KUI ON KEVAD, SIIS ON KEVAD Ott Arder Kevad, Kevad, oma kavad teeb nii pisike kui suur. Rändab linde, lapsi, loomi, laguneb üks vana kuur. Kui on kevad, idanevad jälle kartulid ja ojad. SINILILL Kersti Merilaas Kuigi hang veel aia all, lumeriismed tänaval: otse heledasse ilma avas imetleva silma esimene kevadlill, sinilill. Arg ja ettevaatlik pung tihedalt veel end tuppe sulges. Kuigi kõigil tulla tung, ainult sinilill- see julges. Põrmust üles tõstis pea: valgus! Selgus! Ah, kui hea! SUVI Ellen Niit Suvi, sa päikesetuline, suvi, sa plvesuline, õieehtes, üleni lehtes, rohev ja valge! Taevas on piripärni. Kõrge sinise särani kõik loom ja laps tõstab palge. SUVISEL MAAL Jaanus Tamm Paljapäki on parem astuda rohu pääl. Rohi kahiseb tasa. Tal on sõbralik hääl. ...
Jupiter aeglustab vähehaaval kiirust vastavalt loodete takistusele, mida tekitavad Galilei kuud. Samuti muudab sama loodete jõud kuude orbiite, sundides neid eemalduma Jupiterist. Jupiter koos oma kaaslastega on nagu miniatuurne Päikesesüsteem. Jupiteri kaaslaste avastamine kinnitas Koperniku õpetust, et Maa pole maailma "keskpunkt", mille ümber tiirlevad kõik taevakehad. Galilei kuud IO Jupiterile lähim Galilei kuudest Albeedo on 0,6 Keskmine pinnatemperatuur on -50°C Pinna värvus on punakasoranz Io pinnal asub 7 tegutsevat vulkaani Meteoriidikraatrid puuduvad, kuid vulkaanikraatrite vaheline keskmine kaugus on 250 km Küllaltki tasase reljeefiga Lõunapooluse läheduses paikneb ilma kraatriteta pooleteise kilomeetri kõrgune platoo Lõuna parasvöötmes asuvad kaks suurt mäge Silpium ja Haemus Loodejõud on Iol väga tugevad
atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. LO VULKAANID Vulkaaniline aktiivsus Iol on tingitud Jupiteri lähedusest, ehk seda taevakeha deformeerivad pidevalt Jupiteri gravitatsioonivälja poolt genereeritud loodelised mõjud, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks. EUROPA Europa on planeet Jupiteri üks kuudest. Europa on suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu. Europa avastati aastal 1610 Galileo Galilei poolt. Galileo Galilei poolt avastatud Jupiteri kuudest on Europa kõige väiksem. Arvatakse, et Europa pindmise jääkihi all asub ookean. GANYMEDES Ganymedes on planeet Jupiteri üks kuudest. Tegemist on suurima kuuga päikesesüsteemis. Ganymedese läbimõõt (umbes 5268 km) on suurem kui Merkuuril, kuid tema mass on
Io ja vulkanism Io on Jupiteri suuruselt kolmas kuu. Ta on eriline, kuna on vulkaaniliselt aktiivseim keha Päikesesüsteemis. Io on Jupiteri kuudest kõige suurema tihedusega (3,57g/cm³), tema diameeter on 3630 km ning ta asub emaplaneedist 422 000 km kaugusel. Kui kosmoselaev Voyager 1 1979-ndal aastal Iost möödus, tegid teadlased hämmastava avastuse: Iol on aktiivseid vulkaane. Voyager 1 pildistas kaheksat purskavat vulkaani. Kuus nendest purskasid endiselt ka 4 kuud hiljem, kui Voyager 2 möödasõidul oli. Selleks ajaks, kui Galileo 1995-ndal aastal kohale jõudis, olid mitmed Voyagri poolt
Praegu arvatakse, et sellised kuud tiirlesid iseseisvalt ümber Päikese, enne kui nende praegune primary nad püüdis. Teine teooria on, et Päikesesüsteemis on paljud neist püütud Kuiperi vööst.[7] Kuiperi vöö on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi.[17] See teooria pole aga enam toetust saanud uute uurimiste ja avastuste tõttu. Retrograde orbits on palju levinumad (83% kõikidest kuudest) kui prograde orbits.[7] Kõik sinised jooned tähistavad Saturni irregular satellites orbiite, keskel on punasega regular satellite Titan[7] 5 MINOR PLANET MOON Minor planet moon on kuu, mis tiirleb ümber Päikesesüsteemi asteroidide või kääbus- planeetide. Arvatakse, et paljud asteroidid (hetkenimetus) ja taevakehad Kuiperi vöös võivad
ja Kallisto on neli suuremat. Kuna need on nii suured, siis võib neid näha tavalise prismabinokliga. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes on nende orbiidid tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Nad on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida suure tõenäosusega leitakse tulevikus veelgi. Kui rääkida suurematest kuudest eraldi, siis Jupiteri kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastanud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. Selle kuu keskmine pinnatemperatuur on -50°C. Avastatud on ka alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Valdavalt on pinna värv punakasoranz. Ekvatoriaalalad on heledamad ning polaaralad seejuures rohkem tumepruunikad. Europa on suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu. Selle avastas Galileo
Rõngad on oma nimed unikaalseteks kuni saanud nende 1977. aastani avastamise järgi tähestikulises järjekorras Koosnevad jääst, kividest ning tolmust Kaaslased Saturnil on kinnitatud Saturni suuruselt kaaslasi üle 60 teisel kaaslasel Saturni suurim kuu Titan Rhea'l on oma on Päikesesüsteemis rõngassüsteem suuruselt teine kuu ning on suurem kui Merkuur Suurem osa kuudest Titan moodustab üle 90% on läbimõõdult alla 10 Saturni orbiidil olevast massist km Atmosfäär Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%) ja etaan (0.0007%). Saturnil võivad tuulte kiirused ulatuda kuni 500m/s Tänan kuulamast!
Kallisto on neli suuremat. Kuna need on nii suured, siis võib neid näha tavalise prismabinokliga. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes on nende orbiidid tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Nad on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida suure tõenäosusega leitakse tulevikus veelgi. Kui rääkida suurematest kuudest eraldi, siis Jupiteri kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastanud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. Selle kuu keskmine pinnatemperatuur on -50°C. Avastatud on ka alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Valdavalt on pinna värv punakasoranz. Ekvatoriaalalad on heledamad ning polaaralad seejuures rohkem tumepruunikad. Europa on suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu
Ganymedes Suurim kuu Jupiteri kaaslastest ja kõige suurem ka kogu Päikesesüsteemis Läbimõõt (5268,2±0,6 km) on suurem kui Merkuuril, mass moodustab vaid poole Merkuuri omast, Koosneb peamiselt hapnikust Jupiteri suunas vaid ühe küljega Ta atmosfääris on hapnikku, kuid see on elamiseks liiga tihe Europa Suuruselt ja massilt 4. kuu Kuust pisut väiksem Seal on Jääst koor Atmosfääri koostis peamiselt hapnik Kõige tasasem pind Päikesesüsteemi kuudest Jääkatte all arvatakse olevat veest ookean, kus on võimalikku elu Kiirgustase on inimesele ohtlik või surmav Tänan kuulamast!
sündmuste ja olukordade nägemine. Skisofreenia on tõsine haigusseisund, mis, nagu eelnevast jutust järeldada võib, mõjutab suuresti skisofreeniat põdeva patsiendi elu. Samuti ka tema pereliikmete elu. Suurem osa inimestest, kellel kujuneb välja skisofreenia, viibivad vähemalt kord oma elust haiglas ning see haiglasveedetud aeg ei pruugi olla sugugi lühike. Sageli võib see aeg varieeruda kuudest kuni aastateni. Vaatamata haiguse raskusele kogevad siiski paljud selle haiguse põdejad vaid üht haigusepisoodi oma elus. Pärast ravi ja rehabilitatsiooni on paljud endistest patsientidest võimelised taastama suure osa oma endistest tunnetest ning osalema väga edukalt igapäevaelus. Kahjuks on siiski ka teine liik patsiente need, kellel kujuneb välja pidevate psühhootiliste episoodidega krooniline haigus, kus episoodide vahel esinevad koormavate sümptomitega perioodid
elust. Mariner4 (1965); Mariner6 (1969); Mariner7 (1969); Mariner9 (1972); Viking1 (1976); Viking2 (1976); Pathfinder (1997); Mars Global Surveyor (1997) Phobos ja Deimos Deimos on väiksem ja välimine Marsi kahest kuust, väikseim teadaolev kuu Päikesesüsteemis. Phobos on suurem ja sisemini. Phobos on oma planeedile lähemal kui ükski teine kuu Päikesesüsteemis, samuti on ta üks väiksematest kuudest. Deimos ja Phobos on loodud süsinikurikkast kivimist nagu C-tüüpi asteroidid ja jääst. Mõlemate pind on täis kraatreid. Marsi atmosfäär Süsinikdioksiid (95.3%) Lämmastik (2.7%) Argoon (1.6%) hapnik (0.15%) vesi (0.03%). Kas Marsil on elu? Marsi kanalid Kanalite ajalugu sai alguse 1877.a Canali(it.k) looduslik väin/kunstlik kanal Kanalid ilmutasid end ühe või kahekaupa Illusioon Miks on Marssi raske vaadelda?
avastas Galileo Galilei 1610, neid võib näha tavalise prismabinokliga. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veelgi. Io, Jupiterile lähim Galilei kuudest, on küllaltki hele taevakeha (albeedo 0,6), mille keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on 50oC. Kuid seal on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranz, polaaralad seejuures rohkem tumepruunikad, ekvatoriaalalad heledamad. Astrogeoloogidele ootamatult avastasid "Voyagerid" Io peal seitse tegutsevat vulkaani. Jupiteri lähedusest tingitud loodejõud on Iol väga tugevad ning
USA NSVL Mariner 4 Luna 1 Mariner 9 Luna 9 Spirit ja Opportunity Luna 18 Voyager 1 Lunar Prospector Kosmosejaamad on tehis keskkonnad, mis on mõeldud inimestele elamiseks kosmoses. Hetkel on kasutusel ainult madala maa orbiidi jaamad ehk siis orbitaal jaamad. Kosmosejaamad on mõeldud keskmise pikkusega elamise jaoks. Varieerudes nädalatest kuudeni ja kuudest aastateni(väga harva). Hetkel on kasutusel ainult üks kosmosejaam International Space Station. Ennem on kasutusel olnud neli kosmosejaama Almaz, Salyut series, Skylab and Mir. Ze interwebz
rõngad kaks korda näoga meie poole ning kaks korda servaga, kadudes siis vaateväljast. SATURNI KUUD Saturnil on vähemalt vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Loodetakse, et "Cassini" leiab üles väiksemad kuud. Saturni suurim ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Titan on ainus teadaolev kuu, millel on atmosfäär põhiliselt koosneb see lämmastikust. Kõige väiksem, Pan, on läbimõõdult ainult 20 km ringis. See on üks sõrmedel loetavatest kuudest, mis tiirleb ümber Saturni välise rõngassüsteemi sees. KOKKUVÕTE Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. KASUTATUD ALLIKAD 1. http://miksike.ee/docs/referaadid2005/saturn_evelin.htm 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Saturn
Et algul on jooksuliigutused kohmakad ja ehk isegi robotlikud, tuleks juhtida tähelepanu tüüpvigadele, mitte aga stiilile. Tegevust saab täpsustada sõnalise selgituste teel või ideaalis ka demonstratsiooniga. Trenni järel peaks õpilasel olema ettekujutus korrektsest jooksutehnikast ning aru saama miks see vajalik on. Motoorne staadium Motoorses staadiumis hakkab õpitav liigutustegevuse oskus harjutamise teel arenema. See periood võib kesta kuudest aastateni. Seni puise liigutuse kvaliteet hakkab paranema, ning treener juhendab aina rohkem suuliselt ja vähem visuaalselt. Liigutustegevus muutub stabiilsemaks ja tekib esialgne liigutusvilumus. Jooksu võib jagada komponentideks, mida saab mitmes osas õpetada. Selleks on ideaalsed erinevad jooksutehnika harjutused: pöiatõste, põlvetõste, sääretõste, ratasjooks, jt. Õpilane mõtleb aina vähem liigutuste peale ja saab rohkem keskenduda treeneri juhistele vigade suhtes.
Kaugeim kuude grupp, kuhu kuuluvad Ananke, Carme, Pasiphae ja Sinope, tiirleb aga vastassuunas. Kõikide välimiste kuude orbiidid on tugevasti elliptilised ning orbiitide tasandid on paarkolmkümmend kraadi Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes kaldu. Jupiteri kaugeimate kuude orbiitide raadiused on täitsa võrreldavad Merkuuri orbiidi raadiusega; veelkord tekib tunne, et Jupiteri süsteem on Päikesesüsteem paar suurusjärku vähendatud mõõtmetega. Io, Jupiterile lähim Galilei kuudest, on küllaltki hele taevakeha, ta albeedo on 0,6. Io keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on 50°C, kuid on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranzh, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Astrogeoloogidele ootamatult avastasid "Voyagerid" Io peal 7 tegutsevat vulkaani. Jupiteri lähedusest tingitud
Gossameri rõnga kaugused Jupiteri keskpunktist jäävad 181 000 ja 221 000 km vahele. Saturn Saturni süsteem on meie Päikesesüsteemis auväärsel teisel kohal Jupiteri süsteemi järel. Ümber Saturni tiirleb tohutu rõngaste süsteem, millede seest on kindlaks määratud umbes 60 kuu olemasolu. Täpset kuude arvu on raske öelda, kuna rõngastes esineb väga erineva suurusega kehasid. On raske eristada, kas tegemist on lihtsalt suure jääkamakaga või väikese kuuga. Nendest avastatud kuudest 52-le on antud ka nimed. Paljud kuudest on väga väikesed, 34 on vähem kui 10 km läbimõõduga ning 13 vähem kui 50 km läbimõõduga. Saturni kolm kõige suuremat kuud on Titan, Rhea ja Iapetus. Titani suurust ületab Päikesesüsteemis vaid Jupiteri suurim kuu Ganymedes. Raskuskiirendus on Titanil 9 korda väiksem kui Maal. Raskemetallidest tuuma Titanil ilmselt pole, kuu siseosa koosneb kivimitest. Keskmise tiheduse järgi tuleb välja, et umbes poole kuu massist
Magnetväli 1/20 Jupiteri magnetväljast Ammoniaagiudu, ammoniaagijää pilved, vee ja jää pilved Puhuvad tuuled kiirusega 1800 km/h (suurem kui Jupiteril, väiksem kui Neptuunil) Üheksa rõngast ja kolm katkendikku kaart (koosnevad põhiliselt jääosakestest ja kiviprahist, tolmust) Suurim kuu on Titaan (meie Päikesesüsteemis suuruselt teine kuu, suurem kui Merkuur) suudab hoida märkimisväärset atmosfääri (ainus meie PS) Enamus kuudest on nimetatud Titaanide järgi Kreeka mütoloogiast 95 Maa massi Veest hõredam SATURN Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level URAAN Koosneb suures osas veest ja jääst Neli korda suurem ümbermõõt kui Maal 11 õhukest tumedat rõngast (koosnevad meeletu kiirusega ümber planeedi
Marius andis kuudele ka kreeka mütoloogiast pärinevad nimed ja rajas sellega traditsiooni, mis kestab tänaseni: planeedid kannavad rooma jumalate nimesid ja nende kaaslastele antakse selle jumalaga seotud isikute või olendite kreekapäraseid nimed. Galilei kaaslased on planeediväärsed, sisestruktuuri omavad taevakehad, nimetame neid edaspidi Jupiteri suurkuudeks. 7 Foto 4. Jupiteri kaaslased Io, Jupiterile lähim Galilei kuudest, on küllaltki hele taevakeha, ta albeedo on 0,6. Io keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on -50°C, kuid on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranzh, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Astrogeoloogidele ootamatult avastasid "Voyagerid" Io peal 7 tegutsevat vulkaani. Jupiteri lähedusest tingitud loodejõud on Iol väga tugevad ning nende energia arvel kujundavad suurkuu vulkaanid
See planeet avastati alles 1781. aastal, kui astronoom William Herschel seda läbi teleskoobi vaatas. Uraan oli esimene planeet mis avastati teleskoobiga. Sellest ajast saadik on kaugete planeetide vaatlemiseks kasutatud teleskoope, kuid isegi kõige võimsamad toovad vähe nähtavale. Alles 1986. aastal, kui kosmosesond Voyager 2 jõudis Uraanini, saadi seda esimest korda hästi vaadata. Voyager 2 tegi pilte planeedist, selle rõngastest ja kuudest ning kujundas ümber meie teadmised Uraani süsteemist. Üldtuntuks sai saksa astronoom Johann Elert Bode pandud nimi Uraan. Saksa astronoom Johann Elert Bode pani planeedile nime vanakreeka mütoloogia taevajumala Uranose järgi. 8.slaid Uraanil tuntakse praegu 27 kaaslast, mis on oma nimed saanud William Shakespeare'i ja Alexander Pope'i teoste tegelaskujude järgi. Esimesed Uraani kaaslased, Titania ja Oberoni, avastas William Herschel 1787. aastal. Seejärel avastas William Lassell 1851
" Kollaseid lehti on puudel, punaseid ka. Liblendab okstel ja tuules, täis on neid maa. Õhtu septembris on vilu, väriseb haab. Nukrat ja heledat ilu pakkuda saab. Talv juba kusagil astub, leegitseb haab. Võtke see ilu talt vastu, praegu veel saab! ,,Maa taevas" Kokku on pandud mitu kogu, näiteks: ,,Pilvede püha," ,,Taevaste tuul," ,, Rängast rõõmust" jt Selles kogus on palju loodusluulet ning aastaaegadega seotud luule, räägitakse erinevatest kuudest aastas. Kasutab luules kujundeid. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Romaan 1985 romaan "Seitsmes rahukevad" Tema teine romaan "Ajaloo ilu" ilmus 1991. a Proosa 1974.a. ilmus esimene proosaraamat "Salamaja piir"
planeedid kannavad rooma jumalate nimesid ja nende kaaslastele antakse selle jumalaga seotud isikute või olendite kreekapäraseid nimed. Joonis 3. Jupiteri suured kaaslased Galilei kaaslased on planeediväärsed, sisestruktuuri omavad taevakehad, nimetame neid edaspidi Jupiteri suurkuudeks. 9 Io, Jupiterile lähim Galilei kuudest, on küllaltki hele taevakeha, ta albeedo on 0,6. Io keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on -50°C, kuid on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranzh, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Astrogeoloogidele ootamatult avastasid "Voyagerid" Io peal 7 tegutsevat vulkaani. Jupiteri lähedusest tingitud
Kaasaegne väärtus -- 17,2 tundi -- vastab magnetvälja muutlikkusele ning kirjeldab tahke tuuma pöörlemist. Pilvekiht pöörleb aeglasemalt (14-16 tundi). KUUD JA RÕNGAD Uraani viis kõige suuremat kuud olid tuntud enne Voyager 2 jõudmist Uraanile. Sond avastas veel kümme, igaühe diameeter väiksem kui 100 km. Hiljem on neid leitud veelgi. Aastaks 2000 oli teada 18 kuud, kolm võimalikku kuud oli vaatluse all. Enamik kuudest on nimetatud Shakespeare´i tegelaste järgi, näiteks suurim kuu on Titana ja teised Miranda, Oberon ning Puck. Uraani rõngaste süsteem, mis koosneb 11 või enamast suurest rõngast, näib olevat peaaegu püsti ümber planeedi. Põhjuseks on see, et Uraan on külje peale kaldu. Rõngad sisaldavad ligikaudu ühemeetrise läbimõõduga tükke. FÜÜSIKALISED OMADUSED Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol. Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2
Second level Third level Fourth level Fifth level Uraan Koosneb peamiselt kivimist ja erinevatest jäädest Läbimõõt on 51 118 km (ekvatoriaalne) Temperatuur on 214°C Atmosfäär: on leitud vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral ka atsetüleeni. Aastaks 2000 oli teada 18 kuud, kolm võimalikku kuud oli vaatluse all. Enamik kuudest on nimetatud Shakespeare´i tegelaste järgi, näiteks suurim kuu on Titana ja teised Miranda, Oberon ning Puck. Uraan Uraani rõngaste süsteem, mis koosneb 11 või enamast suurest rõngast, näib olevat peaaegu püsti ümber planeedi. Põhjuseks on see, et Uraan on külje peale kaldu. Rõngad sisaldavad ligikaudu ühemeetrise läbimõõduga tükke. Uraani pind on üsna ilmetu. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Teine gaas metaan annab planeedile tema sinakasrohelise värvi
aastal, kui Maalt vaadate liikus Uraan ühe tähe eest läbi. Selle rõngad on peenikesed ja kokku on neid kümmekond. Uraani kuude arv ametlikel andmetel Pildil on Uraan. on seitseteist. Neptuun Neptuuni atmosfääris hõljuvad kõrged heledad pilved. Neptuunilavastas rõngad Voyager. Neptuunil on kaaslasi ehk kuid kaheksa. Enamik kuudest on väikesed ja kraatritega kaetud. Pildil on Neptuun. Pluuto Pluuto avastati 1930. aastal. Planeedi mass õnnestus määrata alles 1970. aastate lõpus, kui avastati Pluuto kuu Charon. Pluuto läbimõõt määrati 1980. aastate lõpul, mil Maalt vaadatuna Pluuto ja Charon teineteisest kordamööda varjutasid. Läbimõõduks saadi Pildil on Pluuto
IO Io on Jupiterile lähim Galilei kuudest ning on päikesesüsteemi suuruselt neljas kuu. Tähtsad andmed avastaja Galileo Galilei avastamise kuupäev 7 Jaanuar 1610 IO päeva pikkus 42 tundi IO keskmine kiirus 17,334 km/s tiirlemisperiood 1,769 päeva pöörlemisperiood 1,769 päeva keskmine raadius - 1,821 km ( 0,286 Maad) diameeter 3,642 km pindala 41,910,000 km2 tuuma raadius 656 km( kui koosneb puhtast rauast), 947 km (kui koosneb raua ja
4 Maa massi. Ööpäev on 17 tundi ja 14 minutit Uraani avastamine See planeet avastati alles 1781. aastal, kui astronoom Wiiliam Herschel seda läbi teleskoobi vaatas. Sellest ajast saadik on kaugete planeetide vaatlemiseks kasutatud teleskoope, kuid isegi kõige võimsamad toovad vähe nähtavale. Alles 1986. aastal, kui kosmosesond Voyager 2 jõudis Uraanini, saadi seda esimest korda hästi vaadata. Voyager 2 võttis pilte planeedist, selle rõngastest ja kuudest ja kujundas ümber meie teadmised Uraani süsteemist. Huvitav fakt Uraanist Uraani atmosfäär nagu metaaniga täidetud hiiglaslik survekeetel, mis vahetpidamata metaani lammutab ning laseb planeedi pinnale sadada teemantidel. Neptuun Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril
718333 · Mass (Miljon tonni): 8.683E+13 · Tihedus (g/kuupcm kohta): 1.29 · Avastati: 1781 · Kuud: 27 Click icon to add picture Click icon to add picture Ur aa ni ja ma a võr dlu s Uraani ja maa võrdlus Uraan Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet ja palja silmaga vaevu nähtav. Uraan on maast neli korda suurem. Uraan liigub ümber Päikese küljeli asendis e. Tema telg on vertikaali suhtes 98º kaldus. Uraanist: Enamik kuudest on nimetatud Shakespeare´i tegelaste järgi, näiteks suurim kuu on Titana ja teised Miranda, Oberon ning Puck. Temperatuur pilvede ülaosas on 200º C ringis . Uraani poolustel kestab nii polaarpäev kui polaaröö 42 maist aastat Kaks korda aastas aga kestavad nii öö kui päev 8 tundi. Välimus Uraani pind on üsna ilmetu. Uraan on külm ja pime paik. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist.(ja metaanist)
MIS ON TÄHED ? Tähed on ise valgust kiirgavad plasmast koosnevad taevakehad, mille kiirguseenergiad pärinevad nende sisemuses aste leidvates tuumasünteesides. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad, mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Omadus ise valgust kiirata, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. (1) Üks meile tuntuim täht on kindlasti Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem paistab ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal. Tähtede eluiga sõltub suuresti massist: mida suurem on
et igaüks leiaks ühel päeval enda oma A. de Saint-Exupery 1. Mis on tähed? Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem on ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal. Tähtede eluiga sõltub suuresti massist: mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneid kraade Kelvini järgi
molekulaarseks vesinikuks, ja 46 000 km paksune nn. metallilise vesiniku tsoon. 13. Saturni välisilme Saturni peamiseks eripäraks on rõnga olemasolu. Saturn on Jupiterist veidi väiksem ja omab magnetvälja. Saturnil ilmnevad raskestimärgatavad pilvevöödid. 14. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Titan on Saturni suurim kuu ja tema atmosfäär on teistest Paikesesüsteemi kuudest kõige tihedam. Titan on samuti ainus kuu, mille pinda katavad ookeanid. 15. Neptuuni välisilme ja tema kaaslase Tritoni erinevus teistest suurtest kaaslastest Neptuuni välisilme iseärasused: särav sinine värvus planeedi pinnal esinevad tumedad ja heledad jooned pinnal esineb üks Suur Tume Laik Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Triton arvatakse olevat kivine keha, suurem kui Pluuto.
Jupiteri kaaslased Jupiteril on 63 kuud. 4 tuntumat kaaslast, on Galileo kuud. Suurim kuu on Ganymedes, mis on ühtlasi ka terve Päikesesüsteemi suurim kaaslane. Galileo kuud Need 4 kuud avastas Galileo Galilei 1610. Kannavad Zeusi armukeste nimesid: Io, Europa, Ganymede and Kallisto. Neid on võimalik näha ka binokliga. Ganymedes On nii Jupiteri, kui ka Päikesesüsteemi suurim kaaslane. Kõige kolmas Galileo kuudest. Koosneb peamiselt silikaat kivist ja jääst. Läbimõõt on 5262 km. 200 km sügavusel jääkihtide all võib olla soolvee ookean. Tal on õhuke hapniku atmosfäär, mis koosneb O, O (ja osoonist,H). Io Kõige sisemine Jupiteri kuu. Geoloogiliselt aktiivseim
..............4 Muutlikud tähed...................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 9 Tähed Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem on ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal. Tähtede eluiga sõltub suuresti massist: mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneidkraade Kelvini järgi
Kui see tõele vastab, on Europa ainuke koht peale Maa, kus vedelat vett esineb suurtes kogustes. GANYMEDES on Päikesesüsteemi suurim kuu ja samuti Galilei poolt avastatud. Ganymedese pind on üsna tasane, näha on tumedaid ja heledaid alasid, kusjuures heledamatel aladel on kraatreid ligi kümme korda vähem kui tumedatel. Ka leiab heledamatelt aladelt külmunud veevulkaane. Suurima Galilei kuu pind on hallikaskollast värvi. KALLISTO on Galilei poolt avastatud kuudest kõige tumedam. Ta koosneb nagu Ganymedeski poolenisti veest, kuid Kallisto pinnal on jääd oluliselt vähem. Meteoriidikraatreid on Kallistol rohkem kui meie Kuul, kuid need on kõik laiad ja madalad. Kallisto reljeef on tasane, kõrguste vahe ei ületa kusagil ühte kilomeetrit. Kraatreid ümbritsev külmunud vesi tekitab tumedale suurkuu pinnale erevalgeid laike, eemalt särab Kallisto nagu kalliskivi. 5 VÄIKESED KUUD
Tema läbimõõt on 109 Maa läbimõõtu ja mass 333000 Maa massi. Pinnatemperatuur on 5780 K ja sisemuses 14 miljonit kraadi. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73%) ja heeliumist (25%). Tohutu kiirgusvõimsus tekib termotuumareaktsioonides tsentraalosas, vabanev energia jõuab meieni valgusena. Kogu Päikese aine on kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Päikesesüsteem koosneb Päikesest, selle ümber tiirlevatest planeetidest, nende ümber tiirlevatest kuudest ehk kaaslastest, valdavalt Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevatest korrapäratu kujuga asteroidide vööst, põhiliselt Päikesesüsteemi perifeerias, aga mõnikord ka Päikese lähedusse jõudvatest komeetidest, juhuslikult liikuvatest meteoorkehadest (massiga milligrammidest tonnideni), mis Maa atmosfääri sattudes põlevad meteooridena (maapinda tabades saavad nime meteoriidid). Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt väike täht, mis siiski moodustab 99,86%
Torma põhikool Referaat TÄHED Juhendaja: Koostaja: Torma 2010 Mis on tähed ? Et taevakeha oleks täht, selleks peab tema mass olema vähemalt kümnendik Päikese massist. Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirgata - olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Tähe kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähed toodavad oma valguse ise. Tähe keskosas töötab võimas aatomijõujaam, millest vabanev energia kuumutab tähte sedavõrd, et tema pinnalt vabaneb palju valgust, soojust ja ultraviolettkiirgust. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral
SISSEJUHATUS Tähed on meist väga kaugel, seetõttu paistavad nad öötaevas väikeste säravate täpikestena, mis Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust. Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suuremana, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem on ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal. 4 1. PÄIKE KUI TÄHT Päike on täht
Füüsika konspekt (küsimused ja ülesanded lk 51-52) 12. klass 1.Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb ühest tähest Päikesest, kuudest, planeetidest, asteroididest, meteoriitidest, komeetidest ja meteooridest. 2.Loetlege 8 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. 3.Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt väikesed, suure tihedusega, tahke pinnaga, kõrgema pinna temperatuuriga ja neil on vähe kaaslasi. 4.Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma
Järjestamata kombinatsioon ei eelda toimingute vahel loogilist järjestust. Näiteks paneb nuku voodisse ja alles siis riietab ta lahti. Järjestatud kombinatsioon peegeldab loogilist seost kahe või enama toimingu vahel. Näiteks kallatakse tassi ja siis alles juuakse tassist. 6 Dekontekstualiseerimiseks nimetatakse käitumist, mis sõltumata kontekstist on võimeline looma fantaasiaolukordi ja ette kujutama nii objekte kui ka tegevusi. Mängukogemused eelmistest kuudest aitabad kaasa sellele, et laps hakkab oma mängudes võtma endale rolle. Rolli võtmisest annab kõigepealt märku see, et laps nimetab ennast oma nimega. Näiteks Triin läheb nukuga kinno. Laps otsib sarnasust enda toimingute ja täiskasvanu toimingute vahel ning püüab käituda nagu täiskasvanu. 7 4 ,,Laps ja mäng" Aino Saar EKK trükikoda Tallinn 1997 lk 122 5 ,,Laps ja mäng" Aino Saar EKK trükikoda Tallinn 1997 lk 122 6
(rocky debris kiviprahist) ja tolmust. Saturnil on kuuskümmend kaks teadaolevat kuud, millest viiekümne kolmele on antud ametlik nimi. Nende hulka ei ole arvatud väikesi ,,kuukesi" (väikesed looduslikud satelliidid) Saturni rõngastes. Saturni suurim kuu Titaan, mis on ühtlasi Päikesesüsteemis suuruselt teine kuu ja ühtlasi suurem kui planeet Merkuur, on ainus kuu meie Päikesesüsteemis, mis suudab hoida märkimisväärset atmosfääri.Enamik kuudest on traditsiooniliselt nimetatud Titaanide järgi Kreeka mütoloogiast. Füüsikalised omadused Saturn kuulub hiidplaneetide hulka, ehk Jupiteri rühma. Planeet on klassifitseeritud gaasihiiuks, väliskiht koosneb peamiselt gaasist ja puudub piiritletud välispind, kuigi planeedil võib olla tahke tuum. Planeedi rotatsioonist tingituna on Saturn poolustelt kokku surutud sferoid. Ekvatoriaal- ja polaarne raadius erinevad peaaegu 10% (60 268 km versus 54 364 km).
Igal Saturni tiirul ümber Päikese on rõngad kaks korda näoga meie poole ning kaks korda servaga, kadudes siis vaateväljast. Saturnil on vähemalt 18 ja tõenäoliselt üle 20 kuu. Loodetakse, et "Cassini" leiab üles väiksemad kuud. Saturni suurim ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Titan on ainus teadaolev kuu, millel on atmosfäär põhiliselt koosneb see lämmastikust. Kõige väiksem, Pan, on läbimõõdult ainult 20 km ringis. See on üks sõrmedel loetavatest kuudest, mis tiirleb ümber Saturni välise rõngassüsteemi sees. Uraan Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet ja palja silmaga vaevu nähtav. See on gaashiid rõngaste süsteemiga ja suure kuuperega. Uraan on Päikesesüsteemi suurte planeetide hulgas kolmas planeet. Ta on neli korda Maast suurem, kuid nii kaugel, et teda on raske näha. Uraan on Päikesest 19 korda kaugemal kui Maa, sellepärast jõuab sinna vähe soojust ja valgust. See on külm ja pime paik. Temperatuur
.....................................8 Tähtede surm.............................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................10 Kasutatud materjal.....................................................................11 Sissejuhatus Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest.(www.miksike.ee) Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneid kraade Kelvini järgi
Tolm pärineb Jupiteri sisemistelt kuudelt, millest suure kiirusega liikuvad planeetidevahelised meteoorkehad on selle välja löönud. New Horizons püüdis oma möödalennul Jupiterist leida selle põhirõngast uusi pisikuusid, mis oleksid suuremad kui aparatuuri seatud piir, pool kilomeetrit. Seni on teada, et seal tiirutavad kaks kuud - Metis (läbimõõt 22 km) ja Amalthea (8 km). Uusi kuusid ei leitud ühtegi, kuid see-eest avastati põhirõngast kaks rühma klompe, mida eristab kuudest see, et need on piki orbiiti välja venitatud. Nende optiliste omaduste uurimine näitas, et klombid ei koosne tolmust nagu ümbritsev rõngas, vaid hoopis suurematest osakestest. Kahtlustatakse, et need võivad olla lühiealised, olles moodustunud vaid mõned kuud enne möödalendu, kuid eriti kindlad selles siiski ei olda. Ehitus Ekvaatoril on Jupiteri läbimõõt 142 984 km. Tiheduse poolest on Jupiter hiidplaneetidest teisel kohal
väiksemad ("Voyager 2" avastatud) ja rõngaid moodustavad osakesed kuuluvad koguni Päikesesüsteemi kõige tumedamate objektide hulka. Arvatavasti on nende kõigi tumedus tingitud neid katvast süsinikuühendist, mis on moodustunud metaanist selle pommitamisel laetud osakestega. Suurematest kaaslastest on heledaim Ariel, tumedaim Umbriel. Kõige lähemalt lendas "Voyager 2" mööda Mirandast, saadud fotode lahutusvõime on umbes kilomeeter. Selle Uraani varemtuntud kuudest väikseima ja planeedile lähima pind kujutab endast ühe astronoomi sõnul veidrat hübriidi, mis koosneb kõigist päikesesüsteemis esinevatest eksootilistest pinnavormidest. Nii võib sealt leida Marsi looklevaid orge, Ganymedest meelde tuletavaid vagudega piirkondi ja just nagu meie Kuult pärinevaid kraatritega kaetud alasid. Täiesti ainulaadsed on paralleelsetest heledatest ja tumedatest vöönditest moodustunud trapetsikujulised ja ovaalsed moodustised, mida hakati kutsuma
on 250 km. kiirgab kaks korda rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. Neptuuni tuuled on kiireimad Päikesesüsteemis (kuni 2000 km/h). Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele Europa vastassuunas. Täisringi tegemiseks ümber Päikese kulub Väikseim Jupiteri suurtest kuudest, pinnatemperatuur on 164, 79 aastat. Ööpäeva pikkus on 16 tundi ja 7 min. päeval -150C. Pinnavärvus on valdavalt kollane, see on Neptuunil on 13 teadaolevat kuud. Kuu Triton arvatakse kaetud ämblikuvõrgutaoliste kanalitega, mis on praod olevat kivine keha, suurem Pluutst. Tritoni pinnal on jääkoores. Kuu on kaetud õhukese jääkihiga, mille all on valitsev temperatuur -236C, Triton peegeldab haruldaset ookean või kivist, jääst ja veest segu
7. Charon 7 8. Pluuto ning Triton Neptuuni kaaslane 7 9. Kas kaugemal, kui Pluuto on veel planeete? 7 10. Küsimused, millel pole vastust 8 11. Planeet Maa meie kodu 8 12. Kokkuvõte 9 13. Kasutatud kirjandus 10 2 Sissejuhatus Mis on Pluuto ja kes on tema kaaslased? Kus ta on, milline ta on? Pluuto on kaugeim planeet Päikesest ja väiksem kõigist päikesesüsteemi kuudest. Meile on tema suhtes paljud asjad teadmata ja me ei tea ka seda, kas me saame neid asju kunagi teadma. Kuid midagi me temast siiski teame... 3 Pluuto Pluuto on kaugeim kääbusplaneet Päikesest ja kaugelt väikseim. Ta on kõige väiksem kuu teiste päikesesüsteemi kuude seas ehk Kuu, Io, Europa, Ganyede, Callisto, Titan ja Triton-i seas.
Jupiteri gravitatsioonivälja genereeritudlooded, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks, mis pinnale jõudes vulkaane moodustab. Andmed Io kohta on saadud peamiselt USA kosmosesondide Voyager 1, Voyager 2 ja Galileo vahendusel. Europa- Suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu. Europal on jää suhteliselt õhuke, sest Jupiteri mõju hoiab ooekani piisavas liikumises. Pind on Europal sile ja detailivaene. Ganymedes on planeet Jupiteri üks kuudest. Suurim kuu päikesesüsteemis - läbimõõt suurem kui Merkuuril kuid massi poolest väiksem. Ganymedes avastati aastal 1610 Galileo Galilei poolt. Callisto on planeet Jupiteri üks kaaslastest. Suuruselt kolmas planeedi kaaslane päikesesüsteemis (Jupiteri kaaslastest jääb suuruselt alla vaid Ganymedesele). Callisto läbimõõt on umbes 99% Merkuuri läbimõõdust, samas mass vaid umbes kolmandik. 3 12. Milline on Jupiteri atmosfäär
" Saturni rõngad on oma nime saanud nende avastamise järgi tähestikulises järjekorras. Roche arvutuste järgi ei saa lähemal kui 2,44 planeedi raadiust suuri kaaslasi tekkida ning kui nad sinna satuvad, siis nad purunevad. Saturni rõngad asuvad just sellises vahemikus ning see on viinud arvamuseni, et materjal, millest muidu oleks tekkinud mõned kuud, on jäänud rõngastesse. Mõnede Saturni kuude ja rõngasüsteemi vahel on keerukas loodete resonants: mõned kuudest, Atlas, Prometheus ja Pandora on arusaadavalt tähtsad rõngaste kohal hoidmises; Mimas paistab olevat vastutav materjali puuduse eest Cassini joones, mis näib olevat sarnane Kirkwoodi tühimikele asteroidide vööndis; Pan on paigutatud Encke joonde. Kogu süsteem on väga keeruline ja on praegu raskesti mõistetav. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi
Sarnaselt Maaga on Jupiteri magnetväli, mis ulatub kaugele maailmaruumi, ainult Jupiteril on see 20 000 korda tugevam. Jupiteri võimsat magnetvälja kammivad pidevalt Päikeselt saabuvate laetud osakeste vood. Osakeste ja välja vastasmõju toimel saavad osakesed uskumatult palju energiat piisavalt, et genereerida võimsust 10 000 megavatti. Drake'il oli põhimõtteliselt õigus, aga ta alahindas Jupiteri hiiglasuurt magnetvälja. See hõlmab ka enamikku Jupiteri kuudest. Pioneer 10 avastas ränga kogemuse läbi, kui kaugele kosmosesse ulatub magnetvälja mõju. Kui suudaksime Maalt näha Jupiteri magnetosfääri, oleks see taevas sama suur kui Päike. KASUTATUD KIRJANDUS ,,Planeedid" David McNab ja James Younger. kirjastus ,,Varrak". lk. 109113 ,,Hubble Aken universumisse" Robin Kerrod. Kirjastus ,,Eesti Entsüklopeediakirjastus". Lk 138139. http://nssdc.gsfc.nasa.gov/image/planetary/jupiter/redspot_false2.jpg
system/assets/animations/system_menu_saturn.jpg] 3. Ivask, J. Suur nelik. Horisont 2/2007. (23.02.2015).[ http://www.horisont.ee/node/48] 4. Kosmoloogia. Interaktiivne astronoomiaõpik. (23.02.2015). [http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/box01.html] 5. Puss, A. Välisplaneedid õhtutaevas ja katsed neid vallutada. (23.02.2015). Sirp. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/2014-05-08-08-49-48/] 6. Sutt, J.K. Saturni rõngad: jäine mälestus kunagistest kuudest. Novaator.(23.02.2015). [http://www.novaator.ee/ET/kosmos/saturni_rongad_jaine_malestus_kunagistest_kuudest /#samal_teemal] 7. Suurkask, T. NASA kavatseb läkitada allveelaeva Saturni kuu peale. Forte. (23.02.2015). [http://forte.delfi.ee/news/kosmos/nasa-kavatseb-lakitada-allveelaeva-saturni-kuu-peale? id=70777583] LISAD Lisa 1. Päikesesüsteem 11 Lisa 2
annaabi.ee 
