Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas ma näen iga päev välja olles sotsiaalset kihistust". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
alamklass, kihistus, keskklass, kõrgklass, tõrjutud, kuuluda, varanduse, eliit, ainsana, valitsema, käies, arvama, vaatlema, riietel, petlik, alkoholisõltuvus, joonud, otsima, kuulun, teistega, vedanud, alandamineStaatusgrupp- lugupeetavus, elustiil. Ning kui eliiti kuulub väga piiratud osa ühiskonnast, siis selle vastandmõisteks on mass- ülejäänud ühiskond Klassiühiskond: Lähtuvalt majanduslikest võimalustest ja jõukusest jaotuvad tänapäeva ühiskonnad sotsiaalseteks klassideks Sotsiaalne klass määrab inimese positsiooni ühiskondlikul redelil lähtuvalt tema jõukusest Enamasti eristatakse tänapäeva ühiskondades kolme klassi: alamklass, keskklass, kõrgklass KÕRGKLASS: kuulub kõige jõukam ühiskonna osa, kellel on keskmisest kõrgem sissetulek ja hea haridus ning kes saab endale lubada luksuslikku elustiili. Eestis kuuluvad kõrgklassi suurettevõtjad ja ettevõtete tippjuhid, samuti mitmed kõrgepalgalised riigisektori ametnikud. Eesti kõrgklassi kuuluvad enamasti mehed ja eestlased. KESKKLASS: kuuluvad keskmise sissetulekuga ühiskonnaliikmed, kellel on enamasti kõrgem haridus ja hea erialane kvalifikatsioon
(näiteks valitakse esindaja riigikokku või parlament) · Osalusdemokraatia kodanikkonna kaasatus poliitikasse. (e-kirjad, ümarlauad) · Elitaardemokraatia üks esindusdemokraatia suundi, kus põhiotsistajateks on poliitikud ja tikkametnikud. - Kuhu saame valida saadikuid? - europarlamenti, kohalikku omavalitsusse, riigikokku - Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. - Eliit vähemus, kes võimu teostab, aga peab tagama seda rahva huvidest lähtudes - Liberaalne demokraatia: - Kodanikuvabadust tunnustatakse - Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees - Võimuinstitutsioonide lahusus - Vähemuste õiguste arvestamine Demokratiseerumise lained - Demokratiseerumise esimese laine (1826-1922) lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis
eluaastat tuvuda filosoofiaga, ning peale 50ndat eluaastat valitsemine. Kirjeldage Aristotelese riigi käsitlust (kes on ühiskonna peamisi aluseid, kuidas on omavahel seotud inimsuhted ja vajadused, mida tähendab poliitiline loom, miks on vaja toetada eelkõige keskklassi mitte vaeseid ja rikkaid).Perekond on elu põhi alus, sest inimeste vahel eksisteerivad suhted ja saame rahuldada vajadusi. Poliitiline loom tähendab seda et inimene elab ühiskonnas. Ühiskonna väärtusi tekitab just keskklass. Nimetage ja seletage lahti kolm Renesansi sotsioloogia alust. Humanism üksik indiviid on oluline ja tähtis on otsustusvabadus. Ratsionaalsus proovime mõista maailma mitte läbi jumala vaid proovime leida mõne muu aluse. Jumalast eraldumine- kui miski ei piira, siis inimesed ei kontrolli ennast ehk seisund Leviathan. Miks Thomas Hobbesi arvates mängib riik kõige olulisemat rolli inimelus? On olemas sotsiaalne leping(idee, mis aitab inimestel elada), mis reguleerib inimsuhteid.
samastu Sotsiaalsete suhete võrgustikud (erinevatest suhete iseloomust tingitud) indiviidi seotus rühmadega. Võrgustikud sisaldavad rühmi ja võimaldavad kaudselt kontakti teiste rühmadega. Sotsiaalsed võrgustikud olulised: · kooskonna identiteedi kujunemisel · saavutuslikkuse suurendamisel · situatiivsetes suhetes Referentrühm (või referentsrühm) rühm, - kuhu inimesed tahaksid kuuluda, - millega tahaksid samastada, - mille liikmete hinnangud on olulised enesehinnangu andmisel, - mille liikmete käitumisstandardeid jäljendatakse või omaks võetakse, - kuhu indiviid ei pruugi, aga võib kuuluda Oluline kaasaegse reklaamitööstuse kontseptsioonis: - orienteerumine kindlale klientuurile (väärtused, staatus) - orienteerumine uuele klientuurile "vana kaupa" müües - orienteerumine üldistele tarbimismudelitele
“Northangeri klooster’’ 7 1.8 Tervise halvenemine 8 1.9 Surm 8 2. RAAMATUTE AINESTIKU ÜHISKONDLIK TAUST 9 2.1 Austeni-aegse Inglismaa sotsiaalne kihistus 9 2.4 Eluase 10 2.5 Noored neiud 11 2.6 Naine ja seksuaalsus 12 3. “UHKUS JA EELARVAMUS’’ 13 3
alaealiste lastega. 1.3. Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: · Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20.sajandil. · Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenisndussektori e tertsiaarsektori osatähtsus. · Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses. · Kasvas vajadus haritud tööjõu järele. · Kujunes laiaulatuslik kõrge kvalifikatsiooniga ja suhteliselt kõrge sissetulekuga keskklass. · Elatustaseme üldine tõus. · Masstootmine ja massikultuuri kujunemine. · Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon, internet). 1.4. Info- ja teadmusühiskond: · Arenenud postindustriaalses ühiskonnas hakkas üha suuremat tähtsust omandama suutlikus hankida ja töödelda informatsiooni. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer
Põlvkondadevaheline mobiilsus- lapsed valivad teistsuguse elukutse ja vahel ka teistsuguse väärtussüsteemi kui nende vanemad. Ühiskonna kihistumine on hierarhiline, st ühed inimgrupid omavad kõrgemat staatust e positsiooni. Kõrge staatusega inimestel on kõik, mida ühiskond väärtustab. Kõrge staatusega gruppe nimetatakse eliidiks või kõrgklassiks. Eliidi tunnuseks on juurdepääs võimule. Madalama staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud seisundis, st nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalad. Eliidist eraldub mass, siia kuulub keskklass ja sinikraed. Staatus on inimeste poolt antud ja on hinnanguline. Omistatud staatus on muutumatu tunnus, mida inimene muuta ei saa, nt rass jne. Omandatud e saavutatud staatus on teatavate teenete, valikute või pingutuste tulemus. Inimese sotsiaalne staatus tähendab, et ühiskond ootab temalt teatavat käitumist
Sotsiaalne ebavõrdsus on otseselt seotud selliste sotsioloogia osadega nagu ühiskondlikud klassid, sotsiaalne stratifikatsioon ja mobiilsus. Pahatihti need samastatak se. Kuid on selge, et ebavõrdsus sünnitab kihistumist ja stratifikatsioon säilitab ebavõrdsust . 1. KLASSID ENNE MARKSISTLIKKU KÄSITLUST Platoni " Riik " Tema ideaalriigis kolm seisust: filosoofid valitsejad, valvurid käsutäitjad ja tootjad. Aristoteles Kreeka ühiskonna kolm klassi: ülemklass , väärtuslik keskklass ja orjameelne madalam klass . 16.saj. Klassideks jaotati laevu, meremehi, ametimehi nende ametiredelil jne. 17. ja 18 . sajandil sõna klass loodusteadlaste terminina ( K.Linne`jt ). Keskajast uus sõna ( termin, mõiste ) seisus ( ladina keeles status ).Selle mõistega viiakse ühiskonna erinevad , selgesti vastandlikud grupid ühise nimetaja alla. Seega algul said ühiskonna olulisemad sotsiaalsed erinevused nähtavaks seisuste läbi. (nagu istumine erineva kõrgusega pinkidel
1. Anna nii palju infot kui vaja 2. Anna ainult olulist infot Sotsiaalne võrgustikud · Sotsiomeetria uurib inimeste vahelisi eelistusi · Võrgustikuanalüüs uurib inimeste tegelikku suhtlemist Sotsiomeetria · Jacob Moreno rajaja · Sotsiomeetriline küsitlus igai grupiliikme käest küsitakse iga teise grupiliikme kohta · Saame teada inimese sotsiomeetrilise staatuse grupis: a. Populaarsed (popular) b. Tõrjutud (rejected) c. Unustatud (neglected) d. Vastuolulised (controversial) e. Keskmised (average) Võrgustikuanalüüs · Võrgustiku karakteristikud: a. Inimeste vahelise seose tugevus tugev (perekonnaliikmed, sõbrad jne) ja nõrk side (töökaaslased, tuttavad jne) b. Mark Granovetter: nõrgad sidemed on majanduslikult kasulikumad · Võrgustiku tihedus: a
Suhted on head, riik kaasab neid seadusloomesse, toetab neid rahaliselt, aitab luua infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. 24. Millised on sotsiaalse kihistumise objektiivsed alused? Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisiti öeldes ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. (nt. Majandusressursside alusel kihistub ühiskond klasideks : elusiin, väärtusorientatsioon, aga ka päritolu baasil kujunevad saatuskihid nagu eliit ja mass). 25. Mis on sotsiaalne mobiilsus ning millised on võimalikud mobiilsusbarjäärid? Sotsiaalne mobiilsus inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) või vertikaalne ( lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet.
- Sotsiobioloogia evolutsiooni käigus on tekkinud vastumeelsus teiste petmise vastu - Axelrod tit fort tat, kui ise ei tee halba siis teised ei tee ka sulle Sotsiaalsed võrgustikud Jacob Moreno sotsiomeetria teadus võrgustikest - Sotsiomeetriline küsitlus kõik grupi liikmed ütlevad kes talle kõige rohkem meeldib 5 staatust 1) Populaarsed teatakse ja suhtutakse hästi 2) Tõrjutud teatakse ja suhtutakse negatiivselt 3) Unustatud keda tähele ei panda 4) Vastuolulised paistavad silma, erinev suhtumine Võrgustikuanalüüs analüüsib reaalseid suhteid mitte eeldusi Võrgustiku omadused: - Suhete tugevus inimeste vahel, nt tugev suhe pere, sõbrad; nõrk suhe töökaaslased, naabrid; homofiilia sarnaste armastamine, inimeste kalduvus sõlmida lälhisuhteid endasarnaste inimestega
jagamisega nende rahvusliku kodakondsuse järgi. Mittepoliitilises tähenduses on kosmopoliit keegi, kes väärtustab ühiskonda nende teadmiste järgi, mida on võimalik hankida erinevate kultuuride omavahelises tihedas suhtlemises. Kosmopoliit võib olla kosmopolitismi pooldaja, kes ei soovi end määratleda mõne rahvuse, usu, riigi vm tunnuse järgi ning eelistab esmajärjekorras olla inimene ning alles seejärel kuuluda mõnda inimkooslusse. Ta ei tunnista riigipiire. b) Ühiskonna sektorid, nende nimetused, ülesanded 1) Avalik sektor/riigisektor I(poliitika, riik) riigi- ja omavalitsused koos töötajaskonnaga ühiskonna arengu koordineerimine ja juhtimine inimeste igapäevaelu ja toimetulekut puudutav poliitika: haridus-, eluaseme-, sotsiaal ja keskkonnapoliitika 2) Erasektor ehk tulundussektor II (majandus) kõik eraomanduses olevad ettevõtted majanduse eesmärk on tulu saamine tootmine ja kauplemine
d) Nii a, b kui c võivad õiged olla b) makrosotsioloogilist e) Nii a kui c võivad õiged olla 24. Millised kolm autorit on üldise arvamuse järgi Allpool on kujutatud mobiilsustabel. Oletame, et sotsioloogiat kõige enam mõjutanud? inimesed jagunevad kolme klassi: töölisklass (kõige a) Weber, Marx, Parson madalama prestiiziga), keskklass ja ülemklass (kõige b) Marx, Bourdleu, Comte kõrgema prestiiziga). c) Weber, Marx, Durkheim Lapse sotsiaalne positisioon 25. Miks on kuritegevus mänguteooria järgi väga Töölisklass Keskklass Ülemklass KOKKU raske likvideerida? Töölisklass 30% 20% 10% 60% a) Sest väga madal kuritegevuse tase langetab
Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: - kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus 3 - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Eeldab põhiseaduslikku valitsemist. Alles siis kui kogu rahvas, k.a. poliitiline eliit ja ametnikkond neid põhimõtteid tunnustavad, võib rääkida demokraatliku ühiskonna juurdumisest 5. Seadused ja õigusnormid Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on riigi poolt loodud vastavad institutsioonid: politsei, kohus ja muud justiitsorganid
saab masse valitseda. Arnoldi kultuurikonseptsioon: - Kultuur on inimese võime ära tunda parimat, mis on olemas. - Kultuur tähendab parimat ennast, mis on parim. - Kultuur kui parima rakendamine - Parima poole püüdlemine Nagu ka Herder, ta arvab et kultuuride paljusus on tore küll, aga ainult siis kui kultuur ei lähe oma piiridest välja, teab kuhu ta kuulub. Võitles selle eest, et keskklassile ei tule peale seda anarhilist kultuuri vms. Kartis seda, et alamklass hakkab määrama seda, mis kultuur on. Hariduse reguleerimine massidele tuleb anda haridust, et õpetada neid alluma, teadmist, kus nende koht on. Kuid see on masside enda huvides, Arnold ei soovi vägivalda. Keskklassi puhul näeb haridus ette seda, et neid õpetatakse valitsema. Aristokraatidele antav haridus pidi õpetama neid lahkuma, sulanduma keskklassi sisse. "Kõikides nendes asjades mis puudutab vaimumaailma või ja üldse jääb Ameerika meile alla."
Individuaalne liikumine ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele. Sotsiaalse staatuse muutus tähendab majandusliku, poliitilise ja ametialase seisundi muutust(jõukus, võim ja käsutäitjad või käsuandjad) Mobiilsusbarjäärid- üle piiride on raske minna ja peamine positsioonide vahetus käib just seespool piire, liikumine on horisontaalne 26. Mis on sotsiaalne klass ja kuidas toimub ühiskonna jagunemine klassidesse? samal majanduslikul tasemel inimesed. Kõrgklass- ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. Keskklass- enamik, spetsialistid ja ametnikud Alamklass- lihtöölised ja majanduslikult mitteaktiivsed 27. Mis on sotsiaalne staatus? Mille poolest omistatud ja omandatud staatus teineteisest erinevad. põhineb sarnase elulaadiga liikmete prestiizil, kuid staatuse omistamine ei tulene vältimatult inimeste klassipositsioonist. Omistatud staatus on muutmatu staatus, asjad mida ei saa muuta,
CLASS middle (MMC) spetsialistid, täidesaatvad direktorid/ juhatajad (executive (MC) manager) lower (LMC) pool(semi)professionaalid, madalamad direktorid WORKING upper (UWC) madalamad (upper) ametnikud, haritud käega töötajad CLASS middle (MWC) poolharitud (semi-skilled) käega töötajad (WC) lower (LWC) harimatud töölised, hooajatöölised Kõrgklassi inimesi (eriti suure varanduse ja privileegidega) ei vaadata, sest neid on väga vähe ja nad ei allu oma keelelises käitumises standarditele. Algul püüti teha klasside jaotust väga formaalseks ja täpseks. See oli kooskõlas 1960. aastate sotsioloogia formaliseerimise tendentsiga. Hiljem leiti, et tegelikult jäävad piirid ikka osalt intuitiivseks. Osalt selle tõttu on hiljem tegeldud palju enam ühe kihi sees olevate keeleliste varieerumistega, mis seostuvad nt sotsiaalsete võrgustikega või sellega,
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika 6. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; turukonkurents;
· tugevnes bürokraatia · kujunes töölisklass ja kodanlus · leibkonnamudeliks kujunes väikepere · tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt · suurenes elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgne ühiskond · teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt · kõrgtehnoloogia massiline kasutamine · vajatakse haritud spetsialiste · kujunes keskklass, masstootmine, massikultuur ja massimeedia · elustiilide erinevused vähenevad · valitsus peab hea seisma majanduse arengu eest Infoühiskond · info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus · olulisemaks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastused-leiutised · maailmamajanduse globaliseerumine · 2/3 inimestest töötab teenindussektoris? · kaugtöö ei pea kontorisse minema tänu sidepidamisvahendite arengule Teadmusühiskond
• tugevnes bürokraatia • kujunes töölisklass ja kodanlus • leibkonnamudeliks kujunes väikepere • tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt • suurenes elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgne ühiskond • teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt • kõrgtehnoloogia massiline kasutamine • vajatakse haritud spetsialiste • kujunes keskklass, masstootmine, massikultuur ja massimeedia • elustiilide erinevused vähenevad • valitsus peab hea seisma majanduse arengu eest Infoühiskond • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus • olulisemaks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastused-leiutised • maailmamajanduse globaliseerumine • 2/3 inimestest töötab teenindussektoris? • kaugtöö – ei pea kontorisse minema tänu sidepidamisvahendite arengule
gruppi kuulumisega (n. vaesunud aadlik või haritlane). c) Erinevatel inimestel on ebavõrdsel määral võimu. Rikkus ja prestiiz on olulised, ent mitte vältimatud eeldused võimu omamiseks. Võimu võivad omandada ka näiteks ühiskondlikud liikumised ja organisatsioonid (tarbijakaitse, "rohelised", kultuuriühingud jm.), kelle seisukohti valitsejad peavad arvestama. 4. Kihistumine hinnangulise MAINE alusel: A: 234-236/ AU: 237-238/ a) kõrgem kõrgklass - rikkad ja kuulsa päritoluga b) madalam kõrgklass - uusrikkad, tõusikud c) kõrgem keskklass - haritlased, intelligents d) madalam keskklass - "valgekraed": agendid, ametnikud e) kõrgem alamklass - "sinikraed": oskustöölised, teenindajad f) madalam alamklass - vaesed, juhutöölised, asotsiaalid Keskklassi konformism 5. Elukutsete järjestus prestiizikuse ALUSEL on sarnane kogu maailmas. Seletub a) ühesuguse tööjaotusega, milles ühed tööd on tähtsamad teistest;
määratlus: kus arvad olevat või kus oled tegelikult? Edaspidi tegeleb Bourideu. Kriitika: tootmisvahendite käsutamine ei ole ikka seotud omamisega. Ei saa võtta omandit ja selle järgi vaadata objektiivselt (ainult). Marxi teooria jaoks uus: tehnostruktuur: professionaalid, manadzerid, institutsioonid, fondid. L-Eur ja USA koemus ei toeta polariseerumisteesi. Kasvab nn. keskklass! Vastus kriitikale: 1) töölisliikumise tegevuse tõttu Marxi ennustus kummutas iseennast; 2) kapitalism on globaalne, globaalne proletariaat asub "Lõunas" 3) Edasiarendusi Marxi teooriast: 23. Millisena näeb ühiskonna kihistumist Pierre Bourdieu? Pierre Bourdieu jaotab kihtidesse erineva kapitali liikide abil. Bourdieu analüüsides on ühiskonnas erinevad suhteliselt autonoomsed tegevusväljad (habitused), mis samas on klassivõtluse tegevusväljad
saada üle eelpool käsitletud struktuuri ja subjekti vastuolust) • Võim on igal pool Probleeme Foucault teooriaga: keeruline on rakendada. Osalt seetõttu, et võtab kasutusele väga palju uusi mõisteid, teisalt seetõtt-u, et on iisna radikaalne (raske kombineerida nn konservatiivsemate teooriatega). • Ühiskonna kihistumine Bourdie järgi : Bourdieu räägib põhiliselt kolmest klassist: kõrgklass, kes ise kehtestab reeglid; keskklass, kes püüab neid jäljendada; alamklass, kes on rahul sellega mida talle pakutakse. klass on vaid teoreetiline jaotus Normaalolukorras • Kapitalismi tekkimine "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" käsitles kapitalistliku majandussüsteemi teket. Erinevalt Marxist arvas Weber, et religioon mõjutab olulisel määral majanduse arengut. Kapitalism tekkis suures osas tänu kalvinismile.Kalvinistlik õpetus ütleb, et Jumal on juba enne inimese sündi otsustanud, kas konkreetne inimene läheb peale surma paradiisi
Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Tööstusjärgse ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud kui tööstusühiskonnas valitsus peab hea seisma ka majanduse arengu eest. Mänedzeride revolutsioon (juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ning mõjukuse kasv postindustriaalses ühiskonnas). Kujunes keskklass. Inimeste elustiilide lähenemine. Masstootmine ja massikultuur. Massimeedia. Kuna info kujunes oluliseks kõigis elusfäärides, hakati arenenud postindustriaalset ühiskonda nimetama ka infoühiskonnaks. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20. sajandi viimasel veerandil.
määratlus: kus arvad olevat või kus oled tegelikult? Edaspidi tegeleb Bourideu. Kriitika: tootmisvahendite käsutamine ei ole ikka seotud omamisega. Ei saa võtta omandit ja selle järgi vaadata objektiivselt (ainult). Marxi teooria jaoks uus: tehnostruktuur: professionaalid, manadžerid, institutsioonid, fondid. L-Eur ja USA koemus ei toeta polariseerumisteesi. Kasvab nn. keskklass! Vastus kriitikale: 1) töölisliikumise tegevuse tõttu Marxi ennustus kummutas iseennast; 2) kapitalism on globaalne, globaalne proletariaat asub “Lõunas” 3) Edasiarendusi Marxi teooriast: 23. Millisena näeb ühiskonna kihistumist Pierre Bourdieu? Pierre Bourdieu jaotab kihtidesse erineva kapitali liikide abil. Bourdieu analüüsides on ühiskonnas erinevad suhteliselt autonoomsed tegevusväljad (habitused), mis samas on klassivõtluse tegevusväljad
määratlus: kus arvad olevat või kus oled tegelikult? Edaspidi tegeleb Bourideu. Kriitika: tootmisvahendite käsutamine ei ole ikka seotud omamisega. Ei saa võtta omandit ja selle järgi vaadata objektiivselt (ainult). Marxi teooria jaoks uus: tehnostruktuur: professionaalid, manadžerid, institutsioonid, fondid. L-Eur ja USA koemus ei toeta polariseerumisteesi. Kasvab nn. keskklass! Vastus kriitikale: 1) töölisliikumise tegevuse tõttu Marxi ennustus kummutas iseennast; 2) kapitalism on globaalne, globaalne proletariaat asub “Lõunas” 3) Edasiarendusi Marxi teooriast: 23. Millisena näeb ühiskonna kihistumist Pierre Bourdieu? Pierre Bourdieu jaotab kihtidesse erineva kapitali liikide abil. Bourdieu analüüsides on ühiskonnas erinevad suhteliselt autonoomsed tegevusväljad (habitused), mis samas on klassivõtluse tegevusväljad
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia – uurib üksikindivii
töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed o Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil – uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad o Skeem on meeste(ametite)keskne, ei arvesta soolist segregatsiooni (eraldatust) tööturul o Ei arvesta jõukustaset (ametipositsioonist sõltumatult) o Ei arvesta eliidi spetsiifilise positsiooniga – nende ebaproportsionaalne sotsiaalne mõju/kaalukus ühiskonnas 7) Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused o Kõrgklass - „vana raha“ – päritud jõukus - „uus raha“ – individuaalne karjäär - Kasvav kirevus – erinevad viisid jõukaks saamisel; erinevate sotsiaalsete kategooriate kasvav esindatus o Keskklass - Jätkuvalt suurenev heterogeensus – mitmekesisus
Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed; V Tehnikud, töödejuhatajad (,,poolenisti sinikraed"). Töölisklass VI Oskustöölised VII Lihttöölised J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks (ei hinda mitteaktiivseid töötud, tudengid, pensionärid, lapsed); ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil (uued ametikategooriad); skeem on meestekeskne *Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass määratlused Kõrgklass Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest; ,,vana raha kõrgklass" (pikaajaline pärandatav jõukus) ja ,,uue raha kõrgklass" (uus eliit, meelelahutustööstus, it, sport jms) Keskklass enamus rahvastikust, ,,valgekraeliste" töökohtade ekspansioon 20. saj jooksul
(Jan De Vries 1975 - natsisüüdistusega lingvist ja ajaloolane, muide sama nimega kui satiirik Peter De Vries) KcKendrick (1982) The Birth of Consumer Society: The Commercialization of Eighteenth- century England Esimene, kes väitis, et tööstusrevolutsiooni kõrval peab olema vähemalt samaoluline tarbimisrevolutsioon. Pakkus alguseks 18 sajandi Inglismaad, ühiskonnas, mis muutus paindlikumaks, kus staatus ei olnud enam nii jäik ja keskklass ehk kodanlus hakkas taotlema endale kõrgemat positsiooni võrreldes aadelkonnaga. Kaubanduse tõus tekitas uusi ärimudeleid - lepinguid. (Rousseau ,,Ühiskondlik leping" 1762). Kaubandus kolooniatega (17ks sajandiks said laevad sõita kõikidel meredel ja avastatud kõik mandrid) Merkantilistliku majanduse tõus - ekspordi teel kolooniatest tekib tõeline rikkus. Raha peab vahetama omanikku Æ uusrikkad, kes suutsid varanduslikult võistelda maaomanikega - aadliga.
samal ajal (1877)) 1920 oli 60% USA kodudest elektriga. Suburbia kui täiesti uus fenomen kontsentreeritud mugavus. Ehkki algust võib neil näha 19 sajandi keskel Manchesteri rikaste seas, siis USA tegi sellest ,,kõigile" fenomeni juba 1868. Kõrgaeg muidugi 1950ndad kümne aastaga lisandus äärelinnadesse 19 miljonit inimest. Ehkki tramm jm oli kasutusel, siis LA suburbia tipp: juba 1920 rohkem autosid per kapita kui kuskil mujal. Muu kui USA keskklass rohkem linnalembene, kuid hegemoonia toimib. Kui võtta kokku, siis tarbimiskapitalismi tekkimise mõjutajad on: kaubandus kolooniatega, uute metallivarude leidmine (kulda oli rohkem), rahalaenamise lihtsus (ekspeditsioonide jaoks). Kuid need on kõik seotud ühe fenomeniga, mis võis olla tarbimiskapitalismi tekkimise koondkujuks: luksused. Luksusega on seotud geograafilis-sotsiaalsed kohta kus tarbimiskapitalism arenes: poed, õukonnad, linnad ja kodud.
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia
ametikohad Skeem on meestekeskne, naisi nii väga ei arvestata kuna kunagi ei osalenud nad nii väga tööturul Ei arvesta jõukustaset (ametipositsioonist sõltumatult) Ei arvesta eliidi spetsiifilise positsiooniga nende ebaproportionaalne sotsiaalne mõju/kaalukus ühiskonnas Sotsiaalsed klassid eristumine sotsiaalmajandusliku staatuse põhjal (nt sissetulek, haridus, ametikoht, võimupositsioon, eluase) Kõrgklass "vana raha" päritud üle põlvkondade jõukus "uus raha"- individuaalse karjääri tegijad, ise jõukust saavutanud Kasvav kirevus erinevad viisid jõukaks saamisel; erinevad sotsiaalsed kategooriad on esindatud Keskklass Jätkuvalt suurenev mitmekesisus - heterogeensus Suurenev vajadus ekspertide ja professionaalide järele Keskklass on kasvanud majandusliku restruktueerimise mõjul.
annaabi.ee 
