ÄRIRUUMI ÜÜRILEPING Käesoleva äriruumi üürilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Üürileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Üürniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Üürnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel äripinnana [äriruumide asukoht] asuvad ruumid üldpinnaga [ruutmeetrite arv] m2, (edaspidi: Üüriobjekt). Üüriobjekti täpsem plaan on sätestatud Lepingu Lisana 1. 1.2 Üüriobjekti seisund fikseeritakse ning antakse Üürnikule üle üleandmisevastuv...
MÜÜGILEPING Käesoleva müügilepingu (edaspidi: Lepingu) on sõlminud [kuupäev], [asukoht] (1) [Müüja nimi], registrikoodiga [registrikood] / isikukoodiga [isikukood] (mittevajalik ära kustutada), asukohaga [aadress], mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] (edaspidi: Müüja) ja (2) [Ostja nimi], registrikoodiga [registrikood] / isikukoodiga [isikukood] (mittevajalik ära kustutada), asukohaga [aadress], mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] (edaspidi: Ostja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu sõlmimist. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 1.2. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu...
põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Käendust saab pidada levinuimaks isiklikuks tagatiseks, kuna selle sõlmimist on peetud lihtsaks ja arusaadavaks. 5 Käendajaks võib olla teovõimeline füüsiline isik või sisuliselt ükskõik milline juriidiline isik, mistõttu eristatakse käenduslepinguid, mis on sõlmitud käendaja majandus-või kutsetegevuses ja tarbijakäenduslepinguid (viimastele kehtivad rangemad nõuded). Käendus on lahutamatult seotud tagatava kohustusega. See tähendab, kui tagatav kohustus lõppeb ükskõik, millisel põhjusel (nt põhileping osutub tühiseks), siis lõppevad ka käendaja kohustused (v.a juhul, kui käendaja käendab teadlikult kehtetut või aegunud kohustust). Käendaja vastutab põhivõlgniku kohustuse täitmise eest võlausaldaja ees solidaarselt põhivõlgnikuga, mistõttu saab
(__________) aastas vastavalt laenusumma ja intresside tasumise graafikule (Lisa 1). Intressi arvestus toimub _________________________ (kuidas - kas laenusumma tagasimaksmata osalt või kokkulepitud konstantse summana arvestusperioodil jne). Intressi arvestamine algab laenusumma Laenusaaja käsutusse üleandmise päevast ja lõpeb laenusumma täielikul tagasimaksmisel Laenuandjale. Märkus: VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Samas ei tähenda see seda, et näiteks emaettevõtja poolt tütarettevõtjale antud laen peab olema tingimata intressiga. Oluline on siinkohal poolte kokkulepe nt võidakse laenulepingus kokku leppida, et emaettevõtja poolt tütarettevõtjale antud laen on intressita. Kui pooled ei ole majandus-või kutsetegevuses antud laenu intressi osas kokkulepet sõlminud (nt pole laenulepingus intressi
Seega õigus on tarbijal, ning valguseid müüvas kaupluses peaks iga lambi juures eraldi hind olema. 3. Piret ostis naabrinaiselt teleri. Teler läks katki ja naabrite vahel tüli majas. Otsustati pöörduda tarbijakaitseametisse. Kas vaidlus kuulub lahendamisele tarbijakaitseseaduse alusel? Lahendus: TKS reguleerib tarbijale kauba või teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist kaupleja poolt (TKS § 1 lg 2 ). Ning kaupleja on TKS kohaselt isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust; Kui antud juhul müüs naaber lihtsal füüsilise isikuna enda kaustatud kaupa, siis ei ole tegemist majandus- või kutsetegevuses osaleva isikuga, seega antud vaidlus ei kuulu lahendamisele TKS alusel. 4. Tarbija on sõlminud torumehega kokkuleppe, et see parandab ära tema lekkiva radiaatori. Kokku lepiti ka töö hind. Arve esitati aga 5 korda suurem kokkulepitust. Kui
saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. (2) Kui töövõtulepingu esemeks on tehingu tegemine, kohaldatakse lepingule täiendavalt käesoleva seaduse §-des 620-626, § 628 lõigetes 2 ja 3, §-s 629 ja §-des 631-634 sätestatut. (3) Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. (4) Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. § 636. Asja üleandmise kohustus (1) Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale. (2) Kui valmistada tuleb asendatav asi, kohaldatakse asja üleandmise kohustusele vastavalt
Järelmaksu lepingu ja kliendilepingu sõlmimiseks on nõutav notariaalselt sõlmitud volikiri. VÕS allikad Võlaõiguse allikad on seadus ja tava (TsÜS §2 lg 1). Tava tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui pooled 1 peavad seda õiguslikult siduvaks, kuid tava ei saa muuta seadust. §25 lg 1 alusel peavad majandus- või kutsetegevuses tegutsevad isikud järgima iga tava, mille järgimises on pooled kokku leppinud ning praktikat, mis on nendevahelises suhtes tekkinud. VÕS allikad on eelkõige seadused- TsÜS, VÕS, PäS, PeS, AÕS; rahvusvaheline õigus (CISG ÜRO 1980 Viini rahvusvaheline kaubandusõiguskonventsioon) ja teiste riikide õigus (BGB, Austria ja Sveitsi tsiviilseadustikud) ning EU teisene õigus (PECL e. EU lepinguõiguse printsiibid ja UNIDROIT ning DCFR- Draft Common Frame of Reference)
osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, mh tuleks ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (620). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. a) Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes (621) b) Kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, peab ta
omandiõigus läheb müüjalt ostjale üle asja üleandmisega. Samas peab ka ostja tegema kõik endast oleneva, et omandiõigus saaks üle antud. 2. Kas liisingulepingu suhtes on tarbijakrediidilepingute kohta käivad sätted kohaldatavad? Palun põhjendage oma seisukohta! Jah, liisingulepingu suhtes on tarbijakrediidilepingute kohta käivad sätted on kohaldatavad. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 402 kohaselt võib öelda, et eluasemelaen on ka tarbijakrediidileping. Sama sätte käib ka nt auto liisingu kohta. Nii eluasemelaenu lepingu kui ka auto liisingulepingu kohta käivad sama tunnused: maksegraafiku olemasolu, euribor jne. Mõlemad sõlmitakse tarbija/ostja algatusel/soovil taotluse esitamisel. 3. Millal on müügilepingu suhtes kohaldatavad töövõtulepingu kohta käivad sätted?
Ofert ei ole õigeaegselt aktseptitud, kui aktsept ei jõua oferendini aktseptimise tähtaja jooksul. Kirjaga edastatud pakkumuse korral loetakse aktsepti andmise tähtaja alguseks kirjas märgitud tähtaeg. Seega võib oferent ise määrata, millisest kuupäevast alates algab vastamise tähtaeg. Kui seda ei ole märgitud, siis arvestatakse vastamiseks vajalikku tähtaega alates kirja postitamisest. Kinnituskiri Majandus- või kutsetegevuses tuntakse ka lepingute sõlmimist kinnituskirjaga. Kinnituskirjaks nimetatakse pärast suulise kokkuleppe saavutamist teisele poolele saadetud tahteavaldust, milles kinnitatakse lepingu sisu ja oma tahet olla kinnituskirjas näidatud tingimustel lepinguliselt seotud. Lepingueelsed läbirääkimised Lepingueelsetest läbirääkimistest tekivad lepinguvälised suhted. Kui poolsed sõlmisid aga lepingu, millega määrasid kindlaks oma kohustused
(käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, mh tuleks ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (620). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. a. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes (621) b
esimesele rahalise väärtuse. Vahetusleping leping, mille kohaselt tehingupartnerid vahetavad omavahel kaht tulevast rahavoogu. Faktooringuleping selle lepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient ) loovutama teisele isikule ( faktoor ) rahalise nõude kolmanda isiku ( faktooringuvõlgnik ) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või ostuab teenise, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Kinkeleping leping, milölega üks isik (kinkija) kohustab tastuta rikastama oma varast teist isikut (kingisaaja) *Kasutuslepingud Üürileping
või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele kohustulik. Müügileping Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Koduukseleping Koduukseleping on vallasasja üleandmise või teenuse osutamise leping, mille puhul majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik (pakkuja) teeb tarbijale pakkumuse või ettepaneku asuda läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks. Tarbija võib koduukselepingust taganeda 14 päeva jooksul. Tasaarvestus Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus
Kui lepingus ei ole otse väljendatud, kas lepingupool on kohustatud teatud tulemuse saavutama või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku, tuleb selle väljaselgitamisel arvestada eelkõige: 1) lepingu olemust ja eesmärki; 2) lepingus kohustuse väljendamise viisi; 3) lepingutingimusi; 4) loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust; 5) kohustuse täitmise sõltuvust teise lepingupoole käitumisest. (VÕS § 24). Lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud
maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsundisaaja hoolsus käsundi täitmisel · Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. · Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Käsundiandja juhised · Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.
muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks. Töövõtuleping Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Asja üleandmise kohustus (1) Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale.
sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks. Töövõtuleping Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Asja üleandmise kohustus (1) Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale. (2) Kui valmistada tuleb asendatav asi, kohaldatakse asja üleandmise kohustusele vastavalt
FRANTSIISILEPING § 375. Frantsiisilepingu mõiste Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Frantsiisileping on eelduslikult tasuline leping ja praktikas reeglina kestvusleping. Frantsiisilepingut reguleerivaid sätteid kohaldatakse: a) frantsiisiandja ja võtja vahel sõlmitud lepingutele ja b) frantsiisisuhetele, milles osalevad frantsiisiandja, põhifrantsiisivõtja ja allfrantsiisivõtja. Lepingu ese. Frantsiis
Näiteks müügilepingu esemeks olla autoriõigused. Õiguste müügi korral peab müüja võimaldama ostjale õigus(t)ega seotud valdusõiguse ja kasutusõiguse ülemineku. See tähendab, et müüja peab tegema kõik võimaliku, et ostetud õigusega seotud valdus läheks ostjale üle, näiteks peab müüja vormistama vajalikud dokumendid, mis tõestavad õiguste üleminekut müüjalt ostjale. Müüjaks ja ostjaks võivad olla nii füüsilised isikud ehk tarbijad kui ka majandus ja kutsetegevuses osalevad isikud. Kui müügilepingu sõlmivad omavahel majandus- ja kutsetegevuses osalev isik (müüja) ja tarbija (ostja) on tegemist tarbijalemüügilepinguga. Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Kui müügileping sõlmitakse kahe füüsilise isiku või kahe majandus- ja kutsetegevuses osaleva isiku
millega käsundisaaja peab andma käsundiandjale kogu summa, mis ta on saanud. § 620. Käsundisaaja hoolsus käsundi täitmisel (1) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. (2) Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. 4.Arvan et võib küll keelduda, kui asi ei vasta kokkulepitud tingimustele ja ostja ei hakka müüdud asja kasutama. Näiteks kui korteris on tehtud remonti, siis ei saa ostja seda mitte vastuvõtta ja väita et ta ei hakka seda kasutama. Aga kui tellimustööna ostetakse näiteks laud, ja see on tehtud teisest materjalist ja teist värvi kui kokkulepitud, võib ostja keelduda
Mittevaraline kahju kuuulub hüvitamisele :kehavigastuste või tervisekahjustuse tekitamisel, isiku surma põhijustamisel või üliraskete kehavigastuste tekitamine, vabaduse võtmine, muudel juhtudel seaduses sätestatud Kõrvalkohustuste tulenemine:käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest, leppetrahvi kokkuleppimisest Käendus-käendaja kohustub kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest Garantii-oma majandus-või kutsetegevuses tegutseva isiku lepinguga võetud kohustust võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse Käsiraha, üks lepingupool annab teisele lepingusõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma Leppetrahv-lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud pooolele lepingus määratud rahasumma Võlasuhte lõppemine:kohane täitmine, tasaarvestus,kokkulangemine,võlasuhte lõpetamine
millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele kohustulik. Tüüptingimus Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud. Koduukseleping Koduukseleping on vallasasja üleandmise või teenuse osutamise leping, mille puhul majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik (pakkuja) teeb tarbijale pakkumuse või ettepaneku asuda läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks. Tarbija võib koduukselepingust taganeda 14 päeva jooksul. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda;
2.1.1. Müügileping Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1). Müügi eriliigiks on tarbijalemüük. Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus-või kutsetegevuses, müüb asja tarbijale. Müügitehing eeldab asja üleandmist ostjale, kuid see üleandmine võib lepingus olla sätestatud erinevalt. Juhul kui müüja on kohustatud asja ise ostjani toimetama, loetakse asi üleantuks selle andmisega ostja valdusse. Asja üleandmise kohas ja üleandmise ajal peab müüja ostjale üle andma ka asja vastuvõtmiseks, valdamiseks ja kasutamiseks vajalikud dokumendid. Asja üleandmisega läheb ostjale üle ka asja juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko
KONKURENTSISEADUS (1. PEATÜKK) · Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. · Kaubaturg on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate (edaspidi asendatavate) kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. RAAMATUPIDAMISE SEADUS (1. PEATÜKK)
kaubanduspiirkondades. · Supermarket ehk kaubahall on jaekaubandusettevõte, kus müügipinda on kuni 2500 m² ning kus toidu- ja esmatarbekaupade osatähtsus moodustab kaks kolmandikku.Supermarketid asuvad enamasti suurtes elamurajoonides. · Tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. · kaupleja isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust · kaup kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus; · teenus kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav hüve, mis ei ole kaup; · tootja toote ohutuse seaduses määratletud isik · Müügihind on kaubaühiku või kaubakoguse eest tarbija tasutav lõpphind. · Ühikuhind on kauba ühe kilogrammi, ühe liitri, ühe meetri, ühe ruutmeetri
VÕS § 144 lg 2 kohaselt peab tarbijakäendusleping olema kirjalikus vormis. Ka seda ei ole rikutud ning seega on Mati ja võlausaldaja vahel tarbijakäendusleping olemas ning kehtib. 2. Rikkumine 2.1. Kohustuse sisu – VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenusaaja maksma laenuandjale sama rahasumma tagasi, mis talle laenati. Vastutab ka, siis kui leping on üle öeldud VÕS § 145 lg 2. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenu pealt maksta intressi. Nendest kahest normist tulenevalt on põhivõlgniku kohustus tasuda võlausaldajale tagasi laenusumma ning sellelt laenult ka intressimakseid. Laenulepingu p-st 3.3. tuleneb kohustus maksta intresse 1 kord kalendrikuus iga kuu 10. Kuupäevaks. 2.2. Rikkumine – VÕS § 100 kohaselt on tegemist kohustuse rikkumisega, mis 2 seisneb kohustuse täitmisega viivitamises. Kaasuse asjaoludest tuleneb, et
seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Tarbija ja kaupleja vaheliste vaidluste lahendamine ei ole haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse tähenduses. Mõisted · tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega; · kaupleja isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust; · kaup kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus; · teenus kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav hüve, mis ei ole kaup; · tootja toote ohutuse seaduses määratletud isik; · universaalteenus üldistes huvides osutatav ja riigi või teatud piirkonna valdava
rahuldamist põhjendama. (8) Kui kaupleja käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul ei ole täitnud oma lubadust kaebus lahendada, loetakse, et kaupleja on keeldunud kaebuse lahendamisest. 7. Millised õigused on tarbijakaitse järelvalve teostajal? (1) Oma ülesannete täitmiseks on järelevalve teostajal õigus: 1) kontrollida tarbijale pakutavate kaupade ja teenuste nõuetekohasust, sooritades vajaduse korral kontrolloste; 2) takistamatult siseneda kaupleja majandus- või kutsetegevuses kasutatavatesse ruumidesse ning avada kaupu vedavaid veovahendeid kaupleja või tema esindaja või politseiametniku juuresolekul; 3) nõuda kauplejalt või tootjalt asjakohaseid dokumente, materjale ja seletusi ning muud asjakohast teavet; 4) peatada tarbijale ohtliku kauba või teenuse pakkumine ja müük, kasutades vajaduse korral pitseerimist või plommimist; 5) teha kauplejale suulisi hoiatusi ja juhtida tema tähelepanu tarbijakaitsealaste nõuete täitmata jätmisele;
või muu teenuse osutamises. (3) Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. (4) Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. § 209. Asja üleandmise kohustus (1) Kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. Kui lepingu esemeks on liigitunnustega asjad, ei loeta neid ostja käsutusse andmiseks valmispanduks enne, kuni neid ei ole lepingu järgi üleandmiseks tähistusega, veodokumentidega või muul viisil selgelt eristatud.
muid asjaolusid. Koostas: A. Juurikas 2010-2011 3 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 4 Sageli hinnangulised asjaolud: TAVAD JA PRAKTIKA mõistlik aeg mõistlik hüvitis VÕS §25 lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingus kohustatud jms järgmina iga tava, milles nad on kokku leppinud, ja Abstraktne lähenemine on vajalik konkreetse praktikat, mis on nendevahelistes suhetes olukorra hindamisel. tekkinud. Mõistlik käitumine on alati heas usus käitumine, kuid heas usu käitumine ei pea alati olema mõistlik
pooltest sõltumatud asjaolud, milleks loetakse näiteks töötajale kriminaalkaristuse määramist, töölepingu sõlmimist ebaseaduslikult, töötaja surma, jne. Töövõtulepingu mõiste Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Maaklerilepingu mõiste Maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu).
Volitus 342. Mis on esindus? õigus kellegi teise nimel tegutseda. Seaduslik või tehinguline esindus 343. Mis on volitus? Tehinguline esindusõigus.Võib olla ka suuline ja kaudse tahteavaldusega antud. 344. Mis on esinduse ja volituse erinevus? Esindus võib olla ka seadusjärgne, ilma volituseta. volitus on tehinguline tahteavaldus 345. Mis on volikiri? Kirjalik volitus 346. Tehingu tegemise esindatava nimel? ESINDUSÕIGUS TULENEB TEOGA: Kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. EHK KUI majanduskutsetegevuses tegutsev isik(kauplus) kui seal on töötaja, see tehing puudutab majandustegevust, siis eeldatakse esindusõigust. Töötaja esindusõigust eeldatakse. 347. Volituse andmine? TALUMINE:
tekitatud kahju hüvitamist. (Laus & Partnerid 2012). 7 4. KÄENDUS Käendust saab pidada levinuimaks isiklikuks tagatiseks, kuna selle sõlmimist on peetud lihtsaks ja arusaadavaks. Käendajaks võib olla teovõimeline füüsiline isik või sisuliselt ükskõik milline juriidiline isik, mistõttu eristatakse käenduslepinguid, mis on sõlmitud käendaja majandus-või kutsetegevuses ja tarbijakäenduslepinguid (viimastele kehtivad rangemad nõuded). Käendus on tagatis, millega käendaja tagab võlgniku kohustuse täitmist kogu oma varaga astudes võlasuhtes justkui võlgniku kõrvale. Ehk kui võlgnik enam oma võlgnevusi ei tasu, siis peab käendaja need täitma täies ulatuses võlgniku eest. Käendaja vastutab laenu tagastamise eest täies ulatuses. See tähendab, et lisaks näiteks tagasi
Kinkija ei pea kinke üleandmisega viivitamise korral maksma viivist ega välja andma kingitud esemest saadud kasu. 8. Faktooringuleping Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Nõude loovutamisest teatamine Faktooringu klient on kohustatud teatama faktooringuvõlgnikule nõude loovutamisest. Lepingu rikkumine
15. Litsentsilepingu mõiste ja sisu Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). 16. Frantsiisilepingu mõiste ja sisu Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. 17. TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD Käsundusleping Komisjonileping Tervishoiuteenuse osutamise leping Töövõtuleping Pakettreisileping Hoiuleping Kaubaveoleping 18. Käsunduslepingu mõiste Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele
Lepingu sõlmimisel tuleb arvestada, et oferent on isik, kes määrab lepingu sõlmimise korra, tahteavalduse tegemise vormi, aja ja sisu. Tuleb eeldada, et igasugune tegevus, mis ei lange kokku oferdi tahtega, välistab ka lepingu sõlmituks lugemise. AKTSEPT nõustumus ehk aktsept on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Aktseptitakse reeglina otsese tahteavaldusega kas suuliselt või kirjalikult. Majandus või kutsetegevuses võidakse lepingu sõlmimise ettepaneku vastuvõtmiseks teha ka vastav tegu. Vaikimine või tegevusetus loetakse aktseptiks vaid siis kui see tuleneb seadusest või poolte kokkuleppest, samuti poolte vahelisest praktikast või nende tegevus ja kutsealal kehtivatest tavadest. Selleks, et leping sõlmituks lugeda peab aktsept oma sisult vastama oferdile s.t aktsept ei tohi sisaldada olulisi muudatusi võrreldes oferdis näidatud tingimustega
Tarbija õigused ja kohustused ning võimalused oma õiguste kaitsmiseks. Mõisted 1)tarbija – füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega 2) kaupleja – isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust 3) kaup – kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus 4) teenus – kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav hüve, mis ei ole kaup 5) tootja – toote nõuetele vastavuse seaduses määratletud isik 6) universaalteenus – üldistes huvides osutatav ja riigi või teatud piirkonna valdava
Komisjonileping Märkus: Käesolev näidis on koostatud lähtudes lepingupooltest, kes tegutsevad oma majandus- või kutsetegevuses ning on tootja ja müüja. Käesolev leping on sõlmitud Tallinnas," _____"_________________ 200_.a. ___________________ (juriidilise isiku ärinimi), asukohaga __________________, registrikoodiga _________________, mida esindab juhatuse liige _________________________________ või volikirja alusel ____________________ (edaspidi nimetatud Komitent) ühelt poolt ja ___________________ (juriidilise isiku ärinimi), asukohaga
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu ei piira ega välista kolmandate isikute heauskselt omandatud õigusi. [RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003] Viimane loeng : 5. osa VASTUTUS TEISE ISIKU EEST § 132. Teise isiku eest vastutamine (1) Isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. (2) Isik vastutab samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. § 133. Teise isiku teadmise omistamine (1) Kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, siis loetakse, et
põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Seaduse tõlgendamisel – hea usu põhimõte. Sätestatakse lepingu osapooled kes peavad käituma heausu põhimõttelt. nt ehitades korstend, siis et valmis õigeks ajaks jne. Kõik hea usus põhimõte. Mõistlikult peavad osapooled käituma. Mõistlik on see mida inimesed sarnases olukorras mõistlikuks peavad. Tavad ja praktikad 1) Lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. (2) Kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja
KONKURENTSISEADUS: ETTEVÕTJA käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. VAILTSEV MÕJU on võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses: · oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid
VÕS § 272 lg 1 tulenev eluruumi mõiste määratlus ei ole ammenda, seega eluruumina võime käsitleda alati kohta, mis on mõeldud alaliseks elamiseks, arvestades keskmist elukvaliteedi standardit. Samas ei tohi eluruumi mõiste määratlemisel rõhku panna alalise elamise mõistee, sest eluruumina võib käsitleda ka näiteks suvilat, kus on võimalik elada üksnes teatud aastaaegadel. Äriruumiks VÕS § 272 kohaselt on aga majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum. Tuleb tunnistada, et tegemist on äärmiselt laia määratlusega, kui arvestada, et ka eluruum võib olla majandus- ja kutsetegevuseks kasutatav koht. Seega peaksid isikud enne lepingu sõlmimist kindlaks tegema, kas kasutusse antavaks ruumiks on elu -või äriruum. VÕS § 272 lg 4 on välja toodud erandid, millal elu- ja äriruumide kohta käivaid sätteid ei kohaldata. Elu- ja äriruumide kohta käivaid sätteid ei kohaldata järgmistel juhtudel:
4. Õigussuhte sisu : Topauto pidi andma auto ja saama raha Kadri- saama auto ja andma raha Topauto andis auto ja ei saanud raha Kadri sai auto, ei andnud raha Auto on üle antud, leping tehtud, Kadri on omanik. Viimane loeng : 5. osa VASTUTUS TEISE ISIKU EEST § 132. Teise isiku eest vastutamine (1) Isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. (2) Isik vastutab samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. § 133. Teise isiku teadmise omistamine (1) Kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, siis loetakse, et
on põhjust rääkida tarbijaõigusest kui eriregulatsioonist. EL õiguses on enamikes tarbijaõiguslikes direktiivides defineeritud tarbija isikuna, kes tegutseb kaupade või teenuste hankimisel väljaspool majandus- või kutsetegevust. Kehtiva TKS § 2 p 1 kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Pakkumiseks tarbijakaitseseaduse tähenduses on majandus- või kutsetegevuses tegutseva kaupleja poolt tarbijale lepingu sõlmimiseks oferdi tegemine. Siduva oferdina käsitlemiseks peab pakkumine olema piisavalt määratletud ja väljendama kaupleja tahet olla ettepanekuga nõustumise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Tarbija mõistega on hõlmatud ka füüsiline isik, kes omandab või kasutab tarbimishüve. Omandamine võib toimuda müügi, vahetuse või kinkelepingu alusel.
7 Kauplemisvõtted Kauplemisvõte käesoleva seaduse tähenduses on kaupleja tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam, ja turustamine, mis on otseselt seotud kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi või tarnimisega tarbijale. Ebaaus kauplemisvõte: Kauplemisvõte on ebaaus, kui see on vastuolus kaupleja majandus- või kutsetegevuses järgitava hoolsuse nõuetega ja seoses mingi kauba või teenusega moonutab ning tõenäoliselt moonutab oluliselt keskmise tarbija majanduskäitumist, kelleni see kaup või teenus jõuab või kellele see on suunatud. Eksitav kauplemisvõte on nii eksitav tegevus kui ka tegevusetus. Kauplemisvõtet peetakse eksitavaks, kui sellega esitatud teave on ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviis.
Kostja on jätnud summad tasumata, mistõttu on ta rikkunud raha maksmise kohustust VÕS § 108 lg 1 mõttes. 2.2 Kostja vastutus lepingurikkumiste eest Kostja vastutab lepingurikkumise eest, sest rikkumist ei põhjustanud hageja enda tegevus ning rikkumine ei ole ka vabandatav. Kostja on jätnud tähtaegselt tasumata summad, mille laenas talle hageja kahe laenulepingu alusel. 2.3 Intress Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb muu laenulepingu, kui selle, mis on sõlmitud majandus- või kutsetegevuses, korral maksta intressi juhul, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul oli hagejal ja kostjal mõlemas laenulepingus olemas kokkulepe intresside tasumise suhtes, mistõttu on hagejal õigus kostjalt nõuda intresside tasumist. 2.4 Viivis Kostja on rikkunud laenulepinguid, ega maksnud laenatud raha hagejale tagasi kokkulepitud tähtajaks, mis tähendab, et kostja on raha maksmisega sattunud viivitusse. Seetõttu on VÕS §
muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Intress - tasu raha kasutamise eest. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi. Veel kasulike termineid:
ESINDAMINE Esindusõigus on õigus tegutseda kellegi nimel. Jaguneb kaheks: Seadusjärgne esindusõigus-eestkostja, lapsevanem, juhatuse liige, likvideerija Tehinguline esindusõigus-volitus Esindus-õigus kellegi teise nimel tegutseda Volitus-Tehinguline esindusõigus.Võib olla ka suuline ja kaudse tahteavaldusega antud. ERINEVUS:esindus võib olla ka seadusjärgne, ilma volituseta Volikiri-kirjalik volitus ESINDUSÕIGUS TULENEB TEOGA: *Kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. EHK KUI majanduskutsetegevuses tegutsev isik(kauplus) kui seal on töötaja, see tehing puudutab majandustegevust, sisi eeldatakse esindusõigust. Töötaja esindusõigust eeldatakse. TALUMINE:
FRANTSIISILEPING § 375. Frantsiisilepingu mõiste Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Frantsiisileping on eelduslikult tasuline leping ja praktikas reeglina kestvusleping. Frantsiisilepingut reguleerivaid sätteid kohaldatakse: a) frantsiisiandja ja võtja vahel sõlmitud lepingutele ja b) frantsiisisuhetele, milles osalevad frantsiisiandja, põhifrantsiisivõtja ja allfrantsiisivõtja. Lepingu ese. Frantsiis
vajalikuks kehtestada selleks,et tagada tarbijatele tõhus kaitse,eelkõige arvestades vaieldamatut ohtu,et tarbija ei ole teadlik oma õigustest või et tal on keeruline neid teostada. Juhu kui pooled vaidlevad tüüptingimuste sisu üle,peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis,kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tüüptingimuste kasutamist tuleb kontrollida iga tarbija ning majandus-ja kutsetegevuses oleva isiku vahel sõlmitud lepingust takkinud vaidluse lahedamisel. 20.Poolte põhikohustused tarbijamüügi korral Asja üleandmine tarbijale Asi tuleb üle anda tarbijale lepingus kokkulepitud kohas. Üleandmisele kohaldatakse VÕS § 209 sätteid. Kui müüja on tarbijalemüügi puhul jätnud asja tarbijale õigeaegselt üle andmata, loetakse seda oluliseks lepingurikkumiseks, mille puhul on tarbijal õigus muude õiguskaitsevahendite kõrval ka lepingust taganeda
annaabi.ee 
