seletada? Kui kõikvõimas ja hea Jumal on loonud maailma, siis miks on selles maailmas kurja ja ebameeldivat? 1. Inimese elu ja jumala vahekord kristlikus filosoofias (kristlik) religioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil Aga religioonifilsoofias küsitakse: Kas inimese ekistentsiaalsel situatsioonil on mõte/tähendus? Kui jah, siis kust see tuleb?Kust tuleb inimese elu tähendus? Või: kas konkreetse inimese elul on mõte/tähendus, mida ta ise või teised inimesed ei ole talle andnud? Kui jah, siis kust see tuleb? Kui jumal ei ole andnud mu elule mõtet, kas siis võin siiski öelda, et mu elul on mõte? Ka miski teine võib inimese elule mõtte anda. N: minu elul on mõte, sest ma hoolitsen oma laste eest, nemad on mu elu mõte. See mõte on võimalik ka ise luua, see ongi ainuvõimalik tee, sellepärast on inimene vabadus(Sartre)
MAI-AGATE VÄLJATAGA L O E N G 4 26 oktoober 2009 Kuidas tekitada tundeid? Teie tekitate endale igapäev tundeid seda endale tähele panemata. Kahjuks me tekitame endale tundeid negatiivses suunas. Egiptuses oli see nõue, et kui õpilane tahtis pühitsuse läbi teha, siis ta pidi oskama tundeid kustutada ja tundeid luua. Meie oleme rääkinud pikka aega tunnete kustutamisest. Oleme rääkinud, et kui teil on ebameeldiv tunne, siis vaadelge seda tunnet aga ärge samastuge selle tundega. Aga tavaliselt on nii, kui teil on ebameeldiv tunne, siis saate üheks selle tundega. Ütletegi mõttes endale, et see ongi minu tegelik reaalsus - nii ebameeldiv, nagu ma praegu tunnen. Selle asemel, et öelda: ma praegu kogen seda ebameeldivat energiat ehk tunnet. Me siin kahe jalaga maa peal kõndides oleme ära unustanud, et me kõik oleme inglid. Üks naine küsis nõu: mis ma pean oma lahutatud mehega tegema, kes on mulle nii
· Vältida nn poolikuid mõtteid: nt Ta oleks tahtnud ära minna. Ja hästi kaugele. Kust keegi teda ei leiaks. = õigem on eelistada korralikult seotud liitlauset samade mõtete väljendamiseks. · mitte kasutada sõna "asi" abstraktsete nähtuste kohta (nt: Õudust äratav asi nagu sõda...; Valetamine on asi, mis kõiki ärritab jne) · Kirjutamisel vältida nn "sina-stiili" nt: Sa lõpetasid keskkooli ja tahad astuda ülikooli, kuid see ei õnnestu kaugeltki kõigil. Kirjutamisstiil peab olema neutraalne. · Kirjanduslikud näited tuleb paari lausega lahti kirjutada ja oma mõtetega seostada, aga kindlasti vältida ümberjutustamist ja näiteid, mis oma mõtetega ei haaku! 6 Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008
äärjoontega olevat. Kunstnik märkab selles infos palju ühist oma sisetunnetusega. Ülikooli ajal loeb ta ka filosoofilist- ja ilukirjandust, õpib keeli (hiina ja hispaania keelt). 7 Paraku ei meeldi tema välimus Tartu sõjakomissarile, kes otsustab ta sõjaväeprokuratuuri abil Nõukogude armeesse saata. Ainus pääsetee viib läbi hullumaja. Hea õpinguraamat aitab arste veenda, et seda meest tasub aidata. 1989. Kolmas katse saada ametlikku kunstiharidust ei õnnestu. Seejärel lahkub noor kunstnik pärast kõikide eksamite sooritamist vabatahtlikult ülikoolist, otsustades lõpetada üldhariduse omandamise perioodi ja asuda tööle. Lahkunud suurkoolist koos budamaalijast kursusekaaslase Tarmo Roosimölderiga, luuakse mitteametlik kunstnikerühmitus Lüliti, mida algul kõik naeravad, ka need, kes seda hiljem ülitõsisena meenutavad. 1989/90 toimub Lüliti esimene näitus Nõukogude tänava ateljees.
tegeleb küsimustega kuidas olla jumalale meelepärane, millised on inimese käitumise eesmärgid kui ta mõnda religioossesse kogukonda kuulub.. jne. Religioonifilosoofia töötab teisel tasandil. Religiooni küsimus võiks olla: kas inimese olemasolul, eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte? Kui on, siis kust see tuleb? Kust tähendus ja mõte tuleb, et inimese olemasolul on mõte? Pascal leiab, et mõte tuleb üles leida. Kui ma leian et mu elul on mõte, kas see on paigutatav minu enda tegevuse tagajärge (kas inimene ise on suuteline mingisuguse mõtte oma elusse sisendama?)? Inimese elu mõte kõige laiemalt on andnud talle teised inimesed. Mõte kehtestub läbi teiste (ema: elu mõte on laps). Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Või et jumalat ei ole? Kes või mis on jumal? Kas tema olemust on võimalik määratleda? Miks on maailmas kurjus? Kes selle eest vastutab? 2
Mark Twain Õnn ei sõltu välistest teguritest, vaid sellest, kuidas meie neid tõlgendame! Lev Tolstoi Elus taandub kõik suutlikkusele tasakaalustada oma vajadusi, unistusi, ambitsioone sellega, mis on tegelikult- praktiliselt teostatav. Need, kes seda oskavad, on selgeks saanud ka elu elamise keerulise kunsti! Tom Peters Mis teeb inimesest liidri? Kas tarkus, ausameelsus, kujutlusvõime ja osavus ehk lühidalt juhtimisoskus? Hoopiski mitte. Seda teeb see, et inimesel on poolehoidjaid. Õnnelik on see, kes enda laitmist kuuldes, võib seda enda parandamiseks kasutada!
Sõbrad ja perekond imestasid, kui kuulsid, et sellise otsuse langetasin, kõigil oli peas mõte ,,vaesed lapsed", sest igaühele oli teada, kui pingul mu närvid olid. Kohe pärast lõpetamist läksin tööle ühte pealinna kooli, sain endale oma klassi, mis oli täis armsaid naerusuiseid lapsi, hakkasin neid kohe armastama, nende kurvastuseks pidin juba pooleteise aasta pärast lahkuma, kuna jäin ootama oma teist last. Tegelikult ajab mu elu mind veidike naerma, kõik on läinud nii, nagu noorena plaanisin, täpelt kui seebikas, eks ma nende ainel kunagi oma ettekujutused tulevikust tegingi. Moliere'i komöödias ,,Din Juan" oli nimiosaline naiste voodisse saamise nimel valmis maad ja ilmad kokku valetama, tegema peaaegu et kõike. Võita tahetakse igal elualal, esimesteks üritatakse saada nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Mõned sportlased kasutavad isegi dopingut, mida võivad hiljem väga kahetseda, sest kui see
isikud sinu ümber. Kuid kuna maailmavaade on igaühel oma, on suur tõenäosus, et tekivad konfliktid, sest mõlemad pooled tahavad oma arvamust peale suruda. Kuid nagu juba öeldud arusaam asjadest on erinev. Seega pole olemas ei õiget ega vale vastust. Ent ometi on ju aastate jooksul kujunenud niiöelda dogmad, mille tähtsust ei seata kahtluse alla... Kuna kõik algab siiski kodust, rajab baasi edukaks tulevikuks õnnelik pere-elu. Elul on varuks veel kõiksugu keerdkäike. Vältimaks neid, võiks ikka enne tundmatus kohas vettehüppamist ära kuulata vanemate ja elukogenumate nõu. On ju nemadki kord noored olnud. Selles mõttes võib generatsioonide erinevusest isegi kasu olla. Kodust saab ka alguse käitumine ning suhtumine kõigesse. Perekond on omamoodi pelgupaik, mis pakub kaitset ning ei tõuka kunagi eemale. Tundmaks elust rõõmu, võttes viimast, on tähtis seada maast madalast sihid, mille poole püüelda
Seega purustas Lamarcki idee ja seletas looduse mitmekesisuse juhusega. Mitte ükski olend ei ole spetsiaalselt disainitud ja kõigil on võrdsed võimalused. Nt. siniste silmadega inimesed on sama võimekad kui roheliste või pruunide silmadega. Inimene aga ei taha uskuda, et kõik on juhuse kombel tekkinud. Ta tahab pärandada edasi oma geenidega teadmisi/oskusi, mida elu käigus omandab. Paul Kammerer ei olnud tema mõtetega nõus ja väitis, et siis poleks inimese elul mõtet kui ta ei saaks oskusi pärandada. Muidu järglased peavad nullist alustama. Selle kinnituseks tegi ta katse köidikkonnadega, kes elavad maal. Pani nad vette elama ja jälgis kuidas tekkisid vees elamiseks vajalikud mõhnad, mis edasi pärandusid. Sellega tõestas ta oma fakti ja esitas neid – pärast selgus et tulemused olid moonutatud (lasi selle tulemusel end maha). Tänapäevaks on piisavalt tõendeid ja põhjuseid leitud, et Darwinil on õigus. Kõige
Säran nagu päike pärast kõike paha, oskan ikka olla õnnelik. Kui sinult on varastatud idee, siis ole õnnelik - see oli midagi väärt. Sa oled õnnelik - kui sul on siht, mida mööda minna. Kui sul on eesmärk - mille poole püüelda. Kui sul on unistused - mille nimel elada. Isegi muinasjutud ei lõppe hästi, sest kui prints ja printsess õnnelikuks saavad, on nõid ikkagi õnnetu. Õnnelikud inimesed on elu mustkunstnikud, igast asjast võlutakse välja ime nimega rõõm ja õnn. Ma olen vastik,õel ja ülbe, ma võin olla armas. Ma võin käituda Sinuga nii, nagu käitud Sina minuga. Ma olen selline nagu ma olen, ma ei pea kõigile meeldima. Ma ei muuda end kellegi teise pärast . Ma olen lihtsalt mina ise - ja olen õnnelik ka , et ma selline olen ! :) Vähemalt on mul sõpru , kes sellest lugu peavad ! :) Ma ei pruugi olla kellegi esimene valik, kuid ma olen hea valik. Ma ei pruugi olla rikas, aga ma olen väärtuslik
keelame. Siis laps vaatab omaette multikaid ja vedeleb niisama. Lapse suhtes tunnen kiindumust, aga vahel, kui abikaasa keerab tema minu vastu üles, tekib ka solvumise reaktsioon, mis muidugi hiljem saab lapsega ära lahendatud. Vahest tunnen end praegu õnnelikuna siis, kui on võetud mõni kogus alkoholi probleemid ununevad. Alkoholi mõju all üritad teha mustast valge. Et kõik, mis on juhtunud seda nagu poleks olnud. Aga reeglina see ikkagi ei õnnestu, sest reaalsus paneb taas jalad alla ja annab selge pildi olemasolevast. Ja see mulle enamasti rõõmu ei valmista.» 6 sõltlase analüüs Analüüs: Toob välja olulisemad isikuomadused ja sõltuvusohustatuse tegurid ning kirjeldab ja analüüsib sõltuvusaine tarvitamise ajalugu, staadiumi, tunnuseid ja mõju isikule
Loodusseisund "Kõigi sõda kõigi vastu"(Hobbes) Loodusseisundis riiki ei ole olemas ja arvatavasti sellega seoses valitseks maailmas täielik kaos. See tähendaks seda, et alati oleks varitsemas oht ja kõik võivad teha, mida nad tahavad ning heaks arvavad, käitumisreegleid ei ole ette antud. Nagu on öelnud Thomas Hobbes oleks see kõigi sõda kõigi vastu, mis aga välistaks rahumeelse elu. Essee keskendub loodusseisundi küsimusele ning toob välja selle ohtlikkuse, samuti kui oleks võimalus selle eksistreerimisele, siis milline see oleks. Käsitletakse ka lühidalt anarhistlikke mõtteviise ning Hobbesi, Locke'i ja Rosseau mõtteid ja arusaamu ühiskonna toimimisest loodusseisundis. Loodusseisundi puhul tunduks, et inimesed oleksid justkui täiesti vabad, vabadus ju ongi üheks oluliseks ideeks, kuid siin tuleb mõelda laiemalt ja tunduvalt kaugemale, kuna on siiski kahtluse alla seatud täieliku vabaduse mõte. Silme ette tuleb s
ROLAND: Kas kohvi on? OSVALD: Ei ole. ROLAND: Ma võtaksin siis teed. Laura? Ka teed? Selge. Laurale ka teed. OSVALD: Teeme siis kõigile teed - on üks löterdamine. (Hakkab toimetama.) Aga mul on ainult kaks tassi. ROLAND: Me joome Lauraga ühest. OSVALD: Ahaa, on kolmas ka, see on küll kole, võtan selle endale. Külalistele antakse ikka paremad asjad. Tee peab vähe tõmbama. Istume siis laua taha. (kõik istuvad laua taha. Paus.) Kuidas siis on? Kuidas elu läheb? ROLAND: Elul ei ole viga midagi. Kes praegu viitsivad rabada, need elavad ilusasti ära. Kas teil on midagi kuiva jala otsa panna? Põrand on vähe külm. Näiteks meie - lõpetasime kaks aastat tagasi kooli ära, elasime mõlemad ühikas, praegu on korter, mööbel, auto - mis sa veel tahad! Kõik ise, keegi pole aidanud. Ja auto ei ole mingi vana risu. LAURA: Kusjuures mina ei teeni peaaegu midagi. OSVALD: Ah soo. ROLAND: Viis aastat vana "Mazda" OSVALD: (Laurale) Millega sa tegeled?
Sotsiaalse hüve eetika - Valitakse teatud sotsiaalne hüve, näiteks armastus, kodumaa teenimine. "Positiivse psühholoogia" hüve eetika - Subjektiivne heaolu. 5. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve? teisisõnu eudaimonia on nii-öelda õitseng, mis teeb inimese elu heaks. Soov olla õnnelik on inimesele loomuomane, seetõttu kutsutaksegi seda ka naturalistlikuks eetikaks. Selle järgi on kõigil asjadel oma eesmärk, inimese elul on oma loomupärane funktsioon. Eristatakse kaht tüüp eesmärke: 1)eesmärgid, mida on vaja millegi muu jaoks (näiteks muusikariistade valmistamine muusika tegemise jaoks) 2)põhieesmärgid. Õnn on inimese elu lõppeesmärk. Inimese lõppeesmärk peitub tema loomuse erilisuses - mõistuses ning õnn ongi see, kui inimene saab oma elu mõistuspäraselt elada. 6. Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas? Loomutäius on inimese positiivne
OSVALD: Ahaa, on kolmas ka, see on küll LAURA: Jah, muidugi. Kellele kange, kole, võtan selle endale. Külalistele antakse kellele lahja? ikka paremad asjad. Tee peab väheke ROLAND: Kange. tõmbama. Istume siis laua taha. (Kõik OSVALD: Kange. istuvad laua taha. Paus.) Kuidas siis on? LAURA: Mhmh. Kuidas elu läheb? ROLAND: Noh, teeme väikese terava kah. ROLAND: Elul ei ole viga midagi. Kes (Võtab mantlitaskust lapiku konjakipudeli.) praegu viitsivad rabada, need elavad ilusasti OSVALD (Laurale): Vaata, seal on mõned ära. Kas teil on midagi kuiva jala otsa pitsid. panna? Põrand on pisut külm. Näiteks meie ROLAND: Te olete kenasti sina peal juba. – lõpetasime kaks aastat tagasi kooli ära, (Ulatab Osvaldile käe.) Roland. elasime mõlemad ühikas, praegu on korter, OSVALD: Osvald
· romantismile omane antropoloogia · konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia · psühholoogiline antropoloogia · psühhoanalüütiline antropoloogia · analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia Küsimused Seneca Kirjade kohta: · Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? o Filosoofia vabastab inimese. See on justkui tee õnne ja vabaduseni. Filosoofia on tarkus ning see toob õnneliku elu, see on maailma ja elamise alus. Sellele toetub kõik muu. Filosoofia pakub kaitset ja õpetab eluga hakkama saama o Seneca väidab, et orjates filosoofia saamegi vabaduse. Õnnelikku elu võimaldab täiuslik tarkus. Filosoofia ei ole levinud oskustöö, see seisneb tegudes (mitte sõnades), vormib ja kujundab vaimu, korraldab elu ja reeglistab tegusid, näitab, mida teha ja mida mitte. Ilma filosoofiata ei saa mitte keegi elada kindlalt; iga tund loob olukordi, mis vajavad nõu, mida küsida. Filosoofia
kultuurist. Ehk inimene täidab oma sotsiaalset rolli ühiskonnas. Siit leiame, et inimene võib ollagi hunnik sotsiaalseid rolle, mis püüavad vastata teiste nõuetele meie suhtes. Seega me ei käitu mitte nii nagu me tavaliselt käitume vaid vastavalt sellele, mida teised meilt ootavad. Küsimused Bibihhini Maailma kohta: 1.Mis on maailm Bibihhini arvates? Maailm on Bibihhini arvates ülima korra näida.Inimene üritab matkida oma tegevustes maailma korda kuid see ei õnnestu temal eriti hästi. 2.Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem? Kuna me ei tea täpselt millest universum koosneb ja mis ta üldse on, siis ei saa me ka teada täpselt määratleda. Me suudame mõisat ainult suhtelist tervikut aga kuna maailm on absoluutne tervik siis me ei saagi maailma mõista. 3.Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet? Inimene üritab loodusega võrdne olla, tulevikus võibolla muuta isegi planeetide liikumist. Aga
inimene ei peaks väga pingutama, sest pingutamine on inimvaenulik tegevus, mis röövib rõõmu. Kas pingutamata saab üldse õppida? Lasteaias saab asju õppida pingutamata, algkoolis ka. Aga murdeeas, kui inimene läheb lahti, kui ta hakkab küsima tõe ja vale kohta, kui tal tekivad olulised eetilised probleemid, mis on õige ja mis väär sealt peale peaks panema inimesed pingutama. Näiteks keskajal pidid meie mõistes gümnaasiumiõpilased tollal seda nimetust ei kasutatud kirjutama ladina keeles värsis satiiri. Nad pidid jälgima inimesi: mis on hea ja mis on halb, mis neile ei meeldi. Niimoodi õppisid nad inimese omadusi jälgima ja teda karakteriseerima. Nende silm avanes. Ja kui sa panid selle kõik murdeeas värssi, siis kasvasid koos sellega ning õppisid inimest nägema ja mõistma. Loomulikult peab olema delikaatne panema inimest pingutama selles, mis teda huvitab.
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 4. MÕTLEMISE PÕHIREEGLID. Nimetades olulisemaid ja üldisemaid mõtlemise printsiipe loogika seadusteks (ka mõtlemise seadusteks), väljendatakse püüdu omistada nendele lausetele suuremat tähtsust. On tavaks, et isegi teaduslikes tekstides eelistus on antud seadusele ja reegel on sootuks teisejärguline. Selline seisukohavõtt on iseloomulik vulgaar-materialistlikule arusaamale mõtlemise ja teadvuse küsimustes, mille kohaselt viimane on deterministlikult (põhjuslikult) tingitud sellest maailmast, milles toimivad inimese formuleeritud seadused ja printsiibid. Teisalt, loogika põhiseadustest on nois raamatuis kirjutatud kõikidel aegadel, alates Aristotelesest ja, nähtavasti lugupidamisest loogikateaduse arenguloo v
"Kui viirusekandjaid ei taha vanemadki tunda, siis seda enam ei taheta neid kõrgkooli seinte vahele." "Ja töö leidmisega on viirusekandjatel raske." Vähemasti tema kodulinnas ei jää midagi varjatuks. Juba sellepärast teatakse, et need, kes ka vanglates on - ükskõik missuguses vanglas - teavad kõik, kus osakonnas positiivsed istuvad. Ja sellest kirjutatakse koju, sõpradele näiteks - ja nii teavadki kõik, kes teada tahavad. Tegelikult kardab ta, et ka tema isa võis asjast teada saada ja just sellepärast uuesti haiglasse sattuda. 2 Millised probleemid teda vabaduses veel ootavad? "Kõigepealt dokumentide probleem. Ta "hall pass" on aegumas. See muidugi siis, kui ta tõesti peaks kohtus vabaks saama. Kui on "tsooni" minek, siis seal tehakse dokumendid korda. Elukohaga tal probleeme ei ole - seda tänu ,,ämmale", kes kindlasti aitab tal ka tööd leida.
Seadsin oma püügiriistu seekord äärmise hoolikusega, püüdes vältida kõiki varem tehtud vigu. Nüüd lindistan kõigepealt üldise õhustiku ja kui linnud veel ligemale tulevad, lasen lindil lihtsalt joosta. Kuulen kõrvaklappides edenevat ilusat ja terviklikku helipilti. Algul kujuneb see tõusujoones, siis kulminatsioon ning aimatav rahunemine. Üks tedrekukk kudrutab otse mikrofoni taga, aga kui puldi abil mikrofoni veidike pöörata üritan, ehmuvad linnud vaiksest kõrinast ja lendavad kaugemale. Nähtavasti on mäng sagedasest külastamisest liialt häiritud ja tedred hellaks tehtud. Nad tulevad küll kolmveerand tunni pärast tagasi, aga õiget nahka mängust sel hommikul enam ei saa. KELL VEERAND KUUS hüüavad jälle sookured vanade turbaaukude kandis. Käivitan veelkord lindi, et võtta sest viimasest tedremänguhommikust see viimane varakevadehõnguline õhk. Sel
Ilu on jõud, naeratus tema mõõk. C. Reade Iga minutiga, mis oled pahane, kaotad kuuskümmend sekundit õnnest. R. W. Emerson Kui armastus pöörab maailma, siis huumor on pöörlemistelg. Tundmatu Palju parem on unustada ja naeratada kui mäletada ja olla kurb. C. Rossetti Inimene, kes sind vihastab, võidab su. T. Morrison Õige vastus on nagu meeldiv suudlus. J.W.Goethe Pessimist on inimene, kes vaatab ühesuunalise liiklusega tänavat ületades mõlemale poole. L.J. Peter Edu on teekond, mitte eesmärk. Tundmatu Edukas naine ehitab vundamendi kividest, millega teda loobitakse. Tundmatu Kui ükski võimalik lahendus ei sobi, siis kõlbab ka võimatu lahendus. Tundmatu Me teeme, mida suudame, ja alles siis loome teooria, mis tõestab, et me andsime oma parima. R. W. Emerson Kui näed, kui paljud on sinust ees, siis mõtle, kui paljud on sinust taga. Seneca Võib olla rahu ilma rõõmuta ja rõõmu ilma rahuta, kuid mõlemad koos moodustavad õnne. J. B
Seda sellepärast, et on väga palju konkurente, kes kõik tahavad sust lahti saada ja kogu kasumi endale saada.. Mina sain oma kogemuse ettevõtlusest siis, kui me tegime oma kambaga õpilasfirma. Seal oli meil oma idee, mis kahjuks polnud nii innovatiivne, et meil poleks konkurente olnud. Meie müüsime puust kaunistusi ja paljudel teistel firmadel oli sama idee. Sellepärast ongi väga tähtis ettevõtluse puhul, et see peab algama väga läbimõeldud ideest ja palju peab uurima, mis turul parasjagu on ja kui palju. Mida vähem on konkurente, seda lihtsam on äri alustada ja seda suurem lootus on ka saada kunagi suurettevõtjaks ja luua oma monopol. Mina sain õpilasfirmaga tegeledes palju kogemust ettevõtluse kohta, aga ma ikkagi arvan, et ettevõtlus pole minu tulevik, kuna sellised oskused mul puuduvad, mis aitavad püsida. Loomulikult ei tea kunagi, millal ettevõtlust vaja võib minna, sellepärast arukas inimene ikka harib ennast igast küljest
arvamus, mis on vastupidine minu enda omale, tõestab see ei rohkem ega vähem, kui et ma eksisin, ja et see, mida ma pidasin üldiseks tahteks, ei olnud seda. (Ühiskondlik leping, IV raamat, 2. ptk., lk 278) Muidugi mõista leidub Rousseau seisukohale mitmesuguseid vastuväiteid. Erilist skepsist võib meis esile kutsuda mõte "rahva kokkukogumise" võimalusest. Aga enne nende raskuste vaatamist naaskem korraks selle juurde, mis meid üldse ajendas Rousseau positsiooni uurima. Condorcet tõestas, et teatud tingimustel on hääletamine äärmiselt hea vahend selleks, et teha kindlaks tõde mingis konkreetses küsimuses. Kui me eeldame, et tõenäosus, et inimesel on õigus, on keskeltläbi suurem kui tõenäosus, et ta eksib, siis annab enamuse otsus suure tõenäosusega õige vastuse, vähemasti mõistliku suurusega valijaskonna puhul. Kuid tuleks veel kord rõhutada, millised on selle käsituse kehtivuse tarvilikud tingimused: me peame kõigepealt olema kindlad, et
Eestis elavad kauem mehed või naised mis on selle põhjuseks), ka igapäeva elu tekitab küsimusi, millele saab vastata kogemuse põhjal; küsimused, millele saab vastata deduktiivse arutlemise abil, lähtudes teoreemidest ja arutlustest (nt kohtuniku arutlused, lähtudes õiguaktidest); küsimused, millele ei saa vastata ei kogemuse ega deduktiivse arutlemise põhjal. ( nt kas elul on mõte, kas minevik eksisteerib, mis on õige ja ebaõige, mis on õnn). Kokkuvõtteks võib naljaga pooleks öelda, et kõik filosoofilised küsimused taanduvad tegelikult kahele: Mida see tähendab? See nõuab iga väite ja küsimuse puhul filosoofilist analüüsi. Kust sa tead? See nõuab väidete põhjendust. FILOSOOFIA VÄÄRTUS Võib öelda, et peale instrumentaalsete väärtuste (vahendid millegi saavutamiseks nt raha) on ka väärtused omaette ehk iseseisvad väärtused
1. Kuidas kirjeldab Pascal absurditunde avaldusi? Albert Camus on öelnud, et inimene omandab elamise harjumuse enne, kui mõtlemise harjumuse. Ühel hetkel hakkab inimene mõtlema argipäevastest toimingutest väljapoole, hakkab mõistma, et maailm on talle võras ning miski maailmas ei samastu temaga. Samuti hakkab inimene mõistma, kui mõttetu on kannatada. Sellisel hetkel avaldub Camus sõnul absurditunne. Inimese vai justkui ärkab ning hakkab mõistma tegelikkust seda, mis on väljaspool seda rutiini ja ärgipäevamöllu. Sellisel hetkel paljastub ka, kui arusaamatu on elamine
Hiljem tuligi sellest mõte, et mälu ei olene mitte ainult sellest, mis on minevikus sinna talletatud, vaid oleneb ka olevikust. Tähendab, mälu funktsioneerimine oleneb nii minevikust kui ka olevikust. Minevikust, see tähendab sellest, mis juhtus varem ja määras ära mäluseose tugevuse ja muud kvantitatiivsed omadused, aga ka meenutamise tingimustest. Väga triviaalne mõte. Ma olen kindel, et kui mina ei oleks seda artiklit tollal kirjutanud, oleks keegi teine seda teinud aasta hiljem. See idee võeti väga hästi vastu. See on niivõrd lihtne mõte, et siin pole suurt midagi vaielda. Vaidlused või vastulaused olid triviaalsed ja kadusid kohe. Kui me selle avastuse olime teinud, siis mõtlesime, et oleks väga huvitav hakata vaatlema, mis on need mõjukad meeldetulemist abistavad tunnused. Oletame, et hakkame tegema katseid, kus hoiame meeldejätmise tingimused
tekkida. · Kui on õige, et kõik sünnib vastanditest, siis peavad elavad olema sündinud surnutest ja surnud elavatest. Et elavad sünnivad surnutest, tõestab Sokrates omakorda põhinedes õppimisele kui taasmeenutamisele (72e-77a) . Esitage see tõestus argumendi kujul. Kõik asjad meenutavad mingil moel midagi, kas siis otseselt või kaudselt. Ka joonistatud asjad võivad meenutada. Isegi ühe inimese nägemine võib teist inimest meenutada. Võrdsed ise ja võrdne ise pole sama. Taju asjast tuli saada enne sündimist, et peale sündi meenutaks võrdne asi seda mida oleme varem näinud, kuid mis pole otseselt võrdne. · Kui on õige, et kõik sünnib vastanditest, siis peavad elavad olema sündinud surnutest ja surnud elavatest. Kebes aga küsib, kas saab tõestada, et hing siiski pärast keha lagunemist ei haihtuks, olgugi et ta enne keha sündimist olemas oli (77b). Et hing pärast surma ei
Mina nüüd uuringi neid teid, kuidas kulgevad meie otsinguid maavälisele elule ning mis see meile kaasa tooks ja kuna mina olen ise astronoomia huviline, siis võib juhtuda, et maavälise elu otsinguga hakkangi karjääri tegema. Maavälise elu otsingud tänapäeval Pool sajandit pärast seda, kui hakati otsima elu mujalt universumist, on tulemuseks endiselt pea ümmargune null. Nimelt Paul Davies oli just esimene, kelle arvates tuleks need otsingud taaskäivitada, kuid seekord ei peaks uurima mitte ainult raadiosignaale, vaid kõiki füüsikalisi ja astronoomilisi anomaaliaid. Kas me oleme universumis ainukesed? See on meie üks põhilisi suuri eksistentsiaalseid küsimusi. Tuhandeid aastaid otsisid sellele vastust vaid filosoofid ja teoloogid, kes teadsid maailmaavarustest nii palju, kui nende usk ja oma silm seletas, kuid 50 aastat tagasi jõudis see ka teadusesse. 1960. aasta aprillis tuli USA
kuhjumise kriis. Sageli teravdab olukorda ka laste murdeiga, mis on perele tõeline katsumus. Neljas abielukriis tekib enamasti kahekümne viiendal abieluaastal ja selle märksõnaks muutub meeste nn teine noorus. Lapsed suured, pesa tühi ja vanaisaks saamine näib meestele sageli lahjem perspektiiv kui laiast ilmast õnneotsimine. 6 Miks me tülitseme? Mis viga oleks elul, kui puuduksid konfliktid! Kuid kas selles paradiislikus rahus ei jääks paljud asjad segaseks? Ilm ju ka muutub pärast suurt tormi erakordselt selgeks ja klaariks. Eks me kõik ole korduvalt kogenud, kuidas rahulik vestlus läheb märkamatult üle kuumaks väitluseks, mis omakorda kirglikuks tüliks muutub. Nii vestluse kui tüli sisu võivad olla samad, vahe on suhtlejate toonis ja suhtlemise intensiivsuses.
hästi. Mis tööd siis tehakse? Näiteks Anneli Rõuk USA-st kirjutab: “Enne lapse sündi töötasin eksootiliste mereandide turunduse erialal, hetkel teen Yale ülikooli haiglas kõrgema astme meditsiiniõe residentuuri.” Jüri Prits töötab Šotimaal suures õlifirmas logistikuna. Kristel Imeraj on suures firmas vanem finantsanalüütik. On ehitajaid, komplekteerijaid, kraana- ja bussijuhte. Nii on Raivo Eessaar (Lisa 2.25) kogu Lahtis elamise aja jooksul olnud bussijuht. Heli Timusk (Lisa 2.15) on aga Kanadas kutseline lapsehoidja ja see amet viis ta kokku oma abikaasaga. Lapsehoidjana töötab ka Külli Jürgenson (Lisa 2.9). Agnes Parv (Lisa 2.19) omandas Soomes medõe elukutse ja töötab haiglas. Tanel Muuli on elektrik-komplekteerija (Lisa 2.3), Marve Pung (Lisa 2.14) on hooldusspetsialist jne. Töötatakse veel kaubanduskeskustes (on sorteerijad ja pakkijad) või liinitöölistena suurtes ettevõtetes. On
Kas on korrektne teha osa alusel järeldusi terviku kohta? 3) Kui me kasutame analoogiat inimese loodud asjadega, siis võime küsida: kas maailma loomise kunst on nagu laevade ehitamise kunst? Kui ta on nagu laevade ehitamise kunst, mis on aja jooksul täienenud, siis kas ka mitte maailma loomise kunst ei ole täienenud? Võib olla on igaviku vältel loodud tohutult palju ebaõnnestunud maailmu ning alles pärast paljusid katseid õnnestus luua normaalne maailm. Meiegi maailm pole täiuslik. Võib olla oli see mõne noore jumala katse luua maailm või hoopis vanadusest nõdra jumala katse luua maailm? Miks peaksime oletama, et kui keegi on maailma loonud, siis on ta olnud kõikvõimas, kõiketeadev ja moraalselt täiuslikult hea? 4) Inimesed ühinevad, et midagi ehitada. Mille alusel me väidame, et maailma looja oli üksainus olevus? Võib olla oli selle taga jumalate team ? Imede argumendi kriitika
Eesti Väitlusseltsi väitlusjuht I peatükk: Mis see väitlus nüüd täpselt on? Väitlus on laias laastus öeldes teatud reeglite järgi toimuv vaidlus. Tavalisest vaidlusest eristab väitlust kolm asja: 1. Etteantud teema, mille suhtes loositakse eitav ja jaatav võistkond/väitleja Hea väitlusteema on selline, kus mõlemalt poolelt on võimalik sisulisi asju väita. Väitleja peab oskama leida teema mõlemalt poolelt asjalikke argumente, hoolimata sellest, mida ta ise kõnealusest asjast arvab. Ka ei ole kummagi võistkonna ülesandeks leida teise poolega kompromiss, vaid lõpuni välja kaitsta oma seisukohta. See ei tähenda, et väitlus oleks üks suur valetamine ja musta valgeks rääkimine. Nagu öeldud, on väitlusteemad alati sellised, kust saab leida häid argumente mõlemalt poolelt. Seega ei kohusta väitlusreeglid kedagi valetama. Pigem vastupidi, valetamine on reeglitega sõnaselgelt keelatud. Kui võtta kujundiks Eesti Väitlusseltsi vapiloom
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
