oma vanuse kohta väga terane ja asjalik laps. Holden ise on elava fantaasiaga teda häirivad pisiasjad teda endast välja ja ta käitub ebamõistlikult. Pencey kooli vihkab Holden seal valitseva sumbunud õhkkonna, snobismi, silmakirjalikkuse ja klassivahede rõhutamise pärast. See on juba neljas kool, kust ta on pidanud lahkuma kohanematuse tõttu. Pealkiri viitab Holdeni unistusele olla püüdja, kes hoiatab mängivaid lapsi rukkipõllu sisse peitunud kuristiku eest. Arvatakse, et ka nimi Holden (to hold - hoidma) on vihje soovile kaitsta mängivaid lapsi suureks kasvamise eest ja "suurte inimeste maailma" inetuse eest. Peatükid: Esimene peatükk Holden visati Pencey erakoolist välja, sest ta kukkus neljas aines läbi Võistlustele minnes unustas ta varustuse metroovagunisse. Sellega teenis ta kogu meeskonna meelepaha Holden jälgis veidike mängu künkalt ja läks siis ajalooõpetaja mr Spencerile külla Teine peatükk
J.D. Salinger TSITAADID ,,Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lõplikult lahkun. Kui seda ei tea, siis tunnen end veelgi halvemini." (lk. 9) ,,Elu on tõesti mäng, mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." (lk. 13) ,,Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin palju vanem, kui ma olen see on sulatõsi -, aga seda ei märgata kunagi. Inimesed ei märka kunagi midagi." (lk. 14) ,,Mind loksutab raamatu juures kõige enam see, kui oled ta läbi lugenud ja siis soovid, et autor oleks su kõige lähem sõber ja sa võiksid talle helistada, kui sul selleks aga tuju tuleb." (lk. 23) ,,Ta ei sallinud, kui teda idioodiks nimetati. Idioodid ei salli seda kunagi." (lk. 45) ,,Ema ostis mulle küll valed uisud mina tahtsin saada kiiruiske, tema aga ostis mulle hokipantsid -, aga kurvaks tegi see mind sellegipoolest. Peaaegu iga kord, kui mulle midagi
eriti, kui ta on tuhat korda parem, kui kõik su tuttavad, kes on alles elus ja puha." lk. 148 Holden ja ta ema armastasid endiselt sügavalt Holdeni väikest venda Alliet, kes oli ära surnud. Allie oli minu arust Holdeni jaoks väga tähtis olnud, kui Holdenile tundus, et ta hakkab "alla vajuma" siis ta palus Allielt abi. Sellel õhtul, kui Allie ära suri lõi Holden garaazi aknad vihast katki. - "Teeksin seda hommikust õhtuni. Valvaksin lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. Ma tean, et see on rumal, aga see oleks ainus asi, mida ma tõesti teha tahaksin. Kuigi ma tean, et see on rumal." lk 149 Siin ongi juttu kuristikust rukkis, Holden räägib sellest oma väikese õe Phoebega. Mulle tundub, et see rumal tunne on mingi muu tunne, mida ta ei oska seletada, ehk on see seotud tema venna kaotamisega. - "Minuga on see häda, et mulle meeldib, kui kõrvale kaldutakse. See on palju huvitavam." lk. 157
eriti, kui ta on tuhat korda parem, kui kõik su tuttavad, kes on alles elus ja puha." lk. 148 Holden ja ta ema armastasid endiselt sügavalt Holdeni väikest venda Alliet, kes oli ära surnud. Allie oli minu arust Holdeni jaoks väga tähtis olnud, kui Holdenile tundus, et ta hakkab "alla vajuma" siis ta palus Allielt abi. Sellel õhtul, kui Allie ära suri lõi Holden garaazi aknad vihast katki. - "Teeksin seda hommikust õhtuni. Valvaksin lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. Ma tean, et see on rumal, aga see oleks ainus asi, mida ma tõesti teha tahaksin. Kuigi ma tean, et see on rumal." lk 149 Siin ongi juttu kuristikust rukkis, Holden räägib sellest oma väikese õe Phoebega. Mulle tundub, et see rumal tunne on mingi muu tunne, mida ta ei oska seletada, ehk on see seotud tema venna kaotamisega. - "Minuga on see häda, et mulle meeldib, kui kõrvale kaldutakse. See on palju huvitavam." lk. 157
Jerome David Salinger "Ma olin haigete inimeste suhtes üldse pööraselt peps." (Holden) "Inimesed arvavad alati, et nad sind päris läbi näevad. Mulle on see üks kama kõik, ainult et mõnikord tüütab ära, kui mind aina õpetatakse, et peab käituma vastavalt oma eale. Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin ma palju vanem, kui ma olen - see on sulatõsi -, aga seda ei märgata kunagi. Inimesed ei märka kunagi midagi." (Holden) ""Kas sa oma tuleviku pärast sugugi muret ei tunne, mu poiss?" "Ju ma mõnevõrra ikka tunnen ka. Muidugi, kindlasti tunnen." Jäin hetkeks mõttesse. "Aga mitte nii väga, ei, mitte nii väga." "Küll sa hakkad tundma, " ütles vana Spencer. "Hakkad tundma, mu poiss. Hakkad sellele mõtlema siis, kui on juba liiga hilja."" (Spencer) "Ma olen kaunis kirjaoskamatu, aga loen õige palju
Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses. Katkend raamatust "Kuristik rukkis". 14. peatükk Meelemärkust ma siiski ei kaotanud, sest mäletan, et nägin põrandalt, kuidas nad väljusid ja ukse sulgesid. Jäin tükiks ajaks põrandale lamama, samuti nagu siis, kui me Straddler'iga kähmlesime. Ainult seekord ma arvasin, et suren. Ausõna. Oli uppumise tunne. Häda seisis selles, et ma ei saanud kuidagi hingata. Ja kui ma end lõpuks püsti sain, pidin minema vannituppa kõveras ja kätega kõhtu kinni hoides. Ma olen küll vist hull. Jumala eest. Poolel teel vannituppa hakkasin kujutlema, nagu oleks mul kuul soolikates. Maurice'i-vanamees oli mulle kuuli kõhtu kupatanud. Nüüd ma olin teel vannituppa, et võtta närvidele karastuseks tubli lonks vana burbooni viskit, mis aitaks mul tõeliselt tegevusse astuda
Nad ei ole seda peaaegu kunagi." (Ravic Lucienne'st) /---/ ,,Mis mul üle jäi? Ma pidin riskima. Ma ei teadnud kedagi teist. Laps mis oleksin ma lapsega peale hakanud?" (Lucienne) Lk 84 ,,,,Rohkem hoorasid on naiste seas, kes iial mehega pole maganud, kui nende hulgas, kes sellega oma igapäevast rasket leiba teenivad. Abielunaistest rääkimata."" /---/ ,,Sa elav moraalikatekismus, mõtles Ravic. Sa vastik ja upsakas silmakirjatseja mida tead sa tolle äikese kübarategija üksildusest, kes vapralt sama ämmaemanda juurde läks, kes ta sõbratari ära oli vusserdanud, ja samasse haiglasse tuli, kus ta sõbratar suri, ja kes muud midagi selle kohta ei ütle, kui: mis mul üle jäi, ja kuidas ma jaksan selle kinni maksta..." Lk 85 ,,,,Miks on vagad inimesed nii harva lojaalsed, Eugenie? Kõige parem iseloom on küünikutel, kõige talumatumad on idealistid. Ka see ei pane teid mõtlema
Jerome David Salinger Kuristik rukkis See kõrvalekaldumise värk käis mulle närvidele. Ma ei tea. Minuga on see häda, et mulle meeldib, kui kõrvale kaldutakse. Siis on palju huvitavam. /-/ On väga tore, kui teemast kinni peetakse. Aga mulle ei meeldi, kui sellest liiga täpselt kinni peetakse. Ma ei tea mul hakkab vist igav, kui keegi kõneleb kogu aeg ainult ühest ja samast asjast. (lk 157) Teos on mina-vormis jutustus sanatooriumis arvatavasti tuberkuloosist nõrke kopse turgutava teismelise paarist möödunud aasta ennejõulusest päevast. Järjekordselt koolist välja visatud Holden Caulfield kirjeldab üksikasjalikult, vahepeal kaugemassegi minevikku põigates toonaseid hetki, sündmusi ja emotsioone, iseenda maailmavaadet ning oma tuttavaid, püüab põhjendada oma käitumist ja leida oma kohta elus
.Sealt algab noore poisi seiklus.Holdenile oli see 4-jas kool juba, kust teda välja on visatud. · ,,Esiteks on Pencey üks vastikumaid koole, mida olen näinud. Aina teesklus. Ja kui palju alatust.Ma pole elu sees kohanud nii palju alayuid tüüpe.Seal oli küll paar kena õpetajat ka, aga isegi need olid variserid." · ,, See on üleni valskust täis, sa pead aina tuupima ja pugemist õppima, selleks et ühel heal päeval endale neetud Cadillac osta. Sa teed näo, nagu oleks see suur õnnetus, kui kooli jalgpallimeeskond kaotab, ja räägid oma koolivendadega ainult tüdrukutest, joomisets ja armatsemisest ning hoiad ühte nendega, kellega sa juhtud mingisse räpasesse punti kuuluma." · ,,Ma ei taha öelda, et ainult haritlased või õpetlased võivad maailmale midagi väärtusliku anda. Aga see on kindel, et haritud ja õpetatud
tõusnud, kõik ojad suureks paisunud ja mu armas org allpool Wahlheimi üle ujutatud! ... Oli kohutav vaatemäng näha ülalt kaljult all kuuvalguses tulvavaid voogusid üle põldude ja aasade ja hekkide ja kõige muu veeremas, avar org kõrgemal ning madalamal üksainus mäslev meri tuule vihinas! Ja kui siis kuu sünkja pilve tagant taas nähtavale tuli ja vood mu ees vapustavalt kaunis vastuhelgis kohinal mööda rullusid, haaras mind kõhedus ja otsekui joovastus! Ah, avali käsi seisin ma kuristiku serval ja ohkasin: ,,Alla!, alla!", olles ekstaasis valmis oma piinas ja kannatused sügavikku paiskama, lainete kombel virusse viskuma! Kokkuvõtteks: Werther oli loodusesse kiindunud, see oli talle üks loomulik osa elust ja ei möödunud ühtegi päeva ilma selleta, et ta poleks käinud tunnikese jalutamas.(näiteks oli ta endast väljas, kui puud maha võeti) Werther ja inimesed: Lk. 9- Kohalik lihtrahvas juba teab mind ja suhtub minusse hästi, eriti lapsed. Alguses, kui ma
* Käitub tihti lapsikult ( nagu 13.aastane ) * 17. aastat vana * Oli 6 jalga kaks ja pool tolli pikk * Hallid juuksed ( pea paremal poolel. Lapsest saadik ) - ,, Mõnikord ma käitun nii , nagu oleksin ma palju vanem, kui ma olen- see on tõsi-, aga seda ei märgata kunagi. Inimesed ei märka kunagi midagi " - Vihkas sõna ,,VÕRRATU" . Tema meelest oli see tühi sõnakõlks. - Käis rääkimas oma ajaloo õpetajaga koolist välja viskamise osas. - Ajaloo õpetaja juurest lahkudes ütles õpetaja talle midagi, millest ta päris täpselt aru ei saanud. Kuulis ,,Õnn kaasa" ja lootis, et kuulis valesti . ( Tema ei ütleks kunagi kellelegi nii ) 3. PEATÜKK - Peab end kõige hullemaks luiskajaks ,keda teab. - Luges raamatut ,,Aafrika ääremail"
Nii palju on noori, kes on arvamusel, et kool ei anna elus midagi ja nad saavad ilma selletagi hakkama, täpselt samal arvamusel oli ka Holden. Otsitakse elamust suitsust ja alkoholist. Ollakse arvamusel, et selles ei ole midagi paha, samas saab nii tunda ennast rohkem täiskasvanuna. Holdengi tahab ennast tunda täiskasvanuna, samas ta nagu kardaks täiskasvanuks saada. Ta ütleb oma õele, et tahaks saada valvuriks kuristiku ääres, et ta püüaks rukkipõllul mängivaid lapsi, et nad mänguhoos üle kaljuserva ei kukuks. Ta nagu tahaks päästa neid lapsi suureks saamise eest ja kõige selle valu eest, mis kaasneb suureks saamisega. Püütakse põgeneda elu eest. Nii nagu Holden on valmis põgenema paljud tänapäeva noored. Kergem on lasta elul lihtsalt minna, mitte võtta vastu otsuseid, mis võivad su elu paremaks muuta lihtsalt kartuses, et kõik võib
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
.. aga Holden ei soovinud rääkida ta oli nagu omas vutlaris-kinnine. Ta mõne õpetajaga rääkis vahel, aga see oli ka kõik. Ta oli klassi erak. Inimesed arvavad alati, et nad sind päris läbi näevad. Mulle on see üks kama kõik, ainult et mõnikord tüütab ära, kui mind aina õpetatakse, et peab käituma vastavalt oma eale. Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin ma palju vanem, kui ma olen - see on sulatõsi -, aga seda ei märgata kunagi. Inimesed ei märka kunagi midagi. (lk 14) Nad teadsid Holdenit ja nägid teda, aga nad ei märkanud... Nad ei märkanud seda mis temaga tegelikult toimus, seda et Holden oli masendunud ja leinas oma venda. Ta igatses teda väga. Ja ükskord kui õpetaja midagi ütles, et ta teab mis Holdenil viga on, siis ta oli hämmingus, et keegi tema kivikõvast väliskestast suutis läbi näha. 2. Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra
maskiballile kui nähtamatu, veel meenud, et tegelt tuli külla ju sigarit paluma. Helmer suure heameelega pakub talle ühe ja Nora paeb selle põlema. Soovib siis pererahvae aitüma kõige eest ja lahkub. Nora ehmatuseks hakkab siis aga Torvald postkastiga asekldama ja eliab, et keegi on murtud juuksenõelaga käinud üritamast siise pääseda, Nora kiirelt pakkub välja lapsed ja see vastus rahuldab Helmerit. Kirjade pada sees leiab ta ka kakas kirja Rankilt ning juu vist too need lahkudes sinna sokkutas. Torvald pani tähele, et ühel nesit on jube must rist nurgas nagu teataks oma surmast ja Nora ütles siis, et täpselt nii asjad ongi. Helmer leinab siis oma vaest sõpra ja räägib, et vahest soovib, et ka Norat ähvardaks selline suur hädaoht, et ta saaks kõik kaalule Nora eest panna ning võttab Nora ümbert kinni kuid too rabeleb end lahti ja kurjustab, et loegu juba oma kirjad läbi. Helmer aga vastab, et ei mitte täna õhtul, täna
tema vanem vend temast nii suures vaimustuses on. Phoebe seletab, et see on Robert Burnsi värss, aga see ei huvita tema venda sugugi. Tema vennal on sellest ajast peale unistus: ,,Igatahes ma kujutlen, kuidas väikesed lapsed mängivad suurel rukkipõllul mingit mängu. Tuhanded lapsukesed aga lähedal pole hingegi, tähendab, ühtki täiskasvanut- peale minu. Mina aga seisan mingi järsu kuristiku kaldal, ja minu ülesandeks on püüda lapsi, et nad ei kukuks üle kaljuserva tähendab, kui nad mänguhoos ei märka, kuhu nad jooksevad, siis ma tulen oma valvepostilt ja püüan nad kinni. (...) Valvaksid lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. Ma tean, et see on rumal, aga see oleks ainus asi, mida ma tõesti teha tahaksin." Teose peategelane on Holden Caulfield, kahe näoga noormees. Ta on peaaegu 17 aastane ja ta ei suuda nimetada ühtegi asja mida ta salliks.
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
pole viga,“ nentis Luise. „Ma polekski raatsinud seda sulle tuua, aga mul endal on peaaegu samasugune, ainult veidikene ilusam.“ (lk.10). Luise oli ka väga hella südamega „“Aga Luise, kust te ometi sellise kleidi olete võtnud! See oleks nagu minu vanaema oma, oo jaa, selliseid kannavad tänapäeval veel ainult väga vanad inimesed! Ja pealegi on ta must nagu surirüü! Luise, ma keelan teil selliste õuduste kandmise!“ Siis oligi Luise oma tuppa tormanud, voodile kummuli viskunud ja ohjeldamatult nutnud häbist ja kadedusest, sest ta oli ka ise märganud, kui palju kaunimad on noore preili rõivad vana parunessi tagant näpatud hilpudest.“(lk. 69-70) Nagu teised külaelanikud oli ka Luise ahne „Kuid siis oli talle tulnud parem mõte – siit mõisast pole küll enam võimalik endale uusi riideid hankida, aga kes keelab tal võtta võlupudru abil ette retki teistesse
kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuuluvad lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. Esimese tõsise luuletuse kirjutas Contra 1989. aastal, olles siis tollal 15-aastane noormees. ,,Originaal pole vist säilinud, sest poole aasta luuletamise järel põletasin osa luuletusi ära. Aga ma olin mõistlikum kui Juhan Liiv, valisin paremad välja", sõnas mees kirjatüki kohta lisaks. Hiljem üldtuntuks saanud pseudonüüm Contra on samuti üks paljudest perekonnanimest tuletatud hüüdnimedest. Selle nime all ja peamiselt autori enda kirjastatuna on ilmunud ligi paarkümmend luuleraamatut ja üks proosateos lasteraamat ,,Presidendi suur saladus" (2004).
targemaks ja haritumaks. Emmi tundis, et ta pole Juuliust väärt ja on talle vaid üks suur rumal koorem. Juulius aga armastas oma naist siiralt. ,,Head jumalad on mulle rohkem andnud, kui ma väärt olen. Kõige muud võin ma küll oma käe ja vaimu rammuga võita, aga kodukolde õnne ei saa keegi saatuse käest välja sundida, selle peab ta kingituseks saama." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 175 ). Anna armastan oma poega ja käis teda tihti vaatamas, väike Valeerius armastas tädi Annat ja tundis tema vastu seletamatut kiindumust. Emmi oli kohutavalt armukade. Juulius tundis aga endiselt Anna vastu suurt sõprust. Annaga rääkides võis loota, et teda mõistetakse. Anna oli tema ainus tõeline ja väärtuslik sõber. ,,Ma tänan sind, Anna. Ei ole midagi paremat maailmas kui hea sõber." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 211 ).
põletada kantseleid, ühesõnaga, poleks ka 1618-nda aasta tulekahju olnud. Endine Palee oleks veel praegu alles oma vana suursaaliga. Oleksin lugejale võinud öelda: «Minge ja vaadake ise,» ja nõnda oleks ülearune olnud mul seda kirjeldama ja lugejal seda kirjeldust lugema hakata. See kinnitab uut tõde, et suurtel sündmustel on äraarvamatud tagajärjed. Muidugi on võimalik, ct Ravaillacil polnudki kaassüüdlasi, ja kui tal neid oligi, siis ei tarvitsenud nad 1618-nda aasta tulekahjus süüdi olla. On veel kaks teist üsna tõenäolist seletust. Esiteks see suur, küünrapikkune ja jalalaiune leegitsev täht, mis, nagu kõik teavad, taevast 7-ndal märtsil pärast keskööd Justiitspalee peale langes. Teiseks see Theophile'i* neljarealine salm: 9 Jah, polnud nali, mis kord sellest tuli, et daam Justiits liig palju vürtsi sõi: suulagi vürtsist hõõguma tal lõi ja teda kõrvetas kui lõõmav tuli.1
Ann sai aru õppimise tähtsusest, kuid vihastas vahel oma ema peale, kes ei teinud mingeid järeleandmisi ning oli ülimalt nõudlik. Kuid peale ema päeviku leidmist ja lugemist selgus, et Anni ema polnud ise noorena sugugi nii korralik. Ann sai vihaseks ning tundis ülekohut. Ta ei suutnud enam koolile keskenduda, kuna mõtted keerlesid aina ema päeviku ümber. "Teist päeva peaaegu õppimata koolis. Polnudki nii hull. Ei küsitud. Aga see keemia töö läks vist küll nahka. Enda arust ma midagi ikka teadsin ka, ehk veab kolme välja. Appi, kuidas ma mõtlema olen hakanud! Vanasti oli kolm (eriti tunnistusel) ikka üsna häbenemisväärt asi. Aga nüüd on mul üsna ükskõik, arvaku vanemad mida tahes" (A.Vallik, Kuidas elad, Ann?, lk 32). Mitteõppimine oli justkui karistuseks vanematele, sest Ann teadis, et ta vanemate jaoks on head hinded tähtsad. Kuigi teostest võib jääda mulje, nagu kool poleks noorte tüdrukute jaoks oluline, siis on
Ka tegevusetusest, igavusest ning vähest pinget pakkuvast elukorraldusest peaksid suutma väljuda enne, kui see sult elujõu röövib. (hkhk.edu.ee 19.02.2017) Tähtis on see, et inimene ei jääks oma murega üksi ning ei tekiks soovi lahendada kõiki probleeme ise. Üksi oma murega jäämine soodustab probleemi ühekülgset nägemist, see tähendab, et seda kindlamalt jõuad äärmuslike järeldusteni. Ülemõtlemine on küll stressiga seotud, aga kui sisendada endale kogu aeg, et kool on vastik ja kõik on sinu vastu, siis mõne aja pärast ongi juba keeruline teisiti mõelda. Seepärast ei tohiks mõelda näiteks negatiivsetest hinnetest, vaid selle asemel võiks mõelda teistele järelejõudmisest. Püüa raskustele läheneda kui huvitavale probleemile, mille lahendamise au on sinul. (miksike.ee 19.02.2017) 9 Delfi Noortehääl on välja pakkunud loetelu, mis võiks noori aidata koolistressiga toimetulekul. Tee ajaplaan
sellele iga päev halvasti. · ,,Elu on tõesti mäng, mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." - mulle meeldib see tsitaat sellepärast, et meie inglise keele õpetaja Derek ütles kunagi midagi samasugust, aga tema käskis meil kõiki reegleid rikkuda, mitte nende järgi mängida. · ,,Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin palju vanem, kui ma olen see on sulatõsi -, aga seda ei märgata kunagi. Inimesed ei märka kunagi midagi." - see on tõsi. Inimesed käivad nagu pimeduses, või silmad kinni, nad ei tahagi näha inimesi ja nende iseloome enda ümber, samas meeldib inimestele kõiki endi sõprade nimetada. See on ebaküps, see on lühinägelikkus. · ,,Neetud raha. Alati peab ta põrguline su tuju ära rikkuma." - Kõik kõige suuremad tülid ja katastroofid on põhjustatud tänu rahale.
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
vilistama. q Henn ja leevike J. Oro Henn, pisike poisike, sammus jõele, veest ilusaid kive läks otsima õele. Laululind leevike lepikus hõikas, sügis kaskedelt kollaseid lehti lõikas. ,,Ütle, leevike-lind, miks laulad veel? Näe, käes on sügis, kas kurb pole meel, teades, et lehed pea langevad puult? Kas sa ei karda ka külma tuult?" ,,Ah, mis sest tuulest, kui kõik on nii ilus! Näe, kuidas sügis puid kullaga silus... Jah, peagi lehed kõik tuul rebib maha, siis ma vist küll enam laulda ei taha." q Leevikesed Leelo Tungal Leevikesed, leevikesed, härmas sirelile tulid! Pehmest siidist peenikesed, pluusid nendel seljas olid. Leevikesed nagu õunad härmas okste vahel olid... leevikesed enne lõunat lapse põsil tuppa tulid! q Külmalind Juta Kaidla Olen leevike, lumiste aedade lind. Mul hallikad tiivad ja punane rind. Kartsin kanget põhjapakast - tulin talveks teie juurde. Siin ma lendan ringiratast - näitan oma punast kuube.
hukkamisprotsessi pealt. Õhtuks on kõik läbi ning Jerelaim mattub tormi. Pontus Pilatus peab kohtumise oma salapolitseiülema Afraniusega. Temalt kuuleb hegemon hukatu viimaseid sõnu:"Ma tänan ega pane seda süüks, et mult elu võeti." See tekitab maavalitsejas süümepiinu ning ta korraldab nii, et Juudas Kariotist tapetakse ning Jeua reetmise eest saadud tasu toimetetakse tagasi juudinõukogule sõnumiga "võtke oma neetud raha,". Vältimaks edasisi pahandusi, laseb Pilatus kõigi sel päeval hukatute kehad kiirelt ära koristada. Kui kõik ülesanded on täidetud, annab salapolitseiülem aru ning jutustab, et matmise ajal viibis kõrval Leevi Matteus, kes on tulnud ka Pilatust külastama. Nad vestlevad Jeua teemal ning Pontus Pilatus jääb koos oma koera Bangaga 2000 aastaks kannatama ja ootama, et tuleks Meister ja lõpetaks oma romaani. Kui see juhtub, on ta vaba ja astub mööda kuukiirt üles valguse poole
võimetusest taluda masendust. Kasvatuses on kõige parem, kui kritiseeritakse või kiidetakse lapse tegu, mitte ei ülistata ega alandata tema isikut. Tegelikkuses on vastastikune solvamine ja isikut puudutav kriitika üsna tavalised.( Pere ja Kodu 2009) Kuuleme sageli vanemaid tänaval oma võsukestele ütlemas: · Issand, kui loll sa oled! · Vaata, milline sa välja näed! · Tita! Või siis kuulen vanemate ahastusi: · Ega sinust vist inimeselooma saa! Või siis õpetajate põhjapanevaid klausleid: · Lootusetu! · Ebanormaalne! · Imbetsill! · Asotsiaal! · Tänavalaps! Milliseks kujuneb täiskasvanu, keda on lapsepõlves sarjatud selliste väljenditega? Psühholoogid teavad , et niiviisi süveneb vaid teadmine: ,,loll ma olen ja lolliks ka jään. Ja mis see teie asi on?!" Kui inimene omandab täiskasvanuks saades sellise käitumismalli, hakkab ta tahes-tahtmata
Haridusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummali sõnul oli komisjoni otsus üksmeelne. Iro sõnul näeb ta koolielu otsuste tegemisel tähtist rolli õpilasesindusel ning peab oluliseks, et õpilased saaksid õpikeskkonna kui ka õppekava teemadel kaasa rääkida. (Kann. Ain...) 6 Mälestusi kooliajast.. Esimese asjana tulevad mul pähe ikka rõõmsad ja lõbusad mälestused, aga see vist on iga asjaga nii, et head jääb rohkem meenutama. Esimeses vene keele tunnis ütles õpetaja mulle: ,,Sind ma hakkan küll armastama." Ega ausalt öeldes ei oskaks soojemat vastuvõttu kooli ette kujutada. Ja vot see oli alles hea õpetaja konkreetne, lõbus, jutukas, tark, klassivenna ema täis komplekt. Eks toredaid õpetajaid oli mul tegelikult õige palju, kole kahju on, et osade tundides ainult ühe perioodi jagu käia
Hugo Treffneri gümnaasium Anton Hansen Tammsaare August Gailit Õpimapp Koostaja: Liina Viksi 11C klass Juuni 2009 2 Sisukord Hugo Treffneri gümnaasium.......................................................................................................1 Anton Hansen Tammsaare.......................................................................................................... 1 August Gailit...............................................................................................................................1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 3 Anton Hansen Tammsaare..................................................................
Kuressaare Ametikool Ettevõtlus osakond J.D.Salinger Kuristik rukkis Raamatu kokkuvõte Juhendaja: Kuressaare 2009 1. Tsitaadid: ,, Mina aga seisan mingi järsu kuristiku kaldal, ja minu ülesandeks on püüda lapsi, et nad ei kukuks üle kaljuserva- tähendab, kui nad mänguhoos ei märka, kuhu nad jooksevad, siis ma tulen oma valvepostilt ja püüan nad kinni." See on see koht, mille järgi on raamat arvatavasti nime saanud. Holden räägib ainsast tööst, mida ta teha tahaks - ta tahaks valvata lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. ,,Ümberringi istusid lõngused." See lause näitab väga hästi, kuidas Holden arvas teistest enda ümber
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID Kursusetöö SOTSIAALTEADUSTE ÕPPEKAVA Juhendaja Tallinn 2010 3 SISUKORD Sissejuhatus 1. Suhtlemine 1.1. Suhtlemise põhitunnused ja reeglid 1.2. Suhtlemise tähendus elus 1.3. Suhtlemise kooslus ja protsess 2. Suhtlemist takistavad tegurid 2.1. Ebasoovitatavad reaktsioonid 2.2. Teesulud on riskantsed reaktsioonid 3. Suhtlemisoskuste ja suhtlemistõkete uurimine 3.1. Küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine 3.2. Küsimustike tulemuste arvutamine, tulemused, ettepanekud 3.2.1 Tulemuste arvutused 3.2.2 Tulemused 3.3 Ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1. Suhtlemisoskuse küsimustik Lisa 2. Suhtlemist häirivate tegurite küsimustik 4 SISSEJUHATUS Suhtlusoskus on elu tähtsamaid oskusi, see annab elule värvi. Kui kellegi kohta öeldakse hea suhtleja, siis selle all mõeldakse in
hakkas. T.v.Bock läks Eeva isa juurde kosja. Sellel läks alguses sitt keema, sest ta arvas, et sakslane tahab ta tytre litsiks teha ja tuli seda talle veel nina alla hõõruma, ent T. v. Bock selgitas asja ära. T. v. Bock saatis Eeva viieks aastaks õppima pastor Masingu juurde (jah, selle Masingu juurde). Eevaga läks kaasa ka ta vend Jakob, kes yhtaegu rõõmustas, et ta säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat". Viie aasta pärast tuligi - kae nalja - Võisiku (Woicek saksa.k) mõisahärra, erruläinud kolonelleitnant Timotheus von Bock ja abiellus Eevaga. Elama kolisid nad Võisikule (Jakob läks samuti nendega kaasa). Timo (nõndamoodi lyhendab härra Kross enamasti Timotheust) ja Eeva [nõndamoodi nimetab härra Kross naispeaosa endiselt, kuigi too vahetas abiellumisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
