Maailm on valla minna või mitte? Maailm annab meile nii palju valikuvõimalusi, kes olla, mida tunda, kuidas elada. Meie oleme loojad oma elus ja teeme valikuid, kas liikuda edasi või jääda sinna, kus oleme olnud. Ka millestki või kellestki saab olla vaba, aga meil on sageli hirm või teadmatus selle ees, mis võib juhtuda. Maailm on valla minna või mitte? Paljud inimesed ei tea, mis tunne on olla vaba. Minu jaoks tähendab see vabas looduses elamist, kus ei pea alluma seadustele ega nimetama maismaad riigiks. Väga vähestel on julgust pakkida kohvrid ja lihtsalt kaduda kuskile kaugele, et olla
Inimeste elu eesmärgid Elu eesmärgid loovad inimesed ise, mis sõltuvad inimeste enda mõttemaailmast ehk sellest, mida igaüks elult tahab ning ootab. Eesmärgid võivad olla suured kui ka väikesed aga annavad rõõmu ellu. Theodore Parker ütles: ,,Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse." Millised on inimeste elu eesmärgid ning kuidas jõuda selleni? Kindlasti on paljudele inimestele väga tähtis haridus. Ülikooli lõpetamine tagab selle, et me saame valida endale töö, mis meile meeldib. Kui töö meeldib ja teha seda hingega, on ka saavutused suuremad
Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, Üsna ülevaatlik annotatsioon, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne tuuakse välja nii kirjatöö olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me eesmärk, olulisemad elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada käsitletud probleemid ning järeldus. Samas jääb ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu annotatsioonis arusaamatuks, tähtsama eesmärgi õnne. kuidas autor tõestab S eesmärkide vajalikkust. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R10 XXX MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV? Essee Õppejõud: Jelena Issajeva Mõdriku 2012 Aristoteles (Pojman 2005:128) kirjutas kaua aega tagasi, et kõik, mida inimesed otsivad, on õnn. Iga inimene on juba aegade alguset püüdlenud õnnelikkuse poole. Õnn on suhteline mõiste ehk subjektiivne hinnang individuaalsele olukorrale. Õnnelikkust on varem seostatud lõppresultaadiga, mida inimene oma elus otsib ja mille poole püüdleb. Õnnelikkus viib meid elus edasi ning õnnelik inimene on alati palju paremini avatud uut
On inimesi, kellel on palju raha ja on inimesi, kes on rikkad Rikkus on vastuoluline sõna. See äratab teadvuses terve rea kujutlusi ja omavahel vasturääkivaid arusaamu, sest inimeste mõtteviisid ja vaated elule on erinevad. Igaüks määratleb rikkust omamoodi. Selle erinevuse loob väärtus. Mõne jaoks tähendab rikkus nii suure raha omamist, et selle eest võiks saada mida iganes. Teisele võimalust areneda ja edu saavutada. Kolmandale tähendab see õnnelik olemist. Kas rikkuseks saab lugeda pelgalt rahakonto peal olevaid mitmeid miljoneid? Vaevalt. See näitab vaid rahasummat, mille inimene on endale kokku korjanud või siis loteriivõidu saanud. Rikkus ilma inimlike väärtusteta ja millegi omamine ilma rõõmu tundmata, ei ole midagi väärt. Rahateema tekitab enamasti kahesuguseid tundeid. Ühest küljest tahame me kindlustatust ja mugavust. Nii kipuvadki paljud mõtlema, et nad oleksid rikkad ja õnnelikud, kui neil oleks palju raha. Ag
Õnn peitub väikestes asjades, küsimustes, valikutes, millega tegeled iga päev. Õiged valikud on need, mis teevad sind õnnelikuks. Õnne ei saa pimesi taga otsida, see pole suur ja särav nagu kullapada, kuid õnne saab aga koguda. Koguda aegadeks, mil naeratus enam näol ei taha püsida. Nendeks hetkedeks varud sa endale õnne, mis aitab sul siis eluraskustega toime tulla. Tihti on üheks takistavaks faktoriks õnnelikuks olemise juures segadus, teadmatus mida endalt ja elult oodata. Oma aja õnneteadlane Aristoteles on öelnud, et inimene saab õnnelikuks juhul, kui ta teeb seda, mis on talle sama iseloomulik, nagu laevale on iseloomulik merd sõita ja noale on iseloomulik lõigata. Mis on aga igale inimesele üks iseloomulik tegevus sõltub muidugi igaühe iseloomust ning seetõttu polegi olemas ühte kindlat õnne valemit, mida järgides saaksid kõik inimesed oma õnnetunde kätte. Paljud targad ning
Kuid see on siiski väga oluline ressurss paranemisel ja tervena püsimisel, mille oskus annab suure eelise. Depressiooni vältimiseks ja ravis on väga tähtsal kohal optimistlik eluhoiak ja positiivne mõtteviis. Võta enda jaoks aega Positiivsust aitavad süstida meeldivad tegevused. Nende hulka võivad kuuluda nii margikogu, rahuldustpakkuv töö kui ka kinoskäik sõbrannaga. Päevaplaanis peaksid olema kohustused ja meeldivad tegevused võimalikult tasakaalus. Tähtis on mõelda, mida elult tahad ja kuidas seda saavutada. Kordaminekute puhul ei tohiks häbeneda ka iseenda kiitmist. Olgu siis suisa sõnaliselt või näiteks hoopis ammu igatsetud raamatu soetamise näol. Muidugi alati ei saagi kõik hästi ja sujusalt minna aga sellest ei tohiks lasta end heidutada. Häirivas olukorras peaks kaaluma oma võimalusi ning analüüsima, kas olukorda annab muuta. Kui jah, tuleks teha plaan, mida ette võtta, et end hästi tunda. Kui ei, keskendu positiivsele antud hetkel
Sellest ajendatuna püüdsin uurida valitud inimgruppide hinnanguid. Uurimuse tulemused ei pruugi anda täielikku pilti antud valdkonnast, mis nõuaks pikemaajalist ning põhjalikumat uurimistööd. 3 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli analüüsida õpilaste väärtushinnanguid. Uurimistöö teema pakkus mulle huvi, nimelt huvitas mind, mida tänapäeva noored arvavad üldisemalt koolist, õppimisest, sõpradest, rahast, ajateenimisest ning elamisest väljaspool Eestit. Kooli ja õppimise kontekstis huvitusin hariduse olulisusest. Sõprade teemal soovisin välja selgitada nende tegelikku tähendust, on nad vahendid või eesmärk iseenesest. Assotsiatsioonid raha teemal näitavad materiaalse heaolu tähtsustamist. Uurimus on läbiviidud ankeedi vormis valikvastustega (Lisa 1. ja Lisa 2.). Etteantud
7. Milles seisnes Sokratese maieutika? Sokratese maieutika seisnes selles, et Sokratese arust oli inimese hinges peidus palju teadmisi. Temale omaste küsimuste esitamisega suutis Sokrates inimeste uutele ideedele tulemise palju hõlpsamaks muuta. Seepärast kutsuski Sokrates seda meetodit maieutikaks ehk ämmaemandakunstiks. (Ta aitas uusi ideid ilmale tuua). 8. Sokratese arvates pole põhjust surma karta. Inimesed arvavad, et see on suurim pahe, aga täpselt ei tea keegi. Veel arvas Sokrates, et filosoofil on õige surma soovida, kuna keha põhjustab ainult kannatusi, kehast vabanedes neid aga poleks enam. Ta ütles, et oleks nõus mitu korda surema, kui pärast surma tõsimeeli saaks vestelda juba varem manalateed läinud inimestega (nt. Homeros). 9. Selgitage Platoni seisukohta, et on olemas tõeline olemine ja mittetõeline olemine. Tooge näiteid.
too oli sunnitud tunnistama, et tegelikult ta ikkagi ei tea midagi. 7. Milles seisnes Sokratese maieutika? Sokratese maieutika seisnes selles, et Sokratese arust oli inimese hinges peidus palju teadmisi. Temale omaste küsimuste esitamisega suutis Sokrates inimeste uutele ideedele tulemise palju hõlpsamaks muuta. Seepärast kutsuski Sokrates seda meetodit maieutikaks ehk ämmaemandakunstiks. (Ta aitas uusi ideid ilmale tuua). 8. Sokratese arvates pole põhjust surma karta. Inimesed arvavad, et see on suurim pahe, aga täpselt ei tea keegi. Veel arvas Sokrates, et filosoofil on õige surma soovida, kuna keha põhjustab ainult kannatusi, kehast vabanedes neid aga poleks enam. Ta ütles, et oleks nõus mitu korda surema, kui pärast surma tõsimeeli saaks vestelda juba varem manalateed läinud inimestega (nt. Homeros). 9. Selgitage Platoni seisukohta, et on olemas tõeline olemine ja mittetõeline olemine. Tooge näiteid. Tõeline olemine on see, kui miski mitte kunagi ei hävi
eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õnn, see on iga inimese enda teada. Selleks võib olla edukas karjäär, harmooniline pereelu, pidev uute elamuste otsimine või tuttavas
oleks võimalik ise ennast ebaõiglaselt kohelda. Siiski ei saa olla ebaõiglaselt kohtlemise osaliseks saamine vabatahtlik, isegi ohjeldamatuse puhul. Seega ei saa siiski end ebaõiglaselt kohelda. Kes aga vabatahtlikult tõstab käe enda vastu, teeb seda vastuolus õiguspõhimõttega, mida seadus ei luba- niisiis toimib ta ebaõiglaselt. Seda siis riigi suhtes. Riik karistab sellisel juhul enesehukkajat n: enesetapja käsi maeti kehast eraldi. Inimesed arvavad, et ebaõiglaselt käitumine on enda teha ja seepärast on kerge olla õiglane. Mis on üldiselt õiglane selle määrab seadus. Põhimõtteliselt õiglane toimimine pole kerge, sest see eeldab vastavat seadumust (hexis), mis kujuneb aja jooksul harjutamise tulemusena. Vahet tuleb teha juhuslikel tegudel ja harjumuspärastel tegudel. Edasi korralikkusest rääkides kasutades Aristotelese põhimõtet, otsustatakse õiglase käitumise üle ka tegevuse subjektiivseid momente arvestades: hinnangu
elu ning unistab omamoodi. Samas on ka selliseid inimesi, kes ei saa või ei taha aru saada, mida nad tegelikult tahavad. Tihti püüakse olla teistele meele järgi ning neile muljet avaldada tehes selliseid asju ja otsuseid elus, mida ise omast vabast tahtest ei teeks, tehakse risti vastupidi oma südame soovile. Nii teevad paljud inimesed suuri vigu oma elus, valides omale näiteks ametit või töökohta, elukaaslast, elukohta või sõpru valesti teevad kõike neid valikuid olles teistest mõjutatud. Aga miks üldse lastakse enda üle mõju avaldada ning pannakse enda soovide ja tahtmiste vastu tegutsema? Seda ei tohiks lasta mitte ükski inimene juhtuda, enda unistused ja nende täitmine peaks tähtsam, kui kellegi teise soovitused, mis juhivad ennast enda tõekspidamistest kaugele eemale. Kõik inimesed peaksid elama ainult enda jaoks. Muidugi ei saa küll ära unustada, et siin maailmas ei olda päris üksinda nind arvestama peaks ka
valimine osutuda nii raskeks, et jätamegi valiku tegemata. Just nii on lugu Ilja Murometsast arendanud edasi helilooja Veljo Tormis oma teoses «Teelahkmel», milles vägilane satub kolme tee harule, aga ei suuda valida neist ühtegi ning jääbki elu lõpuni teelahkmele seisma. Ka valimata jätmine on valik, loobumine võimalustest, mida elu meile pakub. Ega igale valikule või, nagu tänapäeval öeldakse, väljakutsele ei peagi vastama, kuid küsimus on selles, mille põhjal me valikuid teeme ja kas me ise üldse oleme teadlikud oma valikute tõelistest motiividest. Viimselt on küsimus selles, kuivõrd vabad me üldse oleme midagi valima. Ja see kehtib nii rahvaste ja riikide kui ka üksikisikute kohta. Elu koosnebki valikutest. Kõik meie teod on seotud valikutega. Noored valivad peale põhikooli, kuhu kooli nad tahavad edasi minna ning peale gümnaasiumi valitakse, mida tahetakse edasi õppima minna. Koolide
Enam- vähem mõistetavad on isegi need ühiskondlikud rollid, mida me paratamatult enamiku ajast täidame. Aga ka nende puhul on palju lihtsam mõista rollikohast maski kui seda, kes on selle maski taga. Samamoodi on palju lihtsam mõista inimese poolt kas või iseendale öeldud sõnu kui seda, kes või mis neid sõnu ütleb. Üsna raske on mõista oma tundeid. "Tunne end!" on Euroopa üks vanemaid filosoofilisi õpetussõnu ja filosoofilisi probleeme. Ka tänapäeva filosoofid arvavad koos Sokratesega, et õnneks on vaja teadmist, ning ka nemad arvavad, et vähemalt osa sellest teadmisest peab olema teadmine iseendast. Tihtipeale esineb see küsimus niisuguses vormis: mida ma tegelikult tahan, kui ma ihaldan raha, ilu, tervist ja soosingut? Platonlik-kristlik vastus sellele küsimusele on tõdemus, et inimene igatseb taga seda kogemust, mis oli tema hingel enne sündimist, kui ta veel taevalikes sfäärides ringeldes
üleolevateks ei muutuks. Miks muidu on inimese eluiga nii lühike? Inimene peab oskama hinnata seda, mis tal on ning uhke olema selle üle. Sama peab inimene mõistma, kuidas oma elu elada. Tänapäeva ühiskonnas on palju probleeme ning mitte kõik inimesed ei suuda oma elu järjele saada. Tänavatel liigub ringi elu hammasrataste vahele jäänud inimesi, kodutuid lapsi ja inimesi, kes ei oska muud peale hakata kui oma tervist meelemürkidega rikkuda. Huvitav, kas surres need inimesed arvavad, et elasid oma elu õigesti ja väärikalt? Ma ei usu. Paljudele antakse võimalus midagi muuta, kuid nad, kas ei taha seda teha või on elus juba liiga palju pettunud. Selleks, et olukorda parandada, peavad kõik inimesed ülemaailma oma jõud ühendama ning teisi aitama. Kokkuvõtteks elame me oma elu õigesti ja aitame ka teistel seda teha. Oma vähese ajaga, mis meil siin Maa peal on antud, peame kogema kõikvõimalikke emotsioone ja neid kontrollima.
Siiski ei tohiks eesmärgini rühkides unustada olulisi asju elus. Perekond mängib iga inimese jaoks suurt rolli. Nemad on olnud toeks ja abiks sünnist saati, pakkudes omakasupüüdmatut armastust, millele ei leidu midagi võrdväärset. Perekonda peab hoidma, sest sõbrad ning kaaslased tulevad ja lähevad, aga perekond oli olemas eile, on täna ja on ka homme. Nendele võime alati lootma jääda. Perekondlikud väärtushinnangud kanduvad edasi põlvest-põlve. Sünnitakse siia ilma puhta lehena, mida alles hakatakse kujundama. Kodu on peamine koht, kust lapsed omandavad oma esimesed väärtushinnangud. Alles kasvades ja ise kogedes kujunevad välja inimese eetilised piirid tekib konkreetne ettekujutus, mis on õige, mis aga täiesti vastuvõetamatu.Lapsevanemad peaksid hoolega kontrollima oma käitumist, et võiksid anda eeskuju, mille tulemuse peale võiksid tulevikus uhkust tunda.
kaugemale. Tihti ei taheta tunnistada fakte, mis on mingil moel destruktiivse iseloomuga või lihtsalt ebameeldivad. Muidu peaks hakkama nendega tegelema. Väditakse üksindust ja vaikust, et peletada muremõtteid eemale. Iseenda vältimine viib inimese lõpuks tasakaalust välja nii, et kaotatakse ka hingerahu. Tekib kriis ja probleemidele pole kuskilt lahendusi võtta. Nii hakkab elukvaliteet hingelise poole pealt oluliselt halvenema. Kõik, mida elult tahetakse baseerub tasakaalul, seal peitub ka õnne alus. Selleks, et leida oma õnn, tuleb õppida ennast kuulama. Tähtis on jõuda kokkuvõtvale seisukohale, et säästa end ebakindlusest ja kahtlustest. Näiteks kasutas Anton Tsehhov oma näidendites väga edukalt just valulist ja abitut vaikust, mis annab karakteritele juurde teatud elulisuse. Vaikus on tegelikult köitev, kuna ta on niivõrd haruldaseks muutunud ja ta võib anda sügavaid elamusi
Mis teeb elu elamisväärseks? Elu väärtuste otsing on nagu rännak läbi kõrbe tormide, kus meile vahelduvad üha säravamad miraazid, mis vahest tunduvad toredad, kuid lõppuks viivad meid siiski hukatusse. Peaaegu kõigil inimolenditel on eesmärk leida oma rännakutel tõelised väärtused ja leida oma elu eesmärk, et siis lahkuda igavese õnne radadele. Eelkõige on elu elamisväärne siis, kui meil on kindlad sihid ja eesmärgid, mille poole me hakkame püüdlema. Selleks , et viia ellu oma unistused ja plaanid , tuleb kindlasti palju vaeva näha.Miski siin elus ei kuku meile lihtsalt sülle, vastupidi. Kõik tuleb ise saavutada. Vanasõnagi ütleb ,,Mida külvad, seda lõikad" . Sellepärast ma arvangi , et tänapäeva karmis maailmas, ei tohiks mitte kunagi alla anda . Kui tahes raske ka minu olukord ei oleks, tean, et kui ma üritamist ei lõpeta, jõuan lõpuks ka soovitud tulemuseni. Kui midagi kõigest hingest soovida , on selle täitumine täiesti võimalik. Kuigi se
Miks siis ikkagi saadavad riikide valitsused sõdureid Iraaki ja Afganistani? Inimesed ei peaks sõjas surema, vaid elama õnnelikult ja rahus. Riikidevahelised suhted on nende endi teha, eneseuhkus tuleks alla neelata ja teha järeleandmisi ning kompromisse. Isegi sõja kuulutamine ei tohiks olla viimane võimalus -see oleks kohalikele elanikele ja sõduritele surma minek. Turvalisema ja rahu toovama homse nimel tuleb vaadata üle inimeste enda väärtushinnangud, leida teisi võimalusi ning teha kaalutletuid tarku otsuseid. Eesti kuulub heaoluriikide sekka, kuid samas tekitab muret inimeste sotsiaalne kindlustatus. Vanurid, kes on töötanud kodumaa heaks mitmeid-kümneid aastaid, on kitsikuses. Riigi makstava pensioniga tuldakse vaevu toime.Kokkuhoidlikult elades saab ta vaid söönuks ja suudab maksta oma elukoha eest.Sarnane kitsikus valitseb ka invaliidide ja töötute seas.Kas
Tartu Ülikool Usuteaduskond Yvonne Lagle Maagiline Taoism Referaat Tartu 2012 Sissejuhatus Selleks, et rääkida maagilisest taoismist tuleks vaadelda neid mõisteid hetkeks eraldi. Taoism keskendub enamasti inimese sisemaailmale. Taoistlik inimese ideaal on ,,õnnis inimene". Rääkides Taoismist on kõige olulisemad märksõnad Lao Zi ja kulgemine. Kusjuures kulgemine ei tähenda siin kontekstis laisalt olesklemist, vaid hoopis seesmise Minaga tasakaalus olemist ja maailmaga harmoonilist suhet, koos kulgemist, õppimist. Nüüd aga maagiast, mida on keerulisem defineerida. Mina võtsin maagia mõistele aluseks tavainimesele üleloomuliku, metafüüsilise suuruse või lihtsalt silmaga nähtamatuks jääva inimese seesmise elutarkuse. Maagiline taoism sisaldab mitmeid erinevaid eesmärke ja võtteid nende saavutamiseks. Taoisti ja taoismi järgijat võibki tegelikult juba maagiliseks pidada, kuna nende tarkus on maagiliselt lihtne ja keeruline samal
Lihtsad seletused hakkasid kiiresti külge ning oli tore ka teistega neid arutada ning omadele järeldustele jõuda. Igas ühiskonnas kehtivad omad arusaamad selle kohta, mida tuleks uskuda ja kuidas käituda, et vältida kahtlustusi ja ebapopulaarsust. Ometigi oleks vaja mitte uskuda kõike, mis on loodud, vaid kasutada enda tervet mõistust. Mitte keegi pole ilma jäänud võimalusest ja suutlikusest ise midagi luua ja loogikale põhinevaid ideid välja mõelda. Seepärast ei tohiks karta end tõestada targal ning kütkestaval moel, isegi kui teised sellest lugu ei pea. Need filosoofid, kellest raamatus ,,Filosoofia lohutus" juttu tuleb, ei kartnud ära põlatust, nad uskusid seda, mis tundus neile loogiline ning südamelähedane. Sokrates sündis 469.aastal eKr Ateenas. Tema välimus polnud just kiita, kuid sõbrad pidasid igati lugu tema tarkusest ja huumorimeelest. Mis ta siis õieti targaks tegi? Tegeles ta
ka, armastan teid mõlemaid korraga. Loomulikult võib selline olukord tabada ka abielus olijaid. Kuid siin on üks oluline vahe: abielludes annavad pooled teineteisele teada, et suhet soovitakse jätkata kuni elu lõpuni. Olla koos nii heas kui ka halvas, minna raskustest koos läbi. Võtta vastutus, mitte ära joosta, ka siis, kui kõik tundub halvasti minevat. Olla toeks oma kaaslasele, kui tal on raske, kui ta otsib ennast, kui ta enam ei tea, kes ta on, või mida ta õieti elult tahab. See annab sisemise kindluse, usalduse aluse, mida miski muu anda ei saa. Ja sellel kokkuleppel on väga suur mõju, mis omakorda mõjutab meie vaimset ja füüsilist tervist, tulevikuplaane jne. Jah, ka abielu võib elada valesti, ta võib muutuda vanglaks, lausa põrguks. Kuid see ei pea nii olema. On ju tõsi, et ka vabasuhe võib muutuda talumatuks. Nagu eelpool öeldud, kõik sõltub siiski inimestest. Abielu põhiline väärtus seisneb just nendes kahes omaduses:
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastikuseid suhteid. "Mitte ming
· Mis teeb elu elamisväärseks? · Kas usute elu pühadusse? · Kas peate elu absoluutseks väärtuseks? · Kas kasutaksid Mugavusmasinat, kui see maksaks tuhandete inimeste elu igal aastal? valere (lad) - ,,väärt olema" · Väärtus on see, mida hinnatakse ja igatsetakse, mida tahetakse omada, saada või teha. · Toimimisel juhindutakse väärtustest: need annavad põhjuse tegutsemiseks või sellest hoidumiseks, põhjuse teha valikuid. Aksioloogia ehk väärtusteooria tegeleb väärtuste uurimisega. Kesksed küsimused: · Millised on eri tüüpi väärtused ja kuidas on nad üksteisega seotud? · Millised asjad või tegevused on väärtuslikud või head? · Kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? · Milline on väärtuse ja moraali seos? · Mis on hea elu? Aksioloogia skaala -10 ---------HALB----------- 0 ------------HEA----------- +10 Negat
Kõrvuti on unistused ja tegelikkus Anton Tsehhov on öelnud: ,,Elu tuleb kujutada mitte nii, nagu ta on, ka mitte nii, nagu ta peaks olema, vaid nii, nagu ta paistab unistustes." Igaüks on hellitanud mõtteid imelisest tulevikust, paremast elust, kui on naabril, unistanud oma soovide täitumisest. Öeldakse, et unistustel pole piire, see ei maksa midagi, kuid ometi tekib inimestel justkui võlg unelmate näol, mis iialgi ei täitu ja on vastuolus tegelikkusega. Raha annab meile vabaduse. Tänapäeval sõltub sellest peaaegu kõik: mugavus, välimus, elustiil, positsioon ja võimalused. Näiteks on võimalik teha iluoperatsioone, osta kalleid disainerrõivaid, õppida kalli õppemaksuga erakoolis ning kõigi nende abil saavutada positsioon. Me kõik unistame vabadusest, mida raha meile annab. Reaalsuses saame endale seda vaid piiratud koguses. Inimene on ikka selline, et tahab alati rohkem. Võimaluste suurenedes kasvavad ka unistused. Tegelikkuses tuleb kes
Ja teiseks on mind juba aastaid jahmatanud, et noored tulevad õppima ajakirjandust, aga ise ajakirjandust ei loe. Kas olete märganud sama, et tudengite teadmised on teinekord väga puudulikud ning nende lugemus jätab samuti soovida? Nende teadmised on valikulised. Kes on suur loodusesõber, jälgib Eesti ökoloogilist pilti, aga ei pruugi teada midagi Ester Tuiksoost või Villu Reiljanist. Üldist sotsiaalpoliitilist tausta tõesti minu meelest väga ei teata, sest sellest ei huvituta. Aga see probleem, et ise tahetakse kirjutada, kuid ei loeta, on küll totaalne - see puudutab üldisemat akadeemilist kultuuri, siin ei saa ainult noortele etteheiteid teha. Mäletan, et kui asusin kaheksakümnendate algul ülikoolis filoloogiat õppima, siis mõtlesin, et keskkoolis õppisin ju päris palju kirjandust. Ometi sain ülikoolis 90 protsenti targemaks. Nüüdisajal paistab hariduse andmises võimutsevat suund, et õppimine olgu kerge ja mänguline, et
kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas. Kas me oleme juba algusest selle sees või jääb see meile alatiseks võõraks. Üleminekut mittefilosoofiast filosoofiasse ei eksisteeri. · Aristotelese arvates tuleb lähtuda meeleolust- tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia
teid kui lapsevanemat proovile panema. See aga ei tähenda, et väikelapse periood on ebameeldiv- lihtsalt teile esitatavad nõuded on kõrgemad. Heatahtlikud õpetussõnad ja leebus on sellel eluhetkel väga vajalikud, rahulikkus, täpsus ja selgus on väga tähtsad. Suhtuge austusega lapse vajadusse uurida, avastada ja katsetada. Võimaldage talle selleks nii ruumi kui ka aega. Valikute tegemine on väga oluline, nii et soovitatav oleks pakkuda mõningaid valikuid talle, nt unejutu või võileiva katte valimisel. Aga tuleb läbi mõtelda, millisel määral ja millal lapsele valikuvõimalus anda. Pole õiglane anda lapsele valikuvõimalus ja siis temalt see jälle ära võtta. See oleks lapse petmine. Kui aga siiski otsustate lasta väikelapsel valida, piirake võimaluste hulka. Ei maksa teda liiga paljude variantide vahel valima panna ja teda sel moel segadusse ajada. Muutke valikud võimalikult lihtsaks ja väikese ulatusega 2/3 valikut
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ARISTOTELESE I RAAMAT 2. ARISTOTELESE V RAAMAT ÕIGLUS JA SELLE OLEMUS. KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Aristoteles ( 383-322 eKr) on üks olulisemaid Antiik- Kreeka filosoofe, kes õppis alates 18- ndast eluaastast Platoni akadeemias ning lahkus sealt 37- aastasena, pärast Platoni surma ( u. 347 eKr). Aristoteles tugineb oma teostes peamiselt inimestega seotud filosoofiliste probleemidega, mis suures osas moodustavad filosoofia aluse. Nikomachose eetika on Aristotelese üks kolmest eetikaalasest teosest, mis käsitleb kõige inimlikumat küsimust- kuidas elada ja kuidas olla õnnelik. Aristoteles vaatleb küsimust, kas elada tunnete või mõistuse järgi. Uurimisobjektiks on toimiv ja tegutsev inimene, kes peab teiste keskel elades tegema otsuseid õige tegutsemisviisi kohta. Mina uurin lähemalt Aristotelese Nikomachose eetika I ja V raamatut, võttes aluseks professor Anne Lille kommenteeritud nind tõlgitud väljaande. Nikomachose eetik
Raha ei ole asi mis sul peab palju olema, kui oskad sellega ümber käija pole sul vaja miljoneid, et ära elada. Alati on nii mida rohkem sa raha teenid seda rohkem sul seda läheb. Kuid alati leidub ka selliseid inimesi kes ise on vaesed aga väga kadedad sellepärast et kellegil on rohkem kui temal. Need inimesed on valmis kõigeks saada kas või mingi väikegi osake sellest rikkusest mis teisel on. Inimesed arvavad, et kui nad lähevad vargile siis nende probeleemid lõppevad aga ei see ei ole ju nii. Kunagi saadakse ikka teada kes oli see inimene kes sealt varastas ja tihtipeale lähevad selliseid inimesed vangi. Kõik ainuüksi sellepärast, et inimesed on teiste peale kadedad. Aga keegi ei keela ju sul endal ka olla selline rikas inimene. Selleks tuleb teha tööd, tööd ja veelkord töö. Kui inimesed arvavad, et raha neile sülle kukuvad siis nad eksivad sest selleks, et
Ta võid näidata endas ka kõige halvemaid külgi, kuid siiski alati on ta ühtemoodi. Teeb haiget ja vahel kui juhtub, paneb isegi naeratama. Tähtis pole igavesti elus püsida vaid igavesti endaga elada. Elu on liialt lühike, et raisata seda inimestele, kes sinust ei hooli. Elu on nagu pornofilm, aga ilma seksita! Me ei tea millal elu lõpeb, ja sellepärast me kiirustamegi. Elu on võistlus, aga reegleid ei näe. Eluraamatul ei ole kordustükki. Kui puuduvad armastus ja sõprus, on elult võetud kogu tema mõnu Tarkus on teadmine, mis on muutnud inimese osaks. Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik. Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud Elu on nagu matemaatika , ainult valemid tuleb ise välja mõelda. Rõõmusta elu üle, kuni elad, sest surnud olla saad sa kaua. Elu on nagu wc-paber, mõnikord pühib hästi, teinekord halvasti.
minema kui ei lähe elus nii nagu soovime, vaid lihtsalt unustama selle. Tulevikus liiga palju elada ei ole samuti vaimselt tervislik, sest siis hakkame tundma, kuidas aeg ,,meie eest ära jookseb". Inimene on noor vaid korra elus, seega peaks nautima seda, mitte vinguma oma keha üle, teesklema täiskasvanut ja või mõtlema, kas saab oma juhiload või mitte. Elu on pikk, isegi lõputu iseendaga võitlemine, mis viib meid lõpuks tõdemusele, et see kõige parem ja kallim pool on meis koguaeg olemas olnud, ainult me pole suutnud seda siis kasutada, kui vaja oli. Oleme liiga tihti läinud kergema vastupanu teed ning lennutanud sellega tillukese inimlikkust meist endist tuulde. Mina võin öelda, et kunagi pole liiga hilja näidata ennast heast küljest, kuid miski ei tule niisama lihtsalt. Peab andma nii inimesele kui ka ajale aega, et olla hingelt terviklik. Kui teda lõputult kiusata oma tegude pärast ja öelda, kuidas elama peab, hakkab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
