· Õppis: Cimze seminaris, Saksamaal Dresdeni Konservatooriumis · Töötas: kooliõpetajana Puhjas ja Nõos, klaveriõpetajana, ajalehe Postimees muusikakriitikuna · Moodustas esimese eesti sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed, õpetajad, kooliõpilased) Looming: · ligi 150 koorilaulu; 15 soololaulu (''Primula veris''); kantaadid (''Rändajad ja tähed''); orkestri-, klaveri- ja viiulipalad · Laulud: ''Kus Põhjalahe kohiseb'', ''Kuldrannake'', ''Malemäng'', ''Ärka üles, isamaa''; ''Laul rõõmule''; ''Küla kõrtsis''; ''Pilvedele'' · Avamäng ''Kalevala''; Lühemad palad ''Eesti tants'', ''Tempo di mazurka''
valdkonda:Muusikaelu organiseerija ( esimene sümfooniaorkester);Koori- ja orkestrijuht ( IV üldlaulupeo üldjuht);Klaveri- ja orelisolist;Pedagoog ( klaveriõpetaja);Muusikakriitik;Helilooja;Klaverimängu õpiku ja teiste muusikateoste autor.Andis kultuurielule uue suuna. Hakati esitama kantaate ja oratooriume.Pälvis tunnustused:Tartu Ülikooli audoktor ( 1935);Tallinna Konservatooriumi auprofessor ( 1939).Looming:Ligi 200 koorilaulu , ,,Pilvedele" , ,,Kuldrannake" , ,,Malemäng" , ,,Laul rõõmule" . Sümfooniline avamäng ,,kalevala";Keelpillikvartett;Soololaulud ,,Primula veris" , ,,Kiigelaul".
laulud pühendan sul 4. K.A Hermann "Oh laula ja hõiska" oh laula ja hõiska 5. K.A. Hermann "Kungla rahvas" 6. M.Härma "Ei saa mitte vaiki olla" väga rahulik, 7. M. Härma "Meeste laul" mehed laulavad, 8. M. Härma "Tuljak" Terve vald oli kokku kutsutud... 9. K. Türnpu "Kevade tunne" 10.A.Läte "Kuldrannake" ilmalik, rahulik 11.R. Tobias "Eks teie tea" rahulik, alguses keegi ei laula, jõulumeeleolu 12.A. Kapp "Kantaat päikesele" 13.M. Lüdig "Koit" mehed, naised laulavad 14.M. Saar "Põhjavaim" vaikne, naised, mehed, 15.Cyrillus Creek "Sirisege sirbikesed" sirisege, sirisege sirbikesed 16.E. Aav "Laulik" 17
Üle 100 ,,Must lind"sünge soololaul, üksildust kajastav, tähendab surma. ,,Põhjavaim" üks tuntumaid koorilaule Aleksander Läte Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest proffesionaalne muusikakriitik. Ta kegi kaastööd ajalehele ,,Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana ning esines klaveri ja orelisolitsina. Üks selle aja haritumaid mehi. LOOMING. Kooriteosed: soololaulud, naiskoorile, meeskoorile(,,Pilvedele", ,,Kuldrannake"), kantaadid, sümfoonilised teosed (ei ole tegija) kammerteosed. Cyrillus Kreek Eesti rahvusliku vokaalmuusika looja. Helolooja, pedagoog,... Peterburi konservatooriumis õppis ta algul trombooni, seejärel kompositsiooni. Ta kogus umbes 6000 rahvaviisi. Palju vaskpille loomingus, madal register. ,,Reekviem"
männid. * Elva linna territooriumist on 33,6 ha veekogude all. * Suurimad järved: Verevi järv, 12,6 ha (pikkus 950 m ja laius 320 m) ja Arbi järv, 5,5 ha (pikkus 370 m ja laius 240 m). * Linna piiril kaguosas asub Pulga oja paisjärv (~2 ha). Elva vahetus läheduses asuvad veel Linajärv, Jaani järv ja Vaikne järv. * Elva linna järved omavad tervise, spordi ja puhkemajanduslikku tähtsust. Elva linna tunnusmuusika on fraas tuntud laulust "Kuldrannake", mille kirjutas helilooja Aleksander Lätte Elva mailt pärit poeedi Ado Reinvaldi sõnadele. Muusika on 1996 a. spetsiaalselt Elva kellamängu jaoks arranzeerinud Sven Grünberg. Tunnusmuusika kõlab Elva Linnavalitsuse hoone kellatornist keskpäeval ja südaööl. Elva linna vapp Vapil kujutatud mänd on seotud Arbi männiga, mis kasvab Elva linnas
1.Aleksander Lätte tähtsus andnud palju kooridele kirjutades 200 koorilaulu, kantaate, sümfooniaid,kammermuusikat. ,,kuldrannake" Läte oli esimene kes on eesti muusikas üks esimestest , kes on komponeerides kasutanud polüfooniavõtteid.Töötles rahvalaule.Esimesena sedanud koorile setu viise. 2. Heino Elleri tähtsus õppejõuna Hakkas tööle tartu kõrgemas muusikakoolis. Andis kompositsiooni ja muusikateoreetikat. Seal pani aluse Eesti heliloomingule. Tema kõrgele pedagoogika tööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme. 3. Tobiase loomingu iseloomustus
"Uku ja Vanemuine" lauleldus "Kungla rahvas" paroodia rahvalaulust M.Härma "Kui sa tuled too mul lilli" koorilaul "Ei saa mitte vaiki olla" koorilaul "Lauliku lapsepõli" koorulaul "Tuljak" koorilaul A.Läte "Pilvedele" koorilaul "Kuldrannake" koorilaul "Laul rõõmule" koorilaul "Avamäng" orkestrimuusika "Kalevala" orkestrimuusika K.Türnpu "Kevade tunne" koorilaul "Mul lapsepõlves rääkis" koorilaul "Meil aiaäärne tänavas" koorilaul R.Tobias "Johannes Damaskusest" kantaat
Miina Härma 1864-1941 Esimene eesti naishelilooja, organist, dirigent Kuni 1935.aastani kandis ametlikult nime Miina Hermann Sündis Raadi vallas. Kõrveküla kooli õpetaja peres Õppis Tartu eraalgkoolis ja erakeskkoolis. Eratunde võttis K. A. Hermannilt 1890. lõpetas konservatooriumiJäi Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburi Eesti hariduse Seltsi koori juht 1883 a suundus Peterburi konservatooriumi. Asus õppima orelit. Õpinguta ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontserdid 1893-1894 kontserdid Saksamaal ja Inglismaal. Esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust ka väljaspool Eestit 1894 tagasi Tartus. Asutas oma esimese segakoori. Aktiivne muusikaelu organisaator 1903 suundus Kroonilinnna. Põhjuseks soodsamad trennimisvõimalused ja Peterburi külluslik muusikaelu 1915 naases tagasi Eestisse. Jätkas Tartus tööd oma loodud segakooriga ,,Miina Hermanni Lauluseltsi koo" Oli aktiivne muusikategel...
aastatel kirjutatud laulud näitavad tema püüdu isikupärasema, jõulisema ja värvikama väljenduse poole. Lätel on väga erinevaid laule lihtsatest keerukateni. Läte laulud on rütmiliselt palju mitmekesisemad ja huvitavamad kui senine, rütmi poolest üsna staatiline eesti muusika. Läte on eesti muusikas esimesi, kes on komponeerides kasutanud polüfooniavõtteid. Teosed Kooritööd: ,,Pilvedele", ,,Kus Põhjalahe kohiseb", ,,Ärka üles, isamaa", ,,Malemäng", ,,Külakõrtsis", ,,Kuldrannake". Soololaulud: ,,Primula veris", ,,Kiigelaulu" ja ,,Alpi lille". Orkestriavamäng ,,Kalevala" . Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Algul sobisid rahvast äratama ja ühte liitma kõige paremini ajalehed: kirjutajate pöördmine lugejate poole oli pöördumine kogu rahva poole, ühe suure inimrühma poole. Et rahvustamine on hingeline side rahvuskaaslaste vahel, siis etendaski rahvuslikul ärkamisajal suurt rolli isamaaluule. Ajajärgu esiluuletaja oli Lydia Koidula, aga laialt levis ka mitme teise autori looming: Friedrich Kuhlbansi "Vanemuine", Mihkel Veske "Kodumaa" ja "Illus oled, isamaa!", Ado Reinvaldil "Kuldrannake" jne. Selle aja isamaaluule peamiseks kandepinnaks oli koorilaul, mis sai 1860.aastatel, kus osavõtjad laulsid üheskoos: "Mu isamaa, mu õnn ja rööm!", "Mu isamaa on minu arm!" ja "Sind surmani!". Üldlaulupidu oli suurim rahvuslik üritus, millele ühtses vaimus koguneti kogu maalt. Rahvusliku ärkamisaja proosa ja näitekirjandus jätkas rahvavalgustuslikku tegevust. Lydia Koidula jutustuse "Ainuke" õnnelik peigmees on oma üldisele tublidusele lisaks
,,Troost" Aleksander Läte (1860-1948) Mitmekülgne muusikategelane, koori- ja orkestridirigent, helilooja, muusikakriitik, muusikaõpetaja, klaveri- ja orelisolist. 1900. aastal moodustas ta kooliõpilastest, üliõpilastest ja õpetajatest esimese eesti sümfooniaorkestri. Aleksander Läte looming sisaldab ligi 150 koorilaulu kõrval ka 15 soololaulu, kantaate, orkestri-, klaveri-, ja viiulipalu. Läte on eelkõige hinnatud koorikomponist. Tuntuimad koorilaulud: ,, Kus Põhjalahe kohiseb", ,,Kuldrannake", ,,Malemäng", ,,Ärka üles, isamaa", ,,Laul rõõmule", ,,Küla kõrtsis" ,,Pilvedele". Soololauludest on tuntuim ,,Primula veris".Orkestriteostest võib avamägu ,,Kalevala" kõrval nimetada ja lühemaid palu ,,Eesti tants", ,,Tempo di mazurka". Kantaatidest ,,Rändaja ja tähed".
mustvalge foto Eesti näitlejannast Maria Avdjuskost. Mina teosel otsest sõnumit ei leidnud, kuid mulle jäi see pilt silma tänu sellele, et kuigi oli modelli näkku kleebitud mingisugune väljalõige kuskilt, nägi näitlejanna ikkagi ilus välja ning see juurde kleebitud tükk ei rikkunud pilti. Näitlejanna Maria Avdjusko on mulle alati meeldinud, niiet võib-olla jäi see pilt mulle ka sellepärast meelde. Ta on väga kaunis naine ning mängib ühes mu Eesti lemmikfilmis ,,Kuldrannake''. Foto on aastast 1992 ning tol ajal oli ta veel kaunim, kui ta on praegu. Tänu nendele kolmele näitustele avastasin ma, kui palju ma tegelikult kunsti naudin. Veetsin KUMUs ise märkamatult 4 tundi ning nautisin kogu seda aega. Teadmiste poolest kunsti kohta sain lihtsalt parema arusaama erinevatest tehnikatest nagu näiteks graafiline kunst, popkunst, modernism ja hüperrealism. Kõige rohkem jättis mind külmaks Kadriorg, kuna seal polnud minu jaoks midagi nii erilist
· Koori ja orkestrijuht ( IV üldlaulupeo üldjuht) · Klaveri ja orelisolist · Pedagoog ( klaveriõpetaja) · Muusikakriitik · Helilooja · Klaveri mängu õpiku ja teiste muusikateoste autor. Andis kultuurielule uue suuna. Hakati esitama kantaate ja oratoorium e. Pälvis tunnustused: · Tartu Ülikooli audoktor ( 1935) · Tallinna Konservatooriu mi auprofessor ( 1939) Loo ming: · Ligi 200 koorilaulu , ,,Pilvedele" , ,, Kuldrannake" , ,, Male m äng" , ,,Laul rõõ mule" . · Sü mfooniline avamäng ,, kalevala" · Ke elpillikvartett · Soololaulud ,,Pri mula veris" , ,, Kiigelaul" · Rudolf Tobias (1873-1918) Esimene kõrgema kompositsiooniharidusega helilooja. Tobias on pärit Hiiumaalt muusikat ar mastava k östri 13 lapselisest perest. 1885. aastal kolisid nad Kullamaale.
laulud".Sellega pani aluse eesti rahvaluule teaduslikele välaannetele. C.R.Jakobson(1841-1882)"Sakala"(1878-1882).Kirjutas õpikuid eesti koolidele. Luule kõnetab rahvast paremini, emotsionaalne side, rahvustunne on hingeline side rahvuskaaslaste ahel ning seetõttu oligi tähtsal kohal isamaaluule.Friedrich Kuhlbars "Vanemuine"("Kui Kungla rahvas kuldsel a'al"),Mihkel Veske"Kodumaa"("Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt"),"Ilus oled,isamaa"("Minge üles mägedele"),Ado Reinvald"Kuldrannake". Isamaaluule kandepinnaks oli koorilaul, mis sai populaarseks1860.Isamaaluule kõrghetkeks oli I üldlaulupidu,kus lauldi"Sind surmani","Mu isamaa on minu arm". Proosa-ja näitekirjandus,et saavutada sealsetes jutustustes õnne siis oli tähtis olla rahvuslikult meelestatud.Tegelastes olid kõik heakskiidetud omadused:haritus,ettevõtlikkus,töökus,õilis iseloom.Peategelane tavaliselt abiellus oma äravalituga,kes oli haritud taluneiu,aga muidugi lisasid
Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Ado Reinvald Kirjutas luuletusi, jutustusi, naljalugusid ja näidendeid. Tema isamaaluule järgib Lydia Koidula eeskuju ning kirjanduslikuks nõuandjaks oli Friedrich Reinhold Kreutzwald. Tema luuletusest Kuldrannake on saanud rahvalik laul. Reinvald oli üks Sakala kaastöölisi ja levitajaid ning osales ka kalendrite koostamisel. Juhan Liiv Töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses . Olevikus kujunesid selgemini välja Liivi kirjanduslikud arusaamad. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Elu lõpus kannatas Liiv tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Üks Liivi eluloo tuntumaid motiive on, et hooti kujutles ta end
Ebb Cabaret Vanalinnastuudio • 2004 Lenny – Neil Simon Klatsh Comedy Productions • 2005 Ferdi Sannamees, seersant Meri – Mart Kivastik Põrgu wärk MTÜ R.A.A.A.M Filmid, telelavastused ja seriaalid • Must veri (Venemaa 2002) • Õnne 13 (Rando 1997-1998) • Head käed 2001 • Pehmed ja karvased • Kohtumine tundmatuga 2004 • ENSV (Paavo Kadak 2010- • Naaber 2004 2012) • Kuldrannake 2006 • Tuulepealne maa • Oma Maapäev 2007 • Kodu keset linna (Renee • Detsembrikuumus 2008 Õispuu 2007) • Legend vägevast seebist • Hajameelselt abielus 2011 • Heeringas veenuse õlal • Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola • Saare sosinad • M Klubi • Palume lavale Saatejuhi rollid, Episoodilised rollid
2014 Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla Wabadusrist Rollid mujal 2002 Jass Tiiskäpp – Peet Vallak Epp Pillarpardi Punjaba potitehas Tartu Teatrilabor 2003 Ernst Ludwig – Joseph Kander, Fred Ebb Cabaret Vanalinnastuudio 2004 Lenny – Neil Simon Klatsh Comedy Productions 2005 Ferdi Sannamees, seersant Meri – Mart Kivastik Põrgu wärk MTÜ R.A.A.A.M Muu Mänginud filmides Must veri (Venemaa 2002), Head käed 2001, Kohtumine tundmatuga 2005, Kuldrannake 2006, Oma Maapäev 2007, Detsembrikuumus 2008. Mänginud telelavastustes, seriaalides (M Klubi, Õnne 13, Pehmed ja karvased, ENSV), kuuldemängudes (Ketas 1999). 5. Muu huvitav info jaanuar 2004 elas Tiit Sukk üle traagilise autoavarii. Temaga koos autos olnud sõbrad hukkusid. Tiit Sukk elab koos Kadrioru Saksa Gümnaasiumi loodusainete õpetaja Eliis-Beth Roseniga. 6.dets 2007 sündis Tiit Suka ja Eliis- Beth Roseni perre väike tüdruk, kes sai
· Nõos oli organist ja köster · 1900 loobus õpetaja ametist. Suundus Tartusse (Postimehe muusikakriitik) · 1900 asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed) · 1932 võttis vennalt üle klaveritöökoja ,,Sprenk-Läte" LOOMING: · U 150 koorilaulu · 15 soololaulu · Klaveri- ja viiulipalad TEOSED: · ,,Kuldrannake" · ,,Pilvedele" 3. Kultuurielu 20.saj alguses TALLINN TARTU Hakati välja andma ajalehte ,,Teataja" Hakati välja andma ajalehte ,,Eesti Postimees" 1865.a. asutati Estonia laulu- ja 1865.a. asutati laulu- ja mänguselts mänguselts Vanemuine 1900 Eesti esimene sümfooniaorkester
Koidula luuleklassika ,,Eesti muld ja eesti süda", ,,Miks sa nutad?", ,,Teretus", ,,Soome sild" jt. 8. Teisi ärkamisaegseid kirjanikke: 1) luuletajad: Johann Voldemar Jannsen ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", ,,Eesti vennad, laulgem rõõmsast", ,,Minu kallis isamaja". Mihkel Veske ,,Kodumaa", ,,Ilus oled, isamaa!". Friedrich Kuhlbars ,,Eestimaa, mu isamaa", ,,Vanemuine", lasteluulest ,,Teele, teele, kurekesed", ,,Uinu, mu laps". Ado Reinvald ,,Kuldrannake", ,,Pisarad", ,,Õied", ,,Müts maha!" 2) proosakirjanikud: Jakob Pärn ,,Oma tuba, oma luba", ,,Must kuub". Juhan Kunder( näitekirjanik) ,,Kroonu onu", ,,Mulgi mõistus ja tartlase tarkus". Eduard Bornhöhe ,,Tasuja", ,,Armastuse narrid", ,,Tallinna narrid ja narrikesed" (,,Kuulsuse narrid"). 9. Kalevipoeg ilmus 1862.aastal. ,,Kalevipojas" on põhilise vabadusidee kõrval ulatuslikumalt välja arendatud mitmed eetilised probleemid: emaarmastuse, kättemaksu, aususe, õiguse jt ideed
.. Aleksander Läte (1860-1948)- Tartu muusikaelu juht -1900.a.a asutas esimese eesti sümfooniaorkestri, mille eesmärgiks oli tõsise sümfoonilise muusika mängimine. Orkestrisse kuulusid üliõpilased, kooliõpetajad ja vanemad õpilased. -Orkestri juurde asutas meeskoori ning hiljem segakoori, et saaks esitada ka vokaalsümfoonilisi suurvorme -Mitmekesistas eesti muusikat uute zanritega: avamäng, keelpillikvartett, soololaulud Looming: -Põhiliselt koorilaulud: Kuldrannake, Malemäng, Pilvedele jt; -Avamäng "Kalevala" ( sümfooniline teos); -Keelpillikvartett Rudolf Tobias (1873-1918 Berliinis)- Tartu muusikaelu juht, esimene suurkuju eesti heliloomingus -Ta oli esimene silmapaistva sümfonistitalendiga heliloojaid -Koos A. Lätega organ. Tartus kontserte, kanti ette suuri vokaalsümfoonilisi suurteoseid ( näit. Händeli oratoorium "Judas Makabeus", Mozarti ooperi "Don Giovanni" kontsertettekanne jt)
Lüüriline tundelaad. Kappel ,,Ööbik". Aleksander Läte (1860-1948) Helilooja ja pedagoog. Sai muusikalise kõrghariduse preeznevis. Esimene eestlasest proffesionaalne muusikakriitik. 1900 asutas Tartus esimese sümfooniaorkestri. Soovis Eesti kontserdi publikut muusikaliselt harida. Muusikakriitikuna tegi tööd Postimehele. Avaldas eesti koorilaulude kogumikke. Ligi 150 koorilaulu, 15 soololaulu, veidi instrumentaalmuusikat. Tuntuim koorilaul on ,,Kuldrannake" - lüüriline. ,,Malemäng" lõbus. Vahelduva iseloomuga looming. Miina Härma (1864-1941) Esimene eesti naishelilooja, organist ja dirigent. Esines välismaal, esimene, kes sai. 1894 Miina Hermanni segakoor. Üritas võidelda saksapärase muusika vastu. Tegi Eesti rahvalaulude seadeid. Oli tunnustatud dirigent laulupäevadel ja üldlaulupidudel. Tartu Miina Härma Gümnaasium. Kirjutanud peamiselt koorilaule. Need võib karakterilt jaotada neljaks: 1
48. Üldlaulupidude korraldaja 20. Saj alguses, praeguse Eesti Kooriühingu eelkäija? Eesti Lauljate Liit 49. Kes heliloojaist lõpetas 1897. A koorihelikoojana Dresdeni konservatooriumi? Aleksander Läte 50. Köster ja organist Nõos 19. Saj lõpus? Aleksander Läte 51. Kes asutas eesti I sümfooniaorkestri? Aleksander Läte 52. Kus asutati 1900. A eesti I sümfooniaorkester? Tartus 53. Kes on kirjutanud peale u 150 koorilaulu (sh „Kuldrannake“) veel avamängu „Kalevala“ jt sümfooniaorkestri teoseid? Aleksander Läte 54. Millise teatri juures tegutses August Topman? Estonia 55. Mis seob A. Topmanit, R. Kulli ja M. Lüdigit? Nad asutasid Tallinna Kõrgema Muusikakooli 56. Mida sisaldas peamiselt Konstantin pätsi poolt välja antud ajaleht „Teataja“? Majandusalane teave 57. Mida sisaldas peamiselt Jaan Tõnissoni poolt välja antud ajaleht „Postimees“? Kultuur 58
Aleksander Läte-kooriorkesrti dirigent,helilooja,kriitik,hea oreli ja klaveri mängija.Õppis Saksam.Drestenis heliloomingut+2a komoneerimist.Palju iseõppimist.->Tööle Tartusse klaveriõpetajana,Postimehes muusika kriitik.1900-lõi esimese sünfooniaorkestri-osati mängida Lääne-Eur. teoseid.Alates 190.4-koostöö Tobijasega->Läte tervis halveneb- >pühendus rohkem kirjatööle.L:150koorilaulu,60soolo,esimesed koorilaulud romantilised,hiljem keerulised.Enamis teosed meestele.T:"Kuldrannake""Malemäng""Kus Põhjalahe kohiseb".J.Kappel-esimene diplomeeritud eesti helikunstnik.Lõpetas P.Koserv.hõbeaurahaga ja jõi Peterburi elama.Käis juhatamas kodumaal laulupidusid.Teosed tugevad ja valitseb ilutsemine ja sentimentaalne lüürika."Võõrsil""ööbik"ma teretan sind, hommik"-ükski neist pole eestipärase helikoloriidiga.
1843-1890 1841-1924 1847-1922 · Keeleteadlane ja luuletaja · Luuletusi: "Kodumaa", "Ilus · Talunik ja Õpetaja ning · oled, isamaa!" luuletaja luuletaja http:// · "Kuldrannake", · "Vanemuine" "Müts maha!" www.youtube.com/watch?v=sHg9pm0Ii-Y&feature=related http:// http:// www.youtube.com/watch?v=0IjNhEr04_k www.youtube.com/watch?v=4q Eduard bornhöhe 1862-1923 Ajaloolised jutustused:
loobuma. Järgnevail aastail pühendus ta rohkem kirjatööle - tegeles muusikateooria probleemidega. Ta oli aastaid palgaline muusikaarvustastaja Postimehe juures. 1932.aastal tema vend suri ning pärast seda võttis ta üle klaveritöökoja. Looming Tema loominh sisaldab ligi 150 koorilaulu kõrval ka 15 soololaulu, kantaate, orkestri-, klaveri- ja viiulipalu. Enne Dresdeni õpinguid loodud koorilauludes oli tunda saksa romantismi mõju. "Kus Põhjalahe kohiseb", "Kuldrannake", "Malemäng", "Ärka üles, isamaa", "Laul rõõmule". Hilisemates lauludes kujuneb välja isikupärasem käekiri. "Küla kõrtsis", "Pilvedele". Soololauludest tuntuim on "Primula veris". Lätte orkestriteostest võib avamängu "Kalevala" kõrval nimetada ka lühemaid palu - "Eesti tants" ja "Tempo di mazurka". Vokaalsümfoonilistest suurteostest küpseim on kantaat "Rändaja ja tähed".
Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana ning esines klaveri- ja orelisolistina. Samuti koostas ja andis ta välja mitu raamatut ja uurimistööd. ( "Kunstlaulust ja Solfeggio" , "Klaverist ja selle ehitusest" ,"Värv-valguse muusika" jt. ) Alates 1932. aastast juhtis ta Tartus klaveritöökoda "Sprenk-Läte", kus tegeles muuhulgas klaveri konstruktsiooni täiustamisega.Tema loomingu põhiosa moodustavad umbes 200 koorilaulu- tuntumad neist "Pilvedele", "Kuldrannake", "Laul rõõmule", "Malemäng" on siiani paljude kooride repertuaaris ja kõlanud enamikul laulupidudest. Ta on kirjutanud ka mõned kantaadid, sümfoonilised teosed, instrumentaalset kammermuusikat ja mõned soololaulud.Läte on ka üks esimesi soololaululoojaid eesti muusikas (soololaulud "Mälestus", "Primula veris", "Alpi lill"), samuti on ta kirjutanud 5 kantaati (sh "Millal?", "Rändaja ja tähed") ning instrumentaalteoseid. KASUTATUD KIRJANDUS Raamatud
· Õppis Cimze seminaris · Töötas Puhjas ja Nõos (Nõos 1883-1895, 1897-1900) · 1895-1897 õppis Saksamaal Dresduri Konservatooriumis · 1900 loobus õpetajaametist, suundus Tartusse (Postimehe muusikakriitik) · 1900 asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed) · 1932 võttis vennalt üle klaveritöökoja ,,sprenk-Läte" · LOOMING: umbes 200 koorilaulu, 15 soololaulu, klaveri- ja viiulipalad · KUULAMINE: o ,,Kuldrannake" vaikne, rahulik, mehed laulavad RUDOLF TOBIAS (1873-1918) · Esimene kompositsioonidiplomiga helolooja, organist, muusikakriitik, dirigent · Sündis Hiiumaal, Käinas · 1893 Peterburi Konservatoorium. Lõpetas oreli ja kompositsiooni diplomitega. · 1904 kolib Tartusse · 1908 siirdub välismaale (Berliin) · 1912 õppejõu ametis Berliinis · 1914 saksa kodakondsus · 1915 mobiliseeriti sõjaväkke
2003 Max Martin Sherman Bent Vanalinnastuudio 2004 Ernie Cusak Neil Simon Klatsh Comedy Productions 2005 Anton Starkopf, kapten Maaroos Mart Kivastik Põrgu wärk MTÜ Ühendus R.A.A.A.M. Muu Mänginud telelavastustes, seriaalides (Wikmani poisid 1995, V.E.R.I 19951997, Waba Riik 1997, Me saame hakkama 2001, Kelgukoerad) Mänginud filmides (Rummu Jüri 1994, Agent Sinikael 2002, Malev 2004, Libahundi needus 2005, Kuldrannake 2006, Meeletu 2006, Jan Uuspõld läheb Tartusse 2007, Nuga 2007, D E T S E M B R I K U U M U S 2008). Kuuldemängus Maailma parim küla 2009. On juhtinud ETV-s saatesarja Teletaip, ETV saatesarja Keelevägi formaadi autor. LK3 Tunnustus 2000 Väike Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia meeskõrvalosatäitjale 2001 Eesti teatri aastaauhind meespeaosatäitjale 2002 Ants Lauteri nimeline näitlejaauhind
Küpsemas eas siirdus Saksamaale ja lõpetas 2 aastaga Dresdeni Konservatooriumi, kus sai koorikomponisti diplomi. Suure osa haridusest omandas ta iseõppimise teel. Tartus elatas end klaveritunde andes ja Postimehes muusikakriitikuna. Moodustas eesti esimese sümfooniaorkestri. Moodustas sega-ja meeskoori. R. Tobiasega valmistati ette ja esitati mitu vokaalsümfoonilist suurteost. Looming: u 150 koorilaulu (Kuldrannake, Malemäng, Küla kõrtsis, Pilvedele), 15 soololaulu (Primula veris), kantaadid (Rändajad ja tähed), orkestri- (avamäng Kalevala, Eesti tants), klaveri-, ja viiulipalu. 11. Sümfoonilise muusika sünd on seotud "Vanemuisega", kus aastal 1900 hakkas tegutsema esimene eestlaste sümfooniaorkester, mida alguses juhatas tuntud helilooja Aleksander Läte. 1908. aastast muutus see suvemuusikaorkestriks, tuues esmakordselt eesti kuulaja ette maailma muusikaliteratuuri tuntumaid teoseid. 1909
(1860-1948) Tartu muusikaelu juht · 1900.a. asutas esimese eesti sümfooniaorkestri, mille eesmärgiks oli tõsise sümf. muusika mängimine · Orkestrisse kuulusid üliõpilased, kooliõpetajad ja vanemad õpilased. · Ork. juurde asutas meeskoori ning hiljem segakoori, et saaks esitada ka vokaalsümfoonilisi suurvorme · Mitmekesistas eesti muusikat uute zanritega: avamäng, keelpillikvartett, soololaulud Looming: · Põhiliselt koorilaulud: ,,Kuldrannake", ,,Malemäng", ,,Pilvedele" jt ; · Avamäng " Kalevala" ( sümfooniline teos); · Keelpillikvartett 10. R.Tobiase tähtsus eesti muusikas (1873-1918 Berliinis) Tartu muusikaelu juht, esimene suurkuju eesti heliloomingus · Ta oli esimene silmapaistva sümfonistitalendiga heliloojaid · Koos A. Lätega organ. Tartus kontserte, kanti ette suuri vokaalsümfoonilisi suurteoseid ( näit. Händeli
Oli ajalehe Postimehe muusika arvustaja, lisaks klaverisolist ja pedagoog. Sakslaste laulu ja mängu selts Bürgermusse. Sajandi algul asutati Eesti Üliõpilaste Selts. 19 novembril toimus esimene sümfoonia kontsert Bürgermusse saalis. Kava sisaldas siis: sümfoonilise muusika, kammer muusika, koori, katkendeid oopereist, soolokontsert. Aastas 2 3 kava. 1806 a. avati Vanemuise suur maja Tartus. 1908 a. kutseline orkester Vanemuises Looming : " Laul rõõmule ! , " Kuldrannake " , " ööunenägu " Piirikivi tekstile. " Pilvedele " , " Malemäng ", umbes 200 koorilaulu. 5 kantaati,-" Rändaja ja tähed". Vokaal sümfooniline muusika. Sümfoonilisest muusikast avamäng " Kalevala " , palu sümfoonia orkestrile, 1 keelpillikvartett. Miina Härma ( 1864 Kõrveküla 1941 Tartu ) Esimene eesti naishelilooja, naisorganist ja dirigent ning veel pedagoog. Isa oli tal kool meister
.. · ,,Meeste laul" - meestekoor, Nii tugevad kui kaljud... · ,,Kui sa tuled, too mull' lilli" soololaul, kõrge, klaverisaade · ,,Tuljak" orkester, rütmiline, Terve vald oli kokku aetud... 7. Konstantin Türnpu · ,,Talvine õhtu" segakoor, kurvameelne, Üle hämara... · ,,Meil aiaäärne tänaval meestekoor (fugato), samad sõnad alguses 8. Aleksander Läte · Pani aluse esimesele sümfooniaorkestrile · ,,Kuldrannake" meestekoor, kurb, meretemaatika · ,,Pilvedele" meeskoor, Ülesse sõnume, üleval kaugel... 9. Rudolf Tobias · ,,Joonase lähetamine" segakoor · ,,Varas" segakoor, Võtke kinni... · ,,Eks te tea" segakoor, samad sõnad alguses 10. Artur Kapp · ,,Metsateel" soololaul, Üksinda metsateel... · ,,Hiiob" koor nr 7 ,,Suur oled sa!" raske sõnadest aru saada 11. Mihkel Lüdig
ALEKSANDER LÄTE (1860-1948) Lõpetas Cimze seminari. Õpetajaks Rõngu kihelkonnakoolis. Lõpetas Saksamaal Dresdeni Konservatooriumi koorikompositsiooni erialal. Tegutses Tartus. Rajas seal esimese sümfooniaorkestri, kelle esimene kontsert tema juhatusel toimus 1900.a. Juhatas ka mees- ja segakoori. Koos kanti ette vokaalsümfoonilisi suurteoseid. Katsetas instrumentaalteostega - teedrajav tähtsus. Loomingu paremik- koorilaulud : Pilvedele, Laul rõõmule (Schilleri tekst), Kuldrannake Tema artiklid Postimehes panid aluse eesti professionaalsele muusikakriitikale. KONSTANTIN TÜRNPU (1865-1927) Lõpetas Peterburi Konservatooriumi oreli erialal, täiendas end Saksamaal dirigeerimise alal. Sajandi alguses Tallinnas ainuke professionaalne muusik. Tegutses Niguliste saksa koguduse organistina, juhatas Niguliste segakoori, meeskoori Revaler Liedertafel. Viimastel väga kõrge tase, koos lauldi isegi Bachi h-moll missat ja Matteuse passiooni (solistid kutsus Saksamaalt)
Friedrich Saebelmann-Aleksandri noorem vend. Tuntumad laulud on „Kaunimad laulud“, „Ema süda“ Karl August Hermann- üks tähtsamaid muusikategelasi 19.sajandi viimastel kümnenditel. Tuntumad laulud „Minge üles mägedele“, „Süda tuksub“, „Kungla rahvas“ Miina Härma- esimene professionaalne naishelilooja eestis. „Tuljak“, „Meeste laul“, Aleksander Läte- tuntud koorilaulude looja. „Pilvedele“, „Kuldrannake“, „Miks nii hilja“ Rudolf Tobias- umbes 30 koorilaulu, paremad Tartu ja Peterburi ajajärgust. Artur Kapp- Koorilaulud peamiselt Peterburi perioodist, „Mu süda“, „Palumine“ Peeter Süda- Esimene koorifuuga rahvaviisi teemal „Linakatkuja“. 9. Nimeta eesti tuntumaid koore ja koorijuhte. Eesti Rahvusmeeskoor RAM- Miina Härma Segakoor- Teaduste Akadeemia nais-ja meeskoor Eesti Raadio Segakoor Tallinna Kammerkoor Tartu Ülikooli kammerkoor-
Oli ajalehe Postimehe muusika arvustaja, lisaks klaverisolist ja pedagoog. Sakslaste laulu ja mängu selts Bürgermusse. Sajandi algul asutati Eesti Üliõpilaste Selts. 19 novembril toimus esimene sümfoonia kontsert Bürgermusse saalis. Kava sisaldas siis: sümfoonilise muusika, kammer muusika, koori, katkendeid oopereist, soolokontsert. Aastas 2 3 kava. 1806 a. avati Vanemuise suur maja Tartus. 1908 a. kutseline orkester Vanemuises. Looming: " Laul rõõmule ! , " Kuldrannake " , " ööunenägu " Piirikivi tekstile. " Pilvedele " , " Malemäng ", umbes 200 koorilaulu. 5 kantaati,-" Rändaja ja tähed". Vokaal sümfooniline muusika. Sümfoonilisest muusikast avamäng " Kalevala " , palu sümfoonia orkestrile, 1 keelpillikvartett. Rudolf Tobias (1873-1918) Oli esimene sümfoonia-komponisti eriala lõpetanu Peterburist. Tema loodud polüfooniad oli Euroopas kuulsuselt teised, Bachi järel. Ta oli pärit Hiiumaalt. Isa oli köster
probleemidega, värvus-muusikaga, klaverimänguõpiku koostamine (Gradus ad Parnassum). Sureb Läte vend 1932, jääb alles temast klaveri töökoda Sprenk-Läte. Looming sisaldab 150 koorilaulu, 15 soololaulu, kantaate, klaveripalad, orkestri- ja viiulipalad. Hinnatud eelkõige kui koorihelilooja. Varasem koorilooming on mõjutatud saksa romantismist. Ja on loodud enne Dresdeni minekut ja see tõttu ka lihtsam. ,,Kus põhjalahe kohiseb" , ,,Kuldrannake", ,,Malemäng", ,,Ärka üles, isamaa", ,,Laul rõõmule". Hilisem looming: ,,Küla kõrtsis", ,,Pilvedele". Läte soololauludest tuntuim on Primula veris. Orkestri teosed: avamäng ,,Kalevala", ,,Eesti tants", ,,Tempo di mazurka". Vokaalsümf: ,,Rändaja ja tähed". Muusikalised väljedusvahendid Meloodia ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte, meloodia joonis. Dünaamika heliteose tugevus ja selle muutumine, ppp piano pianissimo, pp pianissimo, p piano.
Eelkõige tegelesid vokaalse muusika (koorimuusika) kirjutamisega. Miina Härma kirjutas suurema osa 1920-datel asutas Tarus oma muusikakoori, asutas tütarlaste kooli (praegu Miina Härma gümnaasium). Türnpu tegeles Tallinnas peamiselt meeskooridega. Varasem looming mõjutatud saksa hilisromantismist, hiljem muutus rohkem isamaateemalisemaks ja hakkas kasutama rahvaviise. Kirjutas ka soololaule. Lätte tegutses Tartus koorikomponist, kasutas rahvaloomingut rohkem kui Türnpu, ,,Kuldrannake". Püüdis igati arendada ja edendada muusikaelu Eestis. Pani kokku esimese eestlastest koosneva orkestri. Algul veel polnud küll tegemist professionaalide vaid asjaarmastajatega. Aktiivne muusikakriitika, avaldas arvustusi Postimehes. Need olid esimene põlvkond. Teine põlvkond kerkib esile sajandivahetusel. Nüüd tulevad esile inimesed, kes on saanud oma põhierialana kompositsiooni. Sel perioodil kujuned heliteostes välja rahvuslik helikeel
60ndate alguses hakkas töölisnoorena karjääri tegema: lukksepp Tallinnas. Põhimõttelisem muutus 60ndate keskel. Kirjandus hakkab tähtsaks saama, aga muutus ka siis et hakkas 65. aastal lepinguliseks kütiks, st käis jahihooajal Venemaal ja vahepeal mujal ja Eestis. Selline elu, hooajaline elu kestis 80ndate alguseni. Võttis geoloogiaekspeditsioonist osa. Eestis on elanud vabakutselise kirjaniku elu, viimasel ajal on Viljandis Tarvastu vallas tagasi. Näidend "Kuldrannake". Kui Baturini kaugemale taustale mõelda, siis ta on äärealade autor. Teine taust vene vanausuliste taust Peipsi kandis. Laias laastus eestikeelne autor. Baturin tuleb kirjandusse luuletajana. Jõuab oma koguga Maa-alused järved 1968 viimasesse luulekassetti. Ei saa öelda, et ta silma paistaks, põhiliselt räägitakse kasseti puhul Ehinist. Võiks tähelepanu äratada see, et juba väike tsüklike mulgimurdelist murret kirjakeelse luule kõrval. See muutub hiljem tähtsamaks kui varem
pistmist loodusega. Kui teha kiire üldistus, siis võib öelda, et tema teostes on looduskeskne ja loodusega arvestav vaatepunkt. See vaatepunkt on tänini loomingus alles. Pärast suurt kütielu lõpetamist, kolis ta tagasi Mulgimaale. o 1968 Maa-alused järved 1973 Kuningaonni kuningas 1977 Leiud kajast 1989 Karu süda -- Niika o 1990 Sinivald o 1993 Kummitus kummutis -- näidendid. Nende hulgas on ka „Kuldrannake“. 1993 Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija -- Nikas 2003 Kentaur -- Nikyas 2006 Sõnajalg kivis -- Nikolas 2012 Lendav hollandlane -- Nikodemes Ta alustab luuletajana. Tal on keeleuuenduslik hoiak. Pööraste näideteni jõuab ta 70ndatel. See tähendab ka seda, et luules (hiljem ka proosas) kohtuvad väga huvitavalt ühelt poolt looduslik loomulik alge ning teiselt poolt konstruktori hoiak, et loome mingi tehiskeele. See kokkupanek on sümbolistlik põhjaga.
); lausekatkestust (Küll ma sulle... Oota vaid!); anakoluuti ehk katkendlikku mõtete ühendamist (Arvad... milleks... eksitus); sidesõnatust ehk sidesõnade puudumist (Jooksid karud, hundid, põdrad, siilid); kordust (Sa magad, sa magad, sa magad, / sa magad, mehike. J. Liiv.); retoorilist hüüatust ehk mingi tõsiasja sedastamist (kui mahedad on varjud! M. Under.); retoorilist pöördumist ehk pöördumist eemalviibija, abstraktsete nähtuste iseenda vmt poole (Kuldrannake, mil jõuab laev su kaldale! A. Reinvald.); retoorilist küsimust ehk vastuseta hüüdlauselist küsimust (Kas siis selle maa keel / Laulutuules ei või /.../ Igavikku omale otsida? K. J. Peterson.). lausriim vt riim. lavakujundus rekvisiidid (mööbel ning muud esemed) ja dekoratsioonid, millega markeeritakse näidendi tegevuskohta ja -aega. legend kasutatud ka muistendi tähenduses; ajaloolistel sündmustel põhinev rahvajutt, vagajutt, usulise sisuga jutustus või värsslugu
annaabi.ee 
