erilist, siis ma järeldan, et unikaalsust siiski väärtustatakse. Korraldatakse ka erinevaid käsitöö- ja kunstikursuseid ja nagu näha leidub ka huvilisi, kes heameelega tegeleksid sellega. Samas paljud noored, kes on äsja kooli lõpetanud kunstnikud lähevad gildidesse tööle ning usuvad, et tarbekunstiga on võimalik ennast ära elatada. Ühesõnaga käsitööd hinnatakse ja selle vastu on ka suur huvi ja ma arvan, et see on endiselt mingil määral elujõuline. Gildides on kunstnikul lihtsam müüa oma tööd, kuna kliendil tekkib eseme ja meistiga isiklik suhe. Seevastu anonüümset asja galerii või mõne kunstimüügipaiga riiulil on palju keerulisem müüa, kuna avatud meistrikoja esemed on põnevamad ja erilisemad. Üheks gildi eeliseks on ka see, et seal on mitu koda ühes kohas, ning seetõttu saavad inimesed külastada mitut koda korraga. Samas kui üksikud avatud ateljeed on paljudes erinevates kohtades, siis lihtsalt igale poole ei jõua
3) Tõlgi: 1) See on minu telefon 2) See on minu raamat 3) Mul on aken 3) Mul on telefon 4) Need on v'ikesed lapsed 5) See on minu telefon 6) See on sinu kott 7) See on sinu õun 8) See on minu raamat 9) See on minu sõrmikud 10) See on tema (poiss) vihmavari 11) Tal (tüdruk) on vihmavari 12) Tal (poiss) on raamat 13) See on tema (tüdruk) jäätis 14) Tal (poiss) on jäätis 15) Kelle oma see pilt? See on kunstniku pilt. Kunstnikul on pilt. TÖÖ NR 3. KÄÄNED 16) See on tüdruk. See on tema kingitus. Kelle oma see kingitus? See on tüdruku kingitus. Tüdrukul on kingitus. 17) Kunstnikul on pilt, aga ei ole autot. 18) Tüdrukul on kingitus, aga ei ole sülearvutit. 19) Ma lähen poest. Ta (poiss) sõidab apteegist. 20) Ta (tüdruk) läheb kontserdilt. Ta (poiss) sõidab koosolekult. 21) Kirjutama kirja sõbrale. 22) Helistama isale/õele/õpetajale.
Enne välismaale sõitmist peatus kunstnik kodukohas Lubjassaarel, kus ta maalis oma ema ja isa portreed - hingestatud ja südamlikud taluinimeste kujutised. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise ja oma tööde esitamisega. Maalis rohkesti Itaalia maastikke ja rahvatüüpe. Akadeemikunimetuse sai Köler Peterburi Kunstide Akadeemialt 1861.a., pärast seda, kui oli Roomas näitusele esitanud Cesese kiriku altarimaali teisendi ,,Kristus ristil" (originaal valmis kunstnikul 1858.a.) Nii sai saunamehe pojast akadeemik. 1862.a pöördus Köler tagasi Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Peterburis töötas Köler end kadestamisväärse positsioonini: ta on portreteerinud tsaar Aleksander II, olnud tsaari tütre joonistusõpetaja, õukonnanõunik, III järgu Anna ordeni kavaler, 1867. aastal anti talle Peterburi Kunstide Akadeemia poolt professori tiitel. Seda meistriteose "Riigikansler vürst Gortsakovi portree" eest.
Monumentaalkunsti hulka kuuluvad veel mosaiik (kujutis pannakse kokku eri värvi kivi vms. tükikestest ja vitraaz - klaasimaal. Michelangelo. Inimese loomine. Osa Vatikani Sixtuse kabeli lage katvast freskost. Alates keskajast on laialt levinud tahvelmaal. Algselt kasutati puittahvleid, hiljem aga rohkem puitraamile pingutatud riiet - lõuendit või siis pappi-paberit . Tahvelmaali aluspind ja materjalid on odavamad ja see võimaldab kunstnikul olla tunduvalt sõltumatum töö tellija maitsest. Seetõttu on just uusaegses euroopa tahvelmaalis kõigepealt väljendunud uued ideed ja kujutamisviisid. Sandro Botticelli. Veenuse sünd. Tempera. Tahvelmaalis võib kasutada väga erinevaid tehnikaid. Levinuim ja püsivamat tulemust andev on õlivärvitehnika. Selle puhul segatakse värvipigment mingi taimse õliga ja tulemuseks on säravad, püsivad, kuivanult veekindlad värvid, mis võimaldavad laia värvitoonidevalikut ning ulatuslikk
Henri Matisse (Henri-Émile-Benoît Matisse) Sündis 31.detsembril 1869 Matisse ei maalinud pildile täpselt seda, mida nägi, vaid ta püüdis väljendada seda, mida ta parasjagu tundis.Ta arvas, et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Seega värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil.Neid kandis ta lõuendile suurte laikudena, sageli vastandvärve kasutades, nii et pildil tekkis ruumilisuse tunne paljalt värvide kõrvutamisest. Soojade ja külmade värvide kontrast loob samuti ruumilisuse tunde. Kogu
Neil olid teised värvid, vesi võis olla punane, puutüvi violetne Hakati kutsuma "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves, hääldub 'lö foov'). Värvi ja pintsli kasutamine Kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine Värviti erksalt, säravad, segamata värvid Laigud suured, suured pinnad, Värvid ei pidanud olema nagu looduses Eeskuju Vincent van Gogh Foovide rühmituse Henri Matisse keskne kuju Arvas, et kunstnikul tuleb lasta tegelikkusel mõjuda endale ja püüda neid tekkinud meeleolusid väljendada Kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele Open Window, Collioure Kunstnikke veel Raoul Dufy (18771953) - muusika motiiv Albert Marquet (18751947) meri,
mõistma värvide visuaalseid ja füüsikalisi omadusi. Sageli võrdles ta värvide kasutamist maalimisel muusika loomisega heliredelil. Algusaastatel tuli Matisse'il äraelamiseks kõvasti vaeva näha, kuid sajandivahetuseks oli ta juba tunnustatud kui üks morenistliku kunsti juhtfiguure. Teda on peetud ka kõigi aegade suurimaks kunstnikuks üldse. Ta arvas, et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Seega värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Kogu kompositsioon on väljendav: modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne. Matisse´i tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti
Sissevaade kunstimaailma Kunst on objektiivne tegelikkus, mille abil ei suhtle inimene üksnes leviku, vaide ka mineviku ja tulevikuga. Tühised pisiasjad värvid, mehised pintslitõmbed, motiiv jne. moodustavad täiuse, kuid täius ei ole mingi tühine pisiasi. Kunst on üks paljudest eneseväljendusviisidest, kus on kunstnikul võimalik koondada oma vaated ja põhimõtted silmaga nähtavaks ja käega katsutavaks, modernses maailmas isegi kõrvaga kuuldavaks. Kuid milleks kunst? Kunst saab alguse tundest. Kogenud kunstnik oskab selle tunde kristalliseeruda mõtteks ning anda sellele kuju. Kui kuju sanud teos suudab vaatajail või kuulajail hinge sügavustesse süütada tulukese on meister oma tööga edukalt hakkama saanud. Suure kunstniku poolt maalitud portreed sarnanevad inimestega rohkem kui
,,Spektrum" COOL D Kunst ei ole kunsti teha vaid kunst on kunstis kunsti näha - moodsat kunsti on lihtne teha, kuid sellest on väga keeruline aru saada. Väike marutõbine sinine rebane - selle all võis COOL D mõelda Saksamaa maalikunstniku Franz Marc`i maali ,,sinine rebane". Ma hulluks lähen oma ateljees liikudes, hulluks nagu Peeter oja läheks - Kunstnikul võib peas olla väga palju mõtteid, kuidas see maal vaimusilmis välja võiks näha , kuid neid mõtteid paberile panna ja teostama hakata ei ole neil väga kerge, enne tuleb hoolikalt läbi mõelda. Ateljee- kunstniku töökoda. Sixtuse kabel- Vatikani apostelliku palee tuntuim kabel, mis on kuulus oma arhitektuuri ja sisekujunduse poolest. Kabeli laemaalingu tegi kuulus Itaalia maalikunstnik Michelangelo.Sixtuse kabeliS asuvad Michelangelo kuulsaimad laemaalid "Viimne
Nikolai Triik sündis 1884. aastal rätsepmeistri perekonnas. Triik armastas joonistada juba koolieas. Haridustee on kunstnikul väga pikk: Gümnaasiumihariduse omandas Triik Tallinnas, hiljem õppis Peterburis, Stieglitzi kunstikoolis, mille nimekirjast ta 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast kustutati. Õppinud on ta veel Tallinna ja Peterburi ateljeekoolides, Helsingi ning Pariisi kunstikoolides. Nikolai Triigi looming on väga mitmekesine. Ta on loonud hulga portree- ja kompositsioonimaale, joonistusi, karikatuure ning maastikumaale. Alates 1905. aastast võttis ta osa Noor-Eesti väljaannete kujundamisest
Relika Viilas TA-08 15.02.2010 Kuivnõel Kuivnõelast üldiselt Kuivnõel on sügavtrükitehnika, mille puhul kujutis kraabitakse trükiplaati kasutades nõela. Traditsiooniliselt olid graveeritavad plaadid vasest, nüüd aga atsetaadist, tsingist või pleksiklaasist. Nagu ofortigi on kunstnikul, kes on õppinud joonistama, kuivnõela meetodit lihtsam omastada kui gravüüri, kuna kuivnõel meenutab rohkem pliiatsi kasutamist kui gravüüri uurits. Ajaloost Arvatakse, et selle tehnika leiutas üks XV saj Lõuna-Saksamaa kunstnik Hausebook Master, kuna kõik ta maalid on ainult kuivnõela tehnikas. Kuulsamatest kasutajatest Albrecht Dürer tegi kolm pilti, enne kui kuivnõela tehnika kõrvale lükkas; Rembrandt kasutas seda
POSTIMP. kasvas välja impressionismist. Postimpr. Oli puhtprantsuslik nähtus, mis avaldus hiljem mõju kogu Euroopale. Kunstnikud olid kokku puutunud impressionismiga, selle põhimõtted omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ning valinud uue loomingusuuna. Valitud suund oli aga igal kunstnikul erinev, mistõttu ei saa postimpr. Pidada stiiliks ega ka vooluks. Vincent van Gogh- püüab tundeid ja meeleolusid edastada eelkõige värvide kaudu, mis on heledad ja kirkad. Kasutas palju punast, sinist ja rohelist, mille kõrval oli ta lemmikvärviks kollane (lõõmav päike, kuldne viljapõld, päevalilled). NT Autoportree kinniseotud kõrvadega, Päevalilled, Tähisöö Paul Gauguin- maalid dekoratiivsed, puhtad, selged ja säravad värvid ning tumedad kontuurid. Maalis Tahiti
Rhodose saare koloss Robin Nurk Reio Maajärv Mallor Kingsepp Mis on KOLOSS? Kolossiks nimetasid kreeklased esialgu raidkujusid, mis olid üle elusuuruse. Hiljem hakati nii nimetama tõepoolest hiiglaslikke kujusid. Niisuguse hiigelkuju modelleerimiseks ja valamiseks pidid kunstnikul olema suured tehnilised teadmised. Kaasaegsetes ja nende järglastes äratas vaimustust just selle kuju loomise tehniline täiuslikkus. Kus asub Rhodos? Rhodos on suur põllumajanduseks soodsa kliima ja rikkaliku taimestikuga saar Vahemeres Väike-Aasia poolsaare edelaranniku lähedal, mis kuulub Kreekale. Saare hõivasid umbes 1400 e.m.a. ahhailased, seejärel umbes 1000 e.m.a. Doorlased Rhodos, hävis 227 e.m.a. maavärisemise ajal. Mis on Rhodose koloss?
kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Henri matisse Sünninimega HenriÉmileBenoît Matisse Elas 31. detsember 1869 3. november 1954 Prantsuse maalikunstnik, fovismi esindaja. Ta arvas, et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Kogu kompositsioon on väljendav: modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne. Matisse´i tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid.
Postimpressionism Sai alguse 1880-90ndatel Prantsusmaal. Kunstnikud olid kõik praktiliselt iseõppijad. Zanrid: maastik, natüürmort, portree, olustik. Iseloomulik on püüd ülistamisele vormis ja värvis. Realistliku vormi üle valitseb üldistatud kujund, mis on oluline kompositsiooni tervikuks liitmisel ja väljenduslikkusel. Värvikasutuses peamiselt puhtad toonid , täiendvärvid. Igal kunstnikul kujuneb välja oma iseloomulik käekiri.(Vincent van Gogh ,,Kirik", ,,Saapad", ,,Päevalilled"). Ekspressionism-Sai alguse 20 saj alguses, milles tähtsustatakse kunstniku eneseväljendust. Sellele aitab kaasa vormide ja värvide üldistamine ja rõhutamine. Prantsusmaal looming elurõõmus, helgemates toonides. Saksamaal süngetes toonides, irooniline hoiak, ühiskonna kriitiline, pessimistlik. ( Edvard Munch ,,Karje") Fovism- Sai alguse 20. saj alguses Prantsusmaal
Muusika töö Ooper (lk.60): 1. Ooperiloomine algab sellest, et helilooja valib teda huvitava teema, peale seda pöördub libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks (tekstiks). Libreto alusel asub lavastaja lavastust looma. Viimane töötab koos osatäitjatega. Tähtis osa on ka kunstnikul, kes loob lavakujunduse. 2. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Tegevutik liigendub vaatusteks, mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. 3. Helilooja peab valima enda jaoks huvitava teema, mida ta oskab hästi lahti mõtestada. Ta peab oskama ennast väga hästi väljendada, peab kindlasti olema uuemeelne ning teadma, mis rahvale peale läheb. Kõigele lisaks peavad tal olema muusikaalased teadmised. 4
Selliste karakterportreede hulgast paistab silma küllaltki siledas laadis maalitud Jaan Vahtra portree (1936), milles portreeritava rahutu mitmepalgeline kunstnikunatuuri iseloomustamisel räägivad kaasa figuuri iseteadlik hoiak, piip ja akordion. Gustav Raua maalijatemperament avaldus spontaansemalt arvukates maastikes ja linnavaadetes. Vabalt, ühtlaste ja sujuvate pintslitõmmetega, sulavas värvigammas, mida kaunistavad erksad valged, kollased ja kahkjasinised laigud, on kunstnikul õnnestunud säilitada lahkuva talve meeleolu raagus puudega pargis ("Pajud" 1937). Teosed Natüürmordid · Natüürmort. Õli, lõuend. 1965 · Naüürmort sirelitega. Õli, lõuend. 1946. Maastiku- ja linnavaated · Aias. Õli, lõuend. 1938 · Pajud. Õli, lõuend. 1937 · Kanepi maastik. Õli, lõuend. 1942 66,8 x 92 signeeritud · Allee. Õli, lõuend. 1938 Portreed · Autoportree. Õli, lõuend. 60 x 50 cm · Jaan Vahtra portree
õpilastest. Ta merevaated, segunemas igapäevaelu varjudega, lõid lummava pildi tolleaegsest elust linnakärast eemal. Ta justkui otsinuks harmooniat valguse ja pimeduse vahel, saavutades tasakaalu vee lisamisel pea igale pildile. Tema õpetaja seevastu tavatses kujutada puid. Nad olid maalitud erinevatel aastaaegadel erinevates arengustaadiumides, kust võis leida autorit ennast, kujutatuna värvides. Veider on sealjuures see, et kuigi igal kunstnikul oli oma lemmikmotiiv ja teatud kordus, oskas iga maal vaatajat haarata omal kordumatul viisil. Iga pildiga tekkisid erinevad mõtted, kuid lemmikuteks osutusid siiski need, kus meri kujutatud oli. Jacob Abelsi kuupaistes küllastunud lainetused suutsid luua illusiooni, nagu seisaks ma otse sealsamas, mõnel kaldaäärsel hollandi rannikul ja mu ees laiub sügav meri, mis öösiti tormjas, ent hommikuks tasa raugeb. See oli imeline kunstikogemus.
pandud maailma kujutist on võimalik lugeda paljudel inimestel korraga läbi aja, ning liita seda nende endi maailma mõistmisele juurde. Raamatuid annavad tihti väärtust meie ajale ning kujutisele kogu maailmast, muutes viimast huvitavamaks, kohati ka värvikirevamaks ja inspireerivamaks nii meile endile kui ka teistele. Lisaks kirjandusele aitab maailma mõtestamisele ja arusaamisele kaasa ka kujutav kunst. Läbi kunsti on võimalik kunstnikul luua silmnähtav pilt sellest, kuidas tema näeb maailma ning seda mõtestab. Niisamuti nagu kirjanduse puhul mõtestavad maailma erinevalt ka kunstnikud. On kunstnikke kes loovad kujutisi mõtteliselt loodud maailmast kuid on ka neid, kes loovad kujutisi vaid reaalsest maailmast. Fantaasiakunstnikud kujutavad tihti reaalsetele objektidele või maastikele juurde ka midagi, mis on nende endi silme taga. See on osa nende mõttemaailma ja reaalse maailma väljendusest
Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest ja kirjandusteostest. Suurt huvi tunti eksootika vastu, kuid ka kaasaja sündmusi ei jäetud kujutamata. Pole võimalik kindlate tunnuste järgi aru saada. Igal kunstnikul oli oma tehnika ja eripära rõhutamine. Teema järgi. INGLISMAA looduskeskne, maastikumaalid * William Turner meremaalija, akvarell, voolav maaliline käsitlus ka õlivärvides impressionismi eelkäija valgusemäng, värvid NAGU visatud pildile, kasut ka spaatlit e. maalrinuga *John Constable maastikumaalid, pehmed toonid
Info kunstniku kohta Ungari kunstnik Timea Karkiss Ta õppis Euroopa kuulsaimas mosaiigikoolis - Friuuli Mosaiigikunsti Koolis (Scuola Mosaicisti del Friuli) Itaalias. Noor kunstnik on Ungar Loovkunstnike Liidu liige. Karkissi mosaiigistuudio asub Budapestis, kuid materjalid jõuavad kunstnikuni Itaaliast. Tegu on kvaliteetsete kividega, mis ei ole eelnevalt valmis lõigatud - kõik kivid murrab naine ise ja liidab mosaiigiks traditsioonilisi võtteid kasutades. Aastate jooksul on ka kunstnikul välja kujunenud oma ainulaadne stiil. Kombineeritud on erinevaid mosaiigi ladumise meetodeid, tehnikaid ja stiile viimase aja moe- ja disainivoolu järgi. Saavutatud harmoonia ja täiuslik tasakaal paistab välja täpselt viimistletud ideekavandis ja kiviladumise lõpptulemuses. Näitused: Ujbuda Gallery - Budapest, Ungari, 2012 Attila Josef Cultural Centre Budapest, Ungari 2012 Allee Center Atrium Budapest, Ungari, 2011 City Gallery Vidin, Bulgaaria, 2009
OOPER. Ooper on muusikaline lavateos, milles esitatakse kogu tekst lauldes. Ooper ühendab mit erinevat kunstilist valdkonda:kirjandust, muusikat, näitekunsti, kujutavat kunsti ja tantsu. Ooperi loomine algab helilooja ideest mille liberist kirjutab lahti liberetoks ehk ooperi tekstiks. Liberisti ja helilooja koostööna valmib partituur. Libereto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Tähtis osa on ka kunstnikul kes loob lavakujundusega keskonna. Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. Mõnedes ooperites on instrumentaalsed vahemängud ehs intermezzo'd. Peaosi esitavad professionaalsed lauljad. Nad ei kasuta mikrofone, seetõttu koolitatakse neid laulma nii,et nende hääl kostaks üle orkestri ka saali viimaste ridadeni. Klassikaliselt laulavad peaosa armastajapaar, tenor ja sopran
1951. aastal Matisse lõpetas oma 4-aastase sisustamise projekti, klaasist aken ja dekoratsioonid Chapelle du Rosaire de Vence kohta. Matisse suri südamerabandusse 84- aastasena 1954-ndal aastal. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Looming Arvas, et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Kogu kompositsioon on väljendav: modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne. Tööd Tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid.
Ka siin ei leia kunstnik rahu ja siirdub Amsterdami teoloogia ettevalmistusosakonda, kuid loobub sellest peagi. Siin pettub ta taas armastuses ja naistes.Viibib Brüsselis misjonäride kursustel ja ta pühitsetakse vaimulikuks. Van Gogh saab jutlustaja koha Lõuna-Belgias vaeses kaevanduspiirkonnas. Kuna ta on tasakaalutu inimene, põikpäine ja suhtlemises kaasinimestega umbusaldav, siis tekivad peagi konfliktid. Kiriku juhtkond vallandab ta . Rida ebaõnnestumisi põhjustavad kunstnikul järjekordse vaimse kriisi, millest väljumiseks otsis ta abi joonistamisest. Enamasti tegi ta söejoonistusi, samuti akvarelli, kus kujutab söekaevurite rasket elu. Van Gogh alustab Brüsselis kunstiõpinguid. Teda toetab nii majanduslikult kui ka vaimselt tema vend Theo ja seda kuni kunstniku surmani. Viibib paar aastat vanemate juures, kus maalib loodust ja suuri figuraalkompositsioone. Kasutab valdavalt tumedaid värve, et edasi anda rusuvat atmosfääri, mis ümberringi valitses
arendada meie endi teadmiste piiri. Annab meile võimaluse tutvuda meie oma kunstiga, mis on loodud kodumaalt kaugel. Saada osa meie kultuuriloo paljudele vähetuntud küljest. Üks parimaid töid minu meelest oli Merike Luguse ,,Seotud pea" aastast 1997. Äärmiselt tõetruu skulptuur, mehe nägu annab hästi edasi emotsiooni, piina, mida tunneb. Õigest teosest ongi võimalik välja lugeda tundeid, õigel kunstiteosel on mingi sõnum, mida edasi anda. Või õigemini igal kunstnikul on mingi sõnum, mida ta annab edasi läbi oma töö. Silma jäi Ants Erik Vomm´a maal kompositsioon nägudega. Ei saa öelda, et teos oleks seotud konkreetselt ajaloo, poliitika, igapäevaelu, meedia või näiteks loodusega. Ehk üritab kompositsioon tõestada, kui kirju on maailma inimeste poolest? Sest pildil oli palju erinevaid tegelasi, erinevate emotsioonide ja kehahoiakutega. Kunstniku teised tööd ei pakkunud huvi. Meeldis väga Erich Pehapi kompositsioon silmadega ,,Uudishimu"
Sümbolism Kunstnikul on oma teostes võimalik kujutada kahte eri liiki asju: ühelt poolt tõesti olemasolevaid ja silmaga nähtavaid esemeid, maastikke, inimesi jne., teiselt poolt aga igasuguseid ebatavalisi väljamõeldud olendeid, esemeid ja olukordi. Viimasteks pakuvad ainet kirjandusteosed, muinasjutud, mütoloogia, sündmused ajaloost, eelkõige aga kunstniku oma fantaasia. Just 19. sajandi kahel lõpukümnendil ja sajandivahetusel leidis see fantaasiast toituv kunst eriti palju pooldajaid. Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnike pettumine oma kaasajas. Kuna nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada, tõmbusid nad tagasi oma kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest, huvitusid kaugete maade usunditest ja kunstist, vanadest hävinud kultuuridest jne., millele nad omistasid salapäraseid, ebatavalisi, müstilisi jooni. Oma kunstis kujutasid nad...
Fovistliku laadi kujundas 1905-1908, ta tõusis sellega avangardistlike tippkuntsnike hulka. Tema rõhutatult kahemõõtmelised maalid väljendavad pidulikkust ja elurõõmu, nende mõju põhineb suurtel säravatel puhastel värvipindadel, mille rütmi rõhutab arabeskne kontuur. Tema joonistus arenes aegamööda lihtsamaks ja vorme deformeerivamaks. Värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kuntsniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Ta arvas, et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Matisse´i tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. 1896. aastal esines Matisse näitusel nelja oma maaliga, millest üks (,,Lugev naine", 1894) osteti ära riigivõimude poolt. Samal ajal võeti Matisse Rahvusliku Kaunite Kunstide Ühingu (Salon de la Société Nationale des Beaux-Arts) liikmeks, mis andis talle kunstnikuna juurde
Neid maale tuli vaadata kaugelt, sest siis sulasid täpid üksteisega kokku. Puäntillismiga katsetas ka Camille Pissarro, kuid pöördus hiljem impressionismi juurde tagasi. Postimpressionism on stiil/vool? Postimpressionistideks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. Valitud suund oli aga igal kunstnikul erinev ning seetõttu ei saa postimpressionismi pidada stiiliks ega isegi mitte vooluks. Seepärast on õigem rääkida erinevatest postimpressionistidest, mitte aga postimpressionismist kui stiilist või voolust. Loomingu tähtsus Postimpressionistide poolt impressionismile vastandatud kunstiprogrammid avaldasid suurt mõju.19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud
o G. tööd kindlasti "JUUDIT" ja "CASTELFRANCO MADONNA" o STAFAAZID väikesed inimkujud · TIZIAN. jäi joonistuses Michelangelole alla, aga koloriit siiamaani ületamatu o Põgenes katku eest Ven-st, päästes sellega elu. o Ei olnud mitmekülgne ainult maalikunst, kuid kõige silmapaistvam o Frari kirik Veneetsias ta ise ka sinna maetud "MAARJA TAEVAMINEK" · õnnestub kunstnikul esimest korda tekitada illusioon, et Maarja tõuseb taevasse. · Ristuvad diagonaalid Maarja jalgade all pilvedes · Värvide valik erepunane (?) · Kolmnurkne kujund all 2 + Maarja ja isa üleval · Käed on üles tõstetud. o Varasema perioodi tuntumad tööd "MAKSURAHA" jeesuse psühholoogiline portree O "TAEVANE JA MAINE ARMASTUS"
Renoiri stiili kuldajastu möödus 1870ndatel. Kui teised viskasid musta värvituubi demonstratiivselt minema, ei loobunud Renoir musta kasutamisest. Ta lausus: "Must on tähtis värv, võibolla kõige tähtsam." Renoir sõnul nõuavad heledad, kirkad toonid tasakaaluks mustjat piiristust. Valgusel on algusest peale ka vari. Ka ei halvustanud Renoir oma eelkäijaid Delacroix´d, Rubensit või Corbet´. Vastupidi, nende pärandit on tema töödes näha. 1901. a kunstnikul 60. eluaastat ning tema kuulsus oli kandunud üle maailma, aga ta ise vaevles liigesereuma käes. Renoir kolis soojemale LõunaPrantsusmaa rannikule. Elu lõpu veetis Renoir ratastoolis. Kui pintsel ei püsinud enam ta käes, kinnitas ta selle käele sidemega. LõunaPrantsusmaal süvenes Renoir värviskaala veelgi, see uhkeldas rikaste, mahlakate toonidega. Tema viimast maalimishooaega nimetatakse sestap punaseks perioodiks
1910. aasta kevadel esines Mägi Norra Kunstiakadeemia juhataja Christian Krohgiga Blomquisti galeriis Oslos. Kohalik kriitika oli kiitev. Kunstnik hakkas ka kodumaal tuntuks saama. 1910. aastal tõi ajakirjanik Eduard Reinhold Virgo Norras kaasa Konrad Mägi töid, mis eksponeeriti kunstnik Alfred Kivi korteris Tallinnas. Laiemat vastukaja leidis Konrad Mägi esinemine III eesti kunstinäitusel 1910. aasta oktoobris. Näituselt tehti mitu ostu, millest saadud tulud võimaldasid kunstnikul Norrast tagasi Pariisi pöörduda. 1911. aasta suve veetis Normandias Dieppe'is. Naasis 1912 Saksamaa kaudu kodumaale, Tartusse. Ta töötas joonistusõpetajana 1913 Tartu linnakoolis, 1914 kutsehariduse Seltsi õhtukoolis, aastast 1914, püsivamalt 1916-1919, pidas ateljeestuudiot. Tegutses 1919 Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonnas. Looming Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite
loenguid. Ta nautis edu mitte ainult õpetajana vaid kirjutas laialdaselt ka vaimsusest, teemast, mis jäi suureks huviks ja lõpptulemusena avaldas tema töödele olulist mõju. 1895. aastal käis Kandinsky vaatamas prantsuse impressionistide näitust, kus nägi Monet Heinakuhi Giverny' . Ta ütles: ,,Ma sain kataloogist teada, et see oli heinakuhi. Ma olin vihane, et ei olnud seda ise ära tundnud. Samuti arvasin, et kunstnikul ei ole õigust maalida nii ebatäpsel viisil.Õrnalt olin ka teadlik, et objekti polnud pildil..." Varsti peale seda lahkus kolmekümne aastane Kandinsky Moskvast ja läks Münhenisse õppima natuurist joonistamist, visandamist ja anatoomiat, mida sel ajal peeti kunstilise hariduse aluseks. Ei Marc ega macke ei olnud abstraktsed kunstnikud. Kadinsky oli see, kes avastas, et ,,sisemine vajadus", mis üksi saab inspireerida tõelist kunsti, sundis tal maha jätma taasesitava kujundi
ing k performance - etendus happening'iga võrreldes plaanipärasem esineja, esinejad ja publik on rohkem eraldatud performance'i ja happening'i vahel pole teravat piiri etendustekunst on jätkunud tänaseni ühe võimalusena publikut mõjutada selle leviku ühe põhjusena võib nimetada kunstnike soovi saavutada vahetut side ja tagasisidet publikuga sõnaline osa kustnike etendustes on enamasti väike või puudub hoopis, seega on sarnasust pantomiimiga mitte igal kunstnikul pole annet ,julgust või soovi esineda näitlejana , aga mõnede arvates annab just kunstniku amatöörlik näitlejatöö etendusele erilise väärtuse on etendusi, mis on humoristlikud , iroonilised või lihtsalt jantlikud, on aga ka tõsiseid, süngeid või isegi õudseid etendusi mõnda saab võtta meelelahutusena, teist filosoofilistele mõtisklustele suunavana, kolmandat müstilise rituaalina Ajaloost 1960. aastatel levisid Lääne-Euroopas ja USA-s
pinna järgi liigitatud tahvelmaali ja monumentaalmaali. Kaur Paulus 10D · Tahvelmaal-on laialt levinud alates keskajast, Algselt kasutati puittahvleid, hiljem aga rohkem puitraamile pingutatud riiet - lõuendit või siis pappi-paberit . Tahvelmaali aluspind ja materjalid on odavamad ja see võimaldab kunstnikul olla tunduvalt sõltumatum töö tellija maitsest. Seetõttu on just uusaegses euroopa tahvelmaalis kõigepealt väljendunud uued ideed ja kujutamisviisid. Tahvelmaalis võib kasutada väga erinevaid tehnikaid. Levinuim ja püsivamat tulemust andev on õlivärvitehnika. Selle puhul segatakse värvipigment mingi taimse õliga ja tulemuseks on säravad,
toimuvate murranguliste protsesside tunnetajana. Maneristlik dramatism, sürrealism, abstraktsionism, popkunst, hüperrealism, fovistlik salongiportree on aidanud Põldroosil kokku sulatada talle ainuomase maalilise kujutusviisi, mida võib tinglikult vaadelda modernismi kontekstis. Alates 1970. aastatest süveneb Põldroosi töödes nii portreedes kui figuraalkompositsioonides eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak, mis nagu psühholoogilise enesekaitse mehhanism aitab kunstnikul suhestuda ühiskonnas valitseva võltsmoraali, ambivalentsuse ja normatiivsusega. Pole vahet, kas tegu on sotsialistliku või kapitalistliku ajastuga, Põldroosi pildisüsteem esitab tänagi samu olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolitekeelt otsib ta progressiusus ja tehnikakultuses üles kasvanuna oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil.
väljapanek ei suutnud muuta minu üldist arvamust sellest kunstivoolust. Tõsi ta on, et ülesehitus oli eriline ja meeldejääv, kuid minu seisukohast olid sealed videod veidi labased ja teisalt liialt üheülbalised. Ma ei ütle, et need tööd ei pannud mõtlema, kuid nagu kaasaegse kunsti puhul ikka jättis autor liialt palju vaatleja enda otsustada ja edasi mõelda. Eelistan siiski töid, kus oma mõtteid pole tarvis sundida liikuma ning kus kunstnikul on suurem roll suunamisel. Johann Köler Johann Köler sündis 8. märtsil 1862 Viljandimaal, Suure- Jaani kihelkonnas. Õppis Kunstiakadeemias maalikunsti. Tegi täiendusreise läbi Saksamaa, Hollandi, Belgia ja Pariisi. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimisega ja esines oma töödega. Johann Köler suhtles eesti edumeelsete haritlastega ja osales rahvusliku liikumise üritustes. Köler suri 22. aprillil 1899 a.
tavalisteks. Kirjelda foovide värvi ja pintslikasutust. Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Kes oli keskne kuju foovide rühmituses? Henri Matisse Millised olid H. Matisse eesmärgid kunstis? Ta arvas, et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Seega värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Kogu kompositsioon on väljendav: modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne. Matisse´i tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti
üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised loodu-ses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased, taevas mürkroheline, jõevesi sidrunikollane jne.). Foovid loobu-sid ka valguse ja varjuga modelleerimisest, perspektiivsetest lühendustest ning koos sellega ruumilise illusioonist – ühesõna-ga peaaegu kõigest, mille eesmärk oli looduse jäljendamine. HENRI MATISSE(1869-1954) / a(n)rii ma‘ tiss/ oli foovide rühmitu tähtsaim esindaja.Tema arvates pole kunstnikul vaja loodust “kopeerida” vaid lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda tekkinud meeleolu väljendada. Eelkõige on tähtis väljendus.Maalide kogu kompositsioon on väljendav, modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted. Värvide metsikusest hoolimata on Matissei tööd harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunstniku põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm.
oli eelkõige huvitatud inimfiguuri kujutamisest. Oma sõbraliku ja helde loomuse tõttu oli ta lõbumajades alati oodatud külaline. Tema graafikasari ,,Elles" kujutas tüüpilisi stseene prostituutide argipäevast ning oli mõeldud austusavaldusena naistele üldse, eriti aga ühiskondlikult põlatud prostituutidele. Toulouse-Lautrec kujutas lõbunaisi ilma vähimagi ühiskonnakriitika ja sentimentaalsuseta, maalides neid inimlikkusega, millest on näha, et kunstnikul oli võime sisse elada prostituutide olukorda. Kunstniku bordellisarja tema eluajal kunagi avalikkusele ei näidatud. Toulouse-Lautrec portreteeris arvukaid inimesi oma perekonna-ja sõpraderingist. Kui varietee-ja tantsusaalipiltidel paistavad nad selgelt pelgalt kujudena inimmassis, siis üksikportreedel annab kunstnik edasi nende eripära. Toulouse-Lauterc maalis peamiselt kahte liiki üksikportreesid: ühtedel portreteeritav istub, teistel näitab ta neid hetkeülesvõttes.
,,Elu mõte on elus endas" Enda elu sa lood endale ise, mitte ei lase seda teistel luua. Dorianiga, aga juhtus kahjuks vastupidine lugu, lastes ennast maalida ja kunstnikul öelda, et selle maali teed ilusaks sina. Tõstes sellega lihtsalt inimese enesehinnangu liiga kõrgele. Seda tõsta aitas ka teine ,,kunstnik" Henry kes võlus oma jutuga ja viies Doriani halvale teele. Sõltudes teiste arvamustest lasigi ta Henryl enda ilusa elu luua. "Noorus on ainus asi mida tasub omada." Sellest lausest sõltus suurel määral Doriani elu kuna ka tema arvas, et oleks lahe lõpmatuseni noor olla ja nautida seda elu. Selle soovi ta saab
· Kujutamisviis - keskosa kujutada täpselt selgelt, ääred udused- ebatäpsed - värviosade paiknemine üksteise kõrval · Maalimisel - õhu ja valguse arvestamine - kõige parem maalida vee ääres, isegi vee peal - õhk puhas ning värvid kirkad · Erivärvilised pintslitõmbed. Leiavad, et ka vari värviline (sinakad toonid) · Kompositsioon pole vaja enam täpset paigutust, tuleb säilitada juhuslikkus · Igal kunstnikul subjektiivne alge, mis avaldub nende maalidel. · Impressionistid eelistavad maalimist vabas õhus, põhimotiiviks maastik. · CLAUDE MONET - rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist - sari Roueni katedraalist - andis vaimustavalt edasi looduse muutlikust nt veepinna sillerdust - ,,Aed Vetheuil`s" ,,Euroopa sild Pariisis" · EDGAR DEGAS - täpsus ja jahedus - keerukate liigutuste tabamine
Postimpressionism Postimpressionistideks nimetatakse kunstnikke, kes alustasid loomingulise tegevusega 19. sajandi teisel poolel. Esialgselt kuulusid nad impressionistide hulka, hiljem valisid iseseisva loomingu suuna. TÄHTSAMAD ESINDAJAD: *Vincent van Gogh, *Paul Gaugin, *Paul Cezanne. Postimpressionistlik suund on igal kunstnikul erinev. V. VAN GOGH: *Rahulik meeleolu, *Heledad, puhtad värvid, *Intensiivne koloriit, *Tinglik joonistus, *Väljendas värvidega oma tundeid. P. GAUGUIN: *Puhtad ja säravad värvid, *Ühtlased värvipinnad, *Tumedad kontuurid, *Kunst kannab olulist hingelist ja vaimset sõnumit, *Pildid ja kujud sisult tihedalt seotud mütoloogiaga, vormilt arhitektuuriga, *Loobus varjudest ja värvivarjunditest. P. CEZANNE:
Seltskonna kõrvale on kleebitud roheline auto, mis on ka ainuke värviline asi teosel. Ülejäänud joonistus on tehtud mustvalgelt. Auto on valmistatud vaigust ja liimist. Joonistuse vasakusse alla nurka on autor kirjutanud ''Valga koorekiht Georgid'', ja selle lähedal võib märgata ka matemaatilisi tehteid. Ja samuti on alla nurka joonistatud õrnalt inimese kujutis. Taustal oleval puul on kujutatud ehteid rippumas. See teos näib pigem poolik olevat, aga ma arvan et see on kunstnikul taotuslikult nii tehtud. Kuna tema enamus teosed olid sellised. See kunstiteos räägib minu arust ajaloost, kuna vanasti olid inimesed varalise rikkuse poolest jagunenud pööbliks vaeseid ja koorekihiks rikkaid. .
Ma ei osanud põhilisi teemasid välja tuuagi, sellepärast, et ta luuletab väga paljudest erinevatest teemadest. Vahepeal tundub, et need luuletused ei ole isegi sama inimese poolt kirjutatud. Luuletustes kasutab ta märkimisväärselt isikustamist ning võrdlust, mis annab luulekogule omapära. ,,Nälgiv mustkunstnik" Luuletuse teemadeks on poliitilis-majanduslik ebaausus ning kunstniku raske elu turumajanduse tingimustes. Luuletuses kirjeldab Rooste nälga, mis takistab kunstnikul tegelda loominguga, et jätta ajalukku mingi märge endast ning turumajandust, mis ei toeta mittematerjaalseid väärtusi loovaid inimesi. Meeleolu on pigem kurvameelne ja mõtlevapanev. Selliste tunnete tekitamiseks on kasutanud autor rohkelt mõttekriipse ning ebatavalist paremjoondust salmide lõpus. Autor üritab meid suunata aru saama kui raske on kunsti inimestel tänapäev hakkama saada. Mõtet kinnitav tsitaat- ,,too õblukene kunstnik nägib
Ta kutsus end maalikunsti käsitööliseks, kelle ülesandeks on maalida ilu. Ent kriitikud kohtlesid teda hästi, sest tema teosed esindasid rahulikku üleminekut vanast stiilist uude. Renoir iseloom oli tagasihoidlik. Prantsusmaa ja Saksamaa sõja puhkedes loobus Renoir talle pakutud ohvitseriauastmest ning võitles reamehenda eesrindel. Isegi restoranis tellis ta meelsamini ube ja kartuleid kui kaaviari. Eelistas maalimist käimisele: 1901. a kunstnikul 60. eluaastat ning tema kuulsus oli kandunud üle maailma. Seks ajaks oli ta aga juba läbinisti liigesereuma vintsutada. Renoir kolis soojemale maale, Lõuna- Prantsusmaa rannikule. Elu lõpu veetis Renoir ratastoolis. Ta suutis parematel päevadel ateljees pisut käia, kuid paranemine oli vaevaline. Peagi Renoir tõdes: "Mina loobun. Käimine viib kogu mu tahtejõu ning maalimisele ei jää midagi. Kui mul on valida nende kahe vahel, valin maalimise." Kui
Paul Cezanne kandis maalipinnale sedavõrd õhukese värvikihi, et tema õlimaalid mõnikord lausa akvarellile iseloomuliku läbipaistvuse omandasid. Vincent van Gogh seevastu, pöörates suurt tähelepanu maali faktuurile, pigistas sageli värvi lõuendile otse tuubist. Üks põhjus, miks kunstnikud õlivärvi sedavõrd kõrgelt hindavad, ongi see, et need tegelikult lihtsa koostisega värvid võimaldavad väga erilisi ja erinevaid töömeetodeid. Täpselt samasuguseid nagu igal kunstnikul oma maailmanägemuse väljjendamiseks vaja läheb.
Tema loomingust õhkub täpsust ja jahedust. Kunstnik kujutas enamasti mõnd juhuslikku, liikumisega seotud hetke teatrimiljööst ning teda huvitas keerukate liigutuste tabamine. Elegantse ning kontrollitava liikumise huvi vastu väljenduvad maalid ratsa võistlustest ja balletist. Degas oli virtuooslik joonistaja, armastas töötada passtillis. See tehnika võimaldas tal selgemini väljendada nii oma joonistajavõimeid kui ka kiindumust ilmekasse joonesse. Pastelli mahlakas joon aitas kunstnikul luua erilise värvilise atmosfääri, selle sillerdava õhulisuse, millega tema tööd silma paistavad. Erinevalt teistest impressionistidest, kes taotlesid vormide hajuvust, rõhutas Degas pindu ümbritsevaid kontuure. Nii omandas plastiline vorm hoopis uue ja dekoratiivsema ilme. Kunstnik ei püüelnud erilise ilu poole, vaid kujutas ka inetuid poose ja nägusid, tihti nähakse tema töödes ka isegi sapist joont.
Temperavärvid (tahvelmaal) SÜMBOLISM · Kasutati sümbolite keelt ja allegooriat, mida mõistsid nii vaataja kui kunstnik · Iga objekt oli läbimõeldud ja omas pildil kindlat tähendust antud ajas KUNSTILINE LAHENDUS · Kompositsioon e. teose ülesehitus, üksikosade paigutus · Valguse ja varju käsitlemine · Ruumi ja detailide käsitlemine · Koloriit e. värvide kooslus · On kasutatud kindlat ajaloolist stiili sarnaste tunnustega · Kunstnikul on oma isiklik vaatenurk, samale teemale on lõputult palju erinevaid lähenemisvõimalusi MASACCIO (1401-1428) · Brancacci kabeli freskod · "Kolmainsus" · Ruumilisuse rõhutamine tugeva valguse- varju abil · Dramaatilised tunded MASACCIO "Aadama ja Eeva paradiisist väljaajamine" õp.lk.48 PARADIISIST VÄLJAAJAMINE · Tehnika fresko · Teema Ingel ajab Adam ja Eva paradiisist välja · Sümbolid värav ja ingel on taevavärav. Zestid
uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine ning teooria olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Kui jällegi läheneda koolikasvatuse seisukohalt, siis on need ülaltoodud komponendid kasutusel ka sealses kasvatustegevuses. Seega võib kasvatustegevust pidada teaduseks kasvatusteaduseks ehk pedagoogikaks. Kunst on midagi sellist, mida inimene on loonud vaatamiseks, kuulamiseks ja jälgimiseks. Kõigepealt tekib kunstnikul uue teose loomiseks mingisugune idee (nt poeedil kirjutada luuletus), seejärel ta teostab selle ning lõpptulemust nimetataksegi kunstiks. Kui küsida esimeselt ettejuhtuvalt inimeselt tänaval mis on kunst, siis seostuks saadud vastus ilmselt maalide, skulptuuride või arhitektuuriga. Kuid mina arvan, et kunst ei ole ainult füüsiliselt eksisteeriv objekt, mida saab vaadata või katsuda. Minu arvates on kunst üleüldse ka tegevus, mille looja täielikult pühendub
18. Missugustel teemadel maalid katsid barokiajastul kirikute ja losside seinu ning lagesid? Losside seinal mütoloogiline ainestik, kirikutes uslised teemad 19. Mida tähendab nn. keldriluugivalgus? Ühest punktist langev valgus 20. Nimeta vähemalt 2 Hispaania barokiajastu maalikunstnikku D. Velazquez, El Greco 21. Kes Hispaania barokkmeistritest ei ole maalinud ühtegi kirikupilti? D. Velazquez 22. Iseloomusta El Greco töid ja miks on kunstnikul selline nimi? Müstiline meeleolu, kummaline valgus. Teda tunti lihtsalt kui kreeklast, greco-kreeklane 23. Nimeta kõik kolm renessansiajastu kujurit ja üks barokiajastu skulptor, kes on loonud skulptuuri ,,Taavet" Donatello, Michelangelo, Veroccio, Bernini 24. Kuidas nimetatakse 17.saj. Prantsusmaal levinud kunstisuunda? Klassitsism 25. Kelle valitsemisajal levis Prantsusmaal vanaklassitsism ja kuidas seda kuningat veel nimetati? Louis XVI ,,Päikesekuningas" 26
annaabi.ee 
