töödes oli vähem kubismi ja ekspressionismi. q 1923-1932 väljastas ta oma ajakirja "Merz" q Schwittersi tööd muutusid modenistilikumaks, teda on mõjutanud ka El Lissitsky konstruktivism. q 1920ndatel sai ta tuntuks tüpograafina Nimetu (Ovaalkonstruktsioon) 1925 q Schwitters ehitas vanemate majja Merzbau, mis kujutab tube, milles dramaatiliselt muudetud normaalse toa interjööri: raske on aru saada, kus on lagi, sissepääs, väljapääs või mis pidi tuba üldse olema peaks. Merzbau 1933 q Kurti ajas taga gestaapo ja ta kolis 1937 Oslosse, kus tegi sealgi oma kodust Merzbau. q 1940 kolis Londonisse, kus ehitas samuti Merzbaud, aga see ei saanud valmis, kuna Schwitters suri 1948, jättes oma töö pooleli.
Kurt Schwitters 1887-1948 Elulugu · 1909 1914 õppis Dresdeni Kunstiakadeemias · 1919. aastal leiutas ta termini Merz · 13 aastat tegeles oma suurima kollaazi Merzbau ehitamisega. · 1945 kolis Londonist ära · Schwitters suri vaese ja hüljatuna · Schwittersit peetakse mitte ainult 20. sajandi suurimaks kollaazimeistriks, vaid pop- ja multimeedia- ja tegevuskunsti vanaisaks ja postmodernismi teerajajaks Teosed · Teosed kommertstrükistest kollaazid · Juhuslikest materjalidest konstruktsioonid · Tema kollaazid koosnesid rongipiletitest, ajalehtedest, sigarettidest, puu-, riide- ja metallitükkidest jms.
Eesmärk oli rabav uudsus, sokeerimine ¤ Hans (Jean) Arp (Sv)- kollaazid juhuslikest, tähtsusteta materjalidest ¤ Francis Picabia (Pr)-veidrad masinad, juhuslikest, tähtsuseta materjalidest 5. Millise suure uuenduse tõi kunsti M. Duchamp? Kus ta tegutses? Millist terminit kasutatakse seoses tema teostega? Loobus maalimisest ja hakkas esitama tavalisi vabrikutooteid (nn ready-made) või konstruktsioone kunstivõõrastest materjalidest. 6. Mis asjad olid nn. Merzbilder ja Merzbau? Kollaazid kommertstrükistest nn Merzbilder ; juhuslikest materjalidest konstruktsioonid nn Merzbau. 7. Mida uudset tõi kunsti John Heartfield? Ühiskonnakriitiline fotomontaazkunst. 8. Mida maalis tavaliselt Giorgio de Chirico? Milline meeleolu valitseb tema maalidel? Kuidas hakati nimetama tema viljeldud kunstilaadi? Maalidel igaviku meeleolu: inimtühjad linnavaated, valeperspektiiv, nägudeta mannekeen-nukud, mõõtmisvahendid. Metafüüsiliseks.
VEIDERDAMINE. „Fontään“ Äärmuslik“ Pilt „Šokolaadiveski“ T. Tzara – kirjanik, dada nimetus Francis Picabia – dadaist Mäss, šokeerimislust Sundis inimesi teisiti mõtlema (püüdis) Teosed rohkem mõtlemisele kui nägemisele „Ici, c’est Stieglitz“ „Undiin“ Kurt Schwitters Dadaist Saksamaal Kommertstrükistest kollaažid – nn. Merzbilder Juhuslikest materjalidest konstruktsioonid – Merzbau „Hannoveri Merzbau“ „Juuksenõelapilt“ – kollaaž Prügi kasutamine kunstimaterjalina George Grosz – saksa Vasakäärmusliku propaganda kunsti ilmeline kunst Raevukas, sarkastiline pige sõjasüüdlaste vastu (kodanlus, ohvitserkond) Graafika, plakatikunst Hiljem ekspressionism John Heartfield – saksa verd, muutis nime Fotomontaažikunst. 1920ndatel Arenes Groszi Berliini dadast Hiljem palju realistlikke fotomontaaže Pärast sõda dada lagunes. Dada oli kunsti piiride avardaja.
Dadaistlikud meeleolud levisid ka Saksamaal. Kurt Schwitters lõi kommertstrükistest kollaaze, mida ta nimetas Merzbild 'ideks. Väga omapärane oli tema ateljees kõrgunud Merzbau, segasevõitu konstruktsioon, millesse ta koondas sõpradest- tuttavatest mahajäänud esemeid ja muid juhuslikke asju. Kurt Schwitters(1887-1948) Merzbau kunstniku ateljees Hannoveris. 1930-ndad. Metafüüsiline kunst Metafüüsiline kunst on Itaalias aastatel 1917 kuni 1921 levinud kunstivool.
O.Q" Duchampi tööde puhul on raske rääkida ilust, pigem püüavad need inimest raputada ja asjadele teistmoodi vaatama panna. Duchamp. Trepist Duchamp. Fontään Duchamp. alla tulev akt L.H.O.O.Q. Dadaistlikud meeleolud levisid ka Saksamaal. Kurt Schwitters (1887-1948) lõi kommertstrükistest kollaaze, mida ta nimetas Merzbild 'ideks (nimi tuleneb sõnast kommerz). Väga omapärane oli tema ateljees kõrgunud Merzbau, segasevõitu konstruktsioon, millesse ta koondas sõpradest-tuttavatest mahajäänud esemeid ja muid juhuslikke asju. Francis Picabia. Raoul Hausmann. Raoul Hausmann. Armastuse paraad Meie aja vaim Dada võidab! Schwitters. Merzbild Schwitters. Heartfield. Adolf - nr. 29a Merzbau supermees Eriti levisid mässumeeleolud pärast sõja lõppu. Siis omandas dada raevuka
1914 abstraktne kompositsioon, 1915, puust reljeef Automaatne joonistus 1918 Pliiats, paber Linnud akvaariumis 1920 Puust reljeef sinine kahe kontsaga king musta võlvi all 1925 maalitud puu kujund 18871948 Sakslane. Tema teosed on kommertstrükistest kollaazid (nn. Merzbilder) ja juhuslikest materjalidest kontsruktsioonid (Merzbau). Mertz - pilt vikerkaarega Das Sternbild 1920 skulptuur (tarvitatud produktid) merz: 410 "Irgendsowas" 1922 kollaaz (tarvitatud produktid) Hannoveri Merzbau 1925 skulptuur (tarvitatud produktid) 18901976 Ameeriklane, kuid elas Prantsusmaal, Pariisis. On võrdväärselt dadaist kui sürrealist. Tegeles fotograafiaga. Le Violon d'Ingres The Violin of Ingres
· Kasutab futurismi ja kubismi võtteid · Hakkas esitama vabrikutooteid (ready made) konstruktsioonid, nt ,,Metallratas köögitaburetil", ,,Fontain" pissuaar, L.H.O.O.Q Mona Lisa mehena, ,,Sokolaadivabrik" PICABIA · Veidrad masinad, iroonilised kolaazid · ,,Undiin", ,,See siin on Stieglitz" fotoaparaat · Mõtlemisele mitte nägemisele Saksamaa SCHWITTERS · Kommertstrükistest kolaazid (Merzbilder), juhuslikud konstruktsioonid (Merzbau) · Nt ,,Hannoveri Merzbau", ,,Juuksenõelapilt" Berliinis omandas dada vasakäärmusliku propaganda kunsti ilme (GROSZ) Vahenditeks graafika ja plakatikunst , lisati hüüdlause tektsiga 1920 kujunes sellest montaazikunst (Heartfield) Dada oli lühiajaline sõja lõpuni, 1960 Lääne kunstis alles tugevnes Itaalia Metafüüsiline maalikunst katse väljuda kaasajast CHIRICO · Pettunud kubismis/futurismis · Meeldis sümbolist ja itaalia klassitslik arhitektuur
spontaansuse ja keele foneetilisuse poole. "Don Quixote ja Sancho Panche" Marcel Janco Marcel Janco Marcel Janco "Ball Zürichis" Hans Arp "Naise torso" Hans Arp "Mets" Hans Arp "Enne minu sündi" Hans Arp "Inimkonkretsioon" Marcel Duchamp "Trepist alla tulev akt" "Fontään" Marcel Duchamp "L.H.O.O.Q." Francis Picabia "Armastuse paraad" "Undiin" Raoul Hausmann "Meie aja vaim" "Dada võidab" Kurt Schwitters "Merzbild nr. 29a" Kurt Schwitters "Merzbau" John Heartfield "Adolf-supermees" Metafüüsiline kunst Tekkis Itaalias1917.aasatal Kunstivoolule andis nime kunstnik Carlos, kes on ka selle kunstivoolu esindaja. Oma teooriaid tutvustasid metafüüsilised kunstnikud ajakirjas Valori Plastici. Kestis kuni 1921. aastani. Tuntumad kunstnikud: Carlos Carra, Giorgio de Chirico, Giorgio Morandi, Alberto Savino. Metafüüsilise kunsti tunnused Metafüüsilisele maalile on iseloomulik terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär.
vormid Pulmad, Naine punases ja rohelises matused, Apokalüpsise ratsanik Merzbild, Hannoveri Merzbau AUGUST MACKE - Naine pargis, Türgi UMBERTO BOCCIONI - kohvik Inimkeha liikumine, Naer, Mäss galeriis SÜRREALISM ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM INFORMALISM EUROOPAS NEODADA
ümber kunstiteoseks, signeeriti. Kunstnik vallandas diskussiooni kunsti mõiste üle üldse. Industriaalselt toodetud tarbeese, mida nimetatakse kunstiks. Merz. Kokkuvõttev tähistus dadaistlikest töödest, kus meelevaldselt valitud termin pärineb kollaaži osalt, mis on omakorda plakatikatke- Commertz. Mitmesuguste banaalsete, kunstniku jalutuskäikudel korjatud materjalide kaasamine kunstiteostesse. Kõik, mis kunstnik välja rebib on kunst. Kogu maja läbiv Merzbau, kollaažid, luuletused. Sürrealism tekkis esmalt kirjanduses, kuid teoreetiline alus andis ühtse loomingumeetodi erinevates kunstiliikides. Sürrealism juhindus S. Freudi loodud kaasaegsest süvapsühholoogiast. Unenäo kõikvõimsus ja ohjeldamatu mõttemäng vabastasid kunstniku traditsioonilistest väljendusviisidest asendades need assotsiatsioonide, intuitsiooni ja fantaasiaga. Sürrealismil kaks haru: Looduslähedane (iseloomulik unenäoliste elementide rõhutamine, maalitud väga
Mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua? Võimalikult rabav uudsus. (Levis eelkõige trükistena-ajakirjad, plakatid, lendlehed), enneolematu kujundusega. 5. Millise suure uuenduse tõi kunsti M. Duchamp? Kus ta tegutses? Millist terminit kasutatakse seoses tema teostega? Tegutses New York-is. Termin-vabrikutooted (ready-made). Loobus maalimisest, hakkas esitama tavalisi vabrikutooteid või konstruktsioone kunstivõõrastest materjalidest. 6. Mis asjad olid nn. Merzbilder ja Merzbau? Merzbilder-kommertstrükistest kollaaz, Merzbau-juhuslikest materjalidest konstruktsioonid. 7. Mida uudset tõi kunsti John Heartfield? Ühiskonnakriitiline fotomontaazikunsti. 8. Mida maalis tavaliselt Giorgio di Chirico? Milline meeleolu valitseb tema maalidel? Kuidas hakati nimetama tema viljeldud kunstilaadi? Maalid, milles ei kehti ,,terve mõistus"(linnavaated). Maalidel igaviku meeleolu: inimtühjad
4.Mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua? Võimalikult rabav uudsus. (Levis eelkõige trükistena-ajakirjad, plakatid, lendlehed), enneolematu kujundusega. 5.Millise suure uuenduse tõi kunsti M. Duchamp? Kus ta tegutses? Millist terminit kasutatakse seoses tema teostega? Tegutses New York’is. Termin-vabrikutooted (ready-made). Loobus maalimisest, hakkas esitama tavalisi vabrikutooteid või konstruktsioone kunstivõõrastest materjalidest. 6.Mis asjad olid nn. Merzbilder ja Merzbau? Merzbilder - kommertstrükistest kollaaž, Merzbau - juhuslikest materjalidest konstruktsioonid. 7.Mida uudset tõi kunsti John Heartfield? Ühiskonnakriitiline fotomontaažikunsti. 8.Mida maalis tavaliselt Giorgio di Chirico? Milline meeleolu valitseb tema maalidel? Kuidas hakati nimetama tema viljeldud kunstilaadi? Maalid, milles ei kehti „terve mõistus“ (linnavaated). Maalidel igaviku meeleolu: inimtühjad linnavaated,
„Merz“. Seda nime kandsid edaspidi ka Schwittersi kollaažid – nn. Merzbild’id. Kollaažide juures säilitas ta küll objektide tasapinnalise paigutuse, kuid sisuliselt eksponeeris ta valmisesemeid. Seal võib kohata kõikvõimalikke esemeid: trükiseid, mängukaarte, grammofoniplaate, võrkaia tükke jne. Peagi jäi kunstnikule pildi tasapind kitsaks ja algas tung ruumi. Oma ateljeesse ehitas ta kuulsa „Schwittersi samba“ ehk „Merzbau“. See kummaline ehitis kujutas endast pidevalt täienevat objekti, mis dokumenteeris Schwittersi enda, tema lähedaste ja sõprade elu. Sambasse kogunesid hunnikusse igapäevased esemed, mis olid seoses kunstnikuga, lõpuks pidi Schwitters tegema lakke augu ja jätkama „Merzbau“ teisel korrusel. Schwitters tegeles ka luuletamisega, andis välja ajakirja ja nägi ise välja nagu „totaalne kunstiteos“: ta püüdiski oma loominguga haarata kogu keskkonda.
nimega ,,Merz". Seda nime kandsid edaspidi ka Schwittersi kollaazid nn. Merzbild'id. Kollaazide juures säilitas ta küll objektide tasapinnalise paigutuse, kuid sisuliselt eksponeeris ta valmisesemeid. Seal võib kohata kõikvõimalikke esemeid: trükiseid, mängukaarte, grammofoniplaate, võrkaia tükke jne. Peagi jäi kunstnikule pildi tasapind kitsaks ja algas tung ruumi. Oma ateljeesse ehitas ta kuulsa ,,Schwittersi samba" ehk ,,Merzbau". See kummaline ehitis kujutas endast pidevalt täienevat objekti, mis dokumenteeris Schwittersi enda, tema lähedaste ja sõprade elu. Sambasse kogunesid hunnikusse igapäevased esemed, mis olid seoses kunstnikuga, lõpuks pidi Schwitters tegema lakke augu ja jätkama ,,Merzbau" teisel korrusel. Schwitters tegeles ka luuletamisega, andis välja ajakirja ja nägi ise välja nagu ,,totaalne kunstiteos": ta püüdiski oma loominguga haarata kogu keskkonda.
Mutti nime all ning üks tema tuntumaid pseudonüüme on Rrose Selavy. 4 Dadaistlikud meeleolud levisid ka Saksamaal. Kurt Schwitters (1887-1948) lõi kommertstrükistest kollaaze, mida ta nimetas Merzbild 'ideks (nimi tuleneb sõnast kommerz). Väga omapärane oli tema ateljees kõrgunud Merzbau, segasevõitu konstruktsioon, millesse ta koondas sõpradest-tuttavatest mahajäänud esemeid ja muid juhuslikke asju. Eriti levisid mässumeeleolud pärast sõja lõppu. Siis omandas dada raevuka vasakäärmusliku propagandakunsti maine. Sellelt pinnalt võrsusid pisut hiljem, 1920-ndail sakslase John Heartfieldi (1891-1968) sapised fotomontaazid, mis olid suunatud juba tärkava fasismi vastu. Dada jäi suhteliselt lühiajaliseks nähtuseks. Paljud dadaistid liitusid sürrealistidega
,,Merz". Seda nime kandsid edaspidi ka Schwittersi kollaazid nn. Merzbild'id. Kollaazide juures säilitas ta küll objektide tasapinnalise paigutuse, kuid sisuliselt eksponeeris ta valmisesemeid. Seal võib kohata kõikvõimalikke esemeid: trükiseid, mängukaarte, grammofoniplaate, võrkaia tükke jne. Peagi jäi kunstnikule pildi tasapind kitsaks ja algas tung ruumi. Oma ateljeesse ehitas ta kuulsa ,,Schwittersi samba" ehk ,,Merzbau". See kummaline ehitis kujutas endast pidevalt täienevat objekti, mis dokumenteeris Schwittersi enda, tema lähedaste ja sõprade elu. Sambasse kogunesid hunnikusse igapäevased esemed, mis olid seoses kunstnikuga, lõpuks pidi Schwitters tegema lakke augu ja jätkama ,,Merzbau" teisel korrusel. Schwitters tegeles ka luuletamisega, andis välja ajakirja ja nägi ise välja nagu ,,totaalne kunstiteos": ta püüdiski oma loominguga haarata kogu keskkonda.
ühes väikeses kohvikus. Laulmise asemel karjuti, publikut visati toidujäänustega. Dada levib Saksamaale pärast I MS lõppu. J. Heartfield tegeles fotomontaaziga, on teinud poliitilist kunsti, oli seotud komparteiga. K. Schwitters parempoolsete vaadetega jõukas kondalane Hannoverist, kus tal oli suur villa, mida ta kunsti tehes lõhkuma hakkas. Tema tõi kunstmaastikule prügi (vana mööbel, muu praht Merzbau nt Hannoveri Merzblau), mida saab kunstis otstarbekalt kasutada. Prügi on ta kasutanud ka oma maalidel juuksesalgud, vanad trammipiletid, ziletiterad. Schwittes suri Inglismaal kerjusena. Groszi jõhkrad karikatuurid. Dada jäi suhteliselt lühikeseks nähtuseks. Sürrealism Sürrealistid ei leidnud 1920-30ndatel laiemat tunnustust. Publik ja traditsioonilisem kunstnikkond kaldus neid pidama lihtsalt skandalistideks, aga ka teised avangardistid võõristasid neid
annaabi.ee 
