Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas kirjutada esseed?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
esseed, hakkad, vastuargumendid, eelnevast, kokkuvõttev, sissejuhatuses, kirjastiil, srift, times, roman, reavahe, paigutus, rõhtne, blokk[1. lause väga üldine ja sissejuhatav lause või tsitaat või mingi fakt antud teema kohta]. [2. lause natukene taustainfot selgitav lause, aga ikka üldiselt]. [3. lause natukene taustainfot selgitav, kuid ikka üldiselt]. [4. lause selles lauses tõstatad probleemi, millele hakkad vastama läbi kirjandi]. o Teemaarendus Niisiis. Kui sissejuhatus on kirjutatud, siis jõuad selle kohani, kus sa hakkad reaalselt kirjutama kirjandit. Sul on ära seletatud taust teemale ning püstitatud probleem, millele sa pead hakkama lahendust leidma kuidagi. Sisuni jõudes seletan ma metoodikaid, kuidas ja mida kirjutada teemaarenduses, aga praegu näitan ära lihtsalt selle süsteemi. Ärge pange tähele lausete arvu. Lausete arv on Sinu enda otsustada. Sama süsteemi kasutad kõigis teemalõikudes
o Hea probleemipüstitus nõuab võrdlemist, analüüsi, seostamist, põhjendamist. o Jää teema raamidesse. Sissejuhatus (sõltuvalt teemast) võiks sisaldada isiklikku hoiakut/suhtumist teemasse, probleemi esiletoomist (vajadusel mõisteid seletades), tausta lühikirjeldust ja ajastu määratlust (teema tuleb siduda taustsündmuste ja ajaperioodiga). Pea meeles, et sissejuhatuses ei tohi esitada vastuseid teemas (pealkirjas) püstitatud küsimusele/probleemile! Ära püüa kirjutada liiga pikka ja detailset sissejuhatust, töö põhiosa peab moodustama teema-arendus. Teemaarendus Umbes kolm tekstilõiku pikk (taandread!) Pane kirja nii poolt- kui ka vastuargumendid ja too mõlema kohta näiteid. Lõigu ülesehitus: Seisukoht või argument Näited Isiklik arvamus või järeldus
ja aeg. Tiitellehe kujundust vaata käesoleva töö tiitellehte. 1.2. Sisukord Näitab töö struktuuri koos lehekülje numbritega, lisade pealkirjad ja alguslehekülje numbrid, kasutatud materjalid. 4 1.3. Sissejuhatus Sissejuhatuses põhjendatakse teema valikut. Selleks kirjutatakse teema aktuaalsusest, tähtsusest, töö kirjutaja eesmärgist, mida uut annab töö juurde olemasolevale teadmisele. Sissejuhatuses kirjutatakse ka vajadusel töö hüpoteesidest, ülesannetest, mida käsitletakse probleemi lahendamiseks. Antakse ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest. 1.4. Töö sisu Töö sisu ja töö jaotamine pea- ja alapeatükkideks ning alapunktideks sõltub teemast ning tööle seatud eesmärkidest ning ülesannetest. Töö sisu võib koosneda ka illustreerivast materjalist. 1.5. Kokkuvõte Töös leitud tulemuste tõlgendamine/põhjendamine, järeldused,
osade nummerdust, kuid peaks olema võimalik eristada vähemalt sissejuhatust, teemaarendust ja kokkuvõtet ning et teemaarendus ei oleks laialivalguv, vaid samm-sammuline. Essee kirjutamisel peetakse kinni arutleva teksti esitusnõuetest. Essee algab sissejuhatusega, mis sisaldab kindlasti probleemipüstitust, oma eesmärkide ja käsitletava autori tutvustust. Hea sissejuhatus peaks andma üldise pildi tööst ilma ülejäänud tööd lugemata. Sissejuhatuses püstitatakse küsimuse kujul probleem, millele asutakse töös vastust otsima. Üks töö võiks sisaldada ühte probleemi ja soovitav on lühidalt kirjeldada, kust või kuidas probleem kerkib. Heaks tooniks on kirjutada sissejuhatus proportsioonis 1/10 terviktööga. Tehniliselt võib sissejuhatuse kirjutamise jätta kõige viimaseks, kuna siis on juba teada, mida töö sisaldab. Teemaarenduses arutletakse samm-sammult kõnealust probleemi,
KUIDAS KIRJUTADA ESSEED? 1. MÕTETE PÜÜDMINE. Esimese asjana tuleb teema mitu korda läbi lugeda ning sellest õigesti aru saada. Võtta seisukoht ning peas mõelda läbi argumendid, millega oma seisukohta tõestad. Ka mõtete püüdmiseks saab kodus iseseisvalt valmistuda. Selleks on oluline suur lugemus ja lai silmaring. Kui oled üheaegselt paljude teemadega kursis, tulevad mõtted teatud esseeteema kohta kui iseenesest. Kui oled teemaga piisavalt mõttes tööd teinud, tuleb hakata neid kirja panema. Selleks võib kasutada nimekirja, mandalat või mõnda muud endale sobivat mõtteplaani. Mõtted tuleb üles kirjutada kriitikameeleta, kirja tuleb panna kõik, mis antud teemaga seoses pähe tuleb. See aitab erinevaid mõtteid koguda. 2. MÕTETE KORRASTAMINE. Mõtete korrastamisel on vaja sisse lülitada oma kriitikameel. Tuleb üle lugeda oma mõtted, tõmmata maha need, millest kirjutada ei oleks sobilik või millest te
sutata. Autori ees- ja perekonnanimi paikneb pealkirja kohal. 6 2.1.2 Sisukord Sisukorras esitatakse kõik töö alljaotused täpses vastavuses töös toodud pealkirjade ja lehekül- jenumbritega, millest vastav alljaotus algab. Kõik sisukorra alajaotused peavad olema täpselt samad, mis on töös. Kõik lisad loetletakse sisukorras ükshaaval koos pealkirjadega. Sisukorra kirjastiil peab olema sama, mis ülejäänud töös. Ühele leheküljele mahtuv sisukord koostatakse reavahega 1,5 rida, mahukama puhul võib kasutada ühest reavahet. Sisukorda saab koostada automaatselt, kui töös esinevate pealkirjade vormistamisel kasutada pealkirjalaade. 2.1.3 Sissejuhatus Sissejuhatus on töö osa, milles on ära toodud teema valiku põhjendus, teema aktuaalsus, täht- sus, töö eesmärk, ülesanded ja meetodid. Sissejuhatuses nimetatakse lähtematerjalid ja allikad
Referaat ei piirdu üksnes materjali refereerimisega, vaid referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Seega refereerija esitab teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone. Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele. Referaadi koostamine algab teemakohase materjali otsimisest ja korrastamisest. Seejärel koostatakse referaadi kava. Sissejuhatuses tuleb anda ülevaade sellest, millised küsimused töös vaatluse alla tulevad. Arenduses tuleb esitada nendest ülevaade ning lisada enda seisukohad. Referaadis peaks arenduse osa olema liigendatud omaette peatükkideks ja alapeatükkideks ning vajadusel punktideks, mis käsitlevad teema erinevaid tahke. Kokkuvõte summeerib lühidalt enda sõnadega arenduses esitatud põhiargumendid. Kokkuvõttes ei tulda enam välja uute seisukohtadega. Uurimisreferaadi maht ulatub 8-15 leheküljeni.
(lühike iseloomustus) Kokkuvõttesse kirjutad lühiülevaate oma tööst, kas sa said oma tööga omale püstitatud eesmärgi saavutatud Referaadiks vajalikud lehed: 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Teemade arendused 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud materjal . 5 Nõuded referaadile või uurimustöödele 1. Vali kirjastiiliks Times New Roman 2. Kirja suuruseks vali 12pt 3. Teksti joonduseks vali Rööpjoondus 4. Pilt joonda tekstis vasakule poole ja ära vii tekstist välja! Sisukorra moodustamine 1. Kõigepealt kujunda pealkirjad laadidega 2. Kontrolli, kus asub kursor (see vilkuv kriipsuke). Sisukord tekib just sinna, kus kursor parajasti asub. 3. Ava menüü LISA 4. Alammenüüst vali VIIDE 5. Seejärel klõpsa REGISTER, SISUKORD, LOENDID 6. Avanevast aknakesest vali sakike SISUKORD 7
lahendust. Lõigu keskmine pikkus on 5-9 lauset. Lühemad lõigud ei pruugi olla arutlevad lõigud, pikemad näitavad mõtete üksteisesse sulamist. Lõpetus Lõppsõna eesmärgid on: 1.tuua esile teksti tuum, põhiidee; 2.esitada hinnang; 3.teravdada tähelepanu millegi või kellegi suhtes; 4.võtta kirjutatu kokku. Ülesehituselt jagunevad lõpetused järgmisteks põhitüüpideks: 1. Huvilugu arendatakse sissejuhatuses alustatud lugu lõpuni ja korratakse seda teisest vaatepunktist. 2. Kokkuvõte tuuakse oluline lühidalt esile. 3. Hinnang esitatakse autori põhjendatud arvamus. 4. Üleskutse osutatakse probleemide kestvusele, vajadusele need tulevikus lahendada. 5. Puänt esitatakse ootamatu, vaimukas lõpp või fraas. Hea lõpetus on selge ja täpne. Väldi järgmisi vigu: - ära jäta lõppu ära, ära lõpeta mitu korda;
või tuua välja põhiidee, anda hinnang käsitletud teemale ja selle probleemidele. Eesmärk võib olla ka terav kriitika. Lõpetuse tüübid:1) kokkuvõte – tuuakse lühidalt välja oluline 2) hinnang – autor esitab oma põhjendatud seisukohad sidusa tekstina 3) teesid – olulised seisukohad esitatakse punktidena 4) loogiline lõpp – mõttearendus viiakse kirjandi sisust tuleneva loogilise lõpuni, eriti oluline on lõpplause 5) lugu – sissejuhatuses pooleli jäänud lugu viiakse lõpule võid vaadeldakse seda uuenenud seisukohalt, kirjutatakse lõpulugu 6) puänt – ootamatu, vaimukas lõpp 7) prognoos – osutatakse probleemide kestvusele tulevikus, võimalikele lahendustele 8) laenatud lõpp – kasutatakse oma mõtte väljendamiseks tsitaate. Kokkuvõtte RUSIKAREEGEL: • Kokkuvõte peab lähtuma teemast, mitte rääkima näiteks sellest, et elu on ikka ilus. • Kokkuvõte peaks olema nagu katus, mille alla mahub kogu maja.
tervikuks. · Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees nii sisukorras, kui põhiosas. Alapeatükid eralda lisanumbritega, näiteks 1.1 · Referaadi kirjutamise ajal pea nõu õpetajaga ja näita talle oma pooleliolevat tööd, et vältida suuremaid vigu. Kui sa ei oska või ei leia materjale, siis õpetaja aitab. · Referaadis kasutatakse reavahet 1,5 · Tähemärgid on 12 p suured, käekiri Times New Roman · Pealkirjad kirjuta suuremalt või tee need paksuks. · Allajoonimist referaadis ei kasutata! · Iga uus peatükk peab algama uuelt lehelt. Enne pealkirja jääb 2 tühja rida. Alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Kasutatud mterjal Israel, H., Prei, E. Kuidas kirjutada referaati. www.keila.edu.ee/it/download.php/file_id/218/Referaadi%20vormistamine.doc (16.09.2007) Kääpa Põhikool
tegumoes (See uurimus käsitleb...). Päris välistatud pole ükski variant. Meie-stiil on pisut vanamoeline, mina-stiil tõstab autorit ehk liigselt esile. Enim võib vahest soovitada kaht viimasena nimetatut vormi. Kõige paremini omandab teadusstiili mõistagi asjakohast kirjandust lugedes. 4 TÖÖ VORMISTAMINE Tekst vormistatakse arvutikirjas: Times New Roman, tähekõrgus 12 (v.a pealkirjad), reavahe 1,5. Tekst tuleb joondada mõlemalt poolt, ei ole soovitatav kasutada mitut srifti ja kirjasuurust. Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud, paksus või kaldkirjas. Vasakule lehekülje poolele jäetakse köitmise tarvis kõige suurem äär, vähemalt 3 cm. Lehekülgede numeratsioon on kogu tööd läbiv, algab tiitellehest (numbrit ei näidata), sissejuhatusest alates on kõik lehed nummerdatud.
saamisel otsustava tähtsusega. Kirjalikult kavandatud struktuurile toetudes on loogilist ja sisutihedat arutlust hoopis lihtsam kirjutada. Sissejuhatus. Sissejuhatus (sõltuvalt teemast) võiks sisaldada isiklikku hoiakut/suhtumist teemasse, probleemi esiletoomist (vajadusel mõisteid seletades), tausta lühikirjeldust ja ajastu määratlust (teema tuleb siduda taustsündmuste ja ajaperioodiga). Pea meeles, et sissejuhatuses ei tohi esitada vastuseid teemas (pealkirjas) püstitatud küsimuse- le/probleemile! Ära püüa kirjutada liiga pikka ja detailset sissejuhatust, töö põhiosa peab moodustama teema- arendus. Teemaarendus. Teema arendamise puhul tuleb hoolikalt läbi mõelda, kuidas oleks kõige otstarbekam teemat ava-da (ei maksa arutluse pikkusega liialdada, igal sõnal olgu kaal!). Püüa väljenduda selgelt ja aru- saadavalt. Esita materjal seostatult ja sisutihedalt
järeldused. Vormindusnõuded Referaat koosneb järgmistest osadest: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, sisulised peatükid (nummerdatud), kokkuvõte, kasutatud materjalid, lisad. Referaadi maht on 10 lehekülge, millest 5 lehekülge on sisulisi peatükke, ülejäänud 5 on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud materjalid. Lisasid mahu sisse ei arvestata. Kõik kirjalikud tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Kiri Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees võivad olla 12 punkti suured, reavahe 1,5 punkti. · Peatükkide pealkirjad on kirjutatud suurtähtedega. Alapealkirjad on kirjutatud väiketähtedega (va esitäht). · Esile tõstmiseks võib kasutada rasvast kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. · Pealkiri algab joondumisega vasakult, pealkirja lõppu punkti ei panda.
Kirjandi kirjutamise meelespea PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema. NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt „Raamatud“ Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt „Raamatute kirjutamisest“ Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne – köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamis
3. Pealkirjad, milles teema või probleem on esitatud üldsõnaliselt (,,Aeg ja inimene"). Autor peab leidma probleemi ja sellele lahenduse. SISSEJUHATUS (kuni 1/5 tööst) juhib selle teema juurde, mis järgnevas kirjandis arutluse all on. Sissejuhatuses * võid põhjendada, miks sa just selle teema valisid, * võid rõhutada teema tähtsust, * võid mainida enda seotust selle teemaga, * võid valitud teema ükskõik mil muul viisil sisse juhatada. PÕHIOSA on tähtsaim osa, kus hakkad valitud teemal pikemalt arutlema, esitama nn tõestusmaterjali, kasutades järgnevat: ALUSTEKST * omaenda mõtted, arvamused, seisukohad, * tunnis arutatu, raamatutest loetu, * teadaolevad faktid, * teiste, autoriteetide arvamused, * igalt poolt mujalt kuuldu, * näited elust. Sealjuures peab kogu valitud materjal tihedalt teemaga seotud olema ja samas erinevad mõtted ja näited peavad omavahel loogiliselt seotud olema. See ongi kirjandi olemus. Vähem
refereeringud peavad olema viidatud! 16.10.2015, reede Tsiteerimine ja refereerimine Miks viidata? võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest; lisab kirjutisele autoriteeti; võimaldab lugejal leida üles algallika. (Uibu 2009) Tsitaat ja refereering ...on varasemate uurimuste ja teiste autorite seisukohtade/andmete esitamiseks omas tekstis. Tsitaat ehk sõnasõnaline väljavõte tekstist. refereering ehk kokkuvõttev laenamine, st kirjutaja väljendab kasutatud allikast pärit infot oma sõnadega. Tsiteerimine Tsiteerimine on originaalteksti võimalikult autente kajastamine originaalkeeles või tõlkena. Tsiteerida on lubatud vaid avaldatud teoseid! Tsiteeritav tekst eraldatakse muust tekstist kas jutumärkidega või muul viisil esile tõstmisega. Jutumärkides esitatakse tavaliselt kuni 4 rida tsiteeritavat teksti.
................................................................................................ 13 2 JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE KIRJALIKE ÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND 1. Üldnõuded 1.1 Kirjalikud tööd trükitakse arvutil A4 formaadis (Page Layout-Size/Küljendus Suurus.). Lehe veerised st lehekülje vaba ruum 3 cm vasakust ja 2,5 cm teistest servadest (Page Layout-Margins/Küljendus Veerised). Kirjatüüp Times New Roman, tähe suurus 12 punkti (12pt)(Home-Font-Avaleht-Fondi Suurus), reavahe 1,5 (Home-Paragrapg-Line Spacing 1.5/Avaleht-Rea-ja lõigu vahe). Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi st tekst on rööp- ehk täisjoondatud (Home-Paragraph-Justify/Avaleht- Rööpjoonda). 1.2. Töös jaotatakse tekst lõikudeks. Tekstilõigud eraldatakse laiema vahemikuga nn plokkstiilis 12 pt (Home- Paragraph- Spacing Options-Before 12/Avaleht-Rea-ja lõiguvahe)
arutlusest ning järeldustest, stiil on vabam ja kirjanduslikum. Aga ka esseel peab olema uurimisprobleem, eesmärk jms ning ta peab demonstreerima valitud teema materjali ja kirjanduse piisavat tundmist. I Üldised nõuded magistriõppe lõputöödele (lõputöö muusikaerialade magistriõppe osana, sh pedagoogiline lõputöö) Tööd peavad olema A-4 formaadis, trükitakse ühele lehepoolele, põhitekst reavahega 1,5 ja kirja suurus Times New Roman 12 punkti. (Selles konspektis on ruumi kokkuhoiu mõttes kasutatud 1,0 reavahet.) Tööde mahtu arvestatakse täheruumides ja ilma lisadeta (s.t kuni kirjanduse nimestik k.a). Muusikaerialade (interpreedid, heliloojad, helirezissöörid) lõputöö maht on 20 000-25 000 tähemärki ehk 0,5 autoripoognat (12-15 lk). Nendel erialadel võib kirjutada ka pedagoogilise lõputöö (valides pedagoogilise ainekompleksi), mille maht on samuti 0,5 autoripoognat.
SISSEJUHATUS Sissejuhatus on üldjuhul igal tekstil. Sissejuhatuseta tekst on suhteliselt erandlik. Sissejuhatus on alustus, mis viib meid probleemi juurde. Seda võib nim. Ka suunavaks algus tekstiks. Millised on sissejuhatuse eesmärgid? 1. Elustada lugeja mälus teadmisi ja hoiakuid, mis tal antud teema kohta on. 2. Püstitada teksti põhieesmärk. 3. Juhata lugeja teemasse 4. Luua lugejaga usalduslik suhe ning sobiv meeleolu. Sissejuhatuses tuleks alustada rahulikult ja tasakaalukalt, ei ole hea alustada sissejuhatust kriitiliselt. 5. Ülesehituselt võib sissejuhatuse jagada järgmiselt: Mõiste avamine ,,Uudishimu inimloomuse omadus"; Huvilugu esitatakse teemaga seonduv juhtum, millest võib autor olla osaline; Sisujuht annab ülevaate tekstiteemast, osadest ja eesmärkidest; Kirjutada tsitaadina, keel kui ühendaja ja eraldaja; Ajalooline ülevaadet alustatakse nähtuse või probleemi juurest;
(„Kuulsin tänastest uudistest…“, „Tänastes ajalehtedes on huvitavalt analüüsitud…“ VÕIMALUSI SISSEJUHATUSEKS Sõnasta auditooriumi meeleolu, ootused. Võta kõne põhisisu mõne lausega kokku. Esita üllatavaid fakte. Tsiteeri kedagi, kes antud teema kohta midagi tabavat enne öelnud. Tutvusta kõne struktuuri. Tuntud õpetus ütleb, et avalikus esinemises tuleb kõigepealt öelda, mida sa ütlema hakkad, siis seda öelda ja lõpuks öelda, mida sa just ütlesid. Jutusta mõni (lõbus) lugu, mis kuulajaid häälestaks. http://majandus24.postimees.ee/3036457/kibele d-konepulti-kuula-kuningannat SISSEJUHATUSEST Tähelepanu äratamiseks ei pea kasutama vaid sõna jõudu, appi võib võtta üllatuslikke vahendeid. („Ajatud lood“ lk 136) HEA KÕNE ALGUS sobib kõneolukorraga, köidab kuulajate tähelepanu, sobib kõneleja isikuga,
Tavaliselt tuuakse esimeses alajaotuses uuritavaid v uuritavat materjali kirjeldavad (tausta)andmed. - Arutelu ja järeldused. Uurimistulemuste vaatlemine teoreetilise tausta ja varase- mate uurimuste kontekstis. Antakse hinnang tulemuste usaldusväärsusele, kehtivuse piirangutele, uuringu olulisele ning pakutakse välja edaspidi uurimist vajavad prob- leemid. Esitatakse uurimistöö järeldused, andes vastused kõigile töö sissejuhatuses püstitatud küsimustele. Kasutatud allikad (vt 3.2 ja 3.3) Lisad (vt 2.3.2) 4 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA VORMINDAMINE 2.1 Teksti ja lehekülje kujundus Kirja tüüp on Times New Roman. Kirja suurus on 12 punkti. - Joonistel, tabelites ja joonealustes märkustes võib olla väiksem. Reavahe on 1,5.
andmeid. Täiendavate uuringute tegemisel tuleb meeles pidada, et need toimuksid samadel tingimustel, kui varem tehtult andmete kogumine. Kõik uurimistööga seotud materjalid, andmed tuleb säilitada (üliõpilas)töö lõpliku kaitsmiseni. 1.5. Töö kirjalik ja tehniline vormistamine Töö vormistatakse arvutil, ühepoolselt (lõputööde tiitelleht kahepoolselt) valgel paberilehel, formaadis A4 (297×210 mm), arvutikirja suurusega 12 (kirjatüüp Times New Roman), reavahe 1,0 või 1,5. Soovitav on eelistada reavahet 1,5. Vasak äär on 30 mm (vajalik köitmiseks), parem 20 või 25 mm, ülemine 25 või 30 mm alumine 25 või 30 mm. Tekst joondatakse rööpselt (Justify). Leheküljenumbreid loendatakse alates tiitellehest (sellel ei märgita), numbri koht on lehekülje alumises osas keskel (alumisest servast 13 või 15 mm), numbri kõrgus on sama, mis põhitekstil. Numeratsiooni alla kuuluvad kõik lehed, kaasa arvatud kirjanduse loetelu ja lisad
SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade lõputöö vormistamise põhimõtetest. 3 Helen Vaku shokolaadi tooted 1. TEHNILISED NÕUDED Töö vormistatakse A4 formaadis (210x297 mm), ühepoolses väljatrükis, kirja suurus 12 punkti, Times New Roman, Normal kirjastiilis, kaasaarvatud tiitelleht, pealkirjad, alapealkirjad jmt, reavahe 1,5 tiitellehest kuni lõpuni. Lehe servad jäetakse vabaks 2,5 cm, vasakult 3 cm. Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi (Justify). Kõik lehed nummerdatakse, alates tiitellehest, kuid tiitellehele lehekülje numbrit ei kuvata. Lehe number paigutatakse jalusesse, joondumusega paremale. Päisesse kirjutatakse autori nimi töö teema ja kursiivis suurusega 10 punkti.
lahendust. Lõigu keskmine pikkus on 5-9 lauset. Lühemad lõigud ei pruugi olla arutlevad lõigud, pikemad näitavad mõtete üksteisesse sulamist. Lõpetus Lõppsõna eesmärgid on: 1. tuua esile teksti tuum, põhiidee; 2. esitada hinnang; 3. teravdada tähelepanu millegi või kellegi suhtes; 4. võtta kirjutatu kokku. Ülesehituselt jagunevad lõpetused järgmisteks põhitüüpideks: 1. huvilugu arendatakse sissejuhatuses alustatud lugu lõpuni ja korratakse seda teisest vaatepunktist; 2. kokkuvõte tuuakse oluline lühidalt esile; 3. hinnang esitatakse autori põhjendatud arvamus; 4. üleskutse osutatakse probleemide kestvusele, vajadusele need tulevikus lahendada; 5. puänt esitatakse ootamatu, vaimukas lõpp või fraas. Hea lõpetus on selge ja täpne. Väldi järgmisi vigu: - ära jäta lõppu ära, ära lõpeta mitu korda;
kohe nõus ei ole. Alustada võib ka igava põhiideega, lootuses,et kirjutamise käigus tekib paremaid mõtteid. 13. Arutleva kirjandi ülesehitus (2 võimalust ) a) Esimene võimalus: 1) peaprobleem, 2)probleemi analüüs ( teemaarendus 5-8 lõiku ) 3) põhiidee, vastus peaprobleemile b) Teine võimalus: 1) tees ( põhiidee avamata kujul, lõpetatakse väitega) 2) poolt- ka vastuargumendid (5-8 lõiku) 3) põhiidee( avatud kujul) 14. Teeskava, selle koostamine a) SJ: Peatees: TA: 5-8 alateesid, mis tõestavad peateesi Lõpp: Põhiidee(järeldus teema arendusest, peatees täiendatud kujul. b) SJ: peaprobleem (küsimus): TA: 5-8 teesid ( iga lõigu kõige tähtsam mõte) Lõpp: Põhiidee (üldistav vastus peaprobleemile) 15. Mustand Mustand on kirjandi viimistlemata vorm, mis sageli on iseenesest vaid konkreetsemalt ning
13) Ei tohi esitada asju, millest ise midagi ei tea ja pole kindel ( nt noored ei loe enam raamatuid - see on minu arvamus, ma ei tea seda) 14) Ei tohi kasutada slängi 15) Ei tohi kasutada kõnekeelt 16) Kasutada tuleb võimalikult eestipärast sõnastust 17) Kasutada võimalikult vähe võõrsõnu 18) Kirjandis tuleb leida mingi põhimõte või põhiidee, millest lähtuvalt kirjutada 19) Pealkirjast leian tuumsõna(d), mis annavad ideesid kirjandi kirjutamisel 20) Sissejuhatuses ei tohi kasutada liiga palju küsimusi 5 21) Mitte lämmatada kirjandit näidetega 22) Numbrite kirjutamine kuni 10ni sõnadega, sealt edasi numbritega 23) Asesõnadega ei tohi liialdada (nt see, asi jne) 24) Keelatud on kirjutada sinavormis!!! 25) Teoste pealkirjasid ei tohi käänata 26) Hoiduda lamedatest käibetõdedest 27) Teemat aitab lahendada küsimustik: kes? millal? miks? mis? kuidas
sõna, mille peal tekstikursor parajasti asub. Alustades vasakult poolt, esimese nupp-ripploendi abil määrame teksti fondi ehk tüübi (ingl. Font Type); kui klõpsata noolekest, siis avaneb nimekiri fontidest, mis on sinu arvutisse installeeritud (siit ka soovitus: väldi haruldase fondi kasutamist, teistel ei pruugi seda olla ja siis Word pakub oma versiooni sellest). Enamkasutatavad fondid on Arial (seriifideta kiri), Times New Roman (seriifidega kiri) ja Courier (võrdsammuga kiri). Seriifid on tähele kaunistuseks lisatavad väikesed kriipsukesed. Võrdsammuga kirja puhul on aga kõik süm- bolid võrdse laiusega, analoogselt kirjutusmasinaga. Omaette rühma fontide hulgas moodus- tavad sümbolfondid nagu näiteks Wingdings. Sellistes kirjades on tähe asemel sümbol. Fonte saab määrata ka klahvikombinatsiooni Ctrl+Shift+F abil, peale mida saad nimekirjas
Hea referaat on sisukas, hea sõnastusega ja korrektselt vormistatud. Referaadi maht on kuni 10 lehekülge (1. - 3. kl sisu min 2 lk; 4. - 6. kl - sisu min 3 lk, 7. - 9. kl sisu min 5 lk), millest 5 lehekülge on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud materjalid. Lisasid mahu sisse ei arvestata. Töö esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4, soovitavalt kiirköitjas. Vormistatakse 1.- 4. kl: käsitsi või arvutis, 5.- 9. kl arvutis (kirjatüüp Times New Roman, tähesuurus 12 punkti, reavahe 1,5; servad ühtlustatud). Lehekülje vasakusse serva jäetakse köitmisruum 3 cm; paremal, üla- ja alaservas vaba ruumi 2,5 cm. Lõigud eraldatakse käsikirjas taandreaga, arvutitekstis tühja reaga. Referaat koosneb järgmistest osadest: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, põhitekst, kokkuvõte, kasutatud materjalid. Referaadi osa Mida sisaldab Vormistamine
Sisukord pane sel juhul, kui sinu referaadil on mitu peatükki. Sealt saab vaadata, millisel leheküljel üks või teine neist paikneb. Kui sinu referaadil peatükke ei ole, siis ei ole vaja ka sisukorda teha. Sisukorras märgitakse ära ainult peatüki alguslehekülg. Sissejuhatus on lühema referaadi korral lõik töö alguses ja pikema puhul eraldi lehel. Sissejuhatusest saab lugeja teada, millest sinu referaat on kirjutatud ning miks seda on tehtud. Sissejuhatuses tuuakse välja eesmärgid mida töö kirjutaja soovib referaadi kirjutamisega saavutada. Referaadi põhiosa jaotatakse teemakohasteks peatükkideks. Mahukama teemakäsitluse puhul võivad peatükid omakorda olla jagatud alapeatükkideks. Kokkuvõte on sama suur kui sissejuhatus. Sinna kirjutatakse, mida referaadi autor tööd tehes ise uut teada sai ja milline on tema arvamus sellest. Kokkuvõttes ei refereerita enam töös viidatud autoreid ega tooda sisse ka uusi mõtteid
Essee koosneb kolmest peamisest osast: sissejuhatus, teema arendus ja lõpetus. Essee kui teaduskirjandi oluline struktuurielement on probleem, mis sõnastatakse Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest sissejuhatuses selgelt ja täpselt ning millele antakse kokkuvõttes ka vastus. Essee eesmärgiks on esitada mingi väide (väited, mitte üle kolme) ning seejärel seda sobivate argumentidega tõestada, tuues ära nii poolt kui vastuargumendid. Essee võib sisaldada ka teiste mõtteid, mida koostaja seostab iseenda seisukohtadega. Uurimistöö ei tohi alla plagiaat (kellegi uurimistööst seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata, loomevargus). Uurimistöös võib kasutada uuritavat probleemi käsitlevaid refereeringuid erinevatelt autoritelt, kuid nende võrdlemise ja analüüsi käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni. Uurimistöö peab näitama õpilase iseseisva
Kuressaare Gümnaasium Uurimistöö koostamisest tuses selgelt ja täpselt ning millele antakse kokkuvõttes ka vastus. Essee eesmärgiks on esitada mingi väide (väited, mitte üle kolme) ning seejärel seda sobivate argumentidega tõestada, tuues ära nii poolt kui vastuargumendid. Essee võib sisaldada ka teiste mõtteid, mida koostaja seostab iseenda seisukohtadega. Uurimistöö ei tohi alla plagiaat (kellegi uurimistööst seisukohtade sõnasõnaline mahakirju- tamine allikale viitamata, loomevargus). Uurimistöös võib kasutada uuritavat probleemi kä- sitlevaid refereeringuid erinevatelt autoritelt, kuid nende võrdlemise ja analüüsi käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni. Uurimistöö peab näitama õpilase iseseisva mõtlemise võimet
töö põhiosad (peatükid ja alajaotused), 15-20 lehekülge kokkuvõte (järeldused, soovitused), u 1 lehekülg kasutatud kirjandus lisad 5.1. Tiitelleht Tiitellehele (vt näidist) märgitakse järgmised andmed: õppeasutus (Tallinna Laagna Gümnaasium); autori nimi; töö pealkiri kirjutatakse läbivate trükitähtedega ja paksendatult (kirjastiilis Bold), font 12, kirjatüüp Times New Roman; töö liik (referaat, uurimistöö, ainetöö, essee vm); juhendaja nimi; töö valmimiskoht ja aastaarv (ühele reale, koma ei panda. Näit: Tallinn 2009). 5.2. Sisukord Sisukord koosneb töö jaotiste pealkirjadest ja leheküljenumbritest (vt näidist). Pealkirjade sõnastus sisukorras peab vastama nende sõnastusele uurimistöös. Sisukord paiknegu alati tiitellehe järel.
annaabi.ee 
