Eestlaste valikud II maailmasõja ajal (0)

,,Eestlaste valikud II maailmasõja ajal"
II maailmasõda algas peale Molotov -Ribbentropi pakti sõlmimist Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Selle käigus kaotas ka Eesti iseseisvuse. Natsi-Saksamaa tungis 1941 NSV Liidule kallale ning selle käigus okupeeriti lisaks teiste riikide seas ka Eesti. Õnneks ei olnud Saksa okupatsioon Eestis kaua, see lõppes 1944 ning peale Eesti langes NSVL okupatsiooni alla.
Teises maailmasõjas oli Eestlastel valikuid vähe. Tuli valida Saksa, Soome või Vene pool. Nende riikide armeesse eestlased ka enamjaolt läksid. Neljas kuid mitte nii populaarne valik oli metsavendlus, selle aga valisid vähesed. Punaarmeesse sattusid eestlased aga sundmobilisatsiooni käigus. Saksaarmeesse mindi aga soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni eest. Alguses mindi väga leebelt ja vabatahtlikult Saksa vägedesse kuid hiljem toimus ka see sundmobilisatsiooni käigus.
Paljud eestlased valisid üheks valikuks endale põgenemise metsa. Seal varjati end Saksa ja Nõukogude Liidu vahelise sõja puhkemiseni. Sõja jooksul elasid nad kodudes, kuid pärast sõda põgeneti jälle metsa. Inimesed kartsid küüditamist ning mobilisatsiooni. Metsa läksid enamasti inimesed, kes ei olnud nõus Nõukogude Liidu võimuga või kartsid kommunistlike repressioone
Oli inimesi, kes õnnestus põgeneda Läände või mujale maailma. Eestis põgenes aastal 1944 üle 70 000 inimese. Nad ei soovinud olla Nõukogude okupatsiooni all. Välismaal olles nad ei unustanud olukorda Eestis ning sellest räägiti avalikult.
Üheks sunniviisiliseks valikuks oli ka küüditamine . Juuniküüditamine toimus 1941, ning siis küüditati üle 30 000 inimese. Küüditanud viidi Siberisse ning mujale Venemaale. See on ka põhjuseks miks Venemaal on nn. eestlaste külad. Küüditamise käigus paigutati loomavagunitesse tuhandeid inimesi, kes olid üksteise otsas. Teekond oli pikk ning juba rongis surid väga paljud inimesed nälga ning muudesse vigastustesse.
Viimane valik eestlastel oli jääda oma koju ja lasta kulgeda elul nii nagu ta kulgeb. Neid oli vähe aga oli inimesi, kes ei põgenenud ei metsa ega ei küüditatud. Neid ei paigutatud kindlasse armeesse. Need inimesed lasid sõjal, võimudel ja muudel asjaoludel end käsutada ning allusid täielikult situatsioonile . Kahjuks väga paljud neist surid kuna sel ajal toimus hulgaliselt hukkumisi.
Usun, et see oli eestlaste jaoks väga raske aeg. Tuli teha otsuseid, mis kindlustaksid elusa tuleviku aga neid oli pea võimatu teha kuna ei teadnud, mis võib ees oodata. Paljud inimesed olid valmis enda surmaks ning tihti need kes polnud valmis, surid esimesena. Kindlasti on see aeg, millest me peame rääkima ja mida me peame meeles pidama kuna ju väga paljud sõjamehed rindel olles langesid sellepärast, et me saaksime täna tänada neid. Usun, et igas halvas on midagi head ja arvan, et ju siis nii pidi minema meie riigiga. Peame tänulikud olema, et täna oleme omas riigis ja vabad.
Kristiina Anton
11 MS