Looduslikud kooslused 1) Madalsoo ja raba erinevused ja sarnasused Erinevused: Raba on liigivaesem kui madalsoo. Raba niiskustase oleneb sademetest, madalsoo sademetest ja põhjaveest. Enamus rabasid looduskaitse all. Rabade kuivendamisel ei saada harimiskõlbliku põllumaad, madalsoo kuivendamisel saadakse. Rabades elab kalu, madalsoodes mitte. Madalsoo vesi on hapnikurikkam kui raba vesi. Madalsoo turvas rohkem lagunenud kui raba turvas. Rabades laukad. Sarnasused: Lindude ja putukate liike palju, tekivad niisketes kohtades, vajavad palju vett, turba tekkimine. 2) Lamminiidu ja looniidu sarnasused ja erinevused Erinevused: Lamminiite leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel, looniitu asub ordoviitsiumi ja siluri paekivi avamusaladel
PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED · SÕLTUB SUUREL MÄÄRAL JA ON MÕJUTATUD LOODUSLIKEST TEGURITEST (KLIIMA, MULLASTIK, RELJEEF) · RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT · PIKK TOOTMISPERIOOD INVESTEERINGUTE JA KASUMI VAHEL ON SUUR AJAVAHE · SUUR TOOTMISPIND KEERULINE KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI · PEAMINE RESSURSS JA TOOTMISVAHEND ON MAA PÕLLUMAAD SAADAKSE: METSADE MAHARAIUMISEL LIIGNIISKETE ALADE KUIVENDAMISEL KUIVADE ALADE NIISUTAMISEL MERE, VEEKOGUDE ARVELT POLDRID (HOLLANDIS 40% ON ALLPOOL MERE-PINDA, PÕHJA-SAKSAMAAL, VÕRTSJÄRVE MADALIKUL) INTENSIIVNE JA KAUBALINE · VÄIKE MAA-ALA · VÄHE TÖÖJÕUDU · VÄIKE KÄSITSITÖÖ MAHT · PALJU KAPITALI · PALJU TEHNIKAT · SUUR SAAGIKUS JA PRO-DUKTIIVSUS HA KOHTA · SAAK SUURENEB TÄNU SORDI- JA TÕUARETUSELE EKSTENSIIVNE JA OMATARBELINE: · SUUR MAA-ALA · PALJU TÖÖJÕUDU
ja neid pole veel võimalik kiiresti hävitada, vaid peab hoiustama pikalt. ● .On olnud eelnevaid katastroofe(Chernobyl,Fukušiima) Põlekivi energia miinused ● Eestis hakkavad põlevkivi varud otsa saama. ● Ei anna niipalju energiat kui teised energia allikad. ● Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte. ● .Põlevkivi kaevandamisel saastatakse palju vett.Samuti saavad põlevkivi kaevanduste kuivendamisel ka reostatud ülemised ja alumised põhjaveekihid. Täname kuulamast!
3. Viljastumine, mis toimub vees. 4. Kulles 5. Noor konn 6. Täiskasvanud konn 7. Kullese ja täiskasvanu konna erinevused. · Kulles hingab lõpustega · Kullesel on saba · Kullesel on küljejoon · Täiskasvanud konnal on jäsemed · Täiskasvanud konn hingab kopsude ja naha kaudu 8. Konnakullese ja kala kehaehituse sarnasused · Saba · Lõpused · Küljejoon · Jäsemeteta 9. Kuidas muutub maade kuivendamisel konnade arvukus? Väheneb, sest nad ei saa enam kudeda. 10. Kuidas muutub konnade arvukus, kui kahjutõrjeks kasutatakse putukamürke? Väheneb, sest söövad mürgitatud toitu.
jäämäed sulavad veeks. Sel juhul ujutatakse üle paljud saared ja rannikualad. Veetase võib tõusta kuni 9-88 cm võrra. Globaalse soojenemise põhjused ja tagajärjed. Globaase soojenemise põhjused on arvatavalt inimtegevuse tulemusel intensiivistunud kõrbestumine,tänu millele on vähendanud taimestikuga kaetud alade üldist pindala ja seega süsihappegaasi sidumise võimet biosfääri poolt. Lisaks veel süsiniku lisandumine aktiivsesse aineringesse,tänu soode kuivendamisel ja sooturba ulatusliku lagundamisele Aineringesse võib lisanduda süsiniku veel fossiilsete kütuste põletamise teel. Tõusnud on veel teiste kasvuhoonegaaside kontsentratsioon, nagu näiteks: Metaan, Lämmastikoksiidid ja freoonid. Globaase soojemine tagajärjed võivad olla nii positiivsed, kui ka negatiivsed. Positiivsed,siis kui näiteks jää sulab,siis see annab võimaluse tegeleda paremini põllumajandusega,tööstusliku kalapüügiga,hüdroelektri kasutamisega.
Soostunud metsad on perioodiliselt liigniisketel muldadel kasvavad metsad, millest enim esindatud on lehtpuu- või segametsad. Nende metsade kogupindala Eestis on ligi 397,7 tuhat hektarit, millest valdava osa moodustavad sanglepikud, hall-lepikud, männikud, kuusikud, kaasikud ja haavikud. Soostuvad metsad hõlmavad soovikumetsi ja rabastuvaid metsi. Soovikumets on tekkinud soostunud maade kuivendamisel, kus on kõrge mullaniiskus ja halb õhustatus. Puudest kasvavad seal sookask, mänd, kuusk, taimedest näiteks tarnad, osjad, kastikud, sinihelmikas. Rabastuv mets on toitainetevaene, happeline ja liigniiske. Puudest esineb seal mänd ja kask, taimedest sinikas, sookail, mustikas, turbasamblad, karusammal. Soostuva metsa tunnusteks on: Madalate jõe- ja järvekallaste ning ojade ümbrus - tekkekoht Tuuleheide Kõrge ja (sesoonselt) liikuv pinna- ning põhjavesi (veereziim)
liigniiskust põhjustava põhjavee mõjul, mis pärineb ümbritsevate alade pinnasest või aluspõhjast. Madalsoomuldade pealmiseks kihiks on üle 30 cm tüsedune turbahorisont. Need mullad on toiteelemendirikkad ja koosnevad valdavalt mitmesuguse botaanilise 7 koostisega hästi ja keskmiselt lagunenud toitainerikkast madalsooturbast. Kuivendamisel muutub nende muldade huumuskate niiskusreziimilt värskeks või niiskeks hästi lagunenud kõduturbaks. Madalsoomuldade kuivendamisel on oht, et turvas võib liiga kiiresti mineraliseeruda. Madalsoometsade turvasmuldade boniteet on keskmine, kõikudes vahemikus II-IV. Sügavate madalsoomuldade kuivendamisel võib nende boniteet tõusta I-II klassini. Madalsoometsade põhiliseks puuliigiks on kask, hästi sobib ka sanglepp. Kuivendatud
Aast jooksul tarvitatav veehulk moodustab vaid 0,003% maakera magevee koguhulgast. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea. Põhjavee varude puhul on suurim probleem varude ammendumine, kuna varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimist põhjavette. Vesi on küll taastuv kuid samal ajal siiski piiratud loodusvara. Et vältida põhjaveevaru liigset vähendamist maade kuivendamisel, tuleks eriti karstipiirkondades juhinduda põhimõttest, et aluspõhjast ärajuhitava põhjavee hulk (tehisäravool) peaks olema võrdne varu taastamiseks maasse juhitava veehulgaga. Põhjaveevaru aitaks taastada karstilehtrite säilitamine toitealadel, mistõttu tuleks vältida nende täitmist kultuurtehnilstel töödel.
Merikotkaid toidetakse raibetega, et vähendada nende sõltuvust saastunud kaladest. Läänemeri on MEIE NUNNU meri! PÕLISMETSA VÄITED Põlismetsadeks nimetatakse üle 200 a vanuseid metsi! Seal kasvab erineva jämedusega puid, maas on ohtralt lamatüvesid ja siin-seal esineb häile! Soovikumetsades on rohurinne lopsakas, seal kasvavad nt tarnad, angervaks, varsakabi ja vööthuul-sõrmkäpp. Kõdusoometsad on kujunenud madal- ja siirdesoo kuivendamisel ja seal on palju tuuleheidet! Põlismetsa tunnusliikideks on kopsusamblik ja sulgjas õhik, seevastu maatähe esinemine metsas näitab antropogeense mõju olemasolu!! TERRA SILVESTRIS: Lammimetsa tingimused sobivad sõnajalgadest hästi laanesõnajalale. Laialehine pangamets on loodusmälestusmaastik soojemast kliimaperioodist.
hapnikutoodangu. Jalutamine ja sportimine metsas aitab lõõgastuda, parandab tervist ja suurendab töövõimet. Inimtegevuse mõju metsadele Inimesed armastavad metsas marjul, seenel ja lihtsalt puhkamas käia. Kuid selle tulemusena halveneb vähehaaval metsa seisund: metsa alla koguneb prahti, algupärane taimkate kaob, metsa järelkasv tallatakse maha. Metsad muutuvad ka tänu raietele ja kuivendamistele. Pärast raiumist asenduvad varjutaimed valguslembestega. Kuivendamisel kaovad kooslusest niiskuslembesed taimed. Inimeste ettevaatamatus põhjustab metsatulekahjusi. Majanduslik pool Metsast saab inimene: küttepuid. ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. korjata marju ning seeni. käia jahil. Lõpp Lõpp Täname kuulamast ja vaatamast !
kaevandatakse olulist turvast. Rabade ja soode Click to edit Master text styles Second level kuivendamine Third level Fourth level Kahjuks on tänapäeva Fifth level inimestel kombeks soid ja rabasid kuivendada, et saada kaevandada turvast. Kuid soode ja rabade kuivendamisel hakkab see välja surema ja on ohuks seal elavatele loomadele. Näiteks raba rebane, sipelgad ja kalad. Õnneks on hakatud nüüd rabasi ka looduskaitse aladeks lisama ning nüüd on osades kohtades nende kuivendamine seadusega keelatud. Click to edit Master text styles Second level Third level
2) agromelioratiivsed kuivendusviisid. Alaliselt ja pikemaaegselt liigniiskete alade kuivendamiseks kasutatakse hüdromelioratiivseid kuivendusviise. Need võimaldavad veereziimi reguleerida soovitava tüsedusega pinnasekihis. Rasketes pinnastes võib lisaks hüdromelioratiivsetele kuivendusviisidele kasutada ka agromelioratiivseid võtteid. Need aitavad sel juhul kõrvaldada liigvett künnikihist. Agromelioratiivseid kuivendusviise omaette saab kasutada ainult ajutiselt liigniiskete alade kuivendamisel. Nende mõjuulatus piirdub tavaliselt künnikihiga. Hüdromelioratiivsed kuivendusviisid on: 1) kraavkuivendus e. kraavitus, 2) drenaaz, 3) vertikaalkuivendus, 4) polderkuivendus, 5) kolmatsioon 6) üleujutuste reguleerimine. Nendest kahte esimest loetakse põhikuivendusviisideks, ülejäänud on erikuivendusviisid. Kraavkuivenduse e. kraavituse korral rajatakse kuivendatavale alale süstemaatiline kraavide võrk, mis võtab vastu sealt tuleva liigvee ja juhib selle eemale
augustil 1991. aastal, kui Mike Powell USA st hüppas Tkys 8.95m. Kaugushüpe: 2. Teivashüpe kui võistlusala oli tuntud juba VanaKreeklaste ja Keltide seas. Teivashüppes hüpatakse ülipainduva sirgenemisest vabaneva energiaga lisahoogu andva fiiberteibaga. · Algselt kasutati teivashüpet ainult praktilistel eesmärkidel. Frieslandi maakonnas Hollandis oli igas majapidamises vähemalt üks teivas, mida kasutati maade kuivendamisel tekkinud väikeste kanalite ületamiseks. · Teivashüpe kuulub Olümpiamängude kavva aastast 1896 (meestele) ja 2000 (naistele). · Nn. ,,6 meetri klubi" on rahvusvaheline prestiizikas klubi, kuhu kuuluvad sportlased, kes on vähemalt 6 meetri kõrgusele ja üle selle. Sergei Bubka (aastal 1985) oli esimene, kes ületas 6 meerti rekordi ja seega ka klubi esimene liige. Hetkel hoiab ta ka teivashüppe vabaõhu rekordit, milleks on 6
väärtus väheneb pidevalt nende kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad võtma meetmed märgalade kaitseks ja esitama vähemalt ühe märgala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse. On ju märgalad süsinikku siduvaks kohaks, kus see taimejäänustena talletatakse. Kuivendamisel saab aga kuhjunud orgaanika hapniku ligipääsu tõttu lagunema hakata ning kogu see aegade jooksul kogunenud süsinik pääseb CO2 kujul tagasi atmosfääri ning seda hulka kiiremini kui ta sealt kunagi turbasse seoti Märgalad hoiavad umbes samasugust süsinikukogust, kui sisaldab atmosfäär praegu. Nende hävitamine peamiselt põllumajanduse huvides on ilmselt andnud suure osa inimtekkelisest süsinikdioksiidist ja metaanist
Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet. 3. Eestis põllu ja metsamaal kasutatavad kuivendusviisid on: 1. kraavkuivendus 2. Drenaažkuivendus 3. Polderkuivendus. 4. üleujutuste reguleerimine Ehituste juures kasutatakse ka vertikaalkuivendust ja maapinna tõstmist. 2.3.2. Kraavkuivendus Maa kuivendamine kraavidega on Eestis olnud kasutusel aastasadu. (Märkus: põllumajandusmaal on see praeguseks ajaks valdavalt asendunud drenaažiga). Kraavitus on ainuvalitsev metsamaade kuivendamisel, kus selle esmaseks ülesandeks on tagada pinnavee kiire äravool. Kraavide kasutamine põllumajanduslikul maal on otstarbekas: Turvasmuldade eelkuivendamisel, kivistes pinnastes (pealmises, 1 m tüseduses pinnasekihis on üle 30 cm läbimõõduga kive vähemalt 2% pinnase mahust), heinamaade kuivendamisel, väga suure rauasisaldusega pinnastes, kus Fe++ sisaldus põhjavees on üle 14 mg/l, aladel, kus paas on maapinnale lähemal kui 1 m; seal,
pähklinäpp, vesineitsik, üheksavägine, Euroopa kobras. Liik Liigi arvukust määravad tegurid nõmme-tähniksinitiib jäälind kõige suuremaks ohuks võib pidada veekogude muutmist ja reostamist inimeste poolt, pesasid võivad rüüstamas käia väiksed röövloomad. Elupaigad võivad kaduda veekogude kuivendamisel, üleujutamisel ja kallaste muutmisel kodukakk külmad talved väike-kärbtiib koha väike karihiir soopart ohustab küttimine, sobivate pesitsuspaikade kadumine, röövlinnud ja -loomad punaliidrik veekogude kvaliteet rabakonn hobusipelgas metsaalade vähenemine/suurenemine, sest vajavad puitu pesamaterjaliks
esinevate setete kaasabil. Siis jääb põhjavesi sügavamale ning väheneb ka sellest põhjustatud liigniiskus. üleujutuste reguleerimine kaitsetammid ei lase tulvaveel ja ebasoovitavatel setetel valguda naabermaadele. Veehoidlatega ühtlustatakse vee äravoolu vesikonnast. Agromelioratiivseid kuivendusviise e. abinõusid kasutatakse enamasti koos kraavituse või drenaaziga. Agromelioratiivseid kuivendusviise omaette saab kasutada ainult ajutiselt liigniiskete alade kuivendamisel. Nende mõjuulatus piirdub tavaliselt künnikihiga. 2) agromelioratiivsed kasutatakse pinnavee äravoolu kiirendamiseks. Veevagusid kasutatakse eeskätt taliviljapõldudel maapinna lohkudesse koguneva pinnavee ärajuhtimiseks, et vältida orase hävimist kevadtalviste üleujutuste tagajärjel. Vaod tehakse kohe pärast talivilja külvi kas tavalise adraga või erilise vagujaga. Veevaod olgu võimalikult lühikesed ja suundugu otseteed lähimasse kraavi. Kasutatakse kas
lõimistega muldades - 2...4%, savimullas - 9...10% K2O (üldkaaliumi, sellest taimedele ainult väike osa kättesaadav) keskm. lõimistes 2...4%, savides 7...8%, liivades <1% MgO (1...2%) liivades < 1%, dolomiitpaes kuni 25% P2O5 - keskmistes lõimistes 0,15...0,25%, liivades kuni 0,02% Põhja-Eesti fosforirikkas vööndis 1...1,5% TiO2 - 0,2...0,7% (peamiselt primaarse mineraali ilmeniidi koostises) MnO kuni 0,1% Mulla füüsikalised omadused: Omadustest sõltub saagi suurus. Maade kuivendamisel ja niisutamisel peab arvestama füüsikaliste omadustega. Mulla tahke faasi tihedus ehk mulla erikaal - määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. Mulla lasuvustihedus (Dm mahukaal) on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on
2.3 Põhjavee taseme kaitse Eestlased kasutavad kõige rohkem magedat vett inimese kohta maailmas, kuid meil pole suurt probleemi sellega, et seda ei peaks jätkuma kuna meil on palju soid ja rabasi , mis põhjavett puhastavad. Sellegi poolest peaks me mageda vee kasutamist piirama kuna me lihtsalt raiskame seda. Me saaks piirata oma magada vee kasutus kaevandustes ja loomulikult iga inimenekodus. Et vältida põhjaveevaru liigset vähendamist maade kuivendamisel, tuleks eriti karstipiirkonda- des juhinduda põhimõttest, et aluspõhjast ärajuhitava põhjavee hulk (tehisäravool) peaks olema võrdne varu taastamiseks maasse juhitava veehulgaga. Põhjaveevaru aitaks taastada karsti- lehtrite säilitamine toitealadel, mistõttu tuleks vältida nende täitmist kultuurtehnilstel töödel. Maailmas on vähe puhast põhjavett võrreldes Eestiga. Arengumaades tarbitakse umbes 30
3. füüsikaline - mulla peenimate osakeste vabapinna energia ehk pindpinevuse mõjul toimuv neeldumine 4. mehhaaniline - mullavõime jämedamaid osakesi kinni pidada Mullaneelamis mahutavuse all mõistetakse 100 gr mulla poolt maksimaalselt neelatavate katioonide hulka milligramm ekvivalentides. Sellest sõltub mulla võime varustada taimi toitainetega. Mulla füüsikalised ja füüsikalis-mehhaanilised omadused Omadustest sõltub saagi suurus. Maade kuivendamisel ja niisutamisel peab arvestama füüsikaliste omadustega. Mulla tahke faasi tihedus ehk mulla erikaal - määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. [De]=g·cm-3 Mulla lasuvustihedus (Dm mahukaal) on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6.
· kasvab õhulise mullaga liivastel muldadel männimetsades JÕHVIKAS · eelistab lagedaid vähese rohustuga samblasoid, kasvab eelkõige rabades ja Oxycoccus palustris Pers siirdesoodes, aga ka madalsoodes ning rabametsades · kuulub sugukonda · väga niiskuselembene, mistõttu kanarbikulised, perekonda kuivendamisel hävib jõhvikas · mitmeaastane ühekojaline roomav kääbuspõõsas · varte pikkus kuni 50 cm · marjad on väga väärtuslikud oma maitseomaduste ja hea säilimise tõttu · neid võib korjata aastaringselt, peamiselt aga septembrist lumetulekuni · ravimtaim, - marjad alandavad kõrget vererõhku, parandavad kõrge palavikuga haigete enesetunnet TUPPVILLPEA Eriophorum vaginatum · sugukond lõikheinalised, perekond
LÄHISTROOPIKAS MÄGINIIDUD VIHMAMETSADES TUNDRAS PÕLLUMAA OSAKAAL ON SUURIM EUROOPAS – 30% VÄIKSEIM ON PÕLLUMAA OSAKAAL AUSTRAALIAS- OKEAANIAS – 5% KOOS ROHUMAADEGA ON PÕLLU-MAJANDUSLIKKU MAAD AUSTRAALIAS-OKEAANIAS ~ 60% PALJUDES AAFRIKA RIIKIDES ON PÕLLUMAAD ALLA 5% EUROOPA RIIKIDEST ON PÕLLUMAAD VÄHIM NORRAS - ~ 3%; ROOTSIS - ~ 7%; SOOMES - ~ 7% PÕLLUMAAD SAADAKSE METSADE MAHARAIUMISEL LIIGNIISKETE ALADE KUIVENDAMISEL KUIVADE ALADE NIISUTAMISEL MERE, VEEKOGUDE ARVELT – POLDRID (HOLLANDIS – 40% ON ALLPOOL MERE-PINDA, PÕHJA-SAKSAMAAL, VÕRTSJÄRVE MADALIKUL) PÕLLUMAJANDUSHARUD TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS TERAVILJAD VEISEKASVATUS MUGULKULTUURID SEAKASVATUS TEHNILISED LAMBAKASVATUS KULTUURID LINNUKASVATUS SÖÖDAKULTUURID HOBUSEKASVATUS KÖÖGIVILJAD KALAKASVATUS PUUVILJAD MESINDUS ISTANDUSKULTUURID SIIDIUSSIKASVATUS
Kuidas saavad geoloogid kaitsta põhjavett ja millsed vahendid selleks on nende kasutada? Põhjavee kaitse eeldab tema seisundi pidevat jälgimist, milleks üle kogu maa on rajatud põhjavee reiimi uurimise võrk. Reiimi uurimine on üks mõjusamaid hüdrogeoloogilisi töid. Maapinnalähedaste põhjaveekihtide rez^iimi uurimine on inimtegevuse mõju hindamise põhiline meetod. Et vältida põhjaveevaru liigset vähendamist maade kuivendamisel, tuleks eriti karstipiirkondades juhinduda põhimõttest, et aluspõhjast ärajuhitava põhjavee hulk (tehisäravool) peaks olema võrdne varu taastamiseks maasse juhitava veehulgaga. Põhjaveevaru aitaks taastada karstilehtrite säilitamine toitealadel, mistõttu tuleks vältida nende täitmist kultuurtehnilstel töödel. Põhjavee kasutamine Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj
Rabadeliigitus puude järgi: rabamännikud, puisrabad, lagerabad.rabataimestik liigivaene ja niiskuslembesed- Sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, pohl, küüvits, tupp-villpea, rabamurakas, palusammal jne. Rabamuld mineraalainete vaene, pH alla 3. Rabavesi sademetest, pruun ja mage, orgainete rikas, kõrge happesus. SOODE KASUTAMINE JA KAITSE. Soode kasutamine põllumajandusmaana, kuivendatakse drenaaziga, kasvatatakse mitmeaastaseid taimi. Ms ja SS annab pos mõju metsamaade kuivendamisel. Soid saab kasutusele võtta neid kuivendades, põhjaveetase tuleb alla viia. Soo on puhtavee reservuaar, annab rohkem hapnikku kui tarbib. MELIORATSIOON. Melioratsioon e maaparandus tegeleb viljelusmaa v metsamaa parandamisega kkk või majanduslikel põhjustel. METSAPARANDUSE OBJEKTID. Liigniisked turvasmullad. Turvasmullaks on turbalasundi bioloogiliselt aktiivne pindmine kiht, mis on läbi põimitud elusatest taimejuurtest ja on taimedele peamiseks toitebaasiks
PÕLLUMAJANDUS 1. Mis ajast ja mis piirkonnast pärinevad arvatavasti maailma esimesed põllud? 8000 eKr, Karacadagis (tänapäeva Türgi aladelt) 2. Mida kasvatati esimestel põldudel? nisu, oder, hernesordid, lääts, lina 3. Kuidas tänapäeval inimesed põllumaad juurde saavad? Põllumaad saadakse metsade maharaiumisel, liigniiskete alade kuivendamisel, veekogude arvelt - poldrid 4. Mis on poldrid ja kuidas neid tehakse? Polder on mere või mõne muu veekogu eest kaitstud ja kuivendatud ala, mis enamasti asub naaberveekogust madalamal. KUIDAS TEHAKSE? 5. Nimeta kiukultuure ja õlikultuure. Too näiteid riikidest, kus neid kasvatatakse ja mis tooteid neist tehakse kiudkultuurid riik näide puuvili India riided
Fütoproduktiivsus 911 Mg ha-1 a-1, metsad IIIII boniteedi kl. Põllum. Keskmine boniteet Mullaelustikus vähene arv lülijalgseid, kuid vihmaussid puuduvad. Lagunemine seenelise 2530 hp (VIII kl), pärast kuivendamist 3040 hp. Kuivendamata sobivad rohkem rukkile iseloomuga. Mullaelustiku varist ja mulda segav toime praktiliselt puudub. (8) ja kaerale (7) ning põldheintele (8). Kuivendamisel sobib nii teraviljadele kui kartulile. Rohumaade saak alla 10 ts ha-1 kuiva heina. Lg omadused Põhilised puudused: ajutine liigniiskus, liigne happesus, millest tingituna Al ja Mn Struktuuritud e. üksikteralise struktuuriga. toksilisus, mulla vähene bioloogiline aktiivsus, kerge lõimis, vähene toitainete sisaldus. De (tahke faasi tihedus) 2,62,7 Mg m-3, Hu sisseuhte korral De väheneb, Fe sisseuhtel
Kuna vaid vähesed troopilised taimed on kohastunud tulekahjudele, on metsa taastumine väga aeglane protsess. Sellise ekspluatatsiooni pinge all ei pruugi metsad kunagi päriselt taastuda. Aastal 1997 hävis tules 15'000 km2 Sumatra ning 30'000 km2 Kalimantani metsa. Kuivendamise ja alepõletuse tagajärjena Indoneesia osade arvutuste kohaselt inimtekkelise CO2 emissiooni tabelis riikide arvestuses USA ja Hiina järel kolmandal kohal. Nimelt hakkab endine soostunud mets kuivendamisel lagunema, mille tagajärjel lisaks tohututele süsinikdioksiidi kogustele eraldub atmosfääri ka märkmimisväärsel hulgal metaani ka ilma põlema panemiseta. Praeguseks on alles vaid 700'000 km2 metsa, kuid seegi on suuresti killustatud. Ainult 100'000 km2 on enam-vähem puutumatu ja terviklikuna säilinud, see aga moodustab vaid tühised 7 % algsest alast, mida metsad antud piirkonnas katsid. Enamik säilinud alast jääb Borneo mägisesse keskossa, lisaks veel üksikud
2012; lk323 ). Karbonaatne gleimuld on seega piiratud harimiskindlusega muld. Antud mulla kaitsmiseks on rajatud ümber mitmed kraavid, paremaks enam pole midagi teha, kuna muld seisab rohumaana. Kui harida tuleks kindlasti jälgida, et mulla struktuuri ei halvendataks, tuleks lisada orgaanilist väetist, et seda parandada. 8.2 Metsamuldade kasutamine ja kaitse : Madalsoomuuldade boniteet on keskmine, kõikudes vahemikus II-IV. Sügavate madalsoomuldade kuivendamisel võib nende boniteet tõusta. Madalsoomuldade põhiliseks puuliigiks on kask, kuid hästi sobib sinna ka must lepp. Kui madalsoomulda on kuivendatud, siis sobib sinna ka kuusk ( Raimo Kõlli 2012; lk 377). Väga õhuke, halvasti lagunenud madalsoomuld on väga kergelt haritav, kuid nad on oma turbakihi esinemise tõttu paigutatud C-agrorühma, ehk piiratud kasutussobivusega muldade rühma. Sellised raskelt haritavad mullad on tithi kasutatud metsamaana, just nagu antud maa
Lainemurdjad, kaevandamine, põllumajanduslik komposteerimine, reoveepuhastusjaamad, süvendusjäägid. Flokulant kõrgema suutlikkuse saavutamiseks. Saadaval tellimusejärgne kavand ja suurused. Geotekstiilist muda- ja settekuivendustorud on ökonoomne ja efektiivne moodus vastamaks NPDES (Riiklik Saasteainete Keskkonda Heitmise Ennetussüsteem) II faasile ja puhta vee seadusele ning EL normidele ja vältimaks tööde peatamist ja/või trahve suurte alade kuivendamisel. Torusid saab edukalt kasutada mullast tammide või lainemurdjate ehitamiseks laevanduse arendamisel ja samuti pakuvad need rannikul kaitset tormide eest. Teiste kasutusaladena võib nimetada põllumajanduslikke tegevusi nagu nt jäätmete komposteerimine sea- või kanafarmides, muda kogumiseks reoveepuhastusjaamades, pinnasematerjali kaitsetõkkena ja isegi suurte veekoguste hoidmiseks ja üleujutuste vältimiseks.
*Rohkelt esinevad kask, mänd ja kuusk. *Puurinne määrab metsas nende liigilise koosseisu. *Metsataimestik sõltub mullatüübist ja niiskustingimustest. *Ühesuguste keskkonnatingimustega (kliima, mulla, pinnamoe,veereziimi jm) kohti nimetatakse kasvukohatüüpideks ning seal kujunevad iseloomulikud taimekooslused. *Eesti metsad jagunevad: kuivad arumetsad, niised soometsad. *Arumetsad: nõmmemets, palumets, laanemets, loomets, salumets. *Soometsad: lodumets, soometsad *Metsa kuivendamisel muutub soometsa alustaimestik arumetsa alustaimestiku sarnaseks, kuigi mullad jäävad veel mõneks ajaks samaks. *Nõmmemetsad: kuivadel ja vaestel liivmuldadel, aeglase kasvuga mets, iseloomulikud: sambliku-, kanarbiku- ja kukemarjamännikud. *Laanemetsad: keskmise toitumis- ja niiskusnõudlusega, kuusevõrade tiheda katte tõttu kasvavad alustaimestikud varjulembelised taimed(mustikas, leseleht, jänesekapsas). Levivad peamiselt gleistunud või näivleetunud muldadel.
Kõrgraba on arenguastmelt teistest rabadest vanemad ja pindmine turbakihi paksus üle poole meetri. Nõmmrabad on tekkinud sademetevetest küllastunud liivale v savile ja pole kunagi läbinud madalsoo arenguastet, turbakiht õhuke . siirderaba on läbinud nii madalsoo kyui siirdesoo arenguastme ja asub kõrgraba servas, kuid võib mood iseseisvaid rabaosi.toitainetvaene rabaturbakiht sedavõrd ohuke, et seal kasvavad veel sügavalt juurduvaid taimi. Männikute kuivendamisel võib siirderabas saada samasuguseid tulemusi kui siirdesoodes. Kõrgrabas on turba pindmine kiht alumisest viljakam; siirderabas ja nõmmrabas vastupidi. *rabasid liigitatakse ka puude arvu ja kasvu põhjal. Lähtudes sellest jagunevad rabad kolme rühma: rabamännikud, puisrabad ja lagerabad *alumiste rinnete taimkatte, älveste ja laugaste rohkuse järgi eraldatakse neli eriilmelist rabatüüpi: puhma-, rohu-,älve-, ja laukaraba.
katkenud. • Puissoo- puurinde liituvus alla 0,3; keskmine kõrgus alla 4m • Soomets- puurinde liituvus üle 0,3; keskmine korgus üle 4m • Soostuv mets – puurinde liituvus üle 0,3, keskmine kõrgus üle 4m, turbakiht alla 30cm • Soostuv rohumaa e. Soostuv niit -turbakiht alla 30 cm, lage või hõredalt puudega kaetud • Kõdusoomets-kõdusoometsad on tekkinud sügava turbaga soode kuivendamisel Soo tekketüübid •Mültumine e. terrestrialisatsioon - veekogu kinnikasvamine •Soostumine e. paludifikatsioon - maismaa (mets, niit) soostumine Toitumistüübilt jaotatakse sood: Minerotroofne, geogeenne, reofiilne – põhja- ja pinnaveetoiteline - Limnogeenne – järve- või jõeveetoiteline (õõtsikud ja lammid) - Terrigeenne - Topogeenne – seisva pinnaseveega, põhjaveetoitelised - Soligeenne – liikuva pinnaseveega, allikalised
*Rohkelt esinevad kask, mänd ja kuusk. *Puurinne määrab metsas nende liigilise koosseisu. *Metsataimestik sõltub mullatüübist ja niiskustingimustest. *Ühesuguste keskkonnatingimustega (kliima, mulla, pinnamoe,veerežiimi jm) kohti nimetatakse kasvukohatüüpideks ning seal kujunevad iseloomulikud taimekooslused. *Eesti metsad jagunevad: kuivad arumetsad, niised soometsad. *Arumetsad: nõmmemets, palumets, laanemets, loomets, salumets. *Soometsad: lodumets, soometsad *Metsa kuivendamisel muutub soometsa alustaimestik arumetsa alustaimestiku sarnaseks, kuigi mullad jäävad veel mõneks ajaks samaks. *Nõmmemetsad: kuivadel ja vaestel liivmuldadel, aeglase kasvuga mets, iseloomulikud: sambliku-, kanarbiku- ja kukemarjamännikud. *Laanemetsad: keskmise toitumis- ja niiskusnõudlusega, kuusevõrade tiheda katte tõttu kasvavad alustaimestikud varjulembelised taimed(mustikas, leseleht, jänesekapsas). Levivad peamiselt gleistunud või näivleetunud muldadel.
Põhilise reostuskoormuse Harku järvele annab Harku oja (Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2011). 10 Järve seisundit halvendab läbivoolu vähenemine. 2001-2007. aastal järve väljavoolus mõõdetud vooluhulgad on väiksemad kui kümmekond aastat tagasi. Läbivoolule on mõjunud linnaehituse käigus järve valgalas tehtud kuivendustööd. Kuivendamisel kogutav vesi juhitakse mõnikord järvest mööda. Harku oja vooluhulk onviimastel aastatel pidevalt vähenenud. Järve sissevoolavatest ojadest-kraavidest on kõige veerikkam Harku oja. Selle tõttu on Harku oja kaudu järve kantavad ainehulgad muude sissevooludega võrreldes palju suuremad ja oja mõju järve vee kvaliteedi kujundamisel teistest olulisem. Aastatel 2002-2007 andis Harku oja mõõdetud sissevoolude poolt järve kantud veest 81%, fosforist 88% ja lämmastikust 86%.
Kuivendamine suurendab nii orgaanilise kui mineraalse lämmastiku leostumist. Kuivendamisest tingitud orgaanilise lämmastiku väljauhtumine võib tõusta 10 kg/ha aastas ja ammoonium- ja nitraatlämmastiku osas alla 1 kg/ha aastas. Risk nitraatlämmastiku väljauhtumiseks on eriti kõrge pärast lageraiet. Siiski suurem osa lämmastikust, mis vabaneb pärast kuivendamist, mida võib olla kuni 100 kg/N/ha, fikseeritakse taimestiku poolt. Seega võib öelda, et põllu- ja metsamaade kuivendamisel suureneb lämmastik- ja fosforühendite väljakanne kuivendatud maadelt, mis põhjustab pinnavee reostuse. Uurimused on näidanud, et toitainete väljauhtumine kuivendatud põllumajandusmaadelt on oluliselt suurem kui metsamaadelt. Kui fosfori ja lämmastiku väljauhtumine metsamaadelt on keskmiselt vastavalt 0,081 ja 3,4 kg/ha aastas, siis põllumajandusmaadelt vastavalt 0,37 ja 11,0 kg/ha aastas (Protection..., 1995)..
vesinikioonid. Jaguneb kaheks: 1. mulla asendushappesus moodust. KCl poolt välja tõrjutavad vesinikioonid saab välja arvutada lubjatarvet 2. hüdrolüütiline happesus Neeldunud Al määratakse mg/100 g kohta (sest ta on niivõrd kahjulik). Mullapuhverdusvõime on mulla omadus vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutavatele reaktsiooni muutustele. Mulla füüsikalised ja füüsikalis-mehhaanilised omadused Omadustest sõltub saagi suurus. Maade kuivendamisel ja niisutamisel peab arvestama füüsikaliste omadustega. Mulla tahke faasi tihedus ehk mulla erikaal määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. Mulla lasuvustihedus (Dm mahukaal) on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla
1. mulla asendushappesus - moodust. KCl poolt välja tõrjutavad vesinikioonid saab välja arvutada lubjatarvet 2. hüdrolüütiline happesus Neeldunud Al määratakse mg/100 g kohta (sest ta on niivõrd kahjulik). Mullapuhverdusvõime on mulla omadus vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutavatele reaktsiooni muutustele. Mulla füüsikalised ja füüsikalis-mehhaanilised omadused Omadustest sõltub saagi suurus. Maade kuivendamisel ja niisutamisel peab arvestama füüsikaliste omadustega. Mulla tahke faasi tihedus ehk mulla erikaal - määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. Tihedused De: kvarts 2,65-2,66 ortoklass 2,54-2,58 plagioklass 2,67-2,74 biofiit 2,70-3,10 küünekivi 3,00-3,40 kaoliniit 2,60-2,65 huumus 1,40-1,80 montmorilloniit 2,00-2,20 kaltsiit 2,71- 2,72
Puu- ja põõsarinne: üksikud sookased, kidurad männid, alusmets puudub. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: sookail, tupp-villpea, kanarbik, sinikas, jõhvikas, teder, kassikakk, kägu, osjad. Sinika- Raba-sinika alltüübis vahetuvad turbasamblad, toimub üleminek rabaks. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. ja karusambla kkt.- Kõdusoomets: hajutatult üle kogu Eesti. Üldised tingimused: tekkinud madalsoo ja siirdesoo kuivendamisel, esineb tuuleheidet, kuivad puud. Puu- ja põõsarinne: vanad, kõdunevad ja surnud puud (kuused nt), männid, sookased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: alustaimestik liigivaene, surnud puud annavad elupaiku paljudele liikidele,putukate vastseid otsivad rähnad, must-toonekurg, 15 suursamblikku, 3 punases raamatus, kopsusamblik. 1.3. Vääriselupaigad (täis)väärtusliku metsabiotoobi näitena. Metsa vääriselupaik on põlismetsaliikide kodu
sajandil, eduloo põhjused eduloo põhjuseks on ilmselt see, et tunnustatakse Hollandi iseseisvust. Tagatakse head elustandardid ka alamkihile, tänu maksudele ja heategevusele. Laenu intress 23%. Väga hea mainega ülikoolid, tekib ajakirjandus. Kultuuritasemelt ületas kogu Euroopat. 17. sajandi keskpaigas oskasid pea kõik hollandlased lugeda ja kirjutada. Kõrge tolerantsus ja sõnavabadus. Suur asustustihedus. Tuuleveskite kasutamine maa kuivendamisel, millest kujuneb Hollandi sümbol. Katsed pöörata Inglismaa tagasi katoliku usku kui troonile sai Mary Tudor, Henry VIII tütar esimesest abielust Aragoni Catalinaga, siis see tähendas Inglismaale viit aastat katoliku reaktsiooni. Paavst tunnistati taas Inglise kirikupeaks ning evangeelsed piiskopid asendati katoliiklikega. Umbes kolmsada protestanti hukati, sh Canterbury peapiiskop. Tänu sellele sai omale lisanime Verine
Sood kui loodusmaastikud. Vee säilitamine soos. Süsiniku eemaldamine atmosfäärist. Turvas kui ressurss: küte, taimekasvatus, keemiatööstuse tooraine, naftat jmt saastet imav materjal, vett mahutav (põlengut kustutav) materjal, isolatsioonimaterjal, loomadele allapanu jne. Kuivatatud turbasammalt kasutati meditsiinis antiseptilise sidumismaterjalina, mähkmetes. Turbasamblaga tihendati ehitiste pragusid (lisaks isoleerimisele kaitse puiduseente vastu!) Kuivendamisel ja soostumisel toimub turbasammalde ja teiste lehtsammalde vahel tihe konkurents: kuivendatud rabametsas (ülal) valdavad nn metsalehtsamblad, rabastuvas metsas (all) tungivad turbasamblad lehtsammaldele peale (,,ronivad mätastele"). Teised lehtsamblad · Eriti palju samblaid on tundras ja põhjataigas (taluvad läbikülmumist, vajavad niiskust, teiste taimede konkurents nõrk, valgus nõrk) ning troopikas (niiskus, ühtlane temperatuur, varjulisus);
Pigem on rabadele iseloomulik see, et puude juurestik jääb turba püsiva ladestumise ja pinnaveetaseme tõusu tõttu paratamatult rabavette. Puude kasv soodes sõltub rabavee tasemest, vee liikumisest, hapniku sisaldusest ja keemilistest omadustest (vees lahustunud toitainete sisaldus). Hapnikuvaegus ja süsihappegaasi üliküllus mõjub puude kasvule pärssivalt. Mida vähem liikuv on vesi, seda halvemad on tingimused puude kasvuks. Turba õhustatavuse suurenemine, mis kaasneb soode kuivendamisel, tõstab soodes oluliselt mullaviljakust (Valk 2005: 83, 84). Paljud uurijad on täheldanud mineraalainesisalduse muutust vegetatsiooniperioodi jooksul: see on väiksem kevadise suurvee ajal ning kasvab pidevalt suve jooksul. Põhjuseks on: bioloogiliste protsesside aktiviseerumine ja aurumine, mis tõstab soovees ioonide kontsentratsiooni. Soovee tasemest kõrgemal toimub intensiivne orgaanilise aine kuhjumine, mineraalained jäävad turbasse, kust sademed need infiltreerumisel välja
Kasutamine: rahvameditsiinis on olnud kasutusel hingamisteede haiguste raviks. Hanevits on nõrgalt mürgine andromedotoksiini sisalduse tõttu. HARILIK JÕHVIKAS e. kuremari, Vaccinium oxycoccus; oxycoccus (kr.k.); sõnadest oxys hapu, kokkos mari. Mustikaline. Kasvukoht: eelistab valgusrikkaid hõreda rohustu ja lopsaka turbasamblakattega märgi siirdesoid ja rabasid; varjukatel kasvukohtadel ei õitse. Kuivendamisel hävib, selle tõttu on kuivendusasteme indikaatoriks. Harilik jõhvikas on mitmeaastane roomav kääbuspõõsas nõrkade maadjate vartega. Teisel aastal võr-sed puituvad ja kestendades kaotavad osa koort, võrsetel on rohkelt lisajuuri. Lühivõrsed ja õieraod on püstised; lehed munajad, igihaljad, pealmiselt pinnalt tumerohelised, alumiselt vahakihi tõttu valkjad. Lehed üle 5 mm pikad ja üle 3 mm laiad. Õieraod karvased, 2-10 cm pikad
keemilisi varusid ja on hea keskkonnakaitse seisukohast. Küllastunud ja küllastumata gleimullad on pidevalt liigniisked, paiknevad veesetetel Madal-Eestis, liivadest savideni. Nende keskkonnakaitseline olemus tuleneb peamiselt lõimisest. Vajavad kuivendamist kõigil kõlvikutel. Liivsavide ja savide puhul võib ka kuivendusjärgselt koguneda pinna- ja ülavett ning põllumaad võivad lessiveeruda. Glei-liivmullad võivad aga kuivendamisel muutuda põuakartlikuks, läbiuhutavaks ja tuulekandealtiks. Nende muldade kultuuristamisel ja kasutamisel tuleb pöörata väga suurt tähelepanu mulla füüsikalise ja hüdrofüüsikalise seisundi eripärale. Glei-rendsiinad on õhukesed, kivised ja nõrga kaitsevõimega liigniisked mullad, paiknevad Põhja-Eestis pael ja rähkmoreenil. Perioodiliselt võivad nad aga olla põuakartlikud. Glei-rendsiinasid ei tohiks üldse kuivendada, vaid nad peaksid olema kaitse- ja hoiumetsade,
annaabi.ee 
