Sisukord Tiitelleht------------------------------------------------------------------------------------------------------ 1 Sisukord------------------------------------------------------------------------------------------------------ 2 Sissejuhatus-------------------------------------------------------------------------------------------------- 3 Usu Tähtsus ------------------------------------------------------------------------------------------------- 3 Lühiülevaade vaaraode kujutamisest skulptuuridena---------------------------------------------- 3 Skulptuuride Jõud------------------------------------------------------------------------------------------ 4 Lõppsõna----------------------------------------------------------------------------------------------------- 4 Kasutatud Kirjandus-------------------------------------------------------------------------------------- 5
Realism ja maastikumaali seos Maastikumaal on üks nooremaid maaliliike maalikunsti ajaloos. Maastik oma algpäevil 15. sajandil oli pooleldi kaart, pooleldi maastikupilt, kuna selleaegsed kunstnikud maalisid nii nagu nad teadsid asjad olevat, saamata end vabastada teada olevate detailide kujutamisest. 16. sajandil hakkas niisugune kujutamisviis taanduma, kuid maastik jäi siiski ikka veel figuraalmaali, täpsemalt pühapildi taustaks. Alles 17. sajandi kuulsate hollandi maastikumaalijate loomingu kaudu sai maastikumaalist iseseisev maaliliik- väga kindla ülesehitusega, kuid aja nõuetele vastavalt ikkagi veel küllalt detailne. Maastiku puhul ei ole oluline detail, vaid üldmulje. Kuna kunstniku poolt maalimiseks valitud maastikuosa on vaid
Y Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Y Mosaiikidel on kujutatud juba katakombimaalides kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid illustreerivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust. Y Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega; üksikasjade kujutamisest hoiduti Y Tähtis mosaiigikunstis on isikute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine Y Kõik figuurid rikkalikult rõivastatud Y Tingmärgid Y Kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus kõige rikkalikumalt kaunistatud
Futurism väljendab tänapäeva maailma kiirust ning eripalgelisust, see ülistab tehnikat, moodsa ühiskonna ülikiiret arenemist, sõdasid, dünaamikat jms. Kes oli futurismi loojaks? Futurismi looja oli Itaalia luulea Filippo Tommaso Marinetti. Futurism kunstis Futuristid püüdsid korraga kujutada mitmeid rahutuid tundeid, mida kaasaegne linlane tunneb, kuid eelkõige olid futuristlikud kunstinikud huvitatud liikumise kujutamisest. Tihti kujutati üht ja sama objekti üheaegselt erinevatel ajahetkedel. Heaks näiteks on Giacomo Balla ''Koera ja keti dünaamika''. Teise moodusena lõhuti nähtav maailm geomeetrilisteks kildudeks,millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompsitsioon. Pilt pidi mõjuma rahutu ja liikuvana. Sageli kasutati erksaid värve ja teravaid värvi kontraste. Näiteks vasakul on Gino Severini ''Sea=Dancer''. Hilisemas perioodis kujutasid futuristlikud
Kõige varemaid elumajad oli nõgu maas, selle katus oli tehtud oksadest Esimeseid losseid hakati ehitama 7. saj. Himeji loss Minka Maalikunst Maalitakse pintsliga ja vesivärvidega siidi või paberi peale Jaapanis on väga hästi arenenud kalligraafia Makimono ajaloolised või religioosed krundid seletamisega Kakemono seinapilt, mille saab rullida Kunstnikud ei huvitunud inimkeha realistlikust kujutamisest Makimono Skulptuur Tavaliselt skulptuurid olid tehtud puust või metallist Eelkõige on skulptuurportreedes kujutatud juhte ja patriarhe Väga tihti tehti Buddha skulptuurid Buddha või teiste jumalaste skulptuurid tihti olid kurjad inimeste peale Teised Jaapani kunsti tüübid (tänapäevane ka) Origami kujukesed, tehtud paberist Ikebana kuivatud teimed Bonsai väikesed puud Manga Jaapanlised koomiksed
7. kirikud olid ilma tornita 8. kampaniil- eraldi kellatorn kiriku kõrval 9. apsiidi süvendis asus altar 10. pidulikumaks muutsid hoonet seinamaalid eriti mosaiigid, materjaliks klaaskuulid 11. valitsevad värvid heleroheline, kuld, külm helesinine, lillakas ooker 12. isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest hoiduti 13. rikkalik rõivastus inimestel 14. kiriku idaosa ja altar kõige rohkem kaunistatud
Geodeesia on teadus maa kuju ja suuruse määramisest ja tema mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja kaartidel. Rahulikus olekus olevat ookeanide ja merede veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud ka maismaa alla, nim. nivoopinnaks. Horisontaalnurk- so. kahetahuline nurk läbi nurga haarade pandud vertikaaltasandite vahel Kaldenurk _ on kaldsuuna AB (AC) ja horisontaaltasandi vaheline vertikaalne nurk. Kaldenurk võib olla _ 90 1 km2= 100 ha (1 km x1 km) 1 ha = 100 aari= 10 000 m2 (100m x 100 m) 1 a (aar) =100 m2 (10m x 10 m) 1 m2=100 dm2 (1 m x 1 m)
Realismid 1.Mille poolest on realismi voolud sarnased ja mille poolest erinevad · Realism · Impressionism · Sotsialistlik realism · uusrealism Sarnasused Erinevused 1920 sajandi kunstivoolud. Realism Realism ei laskunud täielikult püüab ümbritsevat kujutada tõetruult. naturalismi. Loobuti mineviku Lisamata kunstniku omaloomingut ja kujutamisest ja keskenduti rohkem maalida, seda mida kunstnik vahetult tänapäevale. Vastunäitused ametlikule nägi. Vajadusel jäid ka värvid tõeliselt salongile(mingil määral koledaks, nii nagu kunstnik neid nägi. vastuhakk).Pigem inetu kui ilus. Impressionism kujutas ka hetkeolustikku ,mitte minevikku.Nad loobusid
Abstraktionism Iseloomulik 1) töö ei oma mingit seost ümbritsevaga 2) loobuti reaalsuse tõetruust kujutamisest 3) kasutatakse punkte, jooni, (värvi)pindu 4)nende abil väljendatakse kunstniku tundeid, meeleolusid, suhtumist maailma 5)kujundid ja värv mõjuvad iseseisvalt, tähenduslikult, emotsionaalselt inimese kujutlusvõimele ja intellektile Esindajad: venelane VASSILI KANDINSKY(1910) , hollandlane PIET MONDRIAN(1914), venelane KAZIMIR MALEVITCH(1913) Suunad: 1)Spontaanne, ekspressiivne Vassili Kandinsky 2)Konstruktiivne, geomeetriline Kazimir Malevitch,Piet Mondrian
naistest peseb pesu ning teine mõtleb ja seega mõjub pilt üsna dünaamiliselt. Manet laenas pildi süžee renessansiaja kunstnikelt, kus alasti olevused olid nümfid ja jumalad. Maal väljendab kriitikat tolle aja mütoloogiahulluse suhtes. Pilt tekitas inimestes vastuolu ka sellepärast, et kujutatud oli alasti naisi, mis andvat edasi tolleaegset prostitutsiooni Pariisis. Seda teemat ei tahetud mainidagi, rääkimata siis suurel maalil kujutamisest. Pariisi Salong lükkas maali samal aastal tagasi, kui teos valmis. Maal sattus seejärel Tagasilükatute salongi, kus põhjustas aga inimeste seas tohutut elevust. Kolme figuuri poos maalil "Eine murul" sarnaneb Marcantonio Raimondi gravüürile Raffaeli teosest "Parise otsus". Uuenduslik maalimislaad eristas Manet'd Gustave Courbet'st.
aastal kolis Turner valenime all Chelseasse ja veetis seal oma viimased kolm eluaastat Maalikunst Põhiliselt ajalooteemalised fantastilised ja mugandatud maastikumaalid 1819. aasta osutus pöördeliseks kunstniku loomingus: üha rohkem mängis ta valguse kujutamisega ja heledate toonide, eelkõige kollase, kasutamisega, ka ehitiste piirjooned muutusid märgatavalt hajusamaks Üha vähem huvitus ta esemete detailsest ja realistlikust kujutamisest, vaid keskendus valgusele ja värvidele Stiil ja looming Põhiliselt akvarell ja sügavtrükitehnikad, hiljem õlimaal William Turneri maalimisstiil kujunes Claude Lorraini, hollandi meremaali ja Veneetsia koolkonna mõjul Turnerit peetakse tänapäevani impressionistide eelkäijaks Vead ,,Võitlev Téméraire"- il: taglase ebatäpsust päikese loojumine itta, korstna tagant paistev aurikumast, eksitavat kujutamine.
Ta kattis Sixtuse kabeli lae maalinguga, mille keskseks süzeeks on Vana Testamendi lood. Michelangelo liigendas laepinna maalitud illusoorsete sammastega, paigutas nende vahele kompositsioonid ja figuurid. Laevõlvile on maalitud ligemale 350 figuuri. Nelja aasta jooksul, mil kunstnik lage maalis, muutus tema käsitlusviis jõulisemaks ja monumentaalsemaks. Üheks uuenduseks oli loobumine katoliku kiriku poolt väljatöötatud ja renessansskunstis seni kehtinud kaanonlikust jumala kujutamisest. Michelangelo teostas kogu laemaali peaaegu abilisteta. Töötada tuli selili tellingutel lamades, mis kunstniku tervist tugevasti kahjustas. Monumentaalne tervisliku mõjuga freskomaal oli oma ajastu vääriline. Kuid Vasari andmetel ei pidanud Michelangelo ennast ise maalikunstnikuks, vaid skulptoriks ja olevat alati vihastunud, kui teda maalijaks nimetati. (Peatükke Kunstiajaloost Tallinn ,,Valgus" 1989 lk. 95) 1530. aastate alguses siirdub Michelangelo lõplikult Rooma
kaasajal oksjonitel tema tööde eest makstaks, samas ülistades Raffaeli perfektset vormi- ja värvitaju. Teoloogia ülistamiseks maalis "Disputa", filosoofiale "Ateena kool'' - kujutas antiikaja filosoofide ja teadlaste pidulikku kogunemist paleeinterjööris. Keskel Platon ja Aristoteles, paremal äärel ennast. Luule ülistamiseks maal "Parnass", mis kujutab luuletajate kogunemist künkal. Kujutab Homerost ja Dantet. Õigluse teemal loobus allegooriliste kogunemiste kujutamisest ja maalis kolm eraldi seisvat figuuri, mis sümboliseerisid Tarkust, Tublidust ja Õiglust. Teine ruum pidi kujutama juhtumisi kiriku ajaloost. Teine ja kolmas on teostatud põhiliselt õpilaste poolt. Nagu Leonardo da Vinci ja Michelangelo, polnud ka Raffael kunagi abielus. Raffael töötas ja elas Firenzes 1504-1508 - samal ajal kui kaks teistki suurt kunstnikku (Botticelli ja Leonardo). 1514 määrati ta Peetri
Matsi ja vurle käsitlus. Loomingu I periood- peamiselt külaainelised jutud.Lühijutt "Mäetaguse vanad"- kujutab saunikute eluolu, prototüübid tema kodupaigast. Vanakesi ühendab kokkukuuluvustunne ja mõistmine."Kaks paari ja üksainus"- toonitab elupildi karmust, inimste vaen üksteise vastu."Vanad ja noored" - kunstiliselt selle perioodi tugevaim jutustus. Talu vahekord mõisaga Loomingu II periood-temaatika muutub, loobub külaühiskonna kujutamisest, käsitleb üliõpilasprobleeme ,palju psühholoogilist analüüsi, vastandab erinevaid tõekspidamisi.Süveneb matsi ja vurle probleem.Nn üliõpilasnovellide tsüklis "Pikad sammud" ,"Noored hinged" ja "Üle piiri"eritleb Ta noorte haritlaste sümpaatia- ning armusuhteid. Ta on teinud seda ühelt poolt avameelsusega, mis ületas toonaste kõlblusnormide piirid ja sokeeris heakodanlikku avalikku arvamust; puhtakujulised psühholoogiliselt impressionistlikud novellid
ABSTRAKTSIONISM: isel:1)loobuti reaalsuse tõetruust kujutamisest 2)punktid,jooned,värvipinnad 3)väljendatakse kunstniku tundeid,meeleolu,suhtumist maailma Esin: V.Kandnisky(vene) tegi I abs. töö: 1)lõuend ,,värviteater" 2)muuta nähtavaks elukutsed,seadused 3)kompositsioon musta kaarega P.Mondrian(hol):1)neoplastitsism 2)absoluutne ja universaalne 3)horisontaalid-põllud/luited 4)vertikaalid- puud ja kellatornid K.Malevitch(vene): 1)suprematism 2)tajuda eimiskit, esemetust, universaalset ruumi 2
Abstraktsionism kunst, mis on loobunud reaalsuse kujutamisest. Alla prima ühekihiline kiirelt teostatud maal Akromaatiline värvusetu. Akromaatilised värvid on must, valge ja hallid. Animalist kunstnik, kes kujutab loomi Draperii kunstipärases voldistikus kangad või riided. Ekspressionism kunstivool, mis seab esiplaanile kunstniku enda mõtete, tunnete ja elamuste kujutamise. Eskiis vabakäeline joonis, kavand, visand. Faktuur kunstiteose pinnastruktuur, töötluse omapära. Fookus tähelepanu keskpunkt kompositsioonis
Nendest moodustatud pisut konarlik pildipind ei mõju seinana, vaid loob sädeleva, erakordselt intensiivse, aga mittemateriaalsena tajutava värvielamuse. Valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, samuti ka külm helesinine ja lillakas ooker. Mosaiikidel on kujutatud sümboolseid motiive, mitmesuguseid piiblilugusid illustree- rivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest hoiduti, kuna tähtis oli pühakute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine. Kõik figuuris on rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaegu üldse tunda. Selles avaldub juba uue religiooni suhtumine patuse keha kujutamisse, mis saab üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel.
Sümbolism Euroopa esimene modernistlik kirjandusvool, tekkis XIX saj viimasel veerandil Prantsusmaal vastukaaluks realismile ja naturalismile. Oma nime sai kirjandusvool 80-ndatel aastatel. !886 ilmus Pariisi ajalehes Le Figaro sümbolistide manifest, milles rõhutati soov luua nn puhast luulet, mis oleks vaba igasugustest seostest argimaailmaga; vabastada kirjandus igasugustest seostest ajastu ühiskondlike nähtustega, loobuda tegelikkuse nö objektiivsest kujutamisest. Sümbolismi üheks eelkäijaks peetakse Ch Baudelaire'i. Platoni õpetustest lähtudes tunnistasid sümbolistid kahe- ideaalse ja reaalse maailma olemasolu, kusjuures reaalne maailm tundus neile nagu Platonilegi igaveste ideede ajutise kajastusena, nn ,,Varjude teatrina", nad väitsid, et ideaalse ja reaalse maailma vahel on kuristik. Reaalne maailm on vaid kõrgema ideaalse maailma kahvatu vari. Ratsionaalsel teel
esimesest lainest (Richard Straussi “Salome” ja “Elektra”, Schönberg). Pärast Euroopa riike vapustanud ja suuri poliitilisi muutusi kaasa toonud I maailmasõda a) tekkis vastuseis romantismile ja ekspressionismile, sooviti objektiivset, selge vormi ja korrastatud rütmiga muusikat ning võeti mudeliks barokk ja klassitsism; b) jätkus ekspressionistlik liin, ajendatuna sõjakoleduste ja –kannatuste üliemotsionaalsest kujutamisest. a) Sellist hoiakut nimetatakse Prantsusmaal ja Venemaal neoklassitsismiks (Stravinski, Poulenc jt), Saksamaal aga kasutati sel ajal mõistet uusasjalikkus – Neue Sachlichkeit. Seda suunda esindasid Hindemith, Kurt Weill (kes oli küll stiililiselt väga mitmekülgne), Münchenis Carl Orff. Hindemith leidis, et helilooja peab kirjutama nn tarbemuusikat (Gebrauchsmusik), mida saaksid asjaarmastajad esitada kodudes ja koolides.
kujutama ilma liialdusteta ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt, usutavalt. Põhizanriks olid romaan (novell ja jutustus). Prantsusmaal- Stendhal, Honore de Balzac ja G.Flaubert. Inglismaal- C.Dickens, Thackeray, ja õed Bronted. Venemaal- Lev Tolstoi, Fjodor Dostojevski, A.Tsehhov. SÜMBOLISM - Sai alguse 19. saj. lõpul Prantsusmaal. Pidas eesmärgiks kõrgema, meeleülese ideemaailma avastamist nähtava maailma tagant ja selle vahendamist sümbolite abil. Loobuti reaalse elu kujutamisest ning hakati uurima inimloomuse kõige varjatumaid tahke. Käsitluse objektiks inimese kujutlemad, unenäod, hälbinud meeleseisundid. Kirjutati väga metafoorselt. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamises. Eelkäija C. Baudelaire. PARNASSI LUULE- luuleideaal oli saavutada täielik vormipuhtus, väljendada puhast kunsti. Peanõudeks said ebaisiklikkus ja kiretu neutraalsus. Eemaldus romantilisest
Kunstimuuseumi kogudes. Põhiliselt 19. sajandisse jääv baltisaksa kultuuri õitseaeg oli soodne ka kunsti arengule. Üldine kultuurivahetus Saksamaaga tihenes sealt tuli Eestisse kunstnikke ja kirjanikke, siit mindi Saksamaale haridust omandama. Ajakirjanduses ilmusid artiklid Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse õppima ja õpetama suundunutest. Ainest ja inspiratsiooni ammutasid baltisaksa kunstnikud Eesti talupoja kujutamisest. Tollele ajale iseloomulikult on nii Carl Timoleon von Neff (1804-1877) kui Oscar Hoffman (1851-1912) idealiseerinud rahvariietes talunaisi ja kõrtsis istuvaid talumehi. Esimesteks eesti soost professionaalseteks kunstnikeks on maalija Johann Köler (1826- 1899) ning kujurid August Weizenberg (1837-1921) ja Amandus Adamson (1855-1929). Oma töökuse ja andega jõudsid nad lühikese ajaga kõrgele kunstilisele tasemele ning juba 1878
· Lähem sõpruskond polnud suur: paar juristi ja arsti, bibliograaf. Gustav Suitsuga püsis aga elu lõpuni suur vastastikune loominguline austus ja sümpaatia. Looming I periood · Peamiselt külaainelised jutud · 1900 ,,Kilgavere Kustas" · 1901 "Mäetaguse vanad" · 1902 "Käbe-Kaarel ja tema noor naine" · 1902 "Kaks paari ja üksainus" · 1903 "Vanad ja noored" · 1905 "Raha-auk" II periood · Linnarealism · Loobub külaühiskonna kujutamisest, käsitleb üliõpilasprobleeme · Palju psühholoogilist analüüsi, vastandab erinevaid tõekspidamisi · 1907-1910 üliõpilasnovellid ,,Noored hinged", ,,Pikad sammud", ,,Üle piiri" · 1915 ,,Poiss ja liblikas" · 1917 ,,Varjundid" · 1917 ,,Kärbes" III periood · Loomingu tippaeg, ilmusid kõik romaanid · Psühholoogilisse analüüsi toodud nii maa kui linn
Impressionism kujutas kunstis hetkemeeleoludest tekkinud muljeid,meeleoluvarjundeid,ning mõjutas selles suunas ka kirjandust,muusikat,lavakunsti.Esindajateks vennad Edmond ja Jules de Goncourt. Sümbolism tekkis Prantsusmaal 19. saj. lõpul.Sümbolistide vaadete aluseks on Platoni idealistlik õpetus kahe maailma-reaalse ja ideaalse- olemasolust.Sümbol on sümbolistidele kujund,mille kaudu on võimalik täiuslikke ideid tabada.Sümbolistid loobusid tegelikkuse tõepärasest kujutamisest-nad vastandusid realistidele ja naturalistidele,samuti olid nad romantilise ilutsemise vastu.Esindaja nt. Ch. Baudelaire. Estetismi aluseks on kunsti sõltumatuse idee.Kunsti eesmärk on temas eneses.Estetism rõhutab esteetilise põhimõtte olulisust kirjanduses ja kunstis.Esindaja nt. O. Wilde Õnnelik Prints. Uusromantism Saksa ja Põhjamaade kirjanduses nim. sümbolismile lähedasi voole üldnimetusega uusromantism,sest tegemist on romantismi
kuid ka teistele elu-ja kirjandusvaldkondadele; keskenduti rohkem iseenda ja üldise tekstikogemuse peegeldamisele ja lahtimõtestamisele; mis teeb kirjandusest kirjanduse. Dekadent: tunnetuslik liikumine; vastandusid loomulikule ja looduslikule; ükskõiksed, pettunud, tüdinud; eemal kodanlikkusest ja tavapärasest elust. Sümbolism: kirjeldab ideaalset maailma; sümbol- emotsionaalne, vihjeline, mitmetähenduslik; loobusid tegelikkuse kujutamisest; maailmavalu; Fr. Tuglas ,,P&H". Futurism: kõik vana hävitada; looming kajastas kiirust, dünaamilisust, suurlinna elutempot; ülistasid vägivalda, tugevust; sõda- maailmapuhastusvahend; tunded= nõrkus; (H.Visnapuu). Kubism: peamine vorm, sisu teisejärguline; luuletus= geom. Kujund; loobuti jutustavast sisust; katkendlikud laused; (J.V. Barbarus). Ekspressionism: tähtsam vorm kui sisu; kujutati närvilist kaasaaega; ülierutatud; jõuline;
maali jälgides Õppevara koostamine Monika Sepp 2011 Madalmaade maalikunstnik Johannes Vermeer on meister valguse-varju kujutamises. Tema teos ,,naine kaaluga" on üheks suurepäraseks näiteks efektsetest valguse kujutamisest maalil (foto 1) . Otse läbi akna ning oranzi kardina paistev valgus peegelgub tagasi sintelt, laual lebavailt ehteilt, naisterahva näolt, rinnaesiselt ja kätelt. Foto 1. Johannes Vermeer ,,Naine kaaluga" (1664). Valguse kulgemise mõõtmiseks on Vermeer valinud perspektiivipunktiks naise parema käe väikese sõrme otsa
Pärast 1400 hääbub budistlik skulptuur, sest Hiina zen-budismi usuvool muutub sellest mõjukamaks. Maalikunst Maalitakse, nagu Hiinaski, pintsliga ja vesivärvidega siidile või paberile. Tusimaal on algselt munkade pärusmaa, muudatused Kano koolkonnas u. 1500. Maalitakse makimonosid (põikrullid) ja kakemonosid (ripprullid). Lisaks leidub dekoratiivset maali albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Sagedasem motiiv on pilved, mis jaotavad maali üksikuteks stseenideks või pilditasanditeks. Tarbekunst Alates 15. sajandist võetakse üle tagasihoidlikkust ja lihtsust eelistav hiina pottsepakunst ning seatakse see teetseremoonia teenistusse. Levinud on ka lakkmaal. Elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida kasutatakse amulettidena,
kollektsioonist tänaseni säilinud Eesti Kunstimuuseumi kogudes. Põhiliselt 19. sajandisse jääv baltisaksa kultuuri õitseaeg oli soodne ka kunsti arengule. Üldine kultuurivahetus Saksamaaga tihenes sealt tuli Eestisse kunstnikke ja kirjanikke, siit mindi Saksamaale haridust omandama. Ajakirjanduses ilmusid artiklid Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse õppima ja õpetama suundunutest. Ainest ja inspiratsiooni ammutasid baltisaksa kunstnikud Eesti talupoja kujutamisest. Tollele ajale iseloomulikult on nii Carl Timoleon von Neff (1804-1877) kui Oscar Hoffman (1851-1912) idealiseerinud rahvariietes talunaisi ja kõrtsis istuvaid talumehi. Esimesteks eesti soost professionaalseteks kunstnikeks on maalija Johann Köler (1826-1899) ning kujurid August Weizenberg (1837-1921) ja Amandus Adamson (1855-1929). Oma töökuse ja andega jõudsid nad lühikese ajaga kõrgele kunstilisele tasemele ning juba 1878. aastal Pariisis
- rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist - sari Roueni katedraalist - andis vaimustavalt edasi looduse muutlikust nt veepinna sillerdust - ,,Aed Vetheuil`s" ,,Euroopa sild Pariisis" · EDGAR DEGAS - täpsus ja jahedus - keerukate liigutuste tabamine - pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud - ,,Dzokid võiduajamisel" ,,Täht ehk tantsijatar laval" · AUGUSTE RENOIR - huvitus peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamisest - tema töödes tunda, kuidas nägemine võib rõõmu, isegi joovastust pakkuda - suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev
illustreerimiseks või esemete kaunistamiseks. Vincent van Gogh. Tähine öö. Näide pastoossest maalimisviisist. Värvide abil saab ümbritsevat maailma kujutada väga täpselt. Maalikunsti üheks ülesandeks pika aja jooksul oli ümbritseva võimalikult täpne kujutamine (fotograafia leiutamine 19.sajandi keskpaiku vabastas maalikunsti sellest ülesandest). Õige kujutamise üheks nurgakiviks on perspektiiviõpetus - teadus kolmemõõtmelise ruumi õigest kujutamisest kahemõõtmelisel pinnal. Samavõrra oluline on valguse, vormi- ja värvusõpetuse mõistmine, inimeste ja loomade puhul ka nende anatoomia (kehaehituse) tundmine. Tahvelmaalikunstis on kunstnikul võimalus kasutada paljusid võtteid. Sageli räägitakse koloriidist - sel puhul on maalil esinevad värvitoonid allutatud ühele põhivärvile. Hele-tumedus annab võimaluse teatud objekte heleduskontrastide abil rõhutada või ka mahendada.
Minimalistlik sisekujundus on paljus inspireeritud Jaapani traditsioonilisest sisekujundusest. Tunnusjooned: Kunstiteose vormi lihtsustatakse sihilikult äärmuseni, see taandatakse kõige algsemate struktuurideni joone, punkti, ringi, ruudu ja ristkülikuni, mis on kindlakäeliselt liigendatud. Jooned ja geomeetrilised kujundid on ülimalt lihtsad, pannes vaatajat tajuma kunstiteose ,,minimaalsust", mis on puhastatud igasugusest subjektiivsest kujutamisest. Erksad värvid, mida on kõigest kaks või kolm, tungivad igas teoses esile ning kaotavad igasuguse ruumiefekti. Tumm, ebaisikuline ja tähenduseta teos püüab vaataja pilku enam või vähem intensiivse värvi ja seda värvi kandva pinnaga. Minimalistliku monumentaalplastika kogemus näitas, et mida lihtsamaks ja napimaks kujund muutus, seda tähtsamaks sai konteksti kasutamine, mitte ainult linnapildis, vaid ka näitusesaalis. Sealgi muutus teose paigaldamine ja seadistamine üha
.....................................5 Kokkuvõte...................................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................8 Sissejuhatus Meri ja ajalugu on valdkonnad, mis pakuvad mulle alati huvi. Sellest tulenevalt valisin oma referaadi teema merejumal Poseidonist. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Kreeka merejumal Poseidoni perekonnast, elust ja tema kujutamisest kunstis. Tuua välja kuulsamad episoodid tema elust ja kohast inimeste hulgas. 1. Kreeka merejumal Poseidon 1.1. Poseidoni päritolu ja perekond Poseidon on Kreeka merejumal, Ta oli Kronose ja Rheia poeg ning Zeusi ja Hadese vend. Merejumal Poseidon kuulus taevalikku perekonda, mille moodustasid kaksteist olümplast . Üldise tunnustuse poolest oli Poseidon peoajumalast järgmine. Kreeklastele aga oli merejumal
Nagu teada on impressionism poeesias (Rilke jt.) lähedalt seotud sümbolismiga, kus oluline oli vihje, mitte kindlaksmääratus. Selline sümbolistlik väljenduslaad ilmneb Debussy teoses "Fauni pärastlõuna" ja Verlaine'i, Baudelaire'i ja Mallarme värssidele pühendatud lauludes. Kirjutas hulgaliselt klaverimuusikat, mille järgi teda põhiliselt tuntaksegi. Debussy on uue klaveristiili looja, see on arenenud looduselamuste kujutamisest ja talle on iseloomulik teatud kõlaline kaalutus. Tüüpilised pealkirjad: "Peegeldused vees," "Aiad vihmas," "Tuul lagendike kohal." Muud teosed: lavaline oratoorium Le martyre de St. Sebastien (Püha Sebastiani kannatused); orkestriteosed: La mer (Meri); klaveriteosed: Estampes, Masques, Images, Cildrens corner, 24 prelüüdi kahes vihikus; keelpillikvartett g-moll; sonaadid viiulile ja klaverile, trio flöödile, aldile, harfile; laulud.
Peagi ka uued voolud nagu sümbolim ja uusromantism. Sümbolism sai alguse 19. Saj Prantsusmaal, kus luule oli peale revolutsiooni 1848.a taandunud. Sajandi keskel kujunes parnaslaste luulekoolkond. Nende ideaaliks oli objektiivne ilu taotlus. Sümbolism pidas kunsti eesmärgiks ideemaailma avastamist ja selle väljendamist võrdkujude abil. Et nähtav reaalsus oli sümbolistide arust kahvatu ideemaailma jäljend, siis tuli kunst vabastada ühiskondlikest seostest, loobuda reaalsuse kujutamisest ja uurida elu kõige varjatumaid tahke. Sümbolismi üheks eelkäijaks peetakse prantsuse luuletajat Charles Baudelaire'i. Oma lapsepõlve kohta on Baudelaire kirjutanud, et see olnud nagu lõputu sünge äike, mida vaid haruharva mõni päikesekiir suutnud valgustada. Baudelaire'i isa suri varakult ning ema abiellus uuesti kolonelleitnant Aupickiga, kes oli Baudelaire'ile elavaks näiteks, kuidas ta oma elu elada ei tahtnud. Baudelaire õppis Lyonis ja Pariisis Collège
mustades kuubedes, kaabudes, vuntsidega. MARINETTI – futurismi algataja; sürrealismi manifest. SEVERINI – „Tantsijatari dünaamika“ (tumesinine kleit, liikumise väljendamine). BALLA – „Ketikoera dünaamika“ (taksikoer). BOCCIONI – „Tänav tungib majja“. DELAUNAY – „Eiffeli torn“ (peetakse ka kubistlikuks). MUYBRIDGE – fotoseeriad liikumisest ABSTRAKTSIONISM ISELOOMUSTAB o Loobuti reaalsuse tõetruust kujutamisest o Puudub seos ümbritsevaga o Kasutati punkte, jooni, värvipindu o Kunstniku tunded, meeleolud, suhtumine maailma o Kujundid ja värv mõjutavad emotsionaalselt, tähenduslikult ESINDAJAD, ESIMESED ABSTRAKTSED TÖÖD: o 1910 KANDINSKY Iga lõuend „värviteater“ Kompositsioon: musta kaarega vihmavari o 1913 MALEVITCH
Muromachi perioodil mõjutasid Zeni mungad suuresti maalikunsti, levisid väheste pintslitõmmetega ning väheste detailidega tusimaalid Azuchi-Mamoyama perioodil olid maalid väga suured ning tihti kulla ja hõbedaga ilustatud Maalitakse pintsliga ja vesivärvidega siidi või paberi peale Jaapanis on väga hästi arenenud kalligraafia Makimono ajaloolised või religioosed krundid seletamisega Kakemono seinapilt, mille saab rullida Kunstnikud ei huvitunud inimkeha realistlikust kujutamisest Yamato-e Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tusimaal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
geomeetrilist reeglipära, vaid maalilist, üllatusterohket, muinasjutulist keskkonda. Näiteks on liiv tehtud sageli merelaine mustriliseks. MAALIKUNST Maalitakse pintsliga ja vesivärvidega siidile või paberile. Tusimaal on algselt munkade pärusmaa. Maalitakse makimonosid (põikrullid) ja kakemonosid (ripprullid). Lisaks leidub dekoratiivset maali albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Sagedasem motiiv on pilved, mis jaotavad maali üksikuteks stseenideks või pilditasanditeks. TARBEKUNST Alates 15. sajandist võetakse üle tagasihoidlikkust ja lihtsust eelistav hiina pottsepakunst ning seatakse see teetseremoonia teenistusse. Levinud on ka lakkmaal. Elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida kasutatakse
selle vastu. Futuristid püüdsid leida kunstis vastavaid väljendusvahendeid kaasaegse kiiretempolise elu ning tehnitseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism on kunstivool, mille liikmed tunnistasid ennast moodsa tsivilisatsiooni vaimustunud pooldajaiks, ülistasid tehnilist progressi, nõudsid kõigi traditsioonide hülgamist ja passeismi likvideerimist. Enamik kunstnikke olid joovastunud tehnikaajastu pulsist ja kiiruse kujutamisest. Liikumist, kiirust, lärmi, müra ja teisi uue elulaadi programmilisi kategooriaid püüti maalida divisionistlikult auto killustati tükkideks, mille rütmiline asetamine maali pinnal pidi dünaamilise efekti andma. Nendes piltides on multiplikatsiooni-efekt - selleks, et koer joonisfilmis usutavalt liiguks, tuleb eelnevalt kaadriteks lahti joonistada suur hulk koera jalgade veidi erinevaid asendeid. Nii jõuabki futuristlik maalisuund, kus esialgu maalitakse koera
Üsna paljusid kubistide selleaegseid teoseid võib pidada abstraktseteks, s.o. sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Siiski olid sellised tööd veel juhuslikud ja sünteetilise kubismi etapil said ümbritseva reaalsuse elemedid teostes jälle tavaliseks. ÜLDIST ABSTRAKTSIONSIMI ISELOOMULIKUD TUNNUSED · loobuti reaalsuse tõetruust kujutamisest · töö ei oma mingit seost ümbritsevaga · kasutatakse punkte, jooni, (värvi)pindu · nende abil väljendatab kunstnik omi tundeid, meeleolusid, suhtumist maailma · kujundid ja värv mõjuvad iseseisvalt, tähenduslikult, emotsionaalselt inimese kujutlusvõimele ja intellektile ABSTRAKTSIONISMI SUUNAD ABSTRAKTSIONSIM SPONTAANNE,
Severini lõuendil ,,Pan Pani tants Monicos". Tantsijate liikuvad kehaosad on siin skemaatilisemad, meenutavad tasapindade vilkumist, tardunud hetki. Fikseerides sel kombel kehade asendi ruumis, saavutasid futuristid üldise mulje liikumisest. Vaadates Luigi Russolo maali ,,Rongid liiguvad täie hooga", võib tunduda, et oled rongis ja näed aknast möödakihutavaid, kirevateks laikudeks sulanduvaid pilte. Teised futuristid üldiselt loobusid reaalsete esemete vastastikuse mõju kujutamisest. Nad kasutasid ainult väikesi esemete fragmente. G. Severini maalil, mis kujutab Tabarini kohvikut, on külluses mitmesuguseid värvikaid linte, mütse, kleiditükke, abstraktseid jooni ning laike, mille dünaamiline põiming loob üldise mulje tantsust, karnevalilõbustustes. Tõsi, sõnad ,,Polka", ,,Valss" meenutavad ka lõuendi süzeeliini. Maalil vihjatakse ka inimfiguurile. Viimane on siin tarvilik ja esitatud kui sümbol, hieroglüüf, mis aitab välja tuua üldist rütmi
maalimisviis tekitas mulje tõelistest esemetest. • 17.sajandil levis vaikelu ehk Caravaggio "Puuviljakorv" natüürmort. Ka selles žanris olid u 1596-1597 hollandlased eestvedajateks, huvitudes juba 16.sajandil esemelise • Hollandi kodudes oli palju maailma kujutamisest. Nad leidsid, et ilusaid asju, millega võis maalimisobjektiks ei pea alati olema uhkustada. Samas oli inimene, vaid võivad olla hoopis teda hollandi kunstnike ümbritsevad asjad. maalimiskires tunda Willem Claesz He igatsust veelgi suurema “Hommikueine luksuse järele. Hollandi homaariga”.
Maaliti makimonodele ja kakemonodele, mis kujutasid endast laiasid pildirulle, mis rullitakse kokku lühemas servas oleva kepi ümber. Makimonod olid põikrullid ja kakemonod ripprullid. Pikal paberirullil algas tekst paremalt, teema võeti tavaliselt budistlikust kirjandusest, värvidest kasutati esiialgu ainult punast, rohelist ja kollast. Lisaks leidus dekoratiivseid maale albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see isegi esitatud karikatuurselt. Otsiti jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Tihti kasutati motiividena pilvi, mis jaotasid maali justkui üksikuteks stseenideks.Heiani ajastul(9.-12. sajandi algus) kujutati peamiselt Buddha elu, tema õpetusi ning kaitsejumalannasid. Maalid olid lüürilised ja värvikad. Sellel perioodil toodi maalikunsti ka meditatsioonipildid, ehk mandalad. Mandala on tavaliselt üsna keerulise struktuuriga geomeetriline kujund.
Nivopinn- see on rahulikus olekus olevat ookeanide ja merede veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud ka maismaa alla Geodeetiline võrk- maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süüsteemis olev geodeetiliste punktide kogum, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamisel. Niveliir on geodeetiline instrument kõrguskasvude määramiseks Kõrgus kasv on kahe punkti kõrguse erinevus Geodeesia on teadus maa kuju ja suuruse määramisest ja tema mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja kaartidel. Plaani ja kaardi saamiseks on tarvis 1. rajada geodeetiline põhivõrk 2. siduda mõõdistamisvõrk geodeetilise põhivõrguga ja teostada mõõtmised. Geodeesia on rakendusteadus- on seoses astronoomiaga, füüsikaga, geofüüsikaga, matemaatika, kartograafia, geograafia ja arvutustehnikaga. Jaguneb: kõrgem geodeesia: maa kuju ja suuruse määramine, geodeetiliste põhivõrkude rajamine, maakoore liikumiste uurimine.
katvust on võimalik kohandada just enda vajaduste järgi saab muuta erinevad koordinaate ja muid andmeid. Tegemist oleks kui liikuva kaardiga. Sellist teenust võimaldavad erinevad kaardi- ja raamatupoed. Satelliitide ja arvutite abil loodud ruumilised kujutised on mõjutanud tavapärast arhitektuuri ning kaartide ja kaardistamise olulisust. Sellised muutused (satelliidid, arvutid) suurendavad sotsiaalset ja poliitilist tähtsust ruumilisest kujutamisest. Lisaks sellele on neil mõju ka kaardistamise tavapärastele viimistlustehnikatele - visuaalsele triangulatsioonile, nivelleerimisele ja raamimisele. Puutumata ei jää ka stiilimuutused (värvide kodeerimine, erinevad märgid). Moodsate kaug-vaatlus tehnikate ning uute ruumiliste kujutiste keerukus ja mitmekesisus on ergutanud kunstnikke taastama sidemeid kartograafia ja kunsti vahel. Kunstiline kaardistamine oli kasutusel juba
“Käbe-Kaarel ja tema noor naine” “Kaks paari ja üksainus”- toonitab elupildi karmust, inimste vaen üksteise vastu “Vanad ja noored” - kunstiliselt selle perioodi tugevaim jutustus. Talu vahekord mõisaga “Raha-auk”- kujutab 1905. a revolutsioonist osavõtnute julma karistamist. Lõpp dramaatiline, revolutsionääri surnukspeksmine o Loomingu II periood temaatika muutub, loobub külaühiskonna kujutamisest, käsitleb üliõpilasprobleeme palju psühholoogilist analüüsi, vastandab erinevaid tõekspidamisi süveneb matsi ja vurle probleem Nn üliõpilasnovellide tsüklis “Pikad sammud” (1908), “Noored hinged” (1909) ja “Üle piiri” (1910) eritleb Tammsaare noorte haritlaste sümpaatia- ning armusuhteid. “Varjundid”- autobiograafiline, tegevuspaigaks Kaukaasia; kahe inimese traagiline armastuslugu
eelteadmisi ning nende käsitlemine eakohasel viisil aitab lapsel igal järneval haridusastmel uue teadmise juba varem kogetuga siduda. 3. Millised on loodusalased uurimuslikud tegevused lasteaias? Kuidas ning miks neid rakendatakse? Asjaolu et lapsed mõtlevad väga konkreetselt. Sellest tuleneb vajadus tegutseda nii, et tulemus on näha (ei piisa tegevuse läbi mõtlemisest või ette kujutamisest nt õpetaja jutustuse põhjal) KATSE. Lapsed lähenevad asjadele ainult enda vaatenurgast (mida mõjutavad nii konkreetne füüsiline asukoht kui ka lapse enda vajadused ja huvid) ROLLIMÄNGUD JA MUDELITE EHITAMINE Lapsed keskenduvad korraga ühele olukorra või objekti tunnusele, mitte ei haara kogu nähtust tervikuna. Seepärast peab õpetaja kannatlikult kujundama keskendumisoskust ja selleks on hea kasutadaVAATLUSE JUHTIMIST, mida saadab ARUTELU.
loomise ajal raske rääkida, aga kuna teos koondab enda alla aastate jooksul kirjutatud lugusid, siis võib ju tegelikult oletada, et mõned palad said kirja pandud just postmodernismi kõrgperioodil. See punkt jäi minu jaoks pisut lahtiseks ja siin ei saagi ju minu meelest ammendavat vastust anda, aga nende lugude põhjal ma siiski eeldan, et kirjutamisaeg võis postmodernistliku ühiskonnaga kokku langeda küll. Rääkides aga postmodernse maailma kujutamisest teoses ehk fiktsionaalsest postmodernistlikust maailmast, Filimonov on olustiku ja keskkonna kirjeldamise osas üldiselt napisõnaline, kogu tähelepanu on siiski sündmustel ja tegelastel enestel. Tihti ei anta isegi aimu tegevuspaigast, mina eeldasin muidugi lugedes, et tegevuskohaks on siiski Tallinn. Autor kirjeldab vaid üldsõnaliselt või vastanduste kaudu, näiteks minu linn, tema linn, kusagil linnas. Samuti ei saa siin kohal paremaid üldistusi teha
m.a. Kasutati ornamentikat. Hiljem hakati pottidele joonistama inim figuure punasel savil must figuur või vastupidi. ABSTRAKTSIONISM Looduse otsene kujutamine jäi tagaplaanile. Üsna paljud kubistide tööd olid abstraktsed st. töö millel puudub side ümbritseva reaalsusega. loobuti reaalsuse tõetruust kujutamisest Abstraktses kunstis töö ei oma mingit seost ümbritsevaga, kasutatakse punkte, jooni, (värvi)pindu. Nende abil väljendab kunstnik oma tundeid, meeleolusid, suhtumist maailma. Kujundid ja värv mõjuvad iseseisvalt, tähenduslikult, emotsionaalselt inimese kujutlusvõimele ja intellektile. Abstraktsionismil on kaks suunda:1)konstruktiivne, geomeetriline. 2) spontaanne ,ekspressiivne. Esindajad on:
Planeet maa ja seda ümbritsev Loetletud teemaplokid sisaldavad endas kõigi loodusainete (bioloogia, keemia, füüsika, geograafia) eelteadmisi ning nende käsitlemine eakohasel viisil aitab lapsel igal järneval haridusastmel uue teadmise juba varem kogetuga siduda. 3. Asjaolu et lapsed mõtlevad väga konkreetselt. Sellest tuleneb vajadus tegutseda nii, et tulemus on näha (ei piisa tegevuse läbi mõtlemisest või ette kujutamisest nt õpetaja jutustuse põhjal) – KATSE. Lapsed lähenevad asjadele ainult enda vaatenurgast (mida mõjutavad nii konkreetne füüsiline asukoht kui ka lapse enda vajadused ja huvid) – ROLLIMÄNGUD JA MUDELITE EHITAMINE Lapsed keskenduvad korraga ühele olukorra või objekti tunnusele, mitte ei haara kogu nähtust tervikuna. Seepärast peab õpetaja kannatlikult kujundama keskendumisoskust ja selleks on hea kasutada VAATLUSE JUHTIMIST, mida saadab ARUTELU.
vormidega pilvelõhkujad ja mitmetasandilised sõiduteed (osalt hiljem teostatud). Venemaal: Uudsusejanu tõttu segunes Moskvas kubism ja futurism kubofuturismiks, vastukaaluks Peterburi mõõdukusele ja vanamoelisusele. Sellest liikumisest kasvas välja abstraktsionism (Malevits). Abstraktsionism Abstraktsete teoste loomiseni jõudsid korraga kolm kunstnikku: Vassili Kandinsky, Piet Mondrian ja Kazimir Malevits. Abstraktne kunst loobub täielikult reaalsuse tõetruust kujutamisest. Ilmus 1910 1920, levis peamiselt maalikunstis ja skulptuuris kogu Euroopas ja 1940-ndatel USA-s. Saksamaal: Vassili Kandinsky arvates peab maalikunstnik looma kompositsiooni ainult värvidest ja skulptor puhastest abstraktsetest vormidest. Hollandis: Piet Mondrian on hollandlane, kasutas ainult vertikaalseid või horisontaalseid jooni, mille vahele tekkinud ruudud või ristkülikud jättis valgeks või värvis põhivärvidega ning oli
ainuüksi käsitöö seisukohalt suurem osavus ja peenus. Maalikunst Maalitakse, nagu Hiinaski, pintsliga ja vesivärvidega siidile või paberile. Tusimaal on algselt munkade pärusmaa, muudatused Kano koolkonnas u. 1500. Maalitakse makimonosid (põikrullid) ja kakemonosid (ripprullid). Lisaks leidub dekoratiivset maali albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Sagedasem motiiv on pilved, mis jaotavad maali üksikuteks stseenideks või pilditasanditeks. Jaapani maal lähtub samadest põhimõtetest, mis hiina maal. Paberile või siidile joonistatakse ja kirjutatakse pintsliga. Budismieelse ajastu maalikunstist on säilinud totemistlikke sümboleid ja geomeetrilisi kujutisi (hauakambrite seintel). 6
annaabi.ee 
