liikmelised, üksikutes suuremates oli ka 50-60 meest. Seal oli inimesi erinevatest ühiskonnakihtidest : kaadriohvitseridest ja jõukatest taluperemeestest kehviktalupoegadeni) Sellel ajal oodati ja loodeti ,et Lääneriigid aitavad taastada Eesti iseseisvust ning pidurdavad NSV liidu ekspansiooni Ida-Euroopas. Sõja lõpuaastal ja pärast seda jäid või läksid metsa rohkesti Saksa sõjaväes teeninud mehi, Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud mehi, Punaarmee mobilisatsioonidest kõrvalehoidjaid ja lihtsalt Nõukogude võimu eest pakku läinud inimesed. Erinevatel aegadel võis ühtekokku metsades olla ligikaudu 30 000 inimest, aktiivses relvavõitluses osales neist umbes kuni10 000. Eestis puudusid üleriigilised või maakondlikud metsavendade organ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
