Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuritöö ja karistus iseloomustused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
raskolnikov, razumihhin, ivanovna, palavikus, iseloomus, kirve, noormees, hoolis, üleval, dunja, karistus, sale, kandis, äratada, mõttesse, varjanud, katarina, pihku, sõi, tervisehädad, söönud, nastja, suppi, tellis, niigi, tükk, relvaks, aasa, külmavereliselt, peksis, rinnus, minule, lizaveta, pikemalt, annad, olustik, korter, vaesust, hingesVaesuse nimel võidab kurjus. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid vaesusest tulenevaid probleeme: alkoholism, prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ja kuritegevus. Tegevus toimub vaeses keskonnas. Raskolnikov on äärmiselt vaene, tal puudub töö, ta ei suuda maksta üüri ning on pantinud oma ainsad väärtasjad. Ta on võlgu ka perekonna ees: ema annab oma kesisest pajukist rohkem kui poole talle, õde toob end ohvriks, otsustades vanale rikkale mehele naiseks minna. Raskolnikov otsib väljapääsu. Tema arvates on üks osa inimestest tugevad, välja valitud isikud, kes võivad vajaduse korral sooritada isegi kuritöö. Näiteks toob ta Napoleoni, keda austatakse. Teine osa inimesi on alistuvad, nõrgad ja jõuetud, kelle kohuseks on sõna kuulata ja seadustest kinni pidada. Ennast arvab Raskolnikov tugevate hulka. Ta kavatseb tappa liigkasuvõtja. Tema arvates on see heategu, sest palju vaeseid inimesi kannatab selle naise ahnuse läbi. III AEG, RUUM, MILJÖÖ
,,Kuritööö ja karistus" tegelased: Raskolnikov - endine üliõpilane Aljona Ivanova nainek, kelle Rakolnikov tappis. Nastja teenjatüdruk Lizaveta Aljona Ivanova poolõde Razumihhi üliõpilane, Raskolnikovi sõber Dunja Raskolnikovi õde Pjotr Petravits Luzin - Dunja peigmees Marmeladov Sonja Marmeladovi tütar ESIMENE OSA Noormees üüris tuba, mis oli sama väike nagu kapp. Ta oli korrus allpool elavele perenaiselle võlgu. Ta vältis teda. Ta riided olid räbaldunud. Ta elas Peterburis. Kui üks joobunu tema kübarat kommenteeris, tahtis ta selle kindlasti nokkmütsi vastu vahetada, et mitte silma paista. (Tema majaväravast oli 730 sammu) Ta läks Aljona Ivanovna juurde. Vahetas hõbeuuri raha vastu. Ta kuulas , kust naine raha võttis
,,Kuritööö ja karistus" tegelased: Raskolnikov - endine üliõpilane Aljona Ivanova nainek, kelle Rakolnikov tappis. Nastja teenjatüdruk Lizaveta Aljona Ivanova poolõde Razumihhi üliõpilane, Raskolnikovi sõber Dunja Raskolnikovi õde Pjotr Petravits Luzin - Dunja peigmees Marmeladov Sonja Marmeladovi tütar ESIMENE OSA Noormees üüris tuba, mis oli sama väike nagu kapp. Ta oli korrus allpool elavele perenaiselle võlgu. Ta vältis teda. Ta riided olid räbaldunud. Ta elas Peterburis. Kui üks joobunu tema kübarat kommenteeris, tahtis ta selle kindlasti nokkmütsi vastu vahetada, et mitte silma paista. (Tema majaväravast oli 730 sammu) Ta läks Aljona Ivanovna juurde. Vahetas hõbeuuri raha vastu. Ta kuulas , kust naine raha võttis
KOKKUVÕTE Fjodor Dostojevski “Kuritöö ja karistus” Tegelased: Rodion Romanovits Raskolnikov (hüüdnimi Rodja)- endine üliõpilane Pulherija Raskolnikov- Rodja ema Avdotja Romanovna (hüüdnimi Dunja)- õde Pjotor Petrovitš Lužin- Dunja kihlatu Svidrigailov- rikkur, armastab Dunjat Marfa Petrovna- Svidrigailovi naine Sofia- prostituut, Marmeladovi tütar Porfiri Petrovitš- uuria Lebezjatnikov- Lužini korterikaaslane Zametov- politseinik Rasumihhin- Raskolnikovi sõber Zossimov- arst Lizaveta- liigkasuvõtja õde Aljona Ivanova- liigkasuvõtja Ilja Petrovitž- uuria Katarina Ivanovna- Marmeldovi naine Semjon Marmeladov Zahharõts- endine ametnik, joodik. Teos algab juulis
halb toiut, paljakspöetud pea ja riideräbalad ümberpöördult ta tundis rõõmu töö üle: tööl kehaliselt surmani väsides oli ta kindel, et on teeninud endale mõne tunni rahulikku und. Ja mis tähendas temale toit vedel kapsasupp prussakatega! Üliõpilaspõlves ei olnud tal sageli sedagi! Välimus ja nigel elu ei alandanud teda, hoopis halb enesetunne, riivatud väärikus. Sunnitöö ei ole tema karistus, hoopis süümepiinad on. Tegelased: Rodion R. Raskolnikov juuratudeng, õnnetu, depressiivne, vaene ja võib öelda irratsionaalne, raamatu alguses ta läheb ja ostab oma viimaste kopikate eest saia ja õlut (mitte eriti tark tegu, eks?) samas ei tohi unustada, et aeg oli siis teine, ehk oligi nii õige. Razumihhin Raskolnikovi sõber ja üldse oli ta lihtsalt suurepärane inimene, seltsis kõigi inimestega, üritas aidata Raskolnikovi tema rahamuredes ja muuski. Samas ei ole päris õige tema kohta altruist öelda.
Sellest kuulduna tuleb Rodjal mote idee täide viia, selleks viib ta pandi liigkasuvõtjale, et kuriteo paika uurida. Peale seda saab baaris marmelaadoviga kokku, ja tal hakkab hale, kuna nood on nii halvas olukorras, vaesed, naine haige jne - jätab neile oma viimase raha (ema käest saadud) Tapab põhjendusega, et mõttetuid inimesi võib tappa. Mõrva on ta juba pikka aega ette valmistanud ja kõik hoolega läbi mõelnud - ootab, kuni naise õde on kodust ära läinud, seob kirve mantli alla. Kahjuks astus tuppa, kus vedeles Aljona Ivanova surnukeha tema poolõde Lizaveta ning Raskolnikov tappis ka tema ära, et vahelejäämist vältida. Oma võlausaldajat tappes ei tundnud Raskolnikov mingeid süümepiinu. Lizavetat rünnates tundis ta talle see-eest kaasa, sest Lizaveta oli täiesti süütu. Võlausaldaja poolõde vaatas teda enne surmasaamist anuva pilguga ning tal ei tulnud pähe isegi käsi kaitseks üles tõsta – ta oli liiga suures šokis. Varastab nende raha
Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Väga lühidalt: vaene mees tapab vastiku vanamuti ja tunnistab hiljem karmide süümekate pärast kõik üles. Karistuse saab kätte süümepiinade, mitte vangistuse kujul. Tegelased: * Raskolnikov - vaene tudeng,raskemeelsusele kalduv ja radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina.
Kuritöö ja Karistus Raskolnikov tapab võlausaldaja Aljona Ivanovna. (peaaegu põhjenduseta, arvatavasti õigustusega. et kasutuid inimesi võib tappa. vist raha pärast ka.) Ideed oli kuulnud kusagil kõrtsis. Mõrva valmistab hoolega ette. Kuuleb, et Lizaveta on ühel ajal ära. seob kirve kaenla alla ja lööb muti sellega maha. Sel ajal aga kui ta ehteid jne. (muide. rahapataka jätab ta kahe silma vahele) kummutist otsib, saabub Lizaveta ja Raskolnikov tapab ka tema. Kui Raskolnikov valmistub lahkuma, tulevad kaks klienti. Need lähevad alla kojamehe juurde asja klaarima - et miks vanamutt neid sisse ei lase. Raskolnikov peidab end kaks korrust allapoole ühe lahtise ukse taha ja lahkub kui teised on läinud. Peidab saagi ühte hoovi kivi alla. Läheb meeltesegaduses koju, on haigeks jäämas (nälg+vaimne pinge). Järgmisel hommikul kutsutakse politseisse (perenaine on esitanud kaebuse võla pärast)
oli kahju oma õdedest ja vennast. Ainus tegevus, millega ta suutis raha teenida, oli olla tänavaprostituut. See oli tüdruku jaoks väga suur ohverdus. Sonjal aitas vastu pidada sügav usk Jumalasse, mis andis veel lootust, et kõik hea pole maailmast kadunud. Tema lihtne usk Jumalasse oli osa tema tugevusest. Sonja karakter tuli väga hästi välja suhtumises Raskolnikovi kuritöösse. Sonja oli alguses väga suures šokis ja ei suutnud uskuda, et Raskolnikov on sooritanud kuritöö, tappes Aljona Ivanovna ja tema õe Lizaveta. Siiski andestas Sonja Raskolnikovile ning armastas teda edasi. Tüdruk uskus, et Raskolnikov on heasüdamlik ja soe inimene. Sonja käitus oma põhimõtete vastastelt, kui oli vaja aidata teisi. Kui Raskolnikov oli süü üles tunnistanud ja saadeti sunnitööle, läks Sonja temaga kaasa ja püüdis kõigiti kergendada Raskolnikovi vangipõlve, käies teda iga päev vaatamas ja püüdes aidata rahaga
Prostitutsioon (Sonja Marmeladova) Vaesus (Katerina Ivanova, Sonja perekond, Raskolnikovi perekond) Liigkasuvõtmine (Lizaveta, Aljona Ivanovna) Alkoholism (Sonja isa) Kuritööd (Raskolnikov) Haigused (Katerina Ivanovna) Raske lapsepõlv (Marmeladovi lapsed) Usuga seotud probleemid (Sonja) Haridusega seotud probleemid (Raskolnikov) 2. Jälgi romaani tegevuse ajalist kulgu. I osa kestab kolm päeva mis nendesse mahub? Raskolnikov läheb A. Ivanovna juurde pantima. Pantimine polnud tema otsene eesmärk. Ta jättis meelde, kus asuvad võtmed ja raha ning kas liigkasuvõtja õde on kodus(lk.9). Läheb kõrtsi ja kohtab seal titulaarnõunik Marmeladovit (lk.12). Marmeladov räägib oma elust ja tütrest Sonjast. Hiljem saadab ta Marmeladovi koju, Katerina Ivanovna juurde (lk.21-23). Raskolnikov saab emalt kirja (lk.26). Ta otsustab Razumihhini juurde minna. Näeb unes, kuidas tapeti hobune ja mõtleb oma mõrvaplaanide üle
Või kui isegi suutis, siis ei julgenud midagi ette võtta. Nagu ka Ophelial ei olnud kandvat rolli, nii ei olnud seda ka Gertrudisel. Mulle näis ta mõtlematu, lihtsameelse ja otsustusvõimetu naisena. Claudius tundus teda aga armastavat. Saatuslikul lahingul, tunnistas ta viimasel hetkel siiski hiljaks jäädes, et veini asemel on peekris mürk ning keelas Gertrudisel seda juua, kuid oli juba hilja. Sellest võib järeldada, et uus kuningas siiski hoolis oma naisest ja ei soovinud kindlasti mitte tema surma. Polonius ning tema lapsed näisid kuningannat vähemalt väliselt austavat, kuid usun, et seda vaid tema seisuse, mitte isiksuse tõttu. Hamleti viivitus kättemaksuga Hamlet viivitas oma kättemaksuga, kuna ta polnud alguses siiski kindel Claudiuse süüs. Teoses on kirjutatud, et ka kurjad vaimud võivad meeldiva kuju võtta. Seega pidi Hamlet kindlalt veenduma oma onu süüs, mida ta ka tegi. Ta plaanis seda
ühiskonda mõjutavad. "Kuritöö ja karistus" oli haruldane õnnestumine: Dostojevski kirjutas põneva, elava, rahvapärase romaani, kus oli nii detektiivloo elemente kui ka palju armuvalu, mis keerles aga intellektuaalse teema ümber. Küsimus oli selles, kas pärast religioossete piirangute kadumist ja jumala surma on "kõik lubatud", kas siis, kui viimsepäeva kohut ei tulegi, tohib röövida ja tappa ja elada täiesti oma suva järgi. Dostojevski kangelane, 23- aastane õigusteaduse tudeng Raskolnikov küsib endalt ka Friedrich Nietzschet vaevanud küsimuse: kas seadused kehtivad ainult "karjainimestele", ja kas erandlik üliinimene tohib, ehk isegi peab neid rikkuma. Raskolnikov targutab: "...inimesed jagatakse loodusseaduste poolt üldiselt kahte liiki: alamliik (harilikud), kes on ainult selleks, et endasuguseid sigitada, ja teiseks inimesed, kel on anne ehk talent oma ümbrusele uut sõna öelda. Teise liiki kuuluvad
kuritegevusega. Kuritegevus, üldiselt, on romaani läbivaks sotsiaalseks probleemiks. Peategelase Raskolnikovi tapmise üheks motiiviks oligi vaesus, mille all ta kannatas, ja mis viis kohutavate tagajärgedeni. 2. Raskolnikovi tõukasid kuritööle mitmed motiivid. Kõige tähtsam neist on see, et vaene tudeng pidas end teistest paremaks, priviligeeritumaks. Teoses on öeldud, et ainult haruldastel on õigus teha kuritöid ning astuda üle igasugustest seadustest. Raskolnikov lisas ka, et ''haruldane'' inimene võib seadusega vastuolla minna siis, kui tema idee teostamine on päästjaks kogu inimsoole. Siit järeldub kuritöö teine motiiv ebavõrdsus ja vaesus ühiskonnas. Liigkasuvõtja Ivanovna oli jõukas ning käitus teistega halvasti (peksis oma õde) ja Raskolnikovile tundus tema tapmine justkui teenena ühiskonnale. Kindlasti aitas kuritöö saavutamisele kaasa ka puhas juhus. Raskolnikov juhtus kuulma Lizaveta ja kaupmehe juttu,
kuritegevusega. Kuritegevus, üldiselt, on romaani läbivaks sotsiaalseks probleemiks. Peategelase Raskolnikovi tapmise üheks motiiviks oligi vaesus, mille all ta kannatas, ja mis viis kohutavate tagajärgedeni. 2. Raskolnikovi tõukasid kuritööle mitmed motiivid. Kõige tähtsam neist on see, et vaene tudeng pidas end teistest paremaks, priviligeeritumaks. Teoses on öeldud, et ainult haruldastel on õigus teha kuritöid ning astuda üle igasugustest seadustest. Raskolnikov lisas ka, et ''haruldane'' inimene võib seadusega vastuolla minna siis, kui tema idee teostamine on päästjaks kogu inimsoole. Siit järeldub kuritöö teine motiiv ebavõrdsus ja vaesus ühiskonnas. Liigkasuvõtja Ivanovna oli jõukas ning käitus teistega halvasti (peksis oma õde) ja Raskolnikovile tundus tema tapmine justkui teenena ühiskonnale. Kindlasti aitas kuritöö saavutamisele kaasa ka puhas juhus. Raskolnikov juhtus kuulma Lizaveta ja kaupmehe juttu,
Oma lastetu abikaasa soovile vastu tulles võttis ärimees poisi enda juurde, kuid ei lapsendanud teda. Edgar elas küll kest rikkust kuid oli vaene ja õigusteta. Teda peeti rikka mehe pärijaks, kuid pärandust ei saanud ta kunagi, sest ei allunud oma hooldjale ning oli isepäine. Jäänud rahata lasi Poe end värvata sõjaväkke kuid tema tervis ega iseloom ei sobinud karjääri tegemiseks sõjaväkke. Ainus mida elegantne ja hästikasvatatud noormees hästi teha oskas oli luuletuste kirjutamine. Oma kulu ja kirjadega avaldas Poe ühe kogumiku ja siis teise...kuulsus ja raha jäid aga tulemata. Poe ei kannatanud enam seda, et pidi Allanilt abi küsima ning see teda pidevalt solvas nii otsustas ta üles otsida oma sugulased. Nende juures leidis ta lõpuks tõelise kodu. Hiljem abiellus oma täditütrega, kelle kuju on jäädvustatud ka paljudesse luuletustesse ja jutustustesse
Emotsioonide ajel tegutsemine->Afäär, alguses Laurent tahtis vaid rahuldust. Käitus hetkeemotsioonide ajel, mis võivad olla tagajärjed. Mõrv->Laurent ainult mõtles nii palju, et ei jääks vahele. Proua Raquini ees mõrva tunnistamine. VÕRDLUS ,,Therese Raquin"(1867) ,,Nana"(1880) ,,Sõjakaevurid"(1885) Pakuti osa ,,noor veenus". Kogu Naiivne noormees, kolis Pariis rääkis temast, ta oli väga ilus. kaevanduslinna. Kohtus mehega, Rikkad mehed hakkasid tema kes leidis talle töö-ja elukoha. Kui Vt. üles juures käima. Tahtis enda ja poja kaevanduses töötab->tunneb elu kindlustada. Alguses prostituut- ülekohut, ei mingit normaalset
Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaenlased" ,,Daam Koreakesega" Lõpp jutule ,,Daam Koerakesega" ,,Inimene Vutlaris" ,,Karusmarjad" ,,Palat nr 6" ,,Maja Ärklitoaga" Tsehhovi novellide küsimused TSEHHOVI NÄIDENDID ,,Kajakas" ,,Kirsiaed" ,,Kolm Õde" Kodune kontrolltöö Tsehhovi looming TOLSTOI LEV TOLSTOI ELU ,,Sõda ja Rahu" ,,Anna Karenina"
Dostojevski kirjutusstiil on meisterlik: autori eesmärk on lugejat mõneti sokeerida paigad on räpased, sünged; inimesed on kõige suhtes ükskõiksed, toored, ei püüdle millegi poole. Laused on väga katkendlikud, jätavad närvilise mulje. Suurt tähelepanu pöörab silmadele. Tegevusaeg on kõigest kaks nädalat, kuigi jääb mulje, et tegevus väga pikk. Tegelasi on umbes 90. Dostojevski tahtis näidata, miks kuritööd sünnivad. Endine üliõpilane Raskolnikov otsustab puuduses vaeveldes tappa endale vastumeelse vana liigkasuvõtja Aljona Ivanovna. Äpraduse tõttu tapab mees ka liigkasuvõtja noorema õe Lizaveta. Pärast kuritöö sooritamist jääb Raskolnikov haigeks, olles veendunud, et kõik teda juba ammugi mõrvas kahtlustavad. Raskolnikovi külastavad haiguse ajal paljud tegelased, kellel kõigil on edasiste sündmuste käigus tähtis roll. Raskolnikov kohtub Sonjaga, kes on endise titulaarametniku
väljavalituteks ja üleliigseteks on kõige kurja juur. Võib arvata, et kirjanikku mõjutasid tolleaegsed vene ühiskonnas juhtunud lood. Näiteks kirjutas ta 1861. aastal süüdi mõistetud kurjategija Lacenaire vanglas memuaare ja luuletusi, milles väitis oma kuritöö olevat protest ebaõiglase ühiskonna vastu. Kurjategija olevat vaid ebardliku ühiskonna ohver. 1865. aastal tappis keegi 27 aastane noormees kirvega kaks vana teenijannat, et nende perenaist paljaks varastada. (Meiessaar1935:234) Ehkki sellisest materjalist saaks kirjutada kriminaalromaani, keskendub Dostojevski tähelepanu hoopis teistele küsimustele: miks Raskolnikov tappis, millised on kuritöö tagajärjed? Kriminaalne süzee kasvab sotsiaal-filosoofiliseks. Detektiiviromaanile on ,,Kuritöö ja karistuses" tunnuslik keerukas süzee koos seikluste ja mõistatuslikkude kuritegudega, mille saladust otsitakse
See on traagiline, dramaatiline, sünge ent samas romantiline, siiras ning südamlik romaan. Lugu leiab aset II maailmasõja keskel, mil Saksamaa hakkas vaikselt Venemaale alla jääma. Inimesed olid sõjast väsinud, ega osanud kuidagi viletsusega leppida. Sündmused leiavad aset nii Venemaal kui ka Saksamaal. Teos algab saksa rügemendi tegevusega Venemaa rindel. Õhkkond on kohati päris võigas, ent samas suudavad naljatlevad noored sõdurid positiivsust üleval hoida. Just noored sõdurid, kuna enamus neist on koolipingist otse lahingusse visatud. Samuti ka peategelane Ernst Graeber, kes juba kaks aastat on olnud rindel, ilma et oleks puhkust saanud. Nüüd, mil olukord on eriti pingsaks muutunud, saab ta viimaks pääsu koju. Õhinaga ootab Graeber koju jõudmist: võimalust silmitseda puhtaid ja pommiaukudeta põlde ning terveid maju, nautida kuumas vannis vedelemist ning ema küpsetatud hommikusöögi söömist. Viimaks peale pikka
paljud tundsid iseend ära, Gogol solvus ning lahkus Venemaalt ja tema lemmikmaaks sai Itaalia. N. Gogoli Ukraina-ainelised jutustused, "Vii" ,,Vii" rääkis kolmest vaimuliku seminari õpilasest, kes kooliaasta lõpul koju pöördusid ning teel nägid nad maha jäetud mõisa, kus oli nõid, kes üht noormeest ringisõitmiseks kasutas, kuid too noormees pahandas ja peksis nõida, kes hiljem suri. Nüüd pidi noormees nõiale kolm ööd kirikus palveid lugema, iga ööga läheb olukord hullemaks ja viimasel ööl tuli kohale maavaim Vii, kellele otsa vaatamine on keelatud, kuid teiste vaimude abil, kes tõstsid ära laua, mille all palvetav mees end varjas, nägi Vii toda meest, kes nüüd Viile otsa vaadates suri. I. Turgenevi elu ja looming I.Tugenev (1818 1883) oli pärit aadliperekonnast, kus ta ema oli rikas mõisnik, kes 35-aastasena
1822 - ema viis Tatjana (19) Moskvasse Tatjana tutvus vürst Mõskiniga, kes oli tunduvalt vanem, ja tegi abieluettepaneku. Tatjana nõustus. 1824 sügis - 1825 kevad - taaskohtuvad Onegin ja Tatjana. Kaasaegsed olid rahulolematu Puskini teose lõpuga - Tatjana ja Onegin ei jäänud kokku. Puskini eesmärk aga oli, et Tatjana oli väga kõlbeline ja ei saanud meest petta. Pikem kokkuvõte: ,,Jevgeni Onegini" peategelaseks on romaaniga sama nime kandev Vene aristokraatia hulka kuuluv noormees. Jevgeni veetis oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid. Päevad möödusid tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdines kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis teda seni köitnud oli. Spliin võttis Jevgeni üle võimust. Onegin tahtis pääseda Leningradi lõpututest pidudest ning tema õnneks suri Jevgeni mõisnikust onu. Viimane oli pärandanud talle oma mõisa, kuhu Jevgeni ka kolis
tegevustiku kujutamine kaasajas. Erakordseks tollastest teostest teeb ,,Jevgeni Onegini" intrigeerivaks ka selle lõpp inimesed lähevad lahku elusatena. Anton Tsehhovi elu ja novellid 1860-1904 Elu: Pärit Taganrogist, vanaisa oli pärisori, töötas end ise üles ja ostis pere pärisorjusest vabaks. Sai hea hariduse ja õppis arstiteadust. Ta oli väga viljakas autor kirjutas, et peret üleval pidada. Seadis endale ülesandeks näidata inimpahesid eri nurga alt. Tsehhovi novelliloomingut iseloomustab: 1)ta ei tunne kaasa oma tegelastele, naerab nende üle: nad ei tee midagi, et oma elu paremaks muuta; 2)puäntlikud lõpud(,,Rõõm"); 3)kasutab situatsiooni-, aga ka karakterikoomikat; 4)looming väga satiiriline: tuleb sisse naer läbi pisarate; 5)novellides tavaliselt kajastub argielu, Tsehhov näitab, et ka igapäevaelus leidub palju traagikat. Peale
Romeo usubki, et Julia on surnud. Ta läks Julia kõrvale ja võttis mürki, et surra. Just pärast seda, kui Romeo oli mürki võtnud ärkas Julia taas ellu, ja nägi oma kallima surma pealt. Nad jõudsid veel suudelda, ja Romeo oligi surnud. Julia võttis Romeo vöölt pistoda, ja tappis enda. Puskin ,,Jevgeni Onegin" J. Onegin oli jõukast perest pärit, haritud ärahellitatud noormees. Tal tuli elutüdimus neist kõikidest pidudest ja hõlbuelu nautimisest. Kui ta sõitis maale onu pärandust vastu võtma, sai ta tuttavaks Lenskiga, kes oli talle mitmes mõttes vastandlik. Ta kohtus ka tema kihlatu Olgaga ja tolle õe Tatjanaga, kelle ta silma hakkas. Suures armuvaevas kirjutas naine Oneginile kirja, milles avaldas oma tundeid. Kohtumisel seletas mees talle,
"Idioot". Peategelane vürst Mõskin, keda peeti idioodiks, sest tal olid teistsugused vaated. Ta oli liiga hea, lõputult hea inimene (alturist- vaste egoistile). Mõskin vaatas elu läbi lapse silmade, austas lapsi, lõputult helde, ei teinud inimestel vahet, tahtis aidata , abivalmis, lihtsameelne. Teised tegelased: Rogozin võitlevad Mõsiniga Nastasja armastuse eest. Nastasja Filippovna tahtis, et inimesed teda haletseksid, kaunis. Aglaja Ivanovna egoist, kõik käib tema reeglite ja sõnade järgi, mõistis, kui hea Mõskin on. Varvara tänapäevane inimene Väga palju tegevusliine. Põhiprobleem: Kas headus on alati hea? h. "Sortsid" Suure viha raamat, negatiivne suhtumine revolutsiooni i. "Nooruk". Noore inimese elulugu, ei leia oma kohta j. "Vennad Karamazovid" jääb pooleli. Vastandab 2 poega (headuse ja kurjuse). See lõpetab tema karjääri (võtab kokku) 3) "Kuritöö ja karistus"
Ta käib linnapeal ringi, kohtab kahte nunna, saab kokku vanade sõpradega (Sally ja Luce), joob ja kõige lõpuks otsustab hiilida koju, et rääkida oma noorema õega, Phoebega. Vanemad ei tea sellest midagi, et Holden koolist jalga on lasknud. Kohe teose alguses tunnistab Holden, et ta on suur valevorst ja et see kõik tuleb tal loomulikult. Raamatu alguses istub Holden vaatamata vihmasele ilmale pargipingil ja vaatab oma õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast, kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss. Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses. Holden on minategelane. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib IV klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda, kuna kui Holdenile tuli mõte kaugele ära sõita, pakkis plikatirts oma kohvri kokku ja otsustas kaasa minna. Järele mõeldes on see üsna
läbi mingit protsessi. On kirjeldatud ka poeetilisi talupoegi (nt ,,Hor ja Kalinõts"). Kalinõtsit oli võrreldud Schilleriga, aga Hori Goethega. Hor põlgab naisi. Novell/ olukirjeldus ,,Lauljad" T arvates on talupojad väga tundlikud ilu suhtes. Siin näitabki ta andekat meest. Kogu novell on pühendatud lauluvõistlusele ühes külakõrtsis. Tekst on väga täpne omane olukirjeldusele. Kõrtsis toimub lauluvõistlus. Üks andekas noormees laulab nii, et ka küla kõige metsikum mees hakkab nutma. Vaatamata erakordsele andele, mille jutustaja külast leiab, on see küla ikka vaene ja mahajäetud ning seal elavad inimesed, kes ei suuda leida harmooniat. Selle jutu puhul on tegemist romantismipoeetikaga. Lisaks talupoegadele kirjeldatakse ka aadlikke. ,,Stsigrovi valla Hamlet" Shakespeare'i Hamletist oli 30-40ndatel palju juttu. Hamletiga võrreldi tolleaegseid vene haritlasi. See jutt on
romaani ilmumist tasuma. Dostojevski tahtis raamatus lahata alkoholisõltuvust ja kuritöö psühholoogilisi tagajärgi ning need saidki romaani peamisteks joonteks. "Kuritöö ja karistus" on koos epiloogiga jaotatud kuude ossa. On märgatud, et raamatus on omapärane sümmeetria: kolm esimest osa jutustavad kuritööst ja kolm viimast karistusest. Peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja ühtlasi vabastada maailm kurjusest. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub end Napoleoniga sarnanevat. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal seisvaks ja omab seetõttu ka õigust tappa. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud
"Külmale maale" E.Vilde Jaan, kes oli haige, kuulas nukralt orelimängu. Ta laskus väsinult istmele ja orelimängu tõttu läksid ta silmad niiskeks. Ta palvetas kaua, tänas selle eest, et tema noort elu kaitstud oli. Ta palus ja tänas, tänas ja palus, kuni ta meel vagusaks jäi. Kui tal enam midagi paluda ei olnud, ega mellegi eest tänada, ta vajus kössi ja püüdis jutlust kuulata. Kuid Jaani mõtted olid hajevil ja ta oli väsinud, ning ta jäi lõpuks jutlustuse ajal magama, ta ei olnud ainus magaja. Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest paljaks jä
selga. Hetkega oli Laurits all, kuid siis suundus sõnn tema poole. Ta haaras sõnnil esmalt sarvist, kuid sõnn paiskas ta maha, siis haaras ta sõõrmeist ja sai pooleldi püsti ning hoidis sõnni seni paigal kuni sulased looma lõõga said. Ragnfrid sai lapse palgi alt kätte. Laps nuttis kohutavalt ning oli õnn, et palk polnud teda päris ära muljunud. Suurest kaklemisest sõnniga oli Laurits verine ning seda nähes haaras Kristiina kirve ja jooksis sõnni poole ning andis kirvesilmaga loomale pähe ning isa peksis looma seni, kuni ajud välja tulid. Siis kukkus ta köhahoos kokku. Ulvhild ja Laurits toimetati tuppa. Isa ajas end voodist üles ning varsti tuli kohale Sira Eirik (preester). Ta vaatas Lauritsa ja Ulvhildi üle. Lauritsal oli kaks ribi murdunud ning kopsus olid haavad, kui siiski preester arvas, et midagi hullu pole. Ulvhildi
- varsti kuuldus jälle õuest Pearu kisamist, oli keset tänavat pussnuga käes ja kutsus Andrest endaga võitlema, Andres hetkeks isegi mõtles sellele, kuid Krõõt muutis ta meelt ja ta tuli tagasi tuppa, peagi jäi ka Pearu vait ja kadus XVII - Üleaedsete suhted olid pingelised, talvel puutusid nad kokku vaid ühisel taliteel, kuid Pearu ehitas sellele ühel päeval aia ette, et Andres sellel enam käia ei saaks, Andres aga võttis kirve ja raius aia maha, lõpuks tegi Andres endale oma tee - Krõõt ootas neljandat last, oli väga kurnatud, sauna-Mari käis tal abis, ootas ka ise teist last, Mari sai tütre ning Krõõt lõpuks suure tugeva poja - Krõõt tundis, et hakkab surema, palus isegi Mari, et kui midagi juhtub, võtaks too tema laste eest hoolitsemise üle, ka Andres märkas naise kehva olukorda, hakkas elu üle järgi mõtlema,
1)Eesti realism Ärkamisaja eesti kirjandus Ärkamisajal oli pandud alus eesti kirjandusele tema kõigis põhiliikides. Patriootiline paatos leidis kirjandusliku väljenduse rahvusromantismis, mis tõusis kõige eredamalt esile lüürikas ja lüroeepikas, hiljem ka ajalooainelises jutustuses. Kaasaja elust jutustav proosa ja näitekirjandus ei teinud kaasa romantilist kõrglendu. Neile omane maalähedane asjalikkus probleemistikus ja tõepära taotlus olukujutuses hakkas järk-järgult tugevnema ja 19. sajandi viimasel aastakümnel sai eesti kirjanduses valdavaks realism. Realistlik kirjandusvool Realism (sõnast realis ld k esemeline, tegelik) kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilmnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud. Nende kahe voolu vahel ei olegi alati selget vahet tehtud. 19. sajandi lõpul oli realismi küps
pärast ülestõusmispühi, unenäod on sümboolsed (hobuse tapmine), Piibli tsitaadid, mõistujutud. Annab mõista, et maailm pole üheselt mõistetav, must-valge. Printsiibiks inimese elu on kannatus. Kuritöö aritmeetika kasulikud ja kasutud inimesed, üks kuritegu tuhande heateo vastu. Raskolnikov vaesunud aadlik. Ei kujutanud ette, et mõrv teda nii väga teiseks inimeseks muudab. Marmeladovid Dostojevski kirjeldus Peterburi ,,alandatud ja solvatutest", Sonja tahab, et Raskolnikov üles tunnistaks. Petrovits uurija, kes saab ruttu aru, kes on mõrvar, kuid tõendid puuduvad. Ta peab Raskolnikovist lugu. Sonjal õnnestub R viia nii kaugele, et ta tunnistab üles à sunnitööle. Raskol ei saa aru, et ta on selle karistuse ära teeninud. Sonja läheb kaasa, tema armastus viib selleni, et Raskol mõistab oma süd. Tuleb lunastus, taas hea inimene. 1868. ,,Idioot" annaks kõikdele pildi täiuslikust inimesest. Uue inimese põhimõtetest, kokkupõrge Vene eluga
annaabi.ee 
