Lasnamäe Üldgümnaasium Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus Uurimistöö Autor: Kaspar Erik Lind 11. klass Juhendaja: Kristel Suurorg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 ENERGIAJOOGID 4 1
Jõgeva Gümnaasium Aile Tomson 11. A Energiajoogid Jõgeva Gümnaasiumis Uurimistöö Juhendaja Estri Vaht Jõgeva 2012 Sisukord 1.1. Energiajookide ajalugu.....................................................................................................4 Sissejuhatus Energiajookide tarbimine on muutunud üha populaarsemaks ja seda just koolinoorte seas. Mõned peavad energiajooke sama süütuks kui limonaadi, teised võrdsustavad neid aga narkootikumidega, kuid põhjalikke uuringuid energiajookide mõjust on vähe. Energiajoogid bi tavaliseks janu kustutamiseks, sest neid eristab teistest jookidest suur kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni ja muude toimainete sisaldus. Seega tuleks nende tarbimisega olla ettevaatlik. Antud uurimistöö keskendub Jõgeva Gümnaasiumi 15-19- aastaste noorte energiajookide pruukimisele
Kohe kui tekib väike väsimustunne, minnakse poodi ja haaratakse energiajook, sest arvatakse, et jook annab energiat juurde. Inimesed ei ole teadlikud, mis nendes jookides tegelikult peitub ja ei teata toimeainete tegelikku mõju, seda eriti kooliealiste seas. Oma töös uurisin suhtumist energiajookidesse neljateist- kuni üheksateistaastaste Tallinna koolinoorte hulgas ja nende tarvitamist. Eesmärgiks oli ka teada saada kas ja miks noored energiajooke kasutavad ja kuidas neid kasutavad. Selleks püstitati tööhüpotees: neljateist kuni üheksateist aastased Tallinna noored ei ole piisavalt teadlikud energiajookide mõjust ja tarbivad neid liiga palju. Uurimistöö koosneb kolmest osast. Esimeses peatükis seletatakse lahti energiajookide olemus. Teises peatükis antakse ülevaade energiajookide mõjudest ja koostistoimest alkoholiga. Kolmandas, empiirilises, osas antakse ülevaade uuringu materjalist ja
.........................................................................4 1.2 Tauriin...............................................................................................................................4 1.3 Guaraana.......................................................................................................................... 4 1.4 Glükuronolaktoon............................................................................................................. 5 1.5 Energiajookide mõju inimesele.........................................................................................5 1.6 Noorte energiajookide tarbimine......................................................................................5 1.7 Müük ja kättesaadavus......................................................................................................5 1.8 Lisaenergia kättesaadavus................................................................................................6 2
KEILA KOOL 10B klass Olari Tõnison ja Mikk Kelement Energiajoogid Uurimistöö Juhendaja: õp. Heli Israel Keila 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1 ENERGIJOOGID JA NENDE KOOSTIS....................................................................... 4 1.1 Kofeiin..................................................................................
Nõo Reaalgümnaasium Statistiline uurimistöö Nõo reaalgümnaasiumi õpilaste tervislikud harjumused. Autor: Karl Kuus Juhendajad: Sirje Sild Kaja Kasak 2012 Mõisted Mediaan Me arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ühepalju. Mood Mo tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus. Minimaalne element Xmin - tunnuste väärtuste hulgas vähim. Maksimaalne element Xmax - tunnuste väärtuste hulgas maksimaalne. Variatsioonirida järjestatud kasvavate või kahanevate väärtuste jada. Variatsioonikordaja - on hajuvusmõõt, mis seisneb kogumi standardhälbe ja keskväärtuse suhtes. Variatsioonirea ulatus u maksimaalse ja minimaalse elemendi vahe. Sagedustabel näitab, mitmel korral saab antud tunnus antud väärtuse. Korrelatsioon kasutatakse stati
Tallinna Nõmme Gümaanium Uku Luhari Mille järgi valivad inimesed energiajooke? Uurimistöö Juhendaja: Andero Vaarik Tallinn 2015 Sisukord Sisukord........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................3 Kirjanduse ülevaade.........................................................
Ülenurme Gümnaasiumi 8. ja 12. klassi õpilaste seas, esindades erinevaid vanusegruppe, et täpsemalt teada saada nende õpilaste alkoholi tarbimise harjumustest. Uurimistöö eesmärk on kirjeldada Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte alkoholi tarbimist. Eesmärgist tulenevad järgmised uurimisülesanded: 1. Kirjeldada, kui palju õpilasi tarbib 12-ndas ja 8-ndas klassis alkoholi. 2. Kirjeldada, mitu korda kuus õpilased alkoholiga kokku puutuvad. Avaldame tänu oma uurimustöö juhendajale Marina Kamenskajale, kes oli suureks abiks töö valmimisel. Samuti avaldame täna kõikidele uurimustöös osalenud Ülenurme Gümnaasiumi 8. ja 12. klassi õpilastele, kelle kaasabil antud uurimustöö valmis. a.i.1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE 12 1.1. Alkoholi olemus
Aleksander Andrejev AT112 SISSEJUHATUS Selles iseseisvas töös tahaksin teha kindlaks energia jookide kasu inimesele ja ka kahju , mida see toob oma mõjuga. Energia joogid tegelikult ei anna inimesele energiat (kkal) vaid annavaad lihtsalt inimese organismile võime tunnet andes Kofeiini,Tauriini,glükoosi, B-vitamiine, Guarana ja glükoronolaktoni . Aleksander Andrejev AT112 1 ENERGIAJOOKIDE OLEMUS Energiajookideks nimetatakse jooke, mis sisaldavad süsivesikuid ,vitamiine, mineraalaineid ja lisaks nendele muid toimeaineid mis ergutavad keha. Nendeks toimeaineteks on tauriin, glükoronolaktoon, kofeiin, erinevad taimeekstraktid ning muud ained. Kaubanduses müüdavad energiajoogid on kõik sama ülesehitusega, veidi erineva maitse ja koostisega (vitamiinide ning ergutite hulk 100ml kohta). Müüdid
mistõttu hilistub abistamine. Puudub mudel tööks väärkoheldud lapsega. - Eesti vaimse tervise poliitika alusdokument, 2002 Ülesanded laste puhul Varajane avastamine ja ennetamine Sõeluuringute läbiviimine Koolikeskkond ja koolis toimuv Ravi ja rehabilitatsioon Laste ja noorte narkomaania Esikohal alkohol ja tubakas. Uus trend: rahustite ja unerohtude tarvitamine koos alkoholiga. 2/3 noortest esimene narkootikum kanep, edasi amfetamiin, ecstasy ja rahustid. Uimastite nõudlust mõjutavad indikaatorid Kättesaadavus Avalik arvamus Sotsiaalne kontroll Rollimudel – imago noorterühmades Alternatiivne tegevus teismelisena – vaba aja sisustamine Teadlikkus valikute tegemisel Sotsiaalne tunnustus indiviidile Miks narkootikumid? Uudishimust – 58% Et saada kaifi – 14%
Selline teguviis mõjub organismile laastavalt. [1:64-65] 5.TOITUMIS-JA TOIDUSOOVITUSED Toitumissoovituste koostamisel on arvestatud eelkõige tänapäeval väga levinud niinimetatud eluviisihaiguste: südame-ja veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate, II tüüpi diabeedi, osteoporoosi jne riski vähendamist. 1. Vali toitu põhitoiduainete hulgast. Ära liialda küllastunud ja trans-rasvhapete, kolesterooli, suhkru, soola ja alkoholiga. 2. Kaalukontroll. Jälgi, et toiduga saadav energiahulk ei ületaks kulutusi, vajadusel suurenda kehalist koormust. 3. Kehaline koormus. Tegele regulaarselt sportimisega. 4. Järgi toidusoovitusi. Vali vastavalt soovitustele erinevatest toidugruppidest toitu, eelistades täisteratooteid, kartulit, puu-ja köögivilja, väherasvaseid piima- ja lihatooteid, kala, taimeõli. Mitmekülgne toit tagab ka vitamaiinide ja mineraalainete vajaliku hulga. 5
Aravete Keskkool NOORTE ALKOHOLI JA TUBAKATOODETE TARBIMISHARJUMUSED Uurimistöö Koostaja: Margus Mäe 11. klass Juhendaja: Mailis Tarendi Aravete 2012 SISUKORD 2 ANNOTATSIOON Töö pealkiri Noorte alkoholi ja tubakatoodete tarbimisharjumused Uurimistöös on teksti ....5.....lk tabeleid, jooniseid .......15....tk lisasid.....2....tk kasutatud allikate arv ....7.... tk Referaat Töö probleem oli noorte suitsetamine ja alkohol, selle tarbimine ja tarbimisharjumused. Eesmärk teada saada ja uurida noorte suitsetamise ja alkoholi tarbimisharjumusi. Uurimustöö koosneb kirjanduse ülevaatest ja uurimuslikust osast ehk koostatud küsimustikust
Kuressaare Gümnaasium ARVUTI KASUTAMINE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Koostaja: Risto Paiste Klass: 10A Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti.................................................................................................................................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1.2 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 1.2.1 Pihuarvuti........................................................................
Tallinna 32. Keskkool Marie Turmann 11.a klass CURLINGU TEADLIKKUS TALLINNA 32.KESKKOOLI ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Siiri Mets Tallinn 2012 Olen uurimistöö koostanud iseseisvalt. Kõik selle kirjutamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjanduslikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. /allkiri/ Marie Turmann Töö vastab Tallinna 32. Keskkooli uurimistöödele esitatud nõuetele ja selle võib esitada retsensendile. /allkiri/ Siiri Mets SISSEJUHATUS Curling on Eestis vähelevinud spordiala, kuna see on Eesti spordimaastikul noor ning värske. Esimest korda mängiti seda Eestis 2001.aastal ning esimesed meistrivõistlused toimusid siin alles 2004.aastal, mis on kõigest 8 aastat tagasi. Curlingu mängijate arv vähehaaval kasvab, kuid olümpiaala
klaas punast veini päevas tagab parema tervise ja pikema eluea.(Vessik 2006.) Teema on samuti tänapäeval noorte seas aktuaalne ja alkoholi tarbimine koolinoorte seas kasvab üha enam ja muutub ühiskonnas järjest populaarsemaks. Järjest rohkem räägitakse noorte alkoholi tarbimise tõusust ning seetõttu on uurimistöö autoreid pikemat aega vaevanud küsimus, kas ja millisel määral tarbitakse alkoholi Ülenurme Gümnaasiumi õpilaste hulgas. Kuna uurijad on ise samuti koolinoored ja on alkoholiga kokku puutunud koolis käimise ajal, siis seetõttu on valitud uurimistöö teemaks alkoholi tarbimine Ülenurme Gümnaasiumi 15.-16. aastaste ja 18-19 aastaste õpilaste seas. Andmeid koguti küsimustiku abil, valimisse kaasati kõik 12-ndate ja 9-ndate klasside õpilased. Loomulikult oli küsitletavatel õigus loobuda uurimistöös osalemisest, aga keegi seda võimalust ei kasutanud ja uurimistöös osalesid kõik eelpool mainitud klassides õppivad õpilased.
http://escu.ee/content/haridusplatvorm (08.04.2015) 32 Lisa1 Küsimustik: Õpimotivatsioon ja õpikeskkond Hea vastaja! Mina olen Võhma Gümnaasiumi 8. klassi õpilane Kaile Eiert. Teen loovtööd teemal "Õpimotivatsioon ja õpikeskkond". Selleks viin läbi küsitluse Võhma Gümnaasiumi ja Haljala Gümnaasiumi 8. 9. klassi õpilaste hulgas. Ankeet on anonüümne ning vastuseid kasutatakse ainult käesoleva loovtöö raames. Aitäh! * Kohustuslik 1.Milline on hea õpetaja? * 2.Kas teie koolis on head õpetajad? * o Jah o Ei o Muu: 3.Mida arvate teie õpetajate ning kooli personali arengust ja profesionaalsusest tänapäeva inimeste suhtlusviisidest ja tehnikast arusaamisest? * 1 2 3 4 5 Väga halb Väga hea 4.Kas teie koolis on direktor heaks eeskujuks õpilastele
VALGA GÜMNAASIUM 12.b klass KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE POPULAARSUS 11.KLASSIDES Uurimistöö Juhendaja õpetaja Valga 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatute lugemine on noorte seas kaotanud osa oma ligitõmbamisvõimest. Palju rohkem pühendatakse aega filmide vaatamisele ning sõpradega väljas käimisele. Vaadates tänapäeva noori, tekib arvamus, et lugemishuvi kaob peagi täielikult. Tihti on selline tunne, et kohustuslik kirjandus on ainuke, mis ajendab õpilasi raamatut kätte võtma. Sellistest mõtetest on ajendatud ka käesolev uurimustöö. Töö eesmärgiks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11. klassides. Töö esimeses osas uurisime, mida tähendab kohustuslik kirjanduse olemus ning kuidas seda määratakse. Teises osas uurisime, kuivõrd on muutunud kohustuslik kirjandus 11.klassis, võrreldes 2002.aastaga, mil me kooli alustasim
Lisa 1.1. Riskihindamisjuhend Eestikeelne versioon 1 RISKIHINDAMISJUHEND SISUKORD: Lehekülg: I OSA: ÜLDINFO o Mis on ohutegur? Mis on risk? 2 o Miks peaks riski hindama? 2 o Kuidas riski hinnata? 2 o Kuidas käesolevat juhendit kasutada? 3 II OSA: RISKIHINDAMINE ÜLDINE o 1. aste: Missugust teavet tuleks koguda? 4 Kuidas sedalaadi teavet koguda? 4 o 2. aste: Kuidas tuvastada ohutegureid? 5 KONTROLL-LOEND ÜLDINE 6 o
Lisa 1.1. Riskihindamisjuhend Eestikeelne versioon 1 RISKIHINDAMISJUHEND SISUKORD: Lehekülg: I OSA: ÜLDINFO o Mis on ohutegur? Mis on risk? 2 o Miks peaks riski hindama? 2 o Kuidas riski hinnata? 2 o Kuidas käesolevat juhendit kasutada? 3 II OSA: RISKIHINDAMINE ÜLDINE o 1. aste: Missugust teavet tuleks koguda? 4 Kuidas sedalaadi teavet koguda? 4 o 2. aste: Kuidas tuvastada ohutegureid? 5 KONTROLL-LOEND ÜLDINE 6 o
SISUKORD SISSEJUHATUS Järgnev uurimistöö on kirjutatud teemal ,,Alkohol ja teismelised". Töö analüüsiv osa hõlmab noori vanuses 12-17 eluaastat ja nende vanemaid. Uurimuse käigus on noorte nimetuse all mõeldud teismelisi ehk 12-17 eluaastaseid inimesi. Teema valisin sellepärast, et see probleem on süvenenud ning mind huvitab ka noorte teadlikkus alkoholi osas mis on alkohol, selle kahjulikkus, alkoholi alased terminid, noorte esimene kokkupuude alkoholiga, kuidas ja kelle kaudu, enesetunne alkoholi tarbimisel, üldine arvamus alkoholist, alkoholi tarbimise alampiir. Alkohol on tuntud mürk kehale, mis muudab inimesed nii vaimselt kui ka füüsiliselt nõrgaks, tuimaks. Enesekontroll enda üle väheneb. Eriti suurt alkoholi tarbimise ennetamise rõhku peab panema noortele, kes alles avastavad alkoholi olemasolu ja tegema neile selgeks, mis alkohol endast tegelikult kujutab.
Tere! Mina olen 11.a klassi õpilane .............. . Soovin Teie abi oma uurimustöö ,,Noored ja alkohol" koostamisel. Palun vastake ausalt järgmistele küsimustele. Sugu: M / N Vanus: .....a. 1.Mida te peate alkoholiks? 2.Kuidas hindate alkoholi mõju tervisele? Mis haigusi alkohol põhjustab. Tooge vähemalt kolm näidet. 3.Kas olete tarvitanud alkoholi? Jah / Ei 4.Kui vanalt tarbisite esimest korda alkoholi? a) -12a. b) 13-14 a. c) 15- 16a. d) 17- 5.Kui tihti tarbite alkoholi ? a) nädalas korra b) kord kuus c)kaks korda kuus d) ei tarbigi e) muu variant ....................... 6.Kust te alkoholi kätte saate ? 7. Millist alkoholi te tarbite ? a) kõike b) lahja (Gin, õlu jms.) c) kange (viin, liköör jms. ) d) muu variant .......... 8.Kellega koos tarbite alkoholi? 9.Kas Teie vanemad on teadlikud, et tarvitate alkoholi? Jah / Ei 10.Kas olete politseile vahele jäänud alkoholi tarbimisega ? Jah / Ei Kui jah , siis mitu korda? a) kuni kaks
Uimastid vanglas Laura Kikas Kadri Pendin Margus Murasin Richard Braam Franz Trautmann Justiitsministeerium 2006 2 Tänuavaldused Käesoleva projekti viis ellu alljärgnev uurimisrühm: · Laura Kikas (koordinaator), Justiitsministeerium · Piret Kasemets, Justiitsministeerium · Teresa Skaperina, MTÜ Convictus Eesti · Latsin Alijev, MTÜ Convictus Eesti · Kadri Pendin, Sisekaitseakadeemia · Margus Murasin, Sisekaitseakadeemia Uurimisrühma tööle aitasid kaasa alljärgnevad juhtrühma liikmed: · Cees Boeij, mestiprojekti välisnõustaja, Justiitsministeerium, Holland. · Richard Braam, konsultant, CVO, Utrecht, Holland · Franz Trautmann, konsultant, Trimbos-institute, Utrecht, Holland · Ene Katkosilt, uimastispetsialist, Justiitsministeerium, Eesti · Julia Vinckler, MTÜ Convictus Eesti, Eesti · Gert Grünberg, Tallinna Vangla, Eesti Lisaks täname kõiki projektile kaa
Ärisuhtlus ja läbirääkimised Konspekt Ärisuhtlus on sõnumite vahetamine toetamaks kaupade ja teenuste ostmist, müümist ning üldiselt äri toimimist. Verbaalne- ja mitteverbaalne ärisuhtlemine toimub kahel tasandil: x 90% teadvustamata e mitteverbaalne 55% liigutused, 38% hääletoon x 10% teadvustatud sõnad 7-10% Ärisuhtlemise protsess koosneb: x informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine x suhtluspartneri tajumine x suhtluspartneri mõjutamine Infotöötlus käib läbi 4 kanali: x väärtused x hoiakud x tunded x faktid Ärisuhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimel: · kuulamisvilumused, mis võimaldavad taibata, mida teine inimene tegelikult öelda tahab; · kehtestamise vilumused, mis võimaldavad oma vajadusi ra
18. Need omadused ja teadmised ikka kujunevad õpitu ja kogemuste käigus. 20.Ei, kuna erinev rahvus ja erinevad usulised tõekspidamised ning erinev keel, seega ühesuguselt ei saa reklaam olla, kuna osad võivad pahaseks saada, kuna väga erinevad taustad ja tõekspidamised on eri rahvustest inimestel, sellega tuleks arvestada. 21.otseselt mitte, kuna see kaob kuidagi tahaplaanile ja inimesed ei teadvustada seda lauset reklaamist eriti sama alkoholiga. 22.Kindlasti, kuid siiski need, kes soovivad neid tarbida need tarbivad ikka neid asju edasi. 9.1.3. Kordamisküsimused 1. Kas võib esineda olukordi, kus on otstarbekas kehtestada hind kuludest madalamal tasemel? Kas see on a) seaduslik? b) eetiline? 2. Hinnaalandusi võib teha otseselt või kaudselt (kupongid, ostule lisanduvad preemiad jne). Millistest kaalutlustest lähtuvalt võib olla otstarbekas kaudse hinnaalanduse kasutamine? 3
TEINE ÜLESANNE TEKSTIREDAKTORI KASUTAMISE KOHTA Teise ülesande tegemisel kasutage Microsoft Word´i. Ülesandeks on jällegi lehest koopia tekitamine, s.t te peate sisse lööma KOGU teksti (jah , osaülesannete juhendid ka). Faili nimeks tuleb bXXXXXX (XXXXXX on teadagi mis). Töös ärge kasutage textbox´e. Ärge kasutage ka kõrvuti mitut tühikut, iseäranis ärge ajage ridu tühikutega paika! Kui teete nii, siis mis juhtub, kui muuta kirja suurust vms? Aga juhtub see, et teksti paigutus läheb läbisegi proovige ära, kui ei usu. Fail salvestage .docx või .doc formaati. 1. Loetelu. See peab olema genereeritud, s.t. g
Tarbijauuringuankeet Õppeaines"Turundus" Küsitlusankeet Koertekohvik Juhendaja:OliverParts Tallinn 2017 Firmanimi Telefon Emal Aadress Lugupeetudvastaja, Antuduuringonkoostatudeesmärgigateadasaada,kasEestisonvaja/soovi koertekohvikujärele.Samaskauurida,misonteiekoeramaiuseeelistused. Vastatesjärgnevateleküsimustele,aitatekaasakoerteelupar
Tarbijauuringu ankeet Õppeaines "Turundus" Küsitlusankeet GOSPA Üliõpilane: Alice Andressoo Õpperühm: KAOB31 Juhendaja: Oliver Parts Tallinn 2015 Lugupeetud vastaja! Aitäh, et olete leidnud aja vastamaks meie küsitlusele, mille eesmärk on uurida kas inimesed on rahul GOSPA pakutavate teenustega. Ankeet koosneb kolmest lehest ning küsimustele vastamiseks kulub umbes 3 minutit. Valikvastustega variantide puhul palun tõmmata sobivale vastusele ring ümber(mõne küsimuse puhul võib valida ka mitu varianti!). Küsitlus on anonüümne ning teie poolt edastatud andmed käsitletakse konfidentsiaalselt. Kui teile jäi mõni asi arusaamatuks ja te soovite täpsustada, siis palun helistage telefonil 666777 või saatke e-mail [email protected]. Kõigi vastajate vahel läheb loo
Häädemeeste Keskkool Uurimustöö ,,Vesipiip" Koostajad: Sandra Lillemets ja Tiiu Hanson Juhendaja: Marika Ristmäe Häädemeeste 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Vesipiibu ajalugu 3. Eksiarvamused seoses vesipiibu suitsetamisega 4. Küsitlusleht 5. Küsitluse tulemused 6. Järeldus 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praeguseks ajaks ei ole vesipiip keskmisele eestlasele enam mingi uudis. Inimesed on hakanud rohkem reisima ning muutunud ka muidu avatumateks teistest kultuuridest pärilt positiivsetele asjadele. Paljud eestimaalased on vesipiibud reisilt mõnda araabiamaasse kaasa toonud ja ka erinevatel üritustel on võimalik neid proovida olnud. Vesi
4 hoopis soovitule vastupidiseid tulemusi. Spordijookides on süsivesikuid kindlaksmääratud kogus, üldjuhul kuus protsenti. Niisiis pole spordijookide kasutamine mitte niisama poosetamine. Tippsportlastel võimaldab see saavutada paremaid tulemusi, harrastajal aga muuta treeningut kergemaks ja nauditavamaks. Energiajoogid Kehaline koormus ei ole energiajoogi kasutamise näidustuseks, kuna energiajookide koostis ei taga kahte tähtsat ülesannet - organismi energiavarude ja mineraalide - taastumist koormuse mõjul. Koffeiinisisaldus võib aga omakorda häirida neerude talitlust. Kui esimene energiajook Red Bull 1987a. Austrias turule tuli, oskasid tootjad vaevalt ennustada, et energiajooki peatselt 300 miljonit tükki aastas ostma hakatakse. Energiajookide koostisse kuuluvad eeskätt närvisüsteemi talitlust mõjustavad ained - tauriin ja glükuronolaktoon (nt
Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul: kunagi ei saa päriselt kindel olla, mida tegelikult tarvitatakse; ostetud uimasti ei ole kunagi täiesti puhas, pole teada, millega seda segatud on; uimasti tegelik kangus ei ole täpselt teada, võib kogemata saada üledoosi; uimastite toimes ei saa kunagi päriselt kindel olla, ka siis kui seda on varem tarvitatud; uimastite läbisegi tarvitamine võib olla äärmiselt ohtlik, see kehtib ka juhul, kui neid tarvitatakse koos alkoholiga. Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul: nõelte, süstalde ja muu süstimisvarustuse jagamisel on suur oht nakatuda näiteks HIVsse, B ja C hepatiiti jne. süstimine kahjustab tõsiselt veene. lisaks on uimastite omamine kriminaalkorras karistatav. Olukord Eestis: · Püsiv kasv sõltuvusainete (tubakas, alkohol, narkootikumid) tarbimises laste ja noorukite seas; · Uimastite esmatarbijate vanuse pidev langus · Kõrge veenisiseselt narkootikume tarbivate isikute arv
Toitumine · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen. Enne koormust 30-60 minutit tohi kasutada kergesti imenduvaid süsivesikuid glükoos. Sed
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Kristina Mazova Kilekottide maksustamine Eestis Uurimistöö Juhendaja: Jelena Rõbakova Tallinn 2017 Deklareerin, et olen koostanud töö iseseisvalt ja olen viidanud kõikidele töö koostamisel kasutatud teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele, ning ei ole esitanud sama tööd varasemalt ainepunktide saamiseks. Töö pikkuseks on 3800 sõna sissejuhatusest kuni kokkuvõtte lõpuni. Kristina Mazova ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 155485TAAB Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja: Elena Rõbakova Töö vastab kehtivatele nõuetele ................................................... (allkiri, kuupäev) 2 SISUKORD
Suhtlemispsühholoogia konspekt „Igapäevaoskused“ Robert Bolton OSKUSED, MIS AITAVAD EHITADA SILDA INIMESTE VAHELE Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1. kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab. 2. kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaks domineerima, manipuleerima jne. 3. konfliktilahendusoskused - aitavad toime tulla konfliktiga kaasakäiva tundetulvaga – oskused, mis soodus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
