Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Külm sõda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
üliriik, võidurelvastumine, vastasseisu, gorbatsov, maailmasõda, tuues, olukordi, piiril, soovisid, abistas, liitusid, organisatsioon, nato, kahepooluseline, stalin, totalitaarse, oldi, hrustsovi, olude, breznevi, stagnatsioon, tugevnes, rahvad, liidust, majandusareng, ajakirjandus, magas, infotehnoloogia, president, reagan, kõrgtehnoloogiaKülm sõda Ühel pool NSVL ja teisel pool lääneriigid. Aeg: Teise maailmasõja järgne rahuperiood 1945-89. Ida-Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt. Pärast Hitleri purustamist püüdis Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuris, teaduses maksma panna (nt võidurelvastumine). 1946 9veebr pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Tema kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega. Vastukaaluks pidas kuu aega hiljem Churchill USAs kõne, kus kutsuti Läänt kommunismi leviku vastu üles astuma
Arutlus Miks puhkes külm sõda? Teises maailmasõjas võitlesid NSV Liit ja USA üheskoos Saksamaa ning Jaapani vastu. 1945. aastal muutus Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamine paratamatuks. Mai kuus purustati Saksamaa ja septembris Jaapan. Teine maailmasõda oligi lõppenud. 1945. aastast said USA ja NSV Liit rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Üliriik USA läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes saavutas ülevõimu Ida - Euroopas ja suures osas Aasias. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei
1972. aasta augustis lahkusid Indo-Hiinast viimased USA regulaarväeosad. Poola 80ndate alguses algasid massilised tööliste streigid. Loodi sõltumatu ametiühingute ühenduse solidaarsus, selle eesotsas oli Lech Vaesa. 1981 kuulutati välja sõjaseisukord, arreteeriti solidaarsuse juhid. 1980 ilmnes kogu sotsialismileeri haaranud kriis. RELVASTUMINE- 1950.-1980.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii N Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus.Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950.aastail hakati N Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette,mis võisid tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka.Veidi hiljem asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu-
· kasvanud oli ka Vene Föderatsiooni tähtsus (eesotsas otsestel valimistel 1991.a. presidendiks valitud B.Jeltsin) · üritades pidurdada NSV Liidu lagunemist kasutas valitsus ka relvajõudu (1989.a. Gruusias; 1990.a. Aserbaidzaanis; 1991.a. Lätis ja Leedus) Kõik see õõnestas NSVL presidendi Gorbatsovi jalgealust juba sedavõrd, et NSVL lagunemine muutus päevade küsimuseks. Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatsov sõlmida liiduvabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamine. Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegid NSV Liidu senisel kujul säilimist toetavad vanameelsed jõud 1991.a. augustis riigipöördekatse (nn.augustiputs), mis kolinal läbi kukkus ning riigi lagunemist veelgi enam kiirendas (näiteks Balti vabariigid said hea võimaluse NSVL-ist lahkumiseks ja läänelt diplomaatilise tunnustuse saamiseks). 1991.a
Kordamisküsimused: Külm sõda · Külma sõda See on vastasseis riikide vahel, mis ähvardab ülekasvada tegelikuks sõjaks. · Külma sõja valdkonnad: Ideoloogiline võitlus (toodi välja plussid), kultuuriline (Lääne kunst taunitud), majanduslik (USA-marshalli plaan ja NSVL-Vastastikuse Majandusabi Nõukogu), Võidurelvastumine (A,B,C relvad), piirkondlikud konfliktid (nt Praha kevad), kriisid, pinekolded (nt Kuuba kriis) · Raudne eesriie See oli külma sõja saavutus ja ka meetod. Selle tuntumaks tähiseks oli Berliini müür (1961-1989) · Võidurelvastumine - 1950.-1980.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii N Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus
1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue võidurelvastumislaine. Ametühingukoondise Solidaarsus mahasurumiseks kuulutati Poolas välja sõjaseisukord. 1983 Ronald Reagan kuulutas välja Tähesõdade programmi. 1984 Enamus sotsialistlikke riike boikoteerisid Los Angelese olümpiamänge. 1985 NSVL Kommunistliku Partei peasekretäriks valiti Mihhail Gorbatsov. Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 3 1. Külma sõja kujunemine: 1.1. Vastandlike leeride kujunemine: Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale sõda. Teise maailmasõja ajal oli demokraatlikke lääneriike (USA, Suurbritannia jt) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks olnud võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud
PILET 1 1. I ms algus ja sõdivate koalitsioonide koosseis Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist
Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017 1. NSV Liidu kujunemine (veebruarirevolutsioon 1917) Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja
NSV Liidu ja Ühendriikide peamiseks võitlustandriks kujunes Afganistan. Pakistani kaudu varustas USA Afganistani vastupanuvõitlejaid ehk modzaheede moodsate relvadega ning õpetas neid välja. Võitluseks Nõukogude soomuskopterite vastu saadeti afgaanidele tõhusaid õhutõrjerelvi Stingeri rakette. Stingerite kasutuselevõtt kallutas jõudude tasakaalu vastupanujõudude kasuks, sundides NSV Liitu alustama ettevalmistusi Afganistanist lahkumiseks. Teiseks oluliseks vastasseisu tandriks kujunes Kesk- ja Ida-Euroopa, eriti Poola. Ungari või Tsehhoslovakkia vastupanuliikumise lämmatamise järel (vastavalt 1956. ja 1968. aastal) ei võtnud Lääs midagi tõsisemat ette, Solidaarsuse mahasurumisele reageerisid Ühendriigid aga teisiti. Kuigi ka nüüd leidus käegalööjaid, kes pidasid Poolat kaotatuks maaks, arvas Reagan, et poolakaid tuleb toetada. Ta andis USA salateenistusele korralduse varustada põranda alla läinud Solidaarsus moodsa side- ja trükitehnikaga
Külm sõda Külma sõja mõiste · Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizivõitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. · Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. · Vahenditeks vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja
1945-1946 arutati Pariisi konverentsil rahulepinguid võitjate- ja vastasriikide vahel ning 10.veeb 1947 allkirjastati need. Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama maid. Jaapaniga sõlmiti rahu 8.sept 1951. Ka II maailmasõja tulemusena ei õnnestunud saavutada õiglast maailmakorda. Saavutati küll võit natsismi üle, kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas. NSVL võimu alla jäid Balti riigid, kontrolliti Kesk- ja Ida- Euroopat moodustus kommunistlik blokk. Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Maailm lõhestus, algas külm sõda. Külma sõja olemus ja selle kujunemise põhjused Seniste liitlaste suhted teravnesid. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas
Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.- 1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). Külm sõda Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes.
· osa pooldas terrorit ja ühinemist Iiri Vabariigiga · teine osa parteistus ja pooldas poliitilisi võitlusmeetodeid e) 1970ndate algul viis London P.-Iirimaale sõjaväeüksused, allutades selle oma otsehaldusele f) 1998 sõlmiti Belfastis kokkulepe olukorra normaliseerimiseks: · selle heakskiit referendumil · Põhja-Iiri Assamblee valimised, kus enamuse saavutavad rahupooldajad Prantsusmaa pärast II maailmasõda 1. IV vabariik (1946 1958) a) Vastupanuliikumise ümberkujunemine Ajutiseks Valitsuseks: · 1944 nimetati Rahvuslik Vabastuskomitee Ajutiseks Valitsuseks (kindral C. de Gaulle) · 1946 Asutava Kogu valimised, kus enamuse said vasakpoolsed (KP ja SP) b) põhiseadusega loodi parlamentaarne vabariik, mida valitses parlamendi kinnitatud valitsusjuht c) de Gaulle lahkus valitsusjuhi kohalt, pooldades presidentaalset vabariiki d) Poliitiline ebastabiilsus:
Majandus Sisemajanduse kogutoodangud suurenesid, levis liberalism. Riigid ja ettevõtted põimusid ja muutusid üksteisest sõltuvateks. USA ja Saksamaa kiire areng ning Suurbritannia taandumine. Prantsusmaa arenes aeglaselt, säilitades agraalse iseloomu. Ühiskondlikud liikumised Levisid marksistlikud ja sotsialistlikud ideed ning nende erivormid: revisionistid seadsid eesmärgiks sotsialismi saavutamise rahumeelselt järk-järguliste reformide teel; Vene enamlased soovisid võimu revolutsiooniga ja proletariaadi diktatuuri kehtestamist; anarhistid olid üldse mõttetud mehed. Samuti laines naisõiguslus, antisemitism. Rassism oli tavaline. Teadus ja tehnika Autode konveiertootmine (Ford T; Ford; 1908), õhulaevad (Ferdinand Zeppelin; 1900), lennuk (vennad Wrightid 1903), raadio (Marconi?, Popov?, Tesla?), sünteetilised värvid, raskekuulipildujad, kiirlaskerelvad, kaevikud, miinipildujad, kvantmehhaanika, erirelatiivsusteooria, freudism. Kultuur
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste,
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste,
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste,
VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: · Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. · Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid:
* Müncheni sobing Prantsusmaa ja Inglismaa ajasid lepituspoliitikat Saksamaaga 5. Miks Suurbritannia ja Prantsusmaa läksid 1938. aastal kokkuleppele Saksamaaga aga 1930. aasta kevadel kavandasid liitu NSV liiduga? NSV liit ei kuulunud Rahvasteliitu ja temaga oleks toona olnud lihtsam koostööd teha. Algul prooviti Hitlerit ohjeldada NSVga, hiljem nähti, et see ei toimi ja et Hitler suhtleb ise NSVga ja otsustati, et kindlam on ise hakata lepitust otsima. Teine maailmasõda Põhjused ja algus Sõja põhjuste suhtes ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. On välja pakutud, et sõda puhkes sellepärast, et: 1. Pärast ebavõrdset Versailles' rahulepingut ei saanudki teisiti minna 2. Saksamaal sai võimule Hitler, kes soovis saada maailmavalitsejaks 3. Lääneriigid püüdsid iga hinna eest sõda ära hoida, kuid oma lepituspoliitikaga hoopis põhjustasid selle 4
hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda
1937. aastal alusati sissetungi ülejäänud Hiinasse. Julmad võtted näiteks Nankingi veresaun, kus hukkus kuni 300 000 hiinlast. d) MRP salaprotokoll. Mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. II maailmasõda (1.september 1939 2.september 1945.) Ajaloo ohvriterohkeim sõda, mis on eales toimunud. Kokku hukkus 60 miljonit inimest: üle 20 miljoni NSV Liidust, Hiinas üle 10 miljoni. Hukkunute hulgas oli suur osa tsiviilisikuid (genotsiid, holokaust) Teise maailmasõja eeldused ja põhjused 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentiil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime:
Ajaloo konspekt Rocca al Mare Kool Catreen Lepik 12.klass 2017 XX saj II poole kronoloogia AEG SÜNDMUS 1939- II maailmasõda 1945 1941 Atlandi harta (SRB, USA, hiljem ka teised) - Need riigid ei taotle sõjas territooriumide ega mõjuvõimu laiendamist, - rahvastele tagatakse suveräänsus ja enesemääramise õigus. 1943 Teherani konverents (SRB, USA, NL) - Lääneriigid tunnustavad NL 1941. a piire. 1945 Jalta konverents (SRB, USA, NL) 4.11. Saksamaa jagamine
VIII. KOMMUNISTLIKUD RIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (NSV LIIDU ja HIINA RV näitel): 1. NSV LIIT 1945.-1985.a.: 1.1. NSV Liit J.Stalini valitsusajal (1945.a.-1953.a.): · Majandus: II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud. Sõja ajal hukkus 20- 30 miljonit inimest. Riigi läänepiirkondades oli sõjategevuse tulemusena hävitatud kümneid tuhandeid ettevõtteid, seetõttu oli kasvanud riigi idapiirkondade majanduslik osakaal. Stalini eesmärgiks sai sõjajärgsetel aastatel riigi tööstuse kiire taastamine eelisarendades rasketööstust; põhjuseks alanud külm sõja ja võidurelvastumine lääneriikidega).
USA NSV Liit (demokraatlik riik!) (totalitaarne diktatuur!) + lääneriigid + sotsialistlikud riigid NB! Külm sõda on vastasseis, pingeseisund riikide vahel, mis ähvardab üle kasvada tegelikuks sõjaks. Külmal sõjal on mitmesuguseid vorme: · ideoloogiline võitlus/vastasseis · kultuuriline võitlus/vastasseis · majanduslik võitlus/vastasseis · võidurelvastumine · piirkondlikud konfliktid · kriisid, pingekolded NB! Külm sõda algas peale Berliini blokaadi 1948. aastal ja püsis kuni NSV Liidu lagunemiseni 1991. (Nimetus "külm sõda" sündis 1947. Sellele eelnesid Stalini kõne veebruaris 1946 ja Churchilli kõne märtsis 1946, kus vastuoludest räägiti) USA poolt avaldus külma sõja poliitika nende välispoliitilises suunas, mida nimetati Trumani doktriin (Harry Truman oli USA president 1945-53) Doktriin kuulutati välja märtsis 1947.
maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs. Palestiina ja seda toetavad araabiamaad
Maailm pärast Teist maailmasõda Ida ning Lääs Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ning majanduslikku vastasseisu idabloki (NSLV ja liitlased)ning lääneriikide vahel aastatel 1945-1990. Põhilised vormid olid võidurelvastumine, ideoloogiline võitlus propagandat kasutades, võitlus mõjusfääride eest, majanduslik võitlus, dipolmaatiline võitlus ning ka salateenistuste tegevus. 1945. Moodustati ÜRO, et kindlustada organisatoorne sõjavastane tegevus. USA persident Harry Truman esitas doktriini, et võidelda NSL Liidu mõjusfääri laienemise eest maailmasõjast kurnatud Euroopa
GORBATSOV JA PERESTROIKA: 1985. aasta märtsis kinnitas NLKP KK pleenum peasekretäriks 54. aastase Mihhail Gorbatsovi. Ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna ja seega oli ta ainuke NLKP peasekretär kellel oli tõsiseltvõetav kõrgharidus. 1985. aastaks oli Nõukogude ühiskonnas välispoliitiline, majanduslik ja sisepoliitiline ummikseis ilmselge, muutuste vajadust tunnetasid osaliselt ka tagurliku jõud NSVL ladvikus. Aprillis 1985 toimunud NLKP KK pleenumil kinnitas Gorbatsov, et põhiülesandeks on kiirendada NSVL majanduslikku arengut. Kiirendamise abinõuks pidi saama tollase sotsialistliku ühiskonna täiustamine selle ümberkujundamise ehk perestroika teel. Need pidid olema majanduslikud ja struktuurilised, poliitilistest ümberkujundustest tollal veel ei räägitud. Aprillipleenumile järgnenud aasta vältel uuenes Nõukogude juhtkond rohkem kui kunagi varem viimaste aastakümnete jooksul. Uueks välisministriks nimetati Eduard Sevardnadze. Poliitbüroo
D.Roosevelt rakendada erakorralisi reforme, mis sisuliselt tähendas riigi sekkumist tootmisse. Paljud süüdistasid teda seetõttu kommunismis, kuid antud juhul oli see ainuõige lahendus. Samamoodi otsustasid mõni aeg hiljem käituda ka Suurbritannia, Prantsusmaa, Skandinaaviamaad ning nendes riikides säilus demokraatia. Teine võimalus oli kehtestada riigis diktatuur ja terroriga probleem lahendada nagu juhtus Saksamaal ja Itaalias. 3. Rahvusvaheline olukord enne II maailmasõda. Rahvusvaheline olukord enne II maailmasõda oli pinev, sest: a) Saksamaa, Itaalia ja Jaapan lähenesid, et toetada üksteist sõjategevuses, b) NSVL ja Saksamaa valmistusid sõjaks. Näiteks taastas Saksamaa üldise sõja- väekohustuse, sõjalaevastiku ja hakkas massiliselt relvi tootma, c) Lääneriigid ajasid lepituspoliitikat, s.t. tegid Saksamaale suuri järelandmisi lootes, et siis jääb suur sõda puhkemata. Näiteks Müncheni sobing 1938.a ,
SOTSIALISM + EESTI 2 Albaania. Kohustuslik sõjaväeteenistus u 1,5a. Nõukogude Liit · Lenin 1917-1924 · Stalin 1924-1953 (2pilt) · Beria 1953 märts - juuni · Hrustsov 1953-1964 · Breznev 1964- 1982 · Tsernenko 1982- 1984 · Andropov 1984- 1985 · Gorbatsov 1985-1991 1.Sõjajärgne aeg- Stalini surmani · Sõjaline võimsus (NL väljus sõjast võimsamana kui kunagi varem, 1945 12miljonit inimest armees, rahuajal 3 miljonit, peaeesmärk aatomirelva loomine ja kasutuselevõtt); · Materiaalsed kahjud (Majanduslik kaos, materiaalsed kahjud sõjas kõige suuremad, triljonites kahju, tekkis
17.juulist 2.augustini toimus Potsdami konverents, milles osalesid võitjariigid. Seal kiideti lõplikult heaks Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamine NSVL-ile ning saksa elanike sundevakueerimine võitjariikidele antud territooriumitelt. Saksamaa jaotati neljaks okupatsioonitsooniks Briti, Prantsuse, USA ja NSVL-i vahel. Võimu Saksamaal asus teostama Liitlaste Sõjaline Administratsioon, selle ülesandeks jäi ka sõjakohtu pidamine natsi- Saksamaa juhtide üle. Sõja tagajärjed Teine maailmasõda põhjustas enneolematuid purustusi ja kaotusi. Hukkus väga palju tsiviilisikuid. Kasvas kommunistliku diktatuuri mõju. Tekkis nn. Teine Maailm, kommunistlik blokk. Maailm lõhestus, algas külm sõda. Mitmel pool maailmas muutusid riigipiirid USAst sai maailma võimsaim riik DEMOKRAATLIKE RIIKIDE ARENG Sisepoliitilised muutused a) Suurbritannias: konstitutsiooniline monarhia alates 1936-1952 George VI, alates 1952 Elisabeth II
ettevõtjaile ja põllumajandustootjaile makstavaid dotatsioone (inglisekeelne def. Law the act of giving a dowry; endowment, toetused vist pmst) ning eksporditoetusi, et lõpetada ebaausat konkurentsi tekitav üksteise ületrumpamine. Lk 57 1.USA ja NL näitel üliriikide iseloomustus. Reaalne üleolek teistest riikidest nii majanduslikult, sõjaliselt, teadusalaselt, tehnoloogiliselt, spordilt etc. Sealt tuli ka nn võidurelvastumine soov olla parim, number 1. N: Esimene kuulkäik- USA. 2.JFK poliitiline pärand - reaalsus või legend? Kuna Kennedy ei saanud kaua olla USA president (1960-1963) ja tema elu lõppes atendaadiga, siis tehti temast kindlalt märter ja tema tegusid idealiseeriti. Ent samas tegi ta ka palju: ei olnud palju puudu Kuuba raketikriisi ajal, et oleks tulnud III maailmasõda, aga tema otsustuskindel käitumine suutis selle ära hoida. Samuti ta oli innovaatiline
annaabi.ee 
