Tüvi, Heino Pall Kunstnik: Dagmar Kase Muusikaline kujundus: Dede Noodla, Tanel Bergmann Bertolt Brecht «Härra Punttila ja tema sulane Matti» Kirjutatud Hella Wuolijoe jutustuste ja näidendikavandi järgi Tõlkija: Debora Vaarandi Lavastaja: Kalju Komissarov Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov "Härra Punttila ja tema sulane Matti" Rahvatükk, kus nalja ei kaaluta mitte apteegikaaluga, vaid kotiviisi nagu kartuleid. Kujutlegem end hetkeks valgesse Soomemaa suveöösse, kus varane lüpsitüdruk kolistab ämbriga, kukk teeb esimesi kiremisharjutusi ja kasetukk lõhnab nii meeliülendavalt... Ja selles sulnis rahus vaarub ringi end lahkeks joonud mõisaomanik Punttila ning kihlub järjest kõigi vastujuhtuvate naisukestega. See on aga alles algus, sest ühel hetkel saab ta kaineks ja hakkavad juhtuma hoopis teistmoodi asjad Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Bertolt_Brecht http://en
päeva võitluseks? Kõik on loodud nõnda selleks, et toimuks areng. On ikka öeldud:,,Kes ei õpi, seda elu õpetab.''Inimesed, kes ei soovi halva taha näha ja selle kõrgemat eesmärki mõista neid tabab igapäevane depressioon üha uuesti ja uuesti, ning inimesed, kes halba mõistavad on sellele tänulikud ega lase end sellest muserdada. Sellest võib järeldada, et ühtede jaoks ilmutab end halb ning teiste jaoks väljendub see sama, kui tänuväärne võimalus õppida. Kujutlegem eelnevast lähtudes, mis võivad olla suurte kaoste õppetunnid? Näitena võiks tuua mõne suure majanduslanguse või sõja millele on eelnenud majanduslik õitseng . Majandusliku õitsengu ajal valdav osa inimesi töötab ja tarbib ning töötab veelgi rohkem selle nimel, et tarbida üha enam. Peagi kaob elust kõik muu väljaarvatud rahanumbrid ning uued esemed, ihad silme ees ja töö. Kaob ära perekond ja sõbrad, kõik vaid selle tagajärjel, et ei suudeta ohjeldada eneste himusi
ratta lihaste jõul pöörlema panna. Mitte midagi ülearust, mitte midagi sellist, milleta võib läbi saada. Näib, et lihtsamat asja olla ei saa. Lihtsamad olid ainult jalgratta eellased-jooksurattad. Neist ta seiklusrohke ja põnev arengulugu alguse saigi. Leiutuspalavik Sõiduk, millest räägime, ilmus teedele ammu-1801.aastal. Ja sellest peale pole leiduritel rahu. Nad nuputavad jalgratta jaoks ühtelugu midagi uut. Kujutlegem Inglismaa ja Sotimaa hämaraid kuurialuseid, Prantsusmaa ja Saksamaa metallitöökodasid... Murelikult ja kortsus kulmul vaatab leidur nurgas seisvat jalgratast. Ta pole selle vana mudeliga põrmugi rahul, ta erutatud ajus on juba küpsemas hiilgav jalgrattaidee, mis homme hämmastab maailma. Tekib küsimus, miks peavad jalgratta liikuma panema jalad? See on ju triviaalne! Paistab et nii mõtles 1821. aastal inglane Lewis Gompertz, sest just tema tuli välja jalgrattaga, mida
eriotstarbelistel korporatsioonidel. Tänaseks päevaks on kõik sellega seonduv aga vaikselt oma jälge ilmutamas: piiratud ressurss, looduse saastatus, globaalne soojenemine, riikidevahelised konfliktid energiavarude üle. Kõikide nende probleemide vaikseks vähendamiseks on maailmas üha enam hakatud kasutusele võtma ja edasi arendama taastuvenergia vorme. Järgnevalt toon välja viis peamist lahendust. PÄIKE ENERGIAALLIKANA Kujutlegem ette elu ilma Päikeseta? Läbi aegade on aga teadustööde põhjal öeldud, et see ei ole just kõige võimalikum. Päikese elektromagnetkiirgus on Maal toimuvate füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas. Päike on elu alus. Isegi õli on miljonite aastatega taimestikku ja loomastikku salvestunud päikeseenergia. Tänaseks on meil küll välja arendatud ka Päikesest sõltumatu energiavorm, seda on näiteks aatomienergia.
enamus ehk 50 % pluss üks hääl. Kui keegi ei saa enamust korraldatakse teine voor. Mis aga on kulukas ja aeganõudev. Majoritaarse süsteemi peamine pluss on selle selgus ja lihtsus. Igaühele on arusaadav , kes ja kuidas parlamenti pääseb. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest. Näiteks annab see eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Väikeparteid saavad väga vähe kohti. Teiseks suureks probleemiks on kaotsiläinud hääled. Kujutlegem, et Suurbritannias osutub ühest ringkonnast vaöituks konservatiivide partei kandidaat. Nende valijate hääled , kes eelistasid teiste erakondade kandidaate , lähevad aga ,,raisku" neid ei kanta kellelegi üle ega võeta mingil muul kombel arvesse. 2. Proportsionaalne valimissüsteem Proportsionaalne valimis süsteem on laialt levinud. Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proportsionaalne süsteem seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste oma.
pallimäng). Selye eristas kolme faasi: häire faas, vastupanu faas ja kurnatuse faas. Veel arvatakse seoses stressiga, et on olemas kahte liiki pingeid: positiivne ja negatiivne pinge. Töös kirjeldan stressi tekkepõhjusi, stress suhtlemisel, koolistress, stressiga toimetulek. 2 Stressi tekkepõhjused Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid Igaüks teab, et teiste inimeste otsused ja teod mõjutavad ka enda eluolu, stressitaset ja enesetunnet. Kujutlegem näiteks juhtumit, kus sa oled apelsini enda jaoks köögikappi ära peitnud, seda võtma minnes aga selgub, et keegi teine on selle vahepeal üles leidnud ja kinni pistnud. Olukord, kus sa oled oodatava naudingu asemel, leiad eest tühja paberi. Tekkinud olukord tekitab pinget. Otsused ja tegevused, mis meid isiklikult mõjutavad, võivad olla ka pere-elust kõrgemal ja kaugemal, nimetame neid asula, piirkonna, ühiskonnagrupi, kogu riigi ja ülemaailmseks ehk globaalseks tasandiks
elurütmi ning sunnib muutma harjumusi käitumises ja mõtlemises. Terje Aarna 3 Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat 1 STRESSI TEKKEPÕHJUSED 1.1 Sotsiaalmajanduslikud stressitegurid Igaüks teab, et teiste inimeste otsused ja teod mõjutavad ka ta enda eluolu, stressitaset ja enesetunnet. Kujutlegem näiteks juhtumit, kus sa oled apelsini enda jaoks köögikappi ära peitnud, seda võtma minnes aga selgub, et keegi teine on selle vahepeal üles leidnud ja kinni pistnud. Olukord, kus sa oodatava naudingu asemel leiad eest tühja paberi, pahandab ja tekitab pinget. Otsustused ja tegevused, mis meid isiklikult mõjutavad, võivad olla ka pere-elust kõrgemal ja kaugemal. Nimetame neid asula, piirkonna, ühiskonnagrupi, kogu riigi ja ülemaailmseks ehk globaalseks tasandiks
inimesena. Ta püüab meeleheitlikult oma isiksuse kaht külge ühitada, kuid ta ei tea, kuidas seda teha. Tema karjäär sõltub tema tööisiksusest. Kui me aga mõistame, et tasakaalu üle muretsemine ise teebki elu keeruliseks, siis saab meile palju selgemaks, milline töö meile sobib. (Laermer, Richard 2008, lk. 226) 14 · Väikeettevõtete suurimad vead Kujutlegem, et ettevõtted teavad, kuidas ämbrist mööda astuda. (Laermer, Richard 2008, lk. 243) Mis on aga põhjustanud ettevõtete kõrbemise? Kui meil õnnestuks pääseda järgmistest nähtustest, sujuks lähiaastatel kõik hästi. (Laermer, Richard 2008, lk. 243) 1. Stagnatsioon. Peate kas arenema või surema. Kui tahate konkurentsis püsida, peate ajaga kaasas käima. Kui arvate, et kõik on hästi, siis arvatavasti magate. 2. Puudulik planeerimine
Kunstile on omane muutumine ja Vabaduse probleemidega tegeletakse metafüüsikas - kas isik kontrollib oma tegevust? loomingulisus, aja jooksul kukutab see mistahes definitsiooni, kuna kunst on avatud mõiste. determ.? eetikas -vabaduse ja vastutuse vahekord. Kas ma vastutan, kui kõik on ette 2.Mida selgitas Kennick kaubalao näitega? määratud? esteetikas - tsensuur ja loominguline vabadus ,,Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igausguseid asju... Nüüd käsime kellelgi ja poliitikafilosoofias - minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt 1) Kuidas mõõta vabdust? hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, 2) Mis on vabadus
Retked avarilmas Mõtisklusi Nikolai Baturini loomingust Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond Toimetaja Berk Vaher © autorid Hea ilus valu: Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused1 Epp Annus I Kujutlegem sellist lugu: sõjalaevastiku kaptenkomandör viibib kodus puhkusel ja valmistub tähistama oma 20. pulma-aastapäeva, ent saab käsu viivitamatult puhkus katkestada. Enne kodust lahkumist avastab ta juhuslikult, et ta abikaasa on medaljonis ta pildi asendanud tema sõbra ja ülemuse pildiga. Kaptenkomandör sõidab oma laevadega merele. Ta interpreteerib saadud ülesannet kui õppemanöövrite läbiviimist, ent merel õppepommide pähe väljatulistatud pommid osutuvad tuumapommideks
’’mängudele’’, aga sa näed sarnasusi, sugulusi, ja neid on terve rida. Moodustavad perekonna. 3.Avatud mõiste idee. Defineerimatus ei tulene mitte sellest, et kunst on eriliselt keeruline, vaid sellest, et kunstile on igiomased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. 4.Keeleline pädevus. Kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunstiteoste tuvastamine ei käi definitsiooni järgi! 2. Mida selgitas Kennick kaubalao näitega? ’’Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igasuguseid asju … Nüüd käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon … sest ühtki sellist definitsiooni pole leitud.’’ Kunstil ei ole kindlat definitsiooni, kuid siiski on kõigil mingi arusaam, mis on kunst. 3
Terad ja puisted on Hagari spetsialiteet. Hagari kondiitritooted põhinevad ainulaadsetel kodustel retseptidel. Hagari toodeteks on koogid, biskviidid, taignad, ciabattad, kooriktooted, magusad saiad, rukkileivad, sepikud, saiad, kuklid, magusad väikesaiad, soolased väikesaiad, rasvküpsetised ja stritslid. (AS Halliku koduleht: http://www.hagar.ee/est ) KOKKUVÕTE Referaadis on antud ülevaade tuntuimatest Eesti kaubamärkidest. Töö autorid said palju uusi teadmisi Eesti turu kohta. Kujutlegem ette olukorda, kus ettevõte teeb häid tooteid või pakub kvaliteetseid teenuseid, kuid on registreerimata. Sellisel juhul pakub ta ebaausat konkurentsi, sest iga FIE või äriisik võib registreerida kaupa või teenust endale, omada mainet. See tähendab, et kaubamärgi registreerimine on hädavajalik tänapäevases julmas maailamas. Eesti põhilised toiduainetööstused on liha-, kala-, piima- ning pagaritööstus.
Vaatame kahte kirjanik Mihkel Muti tekstikatket. Esimene neist on katkend kirjalikust tekstist, mille Mutt avaldas kirjandusajakirjas Looming (näide 1:1). Teine on suuline tekst sellisel kujul, nagu ta seda rääkis kohtumisel noorte kirjanikega Tartus (näide 1:2). Kirjalik tekst oli sel ajal juba kirjutatud, aga mitte veel avaldatud. (1:1) Kirjalik tekst /.../ Ent lisaks etendamisele ning läbielamisele leidub elus ka nukuteatrit. Kujutlegem stseeni tänaval, kus kohtuvad lapsevankrit lükkav naine ja tema põgus meestuttav. Aetakse juttu, mees paneb suitsu ja mõtleb daami lõbustada. Nii ta küsib imikult, kas too ka paberossi tahab. Oletame, et laps ei hakka lalisema, sest võõrastab tundmatut. Siis vastab ema mokki torutades lapse peenel häälel: "Meie veel ei suitseta. Meie oleme alles pisikesed." Selge nukuteater! Siin pole ümberkehastumist, ei kommenteerita, vaid kasutatakse meediumi, mis ongi nukuteatri tunnus
Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel 4. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel. (perekondliku sarnasuse mõttest). 5. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? ,,Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igausguseid asju... Nüüd käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon... sest ühtegi teist sellist definitsiooni ei ole leitud. 6. Selgitage traditsioonilise esteetika kahte eksimust Kennicki järgi! 7. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument?
(maksimaalselt 7-10 [2]). Hägusa tükelduse semantiline adekvaatsus.ripub ära jooksva ülesande kontekstist ja kujutab endast lingvistiliste märgendite ja neile vastavate liikmesfunktsioonide kooskõla. Siinkohal on oluline märkida, et mitte alati ei kasutata ära hägusloogikasüsteemide semantilisi tõlgendusvõimalusi (s.o. lingvistilised märgendid võivad kanda minimaalset infot väljendavaid nimetusi nagu "liikmesfunktsioon 1", "liikmesfunktsioon 2"). Kujutlegem ette hägusat hulka, mis on tähistatud märgendiga "noor" ja mille alus paikneb vahemikus [30, 40]. Semantiline kooskõla sõltub sellest, milline on muutuja universaalhulk X, näiteks kui X = [30, 100], on kõik korras, kuid juhul kui X = [0, 40], on raske rääkida tükelduse semantilisest mõtestatusest. Samamoodi on oluline hulkade järjestus, näiteks kui hägus hulk, mis vastab lingvistilisele märgendile "vana", asetseb vasakul
Igaühele on arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest. Näiteks annab see eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Suurparteidel on parlamendis rohkem kohti, kui neile valijaskonna üldise toetuse põhjal peaks kuuluma. Väiksemad erakonnad, keda võib toetada koguni kuni kümnendik valijaist, saavad majoritaarses süsteemis väga vähe kohti. Teiseks probleemiks lihthäälteenamuse puhul on kaotsiläinud hääled. Kujutlegem, et Suurbritannias osutub ühest ringkonnast valituks konservatiivide partei kandidaat. Nende valijate hääled, kes eelistasid teiste erakondade kandidaate, lähevad aga „raisku”, neid ei kanta kellelegi üle ega võeta mingil muul kombel arvesse. Kas aga tooride partei liige hakkab saadikuna seisma ka leiboristidest valijate huvide eest, sõltub tema isiklikest tõekspidamistest. Niisiis ei peegelda lihthäälteenamuse printsiibil valitud parlament päris täpselt valijaskonna eelistusi
Institutsionaalsesse tegelikkusse süüvimata ei saa eeldada, et on ükskõik, kas Eesti põhiseaduses nimetatud õigusi ja põhimõtteid kaitseb Riigikohus või EK – seda enam, et võimalus neid põhimõtteid autonoomselt sisustada on iseenesest väärtuslik. Toetamaks väidet, et institutsioone hinnates ei saa lähtuda üksnes tulemuslikkusest – väljendugu see õiguskaitsenivoos või milleski muus – on Martti Koskenniemi pakkunud välja mõtteeksperimendi. Kujutlegem ette mitteriiklikku üleilmset võrgustikku „Supernoova“, mis valdab parimat tehnoloogiat julgeoleku ja heaolu loomiseks maailmas, niisugust, millele riikide ülikoolid ja uurimisasutused ei jõua isegi lähedale. Oletame, et „Supernoova“ teeb ette- paneku tõsta Eestis julgeoleku ja elatustaseme ennenägematult kõrgele. Ainus tingimus on, et Eesti loovutab „Supernoovale“ oma suveräänsuse. „Mida peaks ütlema õigus või poliitiline teooria? Kas
Aga on see veenev? Mis on tema veensuses puudu? 4. Mis on elu mõte Seneca jaoks? auline elu, voorused Uusaegne moraalifilosoofia: õige ja vale tegu 1)Kuidas me alati teame, mis on õige, mis vale tegu? 2)Isegi kui teame, mis on õige ja mis vale, ei pruugi me selle suhtes midagi ette võtta. 3)Aga mis on selle tunde alus, mis ühte või teist käitumist keelab? Leidub situatsioone, kus pole ettekirjutatud kriteeriumeid, kuidas õigesti käituda: Kujutlegem olukorda, et olen haaratud mingi grupiga, terroristide poolt röövitud. Need ütlevad, et pole teid enam vaja, laseme maha. Seavad aga teid olukorda, et kui laseksite ise iga 2. Inimese maha, jätaksid nad pooled ellu. Mis on siin õige, mis vale? mida oleks õige teha? Kas hakata mõrtsukaks, kaasosaliseks, päästes sellega 50 inimese elu? Või öedla, et ma pole mõrtsukas ja näha, et neil 50 inimesel pole ellujäämissanssi? 4)Kust tulevad moraalinormid ja reeglid? Mis on nende allikas
teadlased püüavad luua teooriaid, mis ühendaksid võimalikult palju teadmisi mingi valdkonna kohta. Tänapäeval liigitatakse teadusi formaalseteks (n. Eukleidese geomeetria, hulgateoori, aritmeetika) ja empiirilisteks (n. Newtoni mehaanika, Darwini evolutsiooniteooria). Teaduslik teadmine sõnastatakse täpselt. 14. Milles seisneb nn vihmanäide põhjusliku teadmisteooria vastu? Vihmanäide: Oletagem, et ma usun, et vihma sajab, ja sajabki ning minu uskumus on põhjustatud vihmast. Kujutlegem nüüd, et minu teadmata on katusele paigaldatud isolatsioonikiht, mis summutab vihma heli. Niiskus lühistab ühe juhtme ja käivitab magnetofoni, milles täiesti juhuslikult on sees lint vihmaplaginaga. Seega põhjustab vihm heli, mille alusel ma usun, et sajab (nagu asi tegelikult ka on). Kõik tingimused, sh ka põhjuslikud, on rahuldatud aga kas ma ikka tean, et vihma sajab? Ei tea!!! Sest ei saa olla teadmist üldistest väidetest
(perekondliku sarnasuse mõttest). Erinevate mängude vaatlmise läbi- lauamängu, pallimängud, võitlusmaängud jne- neil on see ühine, et neid kõiki nimet mängudeks. Peale vaadates nagu pole midagi, aga näha on sarnasusi, sugulusi ja iseloomustas neid perekondlika sarnasustega. Kunsti mõistega oli Weitzi arvates sama lugul 5. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? Kuna kunsti ei ole võimalik defineerida, siis pole sellest probleemi ja saab selletagi hakkama. „Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igausguseid asju... Nüüd käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon... sest ühtegi teist sellist definitsiooni ei ole leitud. Ta üritas oma kaubalao näitega näidata, et
Operatsioonisüsteem on programm, mis toimib vahendajana rakenduste ja riistvara vahel. Selle põhieesmärgiks on pakkuda kasutajale keskkonda rakendustega töötamiseks. Operatsioonisüsteem pakub ka rakendustele liidest seadmete kasutamisel. Seega ei pea rakendused teadma iga seadme spetsiifilist liidest, vaid nad kasutavad standardset liidest ja jätavad seadmega suhtlemise operatsioonisüsteemi ülesandeks. Operatsioonisüsteemi võib vaadelda ka kui ressursside haldajat. Kujutlegem, mis võiks juhtuda, kui mitu programmi kasutaks üheaegselt sama seadet (näiteks printerit). Tulemus oleks kaootiline, sest erinevate programmide väljaprintimised võivad kattuda. Sellest seisukohast toimib operatsioonisüsteem vahekohtunikuna. Muuhulgas otsustab ta, millal ja kui kaua mingi rakendus saab antud ressurssi kasutada. Kuna eri ressursse tuleb kasutada erineva kasutuskorra järgi, siis sisaldab operatsioonisüsteem komponente iga ressursside klassi haldamiseks
2. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel 3. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel. (perekondliku sarnasuse mõttest). 4. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? „Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igausguseid asju... Nüüd käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon... sest ühtegi teist sellist definitsiooni ei ole leitud. 5. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Mis teeb Warholi teosed kunstiks, kuid mitte selle originaalsed koopiad
deformeeritult; asjad on ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud. Inimesed saavad meeleliselt tajuda üksnes neid varje. Platoni argumendid ideederiigi olemasolu kasuks on peamiselt epistemoloogilised, tunnetusteoreetilised. Kujundlikult, nn koopa võrdpildina, on Platoni tunnetusõpetus esitatud tema filosoofiat hästi kokku võtva dialoogi ,,Politeia" (,,Riigist") seitsmendas raamatus. Kujutlegem koobast, milles viibivad lapsepõlvest alates aheldatud vangid. Vangid on aheldatud nii, et nad ei saa ennast pöörata. Nende pilk on üksiti suunatud väljapääsu vastas olevale koopa seinale. Koobast valgustab vangide selja taga tuli. Tule ja vangide vahel on madal müür, umbes nagu nukuteatri näitlejaid varjav sirm. Mööda müüri taga kulgevat teerada kantakse erinevaid kujusid, kuid nii, et kandjad ise jäävad müüri varju. Mõned kujude
Ja kas saaks öelda, et inimeste huvide tundmine on tõepoolest just seda tüüpi teadmine, mida annab filosoofiline haridus? Võibolla on kõigil ühesugused huvid. Sellisel juhul annab filosoofide peen analüüsivõime neile parima võimaliku positsiooni inimeste huvide teadmiseks. Mida iganes Platon ka sellest arvas ja mis iganes oleks tõene sügavaimas metafüüsilises mõttes, praktilises plaanis on kahtlemata väär, et meil on kõigil samad huvid. Kujutlegem, et arutuse all on suure maantee ehitamine. Mõnel inimesel on huvi, et see maantee saaks ehitatud. Mõnel on vastupidine huvi, näiteks praeguse peamaantee ääres paikneva äri omanikul. Mõnel inimesel on huvi, et maantee läheks läbi teatud kindlatest kohtadest, teised eelistavad teist trajektoori. Maantee ehitamine mõjutab inimesi väga paljudel erinevatel viisidel. Seega tuleb siin vaagida paljusid ja võistlevaid huvisid. Filosoofiliste
" (Wittgenstein 2005) - M. Weitz: Kunstiga on sama lugu! 194. Keelelise pädevuse tees Kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunstiteoste tuvastamine ei käi definitsiooni järgi! "Me oleme võimelised eristama objekte, mis on kunstiteosed, objektidest mis ei ole kunstiteosed, sellepärast, et me oskame inglise keelt; s.o me teame kuidas korrektselt kasutada sõna "kunst" ja rakendada fraasi "kunstiteos"." William Kennick (1958/2003) 195. "Kennicki kaubaladu" "Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igasuguseid asju ... Nüüd käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon ... sest ühtki sellist definitsiooni pole leitud."William Kennick(1958/2003) 196. INSTITUTSIONAALNE KUNSTITEOORIA George Dickie, T. J. Diffey, Stephen Davies
mees ega naine". Tulnukad ongi enamasti biseksuaalsed. Sellisel juhul läheb inimestel juba 25 tunduvalt keerulisemaks oma hoiakute jäämisel ja arusaamadega elust ning ebanormaalsusest. Tegemist ongi ühe peamise põhjusega, et miks tulnukad inimestega otsest kontakti väldivad. Inimesed on enamasti riukalikud ja sallimatud millegi teistsuguse üle. Inimpsüü- hika kohastub maaväliste tsivilisatsioonide keskel üsna raskelt. Kuid kujutlegem äkki lihtsalt seda, et mida inimesed siis teeksid kui nad äkki leiaksid ennast ümbritsevat paljudest maavälistest tsivili- satsioonidest. Homoseksuaalsus ei paistaks siis enam kaugeltki mingisuguse ebanormaalse orgiana. Homofoobia muutuks siis sellisel juhul ainult ajalooliseks nähtuseks. Kuid tulnukate ,,sugu" on alguses ilmselt inimeste mõistes veel üsna tundmatu nähtus. Võib öelda seda, et nende sugu on midagi mehe ja naise vahepealset nad ei ole mehed ega naised
kelle olemus ,,ei ole mees ega naine". Tulnukad ongi enamasti biseksuaalsed. Sellisel juhul läheb inimestel juba tunduvalt keerulisemaks oma hoiakute jäämisel ja arusaamadega elust ning ebanormaalsusest. Tegemist ongi ühe peamise põhjusega, et miks tulnukad inimestega otsest kontakti väldivad. Inimesed on enamasti riukalikud ja sallimatud millegi teistsuguse üle. Inimpsüü- hika kohastub maaväliste tsivilisatsioonide keskel üsna raskelt. Kuid kujutlegem äkki lihtsalt seda, et mida inimesed siis teeksid kui nad äkki leiaksid ennast ümbritsevat paljudest maavälistest tsivili- satsioonidest. Homoseksuaalsus ei paistaks siis enam kaugeltki mingisuguse ebanormaalse orgiana. Homofoobia muutuks siis sellisel juhul ainult ajalooliseks nähtuseks. Kuid tulnukate ,,sugu" on alguses ilmselt inimeste mõistes veel üsna tundmatu nähtus. Võib öelda seda, et nende sugu on midagi mehe ja naise vahepealset nad ei ole mehed ega naised
mees ega naine“. Tulnukad ongi enamasti biseksuaalsed. Sellisel juhul läheb inimestel juba 26 tunduvalt keerulisemaks oma hoiakute jäämisel ja arusaamadega elust ning ebanormaalsusest. Tegemist ongi ühe peamise põhjusega, et miks tulnukad inimestega otsest kontakti väldivad. Inimesed on enamasti riukalikud ja sallimatud millegi teistsuguse üle. Inimpsüü- hika kohastub maaväliste tsivilisatsioonide keskel üsna raskelt. Kuid kujutlegem äkki lihtsalt seda, et mida inimesed siis teeksid kui nad äkki leiaksid ennast ümbritsevat paljudest maavälistest tsivili- satsioonidest. Homoseksuaalsus ei paistaks siis enam kaugeltki mingisuguse ebanormaalse orgiana. Homofoobia muutuks siis sellisel juhul ainult ajalooliseks nähtuseks. Kuid tulnukate „sugu“ on alguses ilmselt inimeste mõistes veel üsna tundmatu nähtus. Võib öelda seda, et nende sugu on midagi mehe ja naise vahepealset – nad ei ole mehed ega naised
Puskini sünnipäev saab kahetuhande-aastaseks, räägime siis." ,,Kristus oli õnnistegija ja..." tahtis direktor öelda. ,,Aga kust teie teate, et Puskin midagi muud oli?" küsis Slopasev vahele ja rääkis siis suure hoo ja häälega edasi: ,,Isegi seda ei või öelda, kas ta ehk surnust pole üles tõusnud. Pidage, pidage, pidage! Laske ma räägin, sest muidu ei mõista te mind!" karjus Slopasev, kui direktor tegi katset midagi öelda. ,,Kuulake! Kujutlegem nõnda: Puskini surmast on neli, viis, ütleme kümme tuhat aastat ära. Vene keelt ei räägi enam ükski. Euroopat kui niisugust pole olemaski. Aga tema hukkumisel pääsesid kolm tarka Aasiasse, kes viisid sinna teate, et millalgi kuski on olnud vene keel. Ja siis äkki leitakse kaevamisel kustki mingisugune kivi -- vanad õigeusu-kiriku varemed, tähendab, -- ja kivil on kiri, mida ükski ei tunne ja mille lugemiseks tulevad kokku kogu maailma keeletargad
annaabi.ee 
