Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "kunstiliigid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
trükk, vitraaž, saks, sakraalarhitektuur, firenze, baptisteerium, johannese, profaanarhitektuur, colosseum, flaviuste, seinamaal, tahvelmaal, mona, miniatuurmaal, mosaiik, sant, apollinare, ravenna, varese, eller, ümarplastika, kõrgtrükk, saatuse, lametrükk, silvereluloo ja tööde raamat. Fotod ja reprod 10 ARHITEKTUUR ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitatakse mitmeti Tartu Ülikooli peahoone 1804–1809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi, endise Maarja kiriku varemetele. sakraalarhitektuur (tempel, kirik, kabel); 11 Keila kirikuaia Vääna mõisa kabel, 19.saj. Pariisi Jumalaema kirik (Notre-Dame de Paris) Kiriku ehitamist alustati 1163. Tööd kestsid ligi 200 aastat. 12 profaanarhitektuur (loss, kindlus, elamu, avalikud hooned); Pont du Gard akvedukt Lõuna-Prantsusmaal u. 18 e. Kr Amfiteater Colosseum Roomas 70 - 82 p. Kr.
motiiviga. Sai alguse mehhikost. 1) Kirjeldav Mehhiko ajaloo muralism Rahvuslikus Palees mehhiko linnas. 2) Detroidi tööstus põhja seinas ja lõuna seinas, Detroidi kunsti instituut. 3) Mees, kontrollib universumit 4) Muralism Palacio de Gobierno,Mehhiko linn Kõik tehtud Deigo Rivera poolt. · Suurimad tegijad: Diego Rivera, Jose Clement Orozcoga, David Alforo Siqueiros. 2. Nimeta kunstiliike ja too näiteid. 1. Arhitektuur 1. Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised) 2. Profaanarhitektuur (ilmalik) Näited: KUMU, Guggenheim Bilbao, Salomon R. Guggenheimi muuseum, Sagrada Familia, Niguliste kirik, Rakvere linnus, Keila-Joa mõis, Pisa torn, Tartu ,,Viltune maja", Kadrioru loss. 2. Skulptuur Näited: ,,Rusalka " (Tallinn) Amandos Adamson, ,,Willerdofi veenus", ,,Vabaduse sammas", ,,Peeter I monument", ,,Kalevipoeg"(Glehni park), ,,Isa ja poeg" ( Tartus), ,,Maanaised"( Tartu), ,,Härg" Tauno Kangro, ,,Väike merineitsi" Kopenhaagenis, Sfinks, Eifeli torn.) 3. Maalikunst 1
Kontrapost:toetus ühele jalale. Pinge muutub, looduslähedus. "Odakandja","Kettaheitja","Sandaali siduv Nike","Hermes Dionysuslapsega". Hellenistlik:erinevate inimeste täiuslike joonte ühendamine, idealiseerimine, ülepaisutatud tunded, üledramatiseeritud, allegooriline kujutamine."Nike","Milose Venus" 7.ROOMA ARHIT: Hinnati praktilisust, jäljendati kreeklasi. Võeti kasutusele kaari, võlve,kupleid. Tähtsamad objektid: arkaadid, termid, amfiteatrid. Colosseum. Triumfikaar, atika-poolkorrus. Lammutati vanu, ehitati uusi sümmeetrilisi foorumeid (väljakud). Trajanuse foorum. Ühiskondlikud hooned. Basiilika-ehitustüüp, sambad jaotasid hoone 3ks lööviks, keskmine oli kõrgem. Monumendikunst. Marcus Aureliuse ratsamonument. Panteon-üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas. 8.ROOMA-KREEKA SKULP: Rooma oli mõjutatud kreekast. Kreekas idealiseeriti, Roomas kujutati realistlikult. Paljud kreeka kuulsate
Inimeste portreteerimist ilmnes gootikas väga harva. Gooti maalikunst klaasimaal vitraazikunst. Suurtes katedraalides olid aknad peamised maalikunstnike tegevusväljaks. Kujundati erivärvi klaasitükkidest, mida ühendasid tinaribad, väiksemad detailid kanti värvidega klaasile. Koloriit oli värviküllas, kirgas. Chartres'i katedraal, Sainte-Chapelle. Itaalia seinamaal ja tahvelmaal. Suurmeistrid GIOTTO ja BONDONE. Giotto oli looduslähedane ruumikujutus ja maastikuline foon Firenze koolkond. Siena koolkonnale omapärane lüürilisus ja intiimsus SIMONE MARTINI . tahvelmaalid, mille kuldfoonile maaliti munakollasega segatud temperavärvidega, mis võimaldas detailitäpsust. Põhja pool Alpe esines miniatuurmaal algul tasapinnaline, hiljem hakkasid valgus-varjud andma figuurile ümarust. Vennad LIMBOURG'id Berry hertsogi palveraamatusse tegid olustikustseene rikkaliku maastiku-ja arhitektuuri kujutusega. 25.Keskaegne sakraalearhitektuur Eestis
Ratsanikufiguur Bambergi katedraalis Naumbergi katedraalis krahvipaar Ekkehard ja Uta Hermann ja Rode Naumbergi toomkiriku läänekoor Saksmaal · Peateema Kristus ristil ja Maarja Kristuse surnukehaga · Ka Neitsi-Maarja Jeesus lapsega · Nt Maarja kuju Magdeburgi toomkirikus Maalikunst-vitraazikunst · Aknad suured · Kujutati inimfiguure · Kandsid edasi mingit lugu · Nt Chartrese katedraal, saint-Chapelle kabel Itaalias seinamaal ja tahvelmaal · Giotto di Bondone Firenze koolkond, freskod San Fransesco kirikus · Simone Martini Siena koolkond, kasutas temperavärve munakollasega · Duccio Siena koolkonna rajaja, ratsaportree Miniatuurmaalikunst · Vennad Limbourgid · Pildid barry hertsogi käsikirjalises palveraamatus Gooti kujutav kunst Eestis Vanimad skulptuuri ja maalikunstiteosed romaanipärased: · Valjala kiriku lääneportaali kaunistav raidkivist ornamentika
o Toscana Pole konstruktiivsete probleemide poolest huvitavad · Kõik on lameda laega Rikkalikult maitsekalt ning hoolikalt tehtud detaile · Marmorist jm väärtuslikest kivisortidest Antiiksete eeskujude järgimine Pisa toomkirik, kampaniil ja baptisteerium o Firenze Klassikalise antiigi vormid San Minato al Monte o Rooma Kõige vähem tooniandev 7 Ehitatakse vähe Kasutatakse palju antiiksete ehitiste osi Varakristlik basiilika
kotrapost e keharaskus ühel jalal nt: Polykletos "odakandja" ; Myron "kettaheitja" · Rhodose Koloss · Milose Venus · Samothrake Nike Maalikunst · Vaasimaalid - meander Palmett · Keraamika · Palmett · Amfora - Musta- ja punasefiguuriline vaasimaal Vana-Rooma · Kapitooliumi emahunt · Ehitusmatejalid: tellised, betoon, marmor, lubimört · Aaared, võlvid, kuplid · Teed, sillad, veejuhtumed · Amfiteater - vabaõhuteater · Colosseum · Basiilika - ehitustüüp, ristkülikukujulise põhiplaaniga, 2 rida sambaid jagasid selle kolmeks (kohtu- ja ärihoone) · Panteon - maailma esimene kuppelehitis · Loomutruudus, realistlik · Triumfikaared - suuurte sõjalise võitude või Muude ühiskondlike tähtsate südnmuste auks ehitatud. Tuntuimad: Keiser Constatinuse triumfikaar Roomas, Tituse triumfikaar · Ehitati areene lõbustusasutusteks · Keiser Marcus Aureliuse ratsakuju - Rooma kuulsaim ratsamonument
Kunstiajalugu Kunsti liigid: 1. Arhitektuur a. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c
venuse sünd(firenze, uffizi) (1445- 1510) itaalia vararensanssi tippteos, näeme ilu ja primavera (firenze, uffizi) armastusjumalanna just mervahust sündinuna, ta tegelased mercurios(hermes) kaitsmas kevadist piltidel on selgesti väljaloetav renessansiajastu aeda tormituulte eest,kolm graatsiat, venus ja naise iluideaal. Temaoli esimene, kelle naised olidtema poeg- tiivuline amor, flora oma täies ilus, tõelised firenze naised, jeesus ja ristija johannes tavalised noorukid. leonardo da vinci 1452-1529 daam hermeliiniga(poola) j.a.d ingres temast on järel ainult 15 lõpetatud tahvelmaali ja iLa grande odalisque 1814(louvre) seinamaal, madonna värtnaga varasti, 6 leonardo odalisk on teener või tantsija haaremis. tööd on louvre's, 2 ermitage'is, 1 washingtonis, Ta oli neoklassitsist, mängis viiulit, temat tuli
ikoonimaalija oli Andrei Rubljoo. Vene õigeusukirikud ehitati enamasti bütsantsi stiilis. Venemaal omandas see stiil teatud omapära, mis väljendus eriti kuplite rohkuses ja värvide kirevuses. Iseloomulikuks jooneks olid sibulkuplid, mis võimalusel üle kullati. Puhast vanavene kunsti saab näha Kiievis, Novgoridis, Pihkvas ja Moskvas. Moskva Punasele väljakule annab ilme Vassili Blazennõi peakirik. Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 13-14.sajandil Ehitati umbes 100 kirikut ja kabelit. Valitsevaks oli Liivimaa ordu, Tartu piiskop, Saare- Lääne piiskop. Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili kujunemist, üheks erinevus põhjuseks oli ehitusmaterjal. Kuni 13.sajandi kekspaigani oli näha arhitektuuris mõningaid romaani stiili tunnuseid. Põhistiiliks oli gootika lihtsustatud variant. See polnud vaesuse märk, vaid kohalike tingimustele vastav lahendus.
· Arhitektuur(sakraal arhitektuur- kirikud, profaar arhitektuu- ilmalik, majad jne. · Tarbekunst ( ehituskunst, keraamika,klaasikunst) Uuemad · Videokunst · Graffiti · Elektroonika 1 KUNSTILIIGID on visuaalse kunsti nähtused, mille tunnuseks on selle loomise vahendid. Klassikalised 5 kunstiliiki on: ARHITEKTUUR e. ehituskunst: 1. Sakraalarhitektuur religioossed ehitised: kirik, kabel, klooster, mosee, tempel 2. Profaanarhitektuur ilmalikud ehitised: loss, palee, linnus, raekoda, elamu SKULPTUUR on tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahuline kujund: 1. Ümarplastika ( asja saad igalt poolt vaadata) ( vabaplastika- saab skulptuuri tõsta, monumentaalplastika- sambad, triumfikaared) 2. Reljeef kujutatu eendub tasapinnast, kuid on sellega seotud, vaadeldav ainult ühest küljest. Jaguneb:
Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- isel
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1
1. Nimeta tähtsamad kunstiliigid ja nende jagunemine? I ARHIDEKTUUR- 1) sakraararhidektuur(kirikud, kabelid, moseed, templid) 2) profaanarhidektuur(lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud) II SKULPTUUR- 1) reljeefid(kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef) 2) ümarplastika. Skulptuur jaguneb ka: vabaplastika, monumentaalplastika ja ehitusplastika. III MAALIKUNST- 1) seina e. monumentaalmaal(fresko-ja sekotehnikas) 2) tahvelmaal 3) raamatu e. miniatuurmaal 4) mosaiikmaal e. vitraazikunst IV GRAAFIKA- 1) kõrgtrükk 2) sügavtrükk 3) lametrükk V TARBEKUNST- 1) keraamika(savist esemed) 2) metallehistöö 3) klaasikunst 4) nahkehistöö 5) tekstiil 6) puitehistöö 2. Millised olid üldse esimesed maalid, skulptuurid ja arhidektuurialged? Leiukohad? Kõige esimesena hakati skulptuure tegema, seejärel koopamaalid(10-15000 eKr.) Arhidektuurialged- Inglismaal Stonehenge'is, Menhir Lääne-Saksamaal(u 2000 eKr.) ja dolmen Prantsu
lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel, mis on veel siiluline, fassaad segu gootist ja renessansist, hoones toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern-ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume. Neid ehitatakse enamasti kuplitele, aga ka võlviavadele või kuplikujulistele katustele. 2
nimetatud liha ja veri, mis teeb tema fantaasia inimestele kätte saadavaks, ongi kunsti avalduseks. Kunst laiemas mõttes, on samavana kui inimühiskond ja iseloom väga keeruline ning pidevas muutumises ajas ja ruumis. Kaasajal võib öelda, et kunst on see, mida kunsti institutsioonid kunstiks nimetavad, mida teatud hetkel domineeri kamp kunstiks peab. Kunstiliigid 1. KUJUTAV KUNST a) maalikunst b) Graafika c) skulptuur 2. ARHITEKTUUR a) sakraalarhitektuur - on usuga seotud ehitised. b) profaanarhitektuur - ilmalikud ehitised. c) militaararhitektuur (nende juurde kuulub sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur) 3. TARBEKUNST a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6.ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eepika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend b) ooper c) operett d) ballett 8. KOREOGRAAFIA
kunstiliikides avalduv uus (romaani) stiil. kirik Pr.m. 11.saj Nimetus tuleb arhidektuuris kasutatud rooma ehitustehnika võtete (ümarkaar; silindervõlv) rohkust Arhidektuur • 10.-12. saj. Igal suuremal piirkonnal (pr.m., ing.m., saks.m. it.) omapära • Rommani peamine kiriku tüüp on basiilika • Põhiplaanilt ladinarist (ida-Lääne haru pikem, kui transept) • Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline- ja kodakirik (3 löövi aga puudus valgmik) • Suurim kristlik pühakoda on benetiktlaste kloostrikirik Cluny's Ida-Prantsusmaal.11.saj. • Ümarkaar on üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. • Tugevad nelitis tornid.
Kultuur on inimtegevuse eri valdkonnad. Nt teadus, muusika, kunst, haridus jne. Inimtegevuse vaimsed tegevused. Kunst on kõik see, mis on teostatud meisterlikult ükskõik mis valdkonnas. Kunst pole ehtne, vaid järele tehtud. Kunstil on mitmeid inimtegevuse valdkondi: kino, teater, tantsud jne. Kunst on visuaalne: pildid, ehitised, kujud. Kujud, mida kunstiajaloos käsitletakse, jaguneb... arhitektuur e ehituskunst skulptuur 1. profaanarhitektuur (ilmalik) 1. reljeef e pinnakunst 2. sakraalarhitektuur (püha) 2. imonplastika e täisskulptuur maalikunst graafika tahvelmaal * trükikunst seinamaal * arvutidisain miniatuurmaal tarbekunst disain isevalmistatud Kunstistiile eristatakse mingite kindlate iseloomulike tunnuste järgi. Ürgühiskonna kunst.
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest)
Oluline pole anatoomiliselt korrektne inimene vaid tunne, mida ta tunneb. Bayeux´ vaip. 12. Gooti kunst(varagootika 12. saj II pool; kõrggootika 13.-14. saj; hilisgootika 15.-16.saj). Kõrgustesse pürgiv, kerge, harmooniline, tasakaalus, jumalik, ülekülluslikult palju pisidetaile jne. Kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Pariisi Jumalaema katedraal(Notre-Dame); roosaken; maasvärk; Doodzide palee; Palazzo; Profaanarhitektuur: linnused(Malbork Poolas), raekojad(Brüsseli). Gootika Eestis: Pöide kirik Saaremaal; Järva-Jaani kirik ja Kuressaare linnus, Toompea linnus; Niguliste kirik, Oleviste kirik ja Tallinna toomkirik, Tartu Jaani kirik. Skulptuur muutub täiuslikumaks ja looduslähedasemaks. Tekib ümarplastika. Tiibaltarid, mis koosnevad paljudest väikestest skulptuuridest. GIOTTO ,,Kristuse taganutmine". NOTKE ,,Surmatants" 13. Renessanss(15. saj Itaalia 16. saj)
mistõttu on ehk nende teostes rohkem kirjanduslikku fantaasiat. Kõigi nelja evangeeliumi algkeeleks oli vanakreeka keel. Uus Testament hõlmab veel APOSTLITE TEGUSID ja APOSTLITE KIRJU. Vana Testament on väga mahukas (ligi 1000 lk.), Uus Testament mahub ära ligi 300 leheküljele. Matteuse Evangeelium (neljast tähtsaim, sest siin on Mäejutlus), mis ju kristliku filosoofia põhiteos, on trükitud üksnes 43 leheküljele. c) Jeesuse ja tema kolleegi Ristija Johannese kodumaa PALESTIINA (tänapäeva IISRAEL) oli tol aja ROOMA KEISRIRIIGI koloonia ning jagunes kolmeks. Kõige põhjapoolsem osa oli GALILEA, lõunapoolne osa oli JUDEA (suurim linn Jeruusalemm) ja keskel paiknes SAMAARIA. Jeesus oli galilealane, tema kodulinn oli Naatsaret. Ristija Johannes oli judealane, tema kodukoht oli Hebron. Need linnad on üksteisest väga kaugusel. Mõlemad suurmehed olid enamvähem ühevanused ja esimese kohtumise hetkel umbes 30-aastased.
· Girgio Vasari, tuntud keskpärane 16.sajandi kunstinik on Leonardo kohta öelnud: "Kui ta ainult poleks olnud nii tujukas ning püsimatu. Nimelt asus ta igasuguseid asju uurima, ent vaevalt oli alustanud, jättis selle juba sinnapaika." · Leonardo imetles maalikunstnik Giottot kui oma eelkäijat. · Ser Piero nägi Leonardo joonistamises vaimuhaiguse sümptomeid. · Leonardo isa müüs tema esimese maali, "Koletise" 100 tukati eest Firenze kaubitsejale, kes müüs selle 300 tukati eest edasi Milano hertsogile · 1466. aastal lahkus Leonardo oma sünnilinnast Vincist ja sõitis isaga Firenzesse. Õpipoiss Firenzes · Leonardo: "Medicid lõid mu...Medicid mu hävitasid" · Leonardo põlgas kogu hingest rikkaid · 130 kirikut Firenzes, iga kolmas firenzelane oli seotud mingil moel Jumala teenimisega · Leonardo teadis, et temast ei saa notarit ja oli rõõmus selle üle
ongi kunsti avalduseks. Kunst laiemas mõttes on sama vana kui inimühiskond ja iseloom väga keeruline ning pidevas muutumises ajas ja ruumis. Kaasajal võib öelda, et kunst on see, mida kunsti institutsioonid kunstiks nimetavad, mida teatud hetkel domineeri kamp kunstiks peab. Kunsti liigid 1. KUJUTAV KUNST a) maalikunst b) Graafika c) skulptuur 2. ARHITEKTUUR a) sakraalarhitektuur - on usuga seotud ehitised. b) profaanarhitektuur - ilmalikud ehitised. c) militaararhitektuur (nende juurde kuulub sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur) 3. TARBEKUNST a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST e disain 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6. ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eebika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend b) ooper c) operett d) ballett 8. KOREOGRAAFIA a) rahvatants b) peotants c) estraaditants
Katmata kehaosi imiteeriti elevandiluuga. (Athena kuju kunagises Ateena akropolis). Rooma Roomlased tõid arhitektuuri suured muutused, kuna võtsid kasutusele sideained ja leiutasid betooni. Nad ehitasid palju teid ja sildu. Valitsevaks muutusid uued konstruktsioonid, millest tähtsaimad on kaared, võlvid ja kuplid. Kõige kuulsamad olid nende amfiteatrid, mida tänu sideainetele sai ehitada sõltumatult loodusest. Tuntuim 4- korrusseline Colosseum. Püstitasid suure tähtsa ehitise Panteoni, mis oli kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Selle siseruum oli ümmargune. Ehitatud on see põletatud tellistest. Sellel on suur kuppel. Ehitasid näiteks: · Termisid e. Saunasid- Selles olid pesemisruumid, basseinid, koosoleku- ja ajaviitmisruumid, raamatukogud.(Caracalla termid Roomas) · Triumfikaari- Ilma praktilise ülesandeta ehitis, mitte hoone, vaid monument. See
Erandid: portreekunst ja ajalooline reljeef. Portreekunstis säilinud palju tolleaegsete kuulsuste, kuid ka tavainimeste päid ja topeltbüste (Cicero, Pompeius jne). 12. Rooma keisririigi kunst: ARHITEKTUUR: Rooma ehituskunsti õitseajaks on keiser Augustuse aeg (a. 31eKr-14pKr). Tihti esines triumfikaari igal pool. Tiberiuse ja Nero suurtest lossidest on järel vaid tähtsusetuid osi. Flaviuste ajastul püstitatud ehitistest kuulsaim on vägev amfiteater Colosseum suurim Vana- Rooma vare: rooma kaarehitis on ühendatud Kreeka sambaarhitektuuriga, alumise korruse sambad dooria, teise korruse omad joonia ja kolmanda korruse sambad korintose stiilis. Keiser Traianus rajas kuulsa omanimelise foorumi suurim ja toredaim kõigist seesugustest kavatistest. Hadrianuse ajal ehitati Pantheon, mis on tänapäevani säilinud kõikidele jumalatele pühitsetud tempel. On ümmargune ehitis, kaetud kupliga
Kunstiajalugu Tertia sotsiaal 2007/08 õ/a 3. periood 10.01.2008 Kunstivaldkonnad · Arhitektuur: o Sakraalarhitektuur pühamute arhitektuur; o Profaanarhitektuur ilmalik arhitektuur ehk kõik ülejäänud; o Kindlustusarhitektuur kuni keskaja lõpuni, kindlustused. · Skulptuur: o Plastika voolitud või vormis. Roomlased kasutasid plastikat, pronksist, kuid seda sai üles sulatada. Kuid nad tegid kreeklaste omadest koopiad marmorist o Raidkunst kivist välja raiutud, skulptorid ise ütlevad, et kõige raskem,
ja kuplite katmisel ja müüride ehitamisel. Massiivsed seinad vooderdati tellistega, tähtsamate hoonete puhul marmoriga. Rooma riigis loodi transpordi ja liikumise kergendamiseks kividega sillutatud tänavaid ja maanteid (Via Appia Rooma Capua Brundisium), kaarekonstruktsioon abil kivist sildu ja väravaid. Roomas hinnati kõrgelt puhast vett, vee juhtimiseks mägiallikatest või järvedest linnadesse ehitati tohutuid veejuhtmeid (Pont du Gard 1. saj.). Tähtsal kohal oli profaanarhitektuur. Ehitati turuhooneid, terme, amfiteatreid, vabaõhuteatreid, hipodroome jpm. Termid suured saunakompleksid koos spordiväljakute ja -ruumidega, raamatukogudega jms. Saunateenus oli kõigile tasuta. Ennast pesti saviga. (Diocletianuse termid). Roomale iseloomulikud olid amfiteatrid, kus peeti gladiaatorite heitlusi. Suurim ja kuulsaim amfiteater on tänaseni säilinud Colosseum (1. saj. e.Kr.). -esimesel korrusel istus keiser lähikondlaste ja ülikutega
See valitses X-XII sajandil eelkõige Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal. Ehkki romaani stiilis on palju antiigi elemente ja mõjusid, on see siiski täiesti iseseisev kunstistiil. Itaalias olid antiigi mõjud tugevad kogu keskaja jooksul. Sõna "romaani" viitab mõnedele sarnastele joontele vanarooma kunstiga, kuid tegelikult on romaani stiil paljude mõjude segu ja seega täiesti omapärane. Romaani stiili juhtivaks kunstiliigiks oli arhitektuur. Eriti tähtsal kohal oli sakraalarhitektuur. Peamisteks ehituskeskusteks olid romaani stiili ajal kloostrid. Varem määrasid mungad kindlaks ehitise põhiplaani ja välisilme, raiusid välja kapiteelid ja muud skulptuurkaunistused ning olid nõnda ise ehitusmeistrid. Raskema mulla- ja transporditöö aitas ära teha lihtrahvas. XI sajandil hakkasid tekkima noored linnad ja need vajasid eelkõige ehitusmeistreid. Nii tekkisid linnades ehitusmeistrite töökojad. Ehituskivina kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures
Vee juhtimiseks mägiallikatest või järvedest linna ehitati veejuhtmeid, mis toetusid orgude ja jõgede ületamise kohas kõrgetele kaaristutele. Ühiskondlikest hoonetest kõige tähtsamad olid saunad (termid) ja amfiteatrid. Roomlased armastasid vaatemänge, selleks ehitati kogu Rooma riigis areene, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. 1.saj ehitati Roomas suurim Colosseumiks nimetatid amfiteater. See sai võimalikuks kaare ja võlvi meisterliku kasutamisega. Colosseum moodustab ovaalse suletud kehandi, millel oli 80 sissepääsu ja see mahutas kuni 50 000 pealtvaatajat. Kreeka sammastest tuletatud poolsambaid oli tarvis hiigelhoone väliseina liigendamiseks. Alumisel korrusel on need dooria, keskmisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis. Neljandal, umbsest seinast koosneval korrusel on kasutatud pinna liigendamiseks pilastreid poolsambataolisi, kuid õhukesi müüriribasid
Kunstiteadus koosneb 3 alaliigist: 1) kunstiteooria uurib kunsti olemust 2) kunstiajalugu uurib kunsti arengut, muutumist 3) kunstikriitika hindab ja analüüsib kaasaegset kunsti Kunstiliikide traditsiooniline jaotus: 1) arhitektuur e. ehituskunst 2) tarbekunst 3) kujutav kunst Kujutav kunst jaguneb maalikunst 1) graafika 2) skulptuur. Kaasaegsed kunstiliigid on: a) installatsioon b) häppening c ) perfor mance d) maakunst f) kehakunst g ) videokunst. Arhitektuur jaguneb: 1) sakraalarhitektuur e. kiriklik arhitektuur (kirikud, kloostrid, kabelid jne.) 2) profaanarhitektuur e. il malik arhitektuur Tarbekunst jaguneb kasutatavate materjalide järgi, a) m etall b) keraamika c ) puit d) klaas f) nahk g ) tekstiil. Maalikunst jaguneb: 1) tahvelmaal kindlal alusel maal, saab tõsta ühest paigast teise. 2) monumentaalmaal seotud kindla ruumiga, näiteks seinamaal. Skulptuur jaguneb: 1) ümarplastika vabalt seisev, vaadeldav igast küljest.
Pikkus 136 m. Kesklõõvi kõrgus 38 m. *St.Denis- kõige varasem kirik Pr. Sinna maetud enamus Prantsuse kuningad. *Chartres jumalaema kirik-Suured ja võimsad kellad, mis kõlavad kaugele. Romaani aknad. Selle kohal oli algselt romaani stiilis kirik, mis põles 1134.a ära. Uus kirik valmis juba 1260a. Selles kirikus on 5 imeasja. 1) Neitsi Maarja loor 2) Säilinud labürint- läbimõõt 12,8 m. 3) Must madonna-puit, teda kummardatakse. 4) Suurim keskaegsete vitraazide kogu(üle 2500m2) 5) Johannese nael *Amiens'i katedraal- kõige suurem kirik Prantsusmaal. Mahutab umbes 10000 inimest. Kesklõõvi kõrgus 42m, pikkus 131m. Tal olemas ka labürint. *Saint Chapelle- Püha kabel Pariisis. Kõige kaunim vitraazide poolest gooti katedraal. Laes kuldne ja tumesinine(kallimad värvid) ( ultramariinsinine-ajaloo kallim värv) . See katedraal ehitati Kristuse krooni hoidmiseks( okastraadi). *Beauvais- poolik gooti katedraal. Valmis on altar ja põikihoone kõrgeim kesklõõv on 48m
annaabi.ee 
