sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku pildi lisamine 3. osa: Nautige Windows XP kasutamist! Interneti kasutamine E-posti saatmine Outlook Expressiga Digitaalfotode haldamine Arvuti isikupärastamine 4. osa: Windowsi hõlbustusvahendid Windowsi kohandamine kuulmisprobleemidega kasutajale Windowsi kohandamine nägemisprobleemidega kasutajale Windowsi kohandamine liikumisprobleemidega kasutajale 5. osa: Turvalisus, riistvara ja tööriistad
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites
NB! Kasutusjuhend on mõldud kasutamiseks digitaalselt! Kuidas juhendit kasutada: Juhendit on imelihtne kasutada, kuna see koosneb arusaadavast tekstist ning rohkesti piltidest. Enamjaolt on kõik etapid piltidena välja toodud. Piltidel on punastelt ära näidatud, kuhu peab mingil hetkel vajutuse tegema või mida peab muutma. Pildi ülevalt leiab edasised või täiendavad juhised, kommentaarid, selgituse või märkused. NB! Kasutusjuhend on suunatud Microsoft Windows operatsioonisüsteemiga lauaarvuti ja sülearvuti kasutajatele. Detailsemat infot süsteemide toe kohta saate SIIT. Täiendavat abi Ubuntu Installeerimise kohta VMware Workstationis (inglise keeles) saab: http://partnerweb.vmware.com/GOSIG/Ubuntu_12_04.html#VMCG Üldisemat infot ning abi leiab aadressilt (inglise keeles): http://www.vmware.com/support/ ning http://www.ubuntu.com/support. ©2012, Henri Muldre 2 SISUKORD 1
2 Sissejuhatus Otsustasin teha võrdluse tekstitoimeti programmide kohta ,kuna neid kasutan ma suhteliselt tihti.Soovin teada saada rohkem nende programmide erinevusi ja kindlaks teha milline neist on kõige tulemus rikkam. 3 Wordpad WordPad on põhiline tekstiprotsessor, mis on Windows kaasas. Tekstiprotsessor on arvutiprogramm, mida te saate kasutada tekstidokumentide loomiseks, redigeerimiseks, vaatamiseks ja printimiseks. WordPadiga saate te kirjutada kirju, registreerida aruandeid ja teisi lihtsaid dokumente. Samuti saate muuta teksti väljanägemist, kiiresti liigutada lauseid ja lõike ning kopeerida ja kleepida teksti nii dokumendi siseselt kui ka erinevate dokumentide vahel. Programmi
vaatamiseks klõpsake lehesakke. Mõttekas oleks lehesakid ümber nimetada, et igal lehel olevat teavet kergemini tuvastada. Näiteks võivad teil olla lehesakid Jaanuar, Veebruar ja Märts vastavate kuude eelarvete või koolihinnete jaoks või Põhjarannik ja Läänerannik müügipiirkondade jaoks jne. Kui vajate rohkem kui kolme töölehte, saate neid juurde lisada. Või kui te nii palju ei vaja, saate ühe või kaks kustutada (kuid te ei pea seda tegema). Lehtede vahel liikumiseks võite kasutada kiirklahve. Ehk mõtlete, kuidas uut töövihikut 7 luua. See käib nii. Klõpsake üleval vasakus nurgas Microsoft Office'i nuppu . Siis klõpsake käsku Uus. Aknas Uude töövihikusse klõpsake nuppu Tühi arvutustabel. Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed
võimalust: Kui programmi või dokumendi kiirväljakutse on olemas töölaual, siis selle programmi käivitamiseks või dokumendi avamiseks tuleb teha topeltklõps vastaval kiirväljakutsel. Kui tegu oli dokumendi kiirväljakutsega, siis käivitub kõigepealt programm, millega see dokument on tehtud ja seejärel avatakse selles programmis soovitud dokument. Sarnaselt avaneb dokument ka Windows Exploreri vastavatest kataloogidest. Teine võimalus mingi programmi või dokumendiga töö alustamiseks on kasutada nuppu Start. Klõpsutades nupul Start, avaneb Start menüü. Vaatleme siin kõigepealt kahte programmide/dokumentide käivitamise/avamise võimalust: Documents - klõpsutades sellel valikul, ilmub nimekiri viimati kasutatud dokumentidest. Klõpsutades edasi dokumendi nimel käivitatakse programm, milles dokument on tehtud ja avatakse see dokument käivitatud
vastu kaitsta. Tulemüür Tulemüür võib aidata kaitsta arvutit, takistades häkkeritel ja ründetarkvaral sellele juurde pääsemast. Viirusetõrje. Viirusetõrjetarkvara aitab kaitsta arvutit viiruste, ussviiruste, ja muude turbeohtude eest. Kaitse nuhkvara ning muu õelvara eest. Nuhkvaratõrjetarkvara aitab kaitsta arvutit nuhkvara ja muu potentsiaalselt soovimatu tarkvara eest. Windowsi värskendusfunktsioon. Windows saab regulaarselt kontrollida arvutivärskenduste olemasolu ja need automaatselt installida. 3. Tulemüüri kasutamine Tulemüür on tarkvara või riistvara, mis kontrollib Internetist või võrgust tulevat teavet ja seejärel pöörab selle tagasi või lubab selle teie arvutisse, sõltuvalt tulemüüri sätetest. Nii võib aidata tulemüür takistada häkkeritel ja ründetarkvaral teie arvutile juurdepääsu saada. 3
vastu kaitsta. Tulemüür Tulemüür võib aidata kaitsta arvutit, takistades häkkeritel ja ründetarkvaral sellele juurde pääsemast. Viirusetõrje. Viirusetõrjetarkvara aitab kaitsta arvutit viiruste, ussviiruste, ja muude turbeohtude eest. Kaitse nuhkvara ning muu õelvara eest. Nuhkvaratõrjetarkvara aitab kaitsta arvutit nuhkvara ja muu potentsiaalselt soovimatu tarkvara eest. Windowsi värskendusfunktsioon. Windows saab regulaarselt kontrollida arvutivärskenduste olemasolu ja need automaatselt installida. 3. Tulemüüri kasutamine Tulemüür on tarkvara või riistvara, mis kontrollib Internetist või võrgust tulevat teavet ja seejärel pöörab selle tagasi või lubab selle teie arvutisse, sõltuvalt tulemüüri sätetest. Nii võib aidata tulemüür takistada häkkeritel ja ründetarkvaral teie arvutile juurdepääsu saada. 3
Kontoritöö tarkvara Kordamine kontrolltööks nr 1 Kontrolltöö hõlmab teemasid: arvutikasutus ja failihaldus ning tekstitöötlus Mõisted: Minimeerima (Minimize) Akna peitmine Akna peitmist nimetatakse selle minimeerimiseks. Kui te soovite paigutada mõnda akent ajutiselt teiese kohta seda sulgemata, minimeerige see. Akna minimeerimiseks klõpsake nupul Minimeeri . Aken kaob töölaualt ja on nähtav ainult nupuna tegumiribal, pikal horisontaalsel ribal teie ekraani allosas. Tegumiriba nupp Minimeeritud akna taas töölaual kuvamiseks, klõpsake selle nupul tegumiribal. Aken kuvatakse täpselt nii, nagu ta oli enne minimeerimist. Märkus
· Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks, mille eesmärgiks oli rahuldada ettevõtete serveri ja töökohtade vajadusi. Windows NT 3.1 jõudis turule 27. juulil 1993. Versiooni numbriks sai valitud 3.1, et see sobiks Microsofti tolleks hetkeks väljalastud, ning ka sarnast kasutaja-liidest omava opereerimis-keskonnaga Windows 3.1-ga. Windows NT 3.1-st anti välja kaks varianti Windows NT 3.1 ja Windows NT Advanced Server 3.1. Windows NT 3.1-le järgnes 1994. aasta 21. septembril Windows NT 3
...............................................................16 PAKUTAVATA TEENUSTE JA PROGRAMMIDE LOETELU.........................................17 VARUNDAMISE PLAAN JA ANDMETE TAASTAMISE VÕIMALUSED....................18 Varundamine.....................................................................................................................18 Andmete taastamine..........................................................................................................19 WINDOWS...................................................................................................................20 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED......................................................20 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED.................................................21 KASUTAJAD, NENDE ÕIGUSED JA PAROOLID...........................................................34 Kasutajate loomine......................................................................
Milleks FORMAT C: ? Sõna FORMAT tuleb Inglise keelest ning tähendab Eesti keeles FORMAATI. Format ketta puhul tähendabki ketta seadmist töökorda, ehk siis tühja ning puhta ketta seadmist windowsi installiks(ka linuxi ja muude op süstemide installiks). Miks aga FORMAT C: ? Miks mitte D, E jne? C tähistab arvuti ESIMEST ning PRIMAARSET ketast! Kui arvuti kõvaketas on jagatud mitmeks või on tal neid mitu, siis tähise C saab IDE0 kaabli MASTER ketas, D saab IDE0 otsas SLAVE või IDE1 otsas olev MASTER ketas(samuti võib selleks olla CD/DVD seade). Milleks see hea on? Kui ostad poest uue ketta, kui on vaja windows uuesti
mitteautoriseeritud juurdepääsu Sinu süsteemi. Kuid ta võib põhjustada ka üleliigset peavalu ja muid probleeme juhul kui Sa unustasid või kaotasid oma parooli ning seda just administraatori parooli suhtes. Ilma paroolita ei saa Sa oma Windows'isse sisse logida ja Sul tuleb kas oma opsüsteem ümber installeerida või siis kõvaketas formateerida, mis põhjustab aga suurt ajakulu ja olmasolevate andmete kaotsiminekut. Kus hoitakse Sinu paroole ja mis need Windows SAM ja Syskey on? (See osa on infoks ainult). SAM: Niinimetatud SAM (Security Account Manager) on registrifail ja tas asub Windows NT/2000/XP/2003/Vista registri "HKEY_LOCAL_MACHINESAM" harus. Füüsiliselt on tema asukohaks süsteemikausta System32Configsam alamkaust (tavaliselt C:WindowsSystem32Configsam) ja faili nimeks on seal samuti sam. Ta sisaldab lokaalkasutajate kasutajanimesid ja nende kodeeritud paroole (registris ei hoita paroole puhta tekstina vaid nende krüpteeritud kujul)
Windows 2000 Windows 2000 on Microsofti operatsioonisüsteem personaalarvutitele, serveritele ja äriettevõtetele, mis lasti välja 17. veebruaril 2000. Windows 2000st loodi 4 versiooni: Professional, Server, Advanced Server, and Datacenter Server. Iga Windows 2000 versioon valmistati erinevale turule, jagasid nad ikkagi ühiseid omadusi ja võimalusi, kaasa arvatud paljud süsteemiteenused nagu näiteks Microsoft Management Console ja standard süsteemi administratsioonrakendusi. Parandatud on ka tuge windowsi kasutamisel puuetega inimestel tugitehnoloogiatega, ja Microsoft suurendas ka toetust erinevatele keeltele ja asukohtadele. Kõik windowsi versioonid toetavad Windows NT failisüsteemi, NTFS 3.0(krüpteerimisfailisüsteem) ja ka
alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Liigitused? Well Unix, Linux, BSD, Windows (rohkem ei meenu ja ei ole vast vaja kah) Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne.). Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda
Erinevalt suure raha eest ostetavatest programmidest on GIMPi väga lihtne paigaldada. Paigaldamine on ka mitu korda kiirem. Esmalt tuleb GIMP alla laadida. Seda saab teha GIMP ametlikul veebilehel http://www.gimp.org/downloads/ Windows operatsioonisüsteemi kasutajaile on kõik eriti lihtsaks tehtud. Ülal viidatud lehel kuvataksegi kohe kõige üleval oranz link GIMPi alla laadimiseks Windowsi operatsioonisüsteemi kasutajaile. Kui teil on kasutusel Windowsi XP (SP2 või uuem), Windows Vista või Windows 7, siis vajutage sellele lingile ning valige oma arvutis koht paigaldusfaili salvestamiseks. Kui te kasutate mingit muud operatsioonisüsteemi, siis vajutage kohe sealsamas all olevale lingile "Show other downloads" ja valige tekkinud nimistust enda operatsioonisüsteemile vastav GIMP. Kui allalaadimine on lõppenud, siis avage eelnevalt valitud kohta salvestatud fail. Selle avamisel kõigepealt tervitatakse teid ja teatatakse et algab GIMPi paigaldamine teie arvutisse.
Programmaator kirjutab andmeid mällu pingeimpulssidega, mille amplituud on suurem kui lugemiseks kasutavate impulsside amplituud, mistõttu lugemisimpulsid ei suuda hiljem muuta mällu kirjutatud andmeid. Kui programmeerimine on lõppenud, monteeritakse mälu oma kohale trükkplaadil. Ümberprogrammeerimiseks tuleb see jälle trükkplaadilt eemaldada ja panna programmaatorisse. Enne uute andmete salvestamist tuleb mälu sisu ultraviolettkiirguse abil kustutada ja selleks on korpusel kvartsklaasist aken. Nende mälude eluiga on mõnisada kirjutustsüklit ning välkmälud tõrjuvad neid turult välja. EEPROM (Electrically Erasable Programmable Read Only Memory) elektriliselt ümberprogrammeeritav püsimälu. Teatud tüüpi programmeeritav püsimälu, milles andmed säilivad ka pärast toite väljalülitamist. Selliste mälude eluiga on 100 tuhat kuni 1 miljon kirjutustsüklit, mis on oluliselt suurem kui EPROM-mälude eluiga.
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Margus Kõresoo PA-09B REFERAAT Windows Vista home Sisukord 1. Windows Vista 1.1 Vista arenduskeskus 2. Uued või muudetud funktsioonid 2.1 Lõppkasutaja 2.2 Tuum 2.3 Arendus 2.4 Turvalisusega seotud 3. Väljaanded 4. Visuaalne stiil 5. Riistvara nõuded 6. Füüsilise mälu piirid 7. Hoolduspaketid 7.1 Hoolduspakett 1 7.2 Hoolduspakett 2 8. Kasutatud materjal 1.Windows Vista
Failisüsteemid FAT Failipaigutustabel (FAT – File Allocation Table) on failisüsteemi ehitus, mille puhul operatsioonisüsteem paigutab failid klastritesse. Iga fail kasutab minimaalselt üht klastrit. Klastrid (loogilised üksused) koosnevad fikseeritud suurusega sektoritest (füüsilised üksused) ja on adresseeritud n-bitiste kannetega aadressiruumi (tabelisse), kus n on sõltuvalt FAT versioonist 12 (FAT12), 16 (FAT16) või 32 bitti (FAT32). Failipaigutustabel sisaldab iga kettal oleva faili algusklastri kannet, mis omakorda sisaldab viita järgmisele failiga seotud klastrile ja nii edasi, kuni faililõpu klastrini. FAT failisüsteem koosneb neljast erinevast sektsioonist: Reserveeritud sektorid. Esimene reserveeritud sektor (sektor 0) on alglaadur, milles sisaldub failisüsteemi info ja tavaliselt ka alglaade kood. Lisaks on seal väli, mis määrab reserveeritud sektorite arvu. FAT #1 ja #2
Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tundma- õppimisel
· Server on õige, kuid ta kasutab uusi RSA võtmeid. Sel juhul peab kasutaja oma ~/.ssh/known_hosts failist vastava serveri avaliku võtme rea käepärase tekstiredaktori abil kustutama. Järgmisel külastusel kirjutatakse sinna faili uus serveri avalik võti. Korralduste täitmine teises masinas SSH võimaldab lasta korraldusi täita teises masinas, kasutades järgmist süntaksit ssh -l kasutaja2 teise.masina.nimi käsk käsu-võtmed kasutaja2 on kasutajanimi teises masinas, kelle õigustes seal tegutsetakse. Sõltuvalt korralduse iseloomust võib väljund esituda ekraanil. Korralduse täitmisele eelneb varemkirjeldatud autentimine. Anname näiteks teises masinas korralduse 'hostname -f' gnoom~$ ssh -l kasutaja2 reptilus.zoo.tartu.ee hostname -f reptilus.zoo.tartu.ee gnoom~$ või korralduse 'w' gnoom~$ ssh [email protected] w 12:10PM up 9 days, 21:18, 8 users, load averages: 0.02, 0
poole saab protsessor otse pöörduda. Selleks, et programmi käivitada, peab ta olema laetud põhimällu. Põhimälu võib kujutada suure sõnade (baitide) massiivina, kus igal ühikul on oma aadress. Töö toimub kahe operatsiooni kaudu: load sõna antud aadressiga põhimälust kopeeritakse CPU registrisse, store CPU registri sisu salvestatakse põhimällu ettenähtud aadressil. Käsu töötlemine von Neumanni arhitektuuriga arvutis toimub järgmiselt: alguses laetakse käsk mälust käsuregistrisse, seejärel dekodeeritakse ja vajadusel laetakse operandid mälust registritesse, käsk täidetakse ning tulemus võib olla jällegi salvestatud mällu. Ideaalne oleks säilitada kõik vajalikud programmid põhimälus, mis ei ole võimalik, kuna: -põhimälu on liiga väike, -põhimälu on ajutine hoidla, mille sisu hävib arvuti väljalülitamisega. Selleks, et säilitada suurt infohulka pikemat aega, omab arvuti ka sekundaarset välismälu
· Macro - makrode tegemine (makro on käskude järjend, makro käivitamisel täidetakse ükshaaval makrosse kitjutatud käsud) · Page Break - saab mingis kindlas kohas lehekülje vahetust teha · Function - funktsioonide lisamine · Name - mingile tabeli piirkonnale nime andmine · Note - mingi tabeli piirkonna kohta märkuse kirjutamine · Picture - saab dokumenti pilte lisada · Object - saab dokumenti mingi teise programmi toodangut lisada Kui Te soovite lahtri sisu või ridade või veergude formaati muuta, siis tuleks vastav osa ära märgistada ja seejärel valida formaadi muutmise käsk. Format menüüs on järgmised käsud: · Cells - lahtri(te) formaadi muutmine · Column - veer(g)u(de) formaadi muutmine · Row - rea (ridade) formaadi muutmine · Sheet - töölehele uue nime andmine; töölehe peitmine ja uuesti näitamine
Sülearvuti töödab nii akupatareiga , mis on laetav, kui ka elektrivõrgust. · Netbook (Link) väike sülearvuti, soodsa hinnaga, väikse ekraaniga 7"-9" ja pika akukestvusega. · Tablet PC on sülearvutite liik, mis varustatud puutetundliku ja täispöörleva ekraaniga. · Pihuarvuti (ingl. handheld PC) on väga väike (enamasti peopesa suurune) mobiilne arvuti , millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutiga. Tuntum operatsioonisüsteemid on Windows Mobile. 1.3 Arvuti koostisosad Arvuti (personaalarvuti, raal, ingl. computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara ja riistvara. Samuti toimub arvuti erinevate komponentide liigitamine vastavalt otstarbele sisend-, väljund- ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu.
he diverted resources away from transistor technology and into the creation of a 4-layer switching diode, a device which he had conceived whilst still at Bell. 1956 A U.S. District Court makes a final judgement on the complaint against IBM filed in January 1952 regarding monopolistic practices. A "consent decree" is signed by IBM, placing limitations on how IBM conducts business with respect to "electronic data processing machines". IBM develops the first hard disk, the RAMAC 305, with 50 two-foot diameter platters. Total capacity is 5 MB. (350 Disk Storage Unit) The first transistorized computer is completed, the TX-O (Transistorized Experimental computer), at the Massachusetts Institute of Technology. The Nobel Prize in physics is awarded to John Bardeen, Walter Brattain, and William Shockley for their work on the transistor. 1957 A new language, FORTRAN (short for formula translator), enabled a computer to
tused). Täiendavaid seisundeid saab valida, kui Suum olekuribal teha parempoolne hiireklõps Microsoft Wordi ekraanipilt koosneb järgmistest osadest (vt joonist): 1. Office nupp. Nimeriba: Microsoft Word, Word2010 versioonis on selle asemel Fail-vahekaart. 2. Kiirpääsuriba: täiendavate töövahendite lisamine/eemaldamine (vt ripploendist veel käske...), asu- koht (ripploendist Kuva lindi all/ Kuva lindi kohal, sama valiku saab leida kui teha parempoolse hii- reklõpsu kiirpääsu või lindiribal). 3. Lindiriba ehk lint, milles sisalduvad: a) Vahekaardid: Fail (File, Word2010), Avaleht (Home), Lisa (Insert), Küljendus (Page Layout), Viited (References), Postitused (Mailings), Läbivaatus (Review), Vaade (View), Arendaja (Developer)*, Mathematics*, Enda loodud vahekaardid (puudub Word2007-l) * b) Nupuriba (Ribbon). *
Lisaks pakub CLR programmi loomiseks vajalikke klasse. Lisaks klasside kasutamise võimalusele on paljud neist ka päritavad e. nendest on võimalik pärimise teel luua oma klasse. Kõrval asuvalt diagrammilt on näha, et raamistik lisab uue kihi programmi ja riistvara vahele, mis loomulikult ei mõju hästi programmi jõudlusele. Hea uudis on see, et Microsofti .NET raamistik integreerub üsna ilusti Windowsi sisse muutudes osaks Windowsist. Enamgi veel, kui võtta Microsofti viimane Windows e. Vista siis raamistik ongi Windows! See tähendab seda, et kõik klassid ja meetodid, mida Microsoft kasutab oma operatsioonisüsteemi loomisel, on kasutamiseks ka kõigile teistele arendajatele, mis omakorda annab kätte väga võimalusterohked vahendid kiiresti funktsionaalsete programmide ehitamiseks. CLR rakenduste kompileerimine käib kahes faasis: 1. Esimese sammuna programmeerija kompileerib oma lähtekoodi vahekeelde. Microsofti
Mis on Adobe Photoshop Adobe Photoshop on professionaalne kihtide süsteemil baseeruv pilditöötlusprogramm, millele panid alused vennad Knollid juba aastal 1987. Algul enda tarbeks loodud programm müüdi maha ettevõttele Adobe Inc. ja juba aastal 1990 paisati see turule nimega Adobe Photoshop 1.0. Hetkeks on väljas versioon Adobe Photoshop CS6, millest on saanud vaieldamatult maailma parim pilditöötlusprogramm. Sellest tunnevad rõõmu nii Windows kui ka Mac kasutajad. Hetkeks on seda nii palju arendatud, et see suudab töötada ka kolmemõõtmeliste (3d) objektidega ja töötada isegi videoga. 9 Kasutusalad ja võimalused Kui mult küsida, et mida Adobe Photoshop võimaldab, siis võin julgelt väita "KÕIKE!". Vähemalt mis puutub multimeediasse ja eriti arvutigraafikasse. Vaatame mõningaid näiteid:
Mingi sisend-väljundseadme abil viiakse arvuti põhimällu programm, milline koosneb käskudest. Peale seda loeb arvuti juhtseade mälu pesast (pesadest) programmi esimese käsu ja organiseerib selle täitmise. Käsu funktsioonid võivad olla erinevad (aritmeetika- või loogikaoperatsioonid, andmete lugemine või salvestamine, andmete lugemine mäluseadmelt jms.) 2. Edasi loeb arvuti juhtseade programmi järgmise käsu. See programmi käsk võib aga olla nn. suunamiskäsk, mis määrab järgmise täidetava käsu algusaadres- si. Selline "hüpe" võib toimuda tinglikult, st. peale mingi tingimuse täitmist. 3. Seega arvuti juhtseade täidab programmi käske automaatselt, ilma inimese sekkumiseta. Programm võib vahetada infot välismäluseadmetega. Kuna viimased töötavad aeglaselt, siis juhtseade võib vahepeal peatada programmi
· TCSEC -- USA kaitseministeeriumi vanem turvanormistik ("vikerkaarevärvilised raamatud") · D -- minimaalne kaitse (sisuliselt turbeta süsteem) - pisikesed ühe kasutaja süsteemid; seade on ühe inimese käes ja teisele ei anna või seade paikneb ühes kindlas ruumis · C1 -- kaitstud OS, diskretsionaarne pääsupoliitika - erinevatel andmeobjektidel on omanikud, kes määravad ligipääsud teistele kasutajatele (tavaline UNIX, Windows, jne) · C2 -- C1 + peenem granulaarsus + pidev auditeerimine (24h või 48h, mille jooksul keegi peab lugema logisid) - vanemad UNIXid, süsteeme oli vähe, kuna nõudis organiseerimist · B1 -- C2 + mandatoorne pääsupoliitika - nt kasutaja ei saa teha faili teistele kättesaadavaks, kui fail on peidetud · B2 -- B1 + formaalne mudel + hierarhilised turvatasemed · B3 -- B2 + topeltauditeerimine + vigade puudumine disainis - turvamudel on formaalselt
vastutajad.html. Osa kujundust on mugav disainivaates teha. Et tulemuseks aga HTML-kood, siis ei saa disainivaates teha midagi sellist, mida otse koodi sisse kirjutada ei saa. Vastupidi aga küll. Üheks selliseks mooduseks on definitsiooniloend sõna ja tema seletus. Ehk siin on sõna ehk definitsiooni rollis klassi number, selgituseks aga nende roll peol. Kogu selle loo ülesmärkimiseks on vaja kolme eri HTML-käsklust. Käsk dl ehk definition list teatab, et nüüd loetelu algab, nüüd lõpeb. Definition term ehk dt märgib seletatava termini, dd ehk definition määrab termini vaste. Ning nende abil saab iga klassi koos oma rolliga kirja panna. Kood:
because he diverted resources away from transistor technology and into the creation of a 4-layer switching diode, a device which he had conceived whilst still at Bell. 1956 A U.S. District Court makes a final judgement on the complaint against IBM filed in January 1952 regarding monopolistic practices. A "consent decree" is signed by IBM, placing limitations on how IBM conducts business with respect to "electronic data processing machines". IBM develops the first hard disk, the RAMAC 305, with 50 two-foot diameter platters. Total capacity is 5 MB. (350 Disk Storage Unit) The first transistorized computer is completed, the TX-O (Transistorized Experimental computer), at the Massachusetts Institute of Technology. The Nobel Prize in physics is awarded to John Bardeen, Walter Brattain, and William Shockley for their work on the transistor. 1957 A new language, FORTRAN (short for formula translator), enabled a computer to perform a
Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduvad vormingust vormingusse. Väga harvad on juhused, kus mõni käsk ei tööta uuemas vormingus või on antud talle uus nimi. Küll aga lisanduvad alati uute võimalustega käsud ja põhimuutujad ning sageli ka vanadele käskudele uued võimalused, kuid kahjuks mitte alati kõige mõistlikumalt tehtult. Juhendi koostamisel on eeldatud, et kasutajal on inglise keele oskus, iseseisva mõtlemise oskusest rääkimata. Töö kiirust parandab, kui osatakse „kümnesõrmelist masinkirja”, s.t. suudetakse sõrmistele vajutada neid nägemata. Et kasutatavate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
