Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas võõrkeeled ja ajalugu lihtsamalt selgeks saada.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võõrkeele, seostada, valmista, tundides, kirjand, staar, tähega, matemaatika, võõrkeeled, nendest, nagunii, vedanud, super, esiteks, kuulad, selged, laulda, juttu, minnes, kõigepealt, mingite, dudley, moore, romaanist, kolmkümmend, numbrid, grupeerimine, sass, suusk, birgit, banaankuidas seda peab tegema. Lõpukirjandit kirjutatakse selleks, et hinnata õpilase suutlikkust analüüsida fakte, tema sõnaosavust, ning küpsust. Lõpukirjandit nimetatakse ka küpsuskirjandiks tihti. Mida selle all mõeldakse üldse? Küpsuskirjandiks nimetatakse seda sellepärast, et lõpukirjand näitab ka õpilase haritust mitte haridust, vaid haritust ehk kui palju on nende aastate jooksul talle külge jäänud kõigest sellest, mis tundides räägiti. Aga mis peab sellest kõigest meelde jätma kirjand on üpris rangelt reglementeeritud ning vastavalt sellele antakse ka punkte. Neid reegleid, mida peab järgima, selgitan ma hiljem, aga kirjandit ei tohi kirjutada suvaliselt, ilma süsteemita. Ei tohi kirjutada muinasjuttu. Ei tohi liialt oma arvamust avaldada. Ei tohi näida eelarvamuslikuna. Kirjand on erapooletu. Kirjand analüüsib fakte ning teeb loogilise järelduse tänu sellele
(millest oli juttu seoses lühimäluga) ning materjali objektiivne ja subjektiivne organiseeritus. Objektiivsest organiseeritusest saab rääkida, kui õpitav materjal on väliselt selgelt süstematiseeritud (nt nimekiri, milles on 10 looma-, 10 sõiduki- ja 10 elukutsenimetus). Subjektiivne organiseeritus tähendab, et inimene ise leiab mingi mooduse, kuidas meeldejäetavad asjad süstematiseerida ja omavahel seostada. Sageli kasutatakse selleks mitmesuguseid mnemoonilisi ehk mälu abistavaid tehnikaid. Viimaseid uuris Ameerika psühholoog Henry Roediger ja leidis, et need võivad olla vägagi erinevad, kusjuures erinevate mäluülesannete puhul erineb ka tehnika efektiivsus. Mnemoonikavõtete kasutamisel on siiski probleemiks, et märgatavate tulemuste ilmnemiseks on vajalik küllalt pikk ja põhjalik treening. Kui see nii ei oleks, siis suudaks ju inimene peaaegu kõik kogetu kindlalt mällu salvestada
Kordamisküsimused: MÄLU (Gleitman jt 8.ptk JA/VÕI E.Tulvingu „Mälu“ 1.ptk + loengumaterjal) 1. Mälu struktuur (ajalise säilimise alusel) – sensoorne, töömälu (lühiajaline mälu) ja pikaajaline mälu. Kirjelda neid mäluliike ning nende omavahelist seost (lähtudes Atkinsoni ja Shiffrini staadiumide teooriast). Mis mõjutab unustamist nendes mälusüsteemides? Atkinson & Shiffrin (1968): Hoidlamudel koosneb 3 põhiüksusest: Sensoorne mälu, Lühiajaline hoidla ja Pikaajaline mälu. · Mälu on nagu raamatukogu, kus mälestused asuvad teatud kohtades · Meenutamine on otsing leidmaks teatud spetsiifilisi mälestusi · Mälu toimib erinevate hoidlate süsteemina - on sensoorne, lühiajaline ja pikaajaline hoidla Sensoorne mälu - sinna pääseb sensoorne info, kuid sealt väljuvad asjad, millele tähelepanu ei pöörata. See, millele tähelepanu pööratakse, liigub edasi töö- ehk lühimällu. · Modaalsusspetsiifiline - igal
Juhendaja: Mariann Aava Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel........................................................................................ 9 1.2 Mida on vaja, et edukalt õppida võõrkeelt?......................................... 10 1.2
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
................................................... 6 3.1 Mis on kuulamine ehk kuulamisprotsessi olemus... 6 3.2 Kuulamise tähtsus organisatsioonides.................... 8 3.3 Kuulamise tüübid.................................................. 11 3.4 Efektiivne kuulamine............................................ 13 3.5 Efektiivse kuulamise barjäärid............................... 16 3.6 Kuulamisprobleemid ja nendest ülesaamine........... 17 3.7 Kuulamisoskuse parandamine............................. 22 KOKKUVÕTE............................................................. 24 SISSEJUHATUS Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa. Kui sa pole just erak ega tööta ametipostil, mis eeldab tundidepikkust üksi töötamist ning ei sisalda
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis
...................................................4 2. Eesti keel välismaal........................................................................................5 2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5 2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7 2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8 3. Võõrkeele õppimine.....................................................................................10 3.1. Keeleõpe igale inimesele..........................................................................10 3.2. Sõnavara õppimine...................................................................................11 3.3.Kuulamine,lugemine,rääkimine.................................................................13 4. Meetodi valik....................................................................
hoiduge oletustest motiivide iseloomu kohta (nt. sa ei suuda vait olla, sa ei viitsi mitte kunagi, sa ei hooli minust) 1.5 Probleemide määratlemine Suheldes sõprade/tuttavate, vanemate või patsiendiga tunnete iga tema ütlemise või teo puhul, kas see on teile vastuvõetav (sallitav) või mitte(sallitav). Kui te ei kiida teise inimese käitumist heaks (see jääb allapoole teie sallivuse joont kuulub probleem teile. Samas tajute suhtlemisel, et teatud küsimused ei valmista teile probleeme, ent näitavad, et teise elus on midagi lahti ehk probleem kuulub teisele inimesele. 9 Lõpuks on olemas veel käitumised, mis ei viita ei teise inimese probleemile ega häiri ka teid need kuuluvad kahe probleemse ala vahelisse piirkonda, mida nimetatakse probleemideta alaks. TEISEL INIMESEL Oskused teise inimese abistamiseks: ON PROBLEEM - toetav kuulamin - aktiivne kuulamine Oskused suhte rikastamiseks ja probleemide ennetamiseks:
korrataks varasemaid õppimisepisoode. Tähtsad tegurid meeldejätmiseks on känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks ning materjali objektiivne ja subjektiivne organiseeritus. Objektiivsest organiseeritusest saab rääkida kui õpitav materjal on väliselt selgelt süstematiseeritud (nt nimekiri, milles on 10 looma-, sõiduki- ja elukutsenimetust). Subjektiivne organiseeritus tähendab, et inimene ise leiab mingi mooduse, kuidas meeldejäetavad asjad süstematiseerida ja omavahel seostada. Sageli kasutatakse selleks mitmesuguseid mnemoonilisi e mälu abistavaid tehnikaid. Meenutamine ehk reprodutseerimine Psühholoogia ei anna ühest vastust sellele, kuidas meenutamine täpselt toimub. Aastakümneid tagasi oli populaarne nn laoruumi käsitlus, mille kohaselt on vaja leida tee õigesse kohta hiiglaslikus informatsioonilaos. Olukorda võib võrrelda ka informatsiooni otsimise ja leidmisega suures raamatukogus. Kui see ebaõnnestub, ei suudetagi asja mälus taastada
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid
haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Unel on kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ehk rahulik, aeglane, ilma silmaliigutusteta uni ja REM (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni. Une ajal kogeb keha just neid kaht faasi. Tavaliselt algab unetsükkel NREM, millele järgneb väga lühike REM tsükkel. Unenäod tekivad just REM tsükkli ajal. NREM tsükklil on 1-4 astet, millest iga aste kestab umbes 5-15 minutit. Täiuslik uneringlus koosnebki nendest neljast tsüklist, milele järgneb REM tsükkel ning seejärel hakkab kõik otsast peale. Need faasid on kirja pantud polüsomnograafia ehk uneuuringute põhjal. · 1. tase: Silmad on esimese faasi ajal kinni, inimest saab sel ajal kergelt üles äratada. Kuigi magaja äratamisel on tal tunne, et poleks üldse silmatäitki maganud. See faas kestab 5-10 minutit. Mõned kogevad sel ajal unne vajumist, millele järgneb lihaste järsk kokkutõmme. · 2
vaarikad, mustad sõstrad jne) ja siis laps jaotab ära, mis kasvab puu otsas, mis põõsa. PANEME ASJAD KOTTI Eesmärgid: laps õpib tähti tundma, märkama seoseid tähe ja hääliku vahel ning kuulama sõna algushäälikut. Vanus: 4-6 a Vahendid: kott, lipikuid, majapidamises leiduvad asjad Mängu käik: Andke lapsele poekott ja kinnitage sellele lipik. Lipikule kirjutage täht. Seejärel peab laps leidma viis asja, mille nimi algab selle tähega, ja kotti panema. Kui olete kontrollinud, kas ta on leidnud õiged asjad, pange kotile lipik uue tähega. Kiitke last edusammude eest: "Kas näed, sul on kaks õiget ja see oli veel nii raske täht!" Kohandage ülesandeid vastavalt iga lapse oskustele. VÕRDLEMIS- JA ARVUTAMISMÄNGUD TUNNE NUMBREID, OSKA ARVUTADA Eesmärk: jätta meelde numbreid Vanus: 4 a Vahendid: alus ruudustikuga (papist), kus on numbrid ja väikesed pilditükid, mille tagaküljel on numbrid.
Ära usu mu süütuid silmi, enne kui pole näinud neis pisaraid. Ära usu mu meelast naeratust, enne kui pole näinud mu mossis suud. Ära usu kõike, mida minust räägitakse, enne kui pole mind ise tundma õppinud . · Kui sa haige oled, siis on sõber see, kes saabub kotitäie apelsinidega, krimkaga, mida lugeda tahtsid ja kimbu lilledega. Ta sätib lilled vaasi, teeb sulle kuuma jooki, peseb nõud ja läheb. · Naerata väikestele lastele alati vastu. Nendest mitte välja tegemine võib hävitada nende usu, et maailm on hea · ja see ei tähenda, et ma nutan ja tahan sind tagasi, ma lihtsalt tuletasin meelde aegu mil ma sind veel armastasin · "Elu on nagu lehm, koguaeg saab pulli" · "Kõik tüdrukud on inglid, kuid kui neilt tiivad murtakse, istuvad nad luua selga." · "Elu on liiga lühike, et raisata seda inimestele, kes sinust ei hooli." · Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad.
lasknud sul tööd teha # ise tulid või ema saatis ? # tulen kasvõi harjaga , aga kao mu südamest . # Päev mil ma lõpetan armastamise sinu vastu, on päev, mil ma sulen oma silmad ja ei ava neid kunagi ! # ära võta südamesse, võta suhu, pärast lihtsam välja sülitada # Inimesele, kes naeratab, kui asi halvasti läheb, on meelde tulnud keegi, kelle kaela ta saab süü veeretada. # Naerata alati väikestele lastele vastu, nendest mitte välja tegemine võib hävitada nende usu, et maailm on hea. # Te näete ainult väikest tüdrukut,Kes naerab ja naeratab päevad läbi.Aga te ei näe selle väikse tüdruku sisse.Kuigi te võiksite. # Kõige rohkem usutakse seda , millest teatakse kõige vähem . # Ära usu kõike , mida kuuled , ja ära räägi kõike , mida tead . # Võimalus ei oota , et sa uksele koputaksid . Uks tuleb maha murda . # Suhtu vanematesse nii , nagu sa sooviksid , et sinu lapsed sinusse suhtuksid .
" Iga inimolend on geneetiliselt programmeeritud muurtustele vastu seisma.Inimestel on raske oma turva-alast välja murda ja omaks võtta uusi harjumusi, õppida uusi oskusi ja omandada uusi hoiakuid. Ent on võimalik end ümber häälestada ja muutusi rõõmuga vastu võtta. Kuigi see ümberhäälestus võib kaasa tuua stressi,vaevusi ja teatud annuse hirmu. Juhi ülesanne on seda hirmu leevendada ning selgitada muutuste vajalikkust ja nendest tulenevaid hüvesid. Juhi ül on ka kujundada õpikeskkond, kus tunnustatakse pidevat õppimist ja täiendamist. Teadmised ( ja teadlik olek) on parim vastumürk hirmule. Muutused on tore nähtus. Muutusteta ei ole kasvu. Muutusteta ei lähe asjad paremaks ja ei ole edasiminekut. Ka loodus vaheldub pidevalt. Maailm koosneb muutustest. Muutus on inimsoo parim sõber. Antiikfilosoof Marcus Aurelius:"Märka, et kõik on muutuste tulemus, ja harju mõttega, et
Tallinna Majanduskool Ametnikutöö osakond Mailis Mustikas USALDUS TÖÖPOSTIL Referaat Juhendaja: Siiri Tangens Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Kellegi innustamiseks peab olema ise siiralt motiveeritud. Inimesed tajuvad võltsi innustust ning näevad selle läbi. Selleks et liikuda, muutuda ja areneda, peame teadma oma väärtusi. Isiklike motivaatorite leidmiseks on vaja sõnastada oma väärtused ning teiste motiveerimiseks tuleks selgeks saada kõigi meeskonnaliikmete põhiväärtused ja uskumused. On ju kvantfüüsikudki avastanud, et fundamentaaltasandil toimib kõik koostöös - kui ühe elektroni laeng hakkab lõppema, tõttavad teised talle appi. Nad lihtsalt "teavad", et tervik saab eksisteerida ainult vastastikuse koostöö tulemusena, kus kõik indiviidid panustavad ühtse terviku säilimise nimel. Millest tunnevad inimesed töökohtadel kõige enim puudust? 1
Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard Ma ei ole taimetoitlane kuna armastan loomi,olen taimetoitlane kuna vihkan taimi. A.Whitney Brown Nostalgia ei ole enam see mis ta kunagi oli. Pet
Iidne tarkus, moodne maailm Dalai-Laama Õnn Moraalselt võttes oleme kõik inimesed ja meil kõigil on sama õigus - õigus olla õnnelik. See mis teeb ühe õnnelikuks, võib olla teisele kannatuste allikaks. Kindlasti on palju neid, kellel on elus olnud vähem õnne. Dalai-laama selgitab, kuidas õnnetunne on seotud vaimse seisundiga. Tuleb hoida ja arendada meeleseisundeid, näiteks lahkust ja kaastunnet, mis aitavad õnnetunnet hoida ning hoiduda nendest, mis seda hävitavad, nagu vihastamine ja kadedus. Me oleme ühiskondlikud olevused. Meie ellujäämine sõltub teistest ja seega tekib ka suurem osa meie õnnetundest suhetest teistega. Dalai Laama- õnn on seisund, mis jääb kestma hoolimata tõusudest ja mõõnadest. Tõelist õnne iseloomustab sisemine rahu. Sisemist rahu ei saa arsti käest osta. Tuleb vältida tegureid, mis seda takistavad ja arendada omadusi, mis sellele kaasa aitavad. Eeltingimuseks sisemise rahu saamiseks on hoiak
Elu on nagu pornofilm, aga ilma seksita! Me ei tea millal elu lõpeb, ja sellepärast me kiirustamegi. Elu on võistlus, aga reegleid ei näe. Eluraamatul ei ole kordustükki. Kui puuduvad armastus ja sõprus, on elult võetud kogu tema mõnu Tarkus on teadmine, mis on muutnud inimese osaks. Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik. Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud Elu on nagu matemaatika , ainult valemid tuleb ise välja mõelda. Rõõmusta elu üle, kuni elad, sest surnud olla saad sa kaua. Elu on nagu wc-paber, mõnikord pühib hästi, teinekord halvasti. Eesmärgita päevad lõppevad inimese kokkuvarisemisega , seega lõpetage muretsemine ja hakake elama . Ära ole lukuks, mida iga võti keerab. Ole võti, mis igat lukku keerab. Elu on kui kastetilk, mis särab tuhandeis vikerkaarevärvides. Ükski hetk ei kesta igavesti. Elu on päike, mis tõuseb ja loojub
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Nüüd annad midagi muud asemele, see töötab, inimene harjub, tekivad uued kõrvalmõjud. Sa lähed kolmanda ravimi peale, sa põhimõtteliselt tekitad nõiaringi. See sundis mind vaatama ringi uurima nõelravi, akupunktuuri, taimset ravi kõiki neid looduslikumaid ravivõimalusi. Tänasel päeval, on USA-s alternatiivravi muutunud niivõrd suureks, et üks kolmest inimesest kasutab juba loodusravi. Väga suur on tegelikult puudus nendest arstidest, kes on saanud loodusravialase väljaõppe. Sellepärast olen ma oma ettevõttes võtnud ette arstide koolitamise ja tänaseks päevaks on 12 13 tuhat arsti saanud loodusravi koolituse ja väljaõppe. See on siis nii USA-s kui Inglismaal Kuninglikus Meditsiini Kolledzis, kus õpetan loomulikku või looduslikku ravi. Mind ei usaldata mitte üksnes selle pärast, et olen arst. Inimesed tahavad ka ise kasutada ohutuid ravimeetodeid.
Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 1 · Tekstiloomet pole võimalik selgeks õpetada näiteks poole aastaga; saab hoiatada vigade eest, pöörata neile tähelepanu, püüda neid parandada. · Õpetajal pole võlukepikest J; kogu eelnev elu koos talletatud muljete, teadmiste, kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks. Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja... · ...silmaringi · ...maailmanähtuste mõistmist · ...arutlemisoskust, loogikat · ...lugemust · ...nähtuste seostamise võimet · ...üldpädevusi (sotsiaalsed, ajaloo- vm alased teadmised) · ...teadmisi ja kirjutamisoskust Hea kirjandi eeldused: · Ajalehtede lugemine / uudiste vaatamine · Eestis/maailmas toimuvaga kursis olemine · Nähtuste sidumise oskus
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede
võrrelda nende lastega, kelle IQ on oluliselt madalam, kellel on mõõdukas või raske VAA, seal tulenevalt üldistest häiretest, geneetilistest sündroomidest tulenevalt on palju lisaprobleeme ja selletõttu kui lapsel on nägemisega-kuulmisega probleemid lisaks, siis nende õpioskused muutuvad ka suhteliselt raskesti võrreldavaks. Need lapsed on väga erinevad oma oskuste ja võimete poolest. Natuke sarnasem seltskond on kerge VAA laste rühm ja neid on ka uuritud. Nendest ma ülevaadet teengi. Eelmisel korral alustasime tajuprobleemidega, täna läheme edasi. Eraldi ei räägi nendest lastest, kelle IQ jääb 70-85 vahele või siis nendest lastest, kelle IQ on väiksem kui 50-55 punkti. Ehk siis mõõdukast ja raskest VAA ma eraldi ei räägi. Siin tuleb siis natuke rakendada oma loogilist mõtlemist, et mida kõrgem vaimne võimekus, seda vähem märgatavad need probleemid on ja mida väiksem IQ, seda tõsisemad need probleemid on.
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Lizett Käst TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU tervisemapp Juhendaja: Vilja Vendelin-Reigo Tartu 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID ................................................................................ 5 NÄDALAPLAAN ........................................................................
kasutatakse kurjasti ära 54. Millised on eneseväljenduse neli kategooriat?*Faktid, tähelepanekud *Mõtted-järeldused-hinnangud*Tunded 55. Millised sõnumid on täissõnumid? Täissõnumites on alati esindatud neli komponenti: tähelepanekud (faktid), mõtted, tunded ja soovid. Seega on täissõnumis öeldud, mida me teame, mõtleme, tunneme ja soovime. Täissõnumi puhul ei jäeta midagi olulist enda teada, näiteks seda, milliseid tundeid üks või teine olukord meis tekitab. Kui mõni nendest komponentidest on puudu, on tegu osalise sõnumiga. 56. Millised sõnumid on risustatud sõnumid?Risustatud sõnumid varjavad mingeid tundeid või mõtteid. Risustatud sõnum erineb osalisest sõnumist selle poolest, et viha, järeldust või soovi ei ole lausest lihtsalt välja jäetud, vaid ta on varjatud kujul seal olemas. Tavaliselt edastatakse risustatud sõnumeid lihtsa ja otsekohese lausega, kuid kasutatakse tegelikke tundeid reetvat hääletooni. 57
Konfidentsiaalsus lõpeb teatud kohtades. Kui kellegi elu on ohus, alaealistega seotud teemad alati peab teavitama. NEED ASJAD TULEB PAIKA PANNA ALGUSES! Kompetentsus pead rääkima enda kohta (kus oled õppinud, mis teinud). Ka teadmistel ja minul on piirid. Ettehoiatamine. Kahekordsed suhted seotud mingi suhtega lisaks kliendisuhtele (nt lapsepõlve tuttav). Lisaks formaalsele suhtele seob teda mitteformaalne suhe. Üldjuhul soovitatakse nendest keelduda. Kui ei ole võimalik ära öelda, tuleb teavitada, et oleme mõlemad seotud kahekordse suhtega. Kunsti ja teaduse mõõtme tasakaal Väärtuse, eesmärkide ja strateegiate pealesurumine pead aru saama, et nõustad klienti. See tähendab, et pead palju kuulama, et aru saada, kus klient on. Mitte alustada valest kohast. Eetika moraalsed põhiprintsiibid Algselt oli neid neli ja pärinesid biomeditsiinilisest mudelist
õpib ta igal juhul midagi. Sama kehtib ka kõne kohta: ta õpib igast vestlusest midagi. Ta on kui mitmekülgne teadlane, kes imeb endasse uut informatsiooni ja püüab vastomandatut kohe praktikasse rakendada. Lapse maailmapilt Oluline on lapse mõtlemisvõimet mitte üle hinnata. Kuigi see edeneb tohutu kiirusega, on siiski kaks põhijoont, mis sinust erinevad. Esiteks ei mõista laps veel täiel määral põhjust ja tagajärge seostada ning võib leida kahe sündmuse vahel seose, mida tegelikult ei ole. Osalt tuleb see_ tema ebaküpsest arutlusvõimest, teisalt aga kogemuste puudumisest. Kui näiteks lamp kustub ära (pirn põles läbi) täpselt sel hetkel, kui ta aevastas, võib laps arvata, et tema aevastus põhjustas seda. Edaspidi vaatab ta iga kord peale aevastamist ärevalt ringi, oodates, et lambiga midagi juhtub.
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Käesolev trükis on abiks algajale karjäärinõustajale, pakkudes samas teada-tuntud tõdede äratundmisrõõmu ja värskeid ideid ka kogenud nõustajale. Käsiraamat annab ülevaate nõustamise teooriast ja praktikast. Esimeses osas tutvustatakse lühidalt nõustamisteooriaid, millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud. Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks. Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid, põgusa
annaabi.ee 
