Leidsid 28 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas ja millega on tagatud hool eesti keeles". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirjakeel, instituudi, ajakirjandus, sõnamoodustus, mallid, ajameelne, sokk, laused, släng, likku, olevast, infost, sõnastikud, objektiivselt, käänamine, pööramine, võrdlusastmed, tuletised, liitsõnad, hajameelne, kappi, koduloom, varas, ehted, pihta, vabam, kujundlikkus, lõppriim, emotsionaalsed, hüüdlaused, punktiga, lõppevad, retoorilised· 20 köidet · Artiklite temaatika: eesti kirjakeele arendamine, ortograafia, grammatika, sõnavara, murdenäited, arvustusi, keeleteadus Ühtse kirjakeele taotlemine: · Kas üks või kaks kirjakeelt? · Kaks keskust (Tallinn ja Tartu), oli kaks kirjakeelt. Ühiskeeled, mis erinesid omavahel vähem kui murded. Tartukeelsetes tekstides oli põhjaeesti jooni. · Üldine arvamus oli, et ühine kirjakeel on vajalik; vaidlused, kuidas selleni jõuda. · Diskussioon, milline peaks uus kirjakeel olema. · Diskussioon arendas keeleuurimist Keelesugulus: · Huvi soome-ugri keelte ja murrete vastu · Eesti keele uurimise ja arendamises vaja eeskuju võtta soome keelest · Rosenplänter esitas kirjakeele sõnavara arendamise teed: 1) murretest, 2) soome keelest, 3) sõnade ja
“Keel ja ühiskond” X klassile 11. ptk Mare Hallop 25.10.2013 KiNG 30.10.2012 Üldiseloomustus 20. saj algupoolel eesti kirjakeele kultuurkeeleks kujundamine 1918 – 1939: o arenes teaduskeel, o kujundati teadlikult eri alade terminoloogiat, o mitmefunktsiooniline kirjakeel (ametlik suhtlus, õiguses, majanduses, teadus-, ilukirjandus-, ajakirjandustekstides). Pärast I ms taastati keelekorraldus 1947, kus nõukogude ajal kohustuslikkus keelekorralduses - üks kindel õige variant, tänapäeval – kirjakeelde sobivate variantide paljusus, soovitused üldsusele. Praegu: o sihikindel ja otstarbekohane keelekorraldus, o ulatuslik terminoloogiatöö.
nimetused. 10. Johannes Voldemar Veski ja keelekorraldus. Eestikeelse terminoloogia arendamine, kirjakeele korraldamine. Ajakirjade Eesti Kirjandus ja Eesti Keel toimetaja. Nõuded kirjakeelele: rahvapärasus, loogiline selgus, arusaadavus. 1913 ,,Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest" Keel kui elusolend: tärkab, areneb, kasvab, varistab jääke maha, suureneb, tiheneb. Rändab, kuni teda vajatakse. · Sõnavara rikastamine · Keele arendamise alused keeles endas · Sõnamoodustus reeglipäraseks (nt line- ja lik-tuletised) · Laenata ainult siis, kui oma keelest ei leidu · Rahvusvahelisis kultuurisõnu mõõdukalt kasutusse · Ei soovita paralleelseid võõrsõnu, soome laene, võõrapäraseid struktuure ja väljendeid. 1918 ,,Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamat" 150 lk, 20 000 sõna ja tuletist. 167 EKS keeletoimkonna koosolekut. 1925-37 ,,Eesti õigekeelsuse sõnaraamat" 4 osa, 1720 lk, neist 1400 Veski koostatud, viimane osa Elmar Muuk.
kirjavahetuses kasutama prantsuse keele asemel inglise keelt. AGA Nimetus King's English 'kuninga inglise keel' või Queens English 'kuninganna inglise keel' näitas, kas valitseja oli parajasti kuningas või kuninganna. Aastal 1775 ilmus William Perry ,,The Royal Standard English Dictionary" (,,Kuninglik standardinglise keele sõnaraamat"), mille pealkirjas esineb esimest korda sõnaühend Standard English. Vaatame, kuidas normitud kirjakeel erineb teistest keelekujudest. Allpool toodud skeem on pärit Kenneth G. Wilsoni Ameerika inglise keele käsiraamatust. See inglise keele mudel hõlmab kolm keelekuju: Standard English 'standardinglise keel, normitud inglise keel', Common English 'tavainglise keel' ja Vulgar English 'rahvainglise keel, lihtrahva inglise keel'. 22 Ülemine ring tähistab standard-, keskmine tava- ning alumine rahvakeelt. Meie keelekasutus peegeldab paljuski seda keelekeskkonda, milles me elame.
Sõnavõistlus, kirjakeele areng taasiseseisvunud Eestis, Emakeele Seltsi keeletoimkond Eesti kirjakeele täpsem kujundamine sai alguse juba 20. sajandi esimesel poolel, kui seoses riikliku iseseisvusega kujunes välja ka mitmefunktsiooniline kirjakeel. Pärast keelekorralduse taastamist 1947. aastal on eesti keel kõikides valdkondades jõudsasti edasi arenenud, vormides meile tänapäeval tuttava otstarbekohase ja äärmiselt korraldatud emakeele. Järgnevalt tutvustangi lähemalt kirjakeele arengut taasiseseisvunud Eestis ning kahte selle kujunemist ja ühtlustumist mõjutanud tegurit. Sõnavõistlus Kui eesti keelt suhtlemiseks rohkem kasutama hakati, kaasnes sellega ka
Tallinna Ülikool Maria Meniv Eesti keel kui võõr keel ja kultuur I kursus ,,Slängi kasutamine noorte seas" Uurimustöö Tallinn, 2013 Sisukord Sissejuhatus 1. Släng. Kujunemine ja kasutamine 1.1 Mis on släng? 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? 1.3 Kust saadakse uusi slängi sõnu? 1.4 Slängi muutumine 1.5 Kus sobib ja kus ei sobi slängi kasutada Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Släng on keele osa, mis erineb originaalkeelest. Tänapäeval kasutavad peamiselt noored inimesed aina rohkem slängi ja seda tegid minevikus ka nendesamade noorte vanemad. Släng on pidevas muutumises, sest iga
Kirjakeele arendamine. 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts (EkmS), mille eesotsas oli Jakob Hurt, kes tegi Helsingi ülikoolis doktoritöö ne-liitelistest nimisõnadest. Eesti Kirjameeste Selts ühendas eesti haritlasi, tema ülesandeks oli eesti keele, rahvaluule ja hariduse arendamine ning ajaloo uurimine (senine peamiselt TÜ õppejõududest koosnev ÕES toimis saksakeelsena). Eesti korralduse poole pealt arendas EkmS eesti kirjakeelt: tekkis ühtne kirjakeel, toimus üleminek uuele kirjaviisile ja töötati välja kirjakeele normid. Tekkis ka mitmeid vaidlusi: näiteks, kas kirjutada ea või ää (pea, hea), -id või ivad (annaksid, lugesid) ja kuidas märkida III väldet (M. Veske: pooole) ning kuidas rikastada sõnavara (murretest, sõnamoodustus: sõnastik, laevastik, alaealine J. Hurt). Aastal 1884 andis Karl August Hermann välja ,,Eesti keele grammatika", mis oli normatiivne. Ta ei soovitanud paralleelvorme (näiteks ainult de-mitmus,
Helle Metslang Karl Pajusalu: kaasaegse sotsiolingvistika areng TÜs ja tänapäevase foneetikalabori rajamine. Uurinud eesti murrete muutumist ja nivelleerumis Üldkeeleteadus 1988 eesti keele labor uurimiskeskus, mille ülesandeks oli uurida arvutilingvistikaga seotud teoreetilisi probleeme ning hakata looma eesti keele elektroonilisi tekstikorpusi Renate Pajusalu ja kognitiivse semantika ja pragmaatikaga seotud uurimissuunad Eesti Keele Instituut: keeleteaduse uurimisasutus. Instituudi direktor Urmas Sutrop. 2008.a on instituudis 5 osakonda: keeleteaduse ja tehnoloogia osakond, soome-ugri ja murrete osakond, keelekorraldusosakond, sõnaraamatute osakond, terminioloogiaosakond Tallinna Ülikool: Mati Hint fonoloogia ja morfoloogia uurija, on põhjalikult süvenenud eesti väldete ja astmevahelduse probleemistikku Helle Metsland doktoriväitekiri verbisüntaksist Jüri Viikberg koostanud põhjaliku ülevaate Eesti vähemusrahvustest
.............................................................................................. 2 RESÜMEE .......................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................. 4 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE .................................... 6 1.1 Mis on släng?................................................................................................. 7 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? ............................................................. 8 1.3 Kust saadakse uusi slängi sõnu?..................................................................... 8 1.4 Slängi muutumine.......................................................................................... 9 1
grammatika (eesti keele Tallinna murde grammatika; I trükk 1843, II, täiendatud trükk 1853). Ahrensi grammatika pani aluse uuele (s.o soomepärasele) kirjaviisile. • Uus kirjaviis on Eduard Ahrensi soovitatud ja XIX saj III veerandil võitnud eesti õigekirjatava, mille eeskujuks oli soome ortograafia. See on aluseks praegusele eesti õigekirjale. • Vanalt kirjaviisilt uuele kirjaviisile. Eesti rahvuse kujunemise ajaks oli põhjaeesti kirjakeel saavutanud lõunaeesti kirjakeele ees sellise ülekaalu, et tema saamine rahvuslikuks kirjakeeleks oli paratamatu. XIX sajandi teisel poolel toimunud rahvusliku kirjakeele kujundamine seisnes kirjakeele ühtlustamises ja uuele kirjaviisile üleminekus. See tegevus toimus esialgu Eesti Kirjameeste Seltsi kaudu (1871–1892) rahvusliku liikumise juhtide Jakob Hurda ja Mihkel Veske eestvedamisel. Eesti rahvusliku keelekorralduse algusaastaks peetakse 1872
Allikad: Ehala M. 2001 Eesti keele struktuur. Tallinn Erelt M.1997 Eesti keele käsiraamat. Tallinn ENSV TA Keele ja kirjanduse instituut 1988 Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. 1.Köide 4.vihik, 3.Köide 1.vihik. Tallinn Raun A. 1982 Eesti keele etümoloogiline teatmik Maarjamaa kirjastus Vainola K 2003 Eesti slängi sõnaraamat Tallinn Õim A. 1993 Fraseoloogiasõnaraamat" Tallinn Leksikograafia. Eesti keele sõnastikud. Leksikograafia on sõnaraamatute tegemise õpetus. Eesti leksikograafia sai alguse 17. sajandil - 1637. aastal ilmus Heinrich Stahli ,,Anführung zu der Estnischen Sprach" . See on saksakeelne eesti keele käsiraamat, mis sisaldab saksa-eesti sõnastik( M.Erelt 1997:569). Sõnastik on sõnavarakogum, mis on vormistatud sõnaraamatuna. Kuna keeles on alati sõnu, mida osa kõnelejat ei tunne aga on vajalik, et inimesed üksteist õigesti aru saaksid, et seda võimaldada, koostatakse sõnaraamatud. Suured sõnaraamatud valmivad kollektiivse töö viljana, sest nei
keeleressursse. ,,Keeleressurssideks on näiteks teksti- ja kõnekorpused, leksikaalsed andmebaasid, grammatikad, arvuleksikonid." (Õim 1998; 2). Andmete töötlemiseks kasutatakse matemaatilise meetodid ja statistikat. Üks variante on loogilise programmeerimise meetod. Kõnetuvastuse jaoks kasutatakse tõenäosuslikke automaate, kuid kõne abil arvuti poole pöördumine on siiani arendamisel ja problemaatiline valdkond. 2004. aasta seisuga ,,Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi foneetika- ja kõnetehnoloogialaboris arendatav üldise sõnavaraga eesti keele tuvastussüsteemi prototüüp tuvastab praeguse seisuga korrektselt umbes 74 protsenti sõnadest." (Horisont 2004). Enamik kõnetuvastussüsteeme nõuab kõnelemisel sõnade hääldamist ühekaupa ja selgeid pause sõnade vahel. Seotud kõne puhul lähevad programmid palju keerulisemaks, sest tuleb arvesse võtta ka igale sõnale eelnevat ja järgnevat sõna
EESTI KEELE ALLKEELED Diana Tammets 10.R MIS ON ALLKEEL? · Allkeeled on keele variandid, mis eristuvad kokkuleppeliste keeleliste erijoonte alusel 1)Funktsionaalsed 2)Piirkondlikud 3)Sotsiaalsed TÄHTSAMAD EESTI KEELE ALLKEELED · kirjakeel · ajakirjanduske · släng el · suuline keel · oskuskeel · kirjaliku · murdekeel vestluse keel · ilukirjanduske el EESTI KEELE KIRJAKEEL · Üldkasutatav normitud keelevariant · Teadlikult välja kujundatud, ühtlustatud · Esineb nii suulises kui ka kirjalikus vormis · Kirjakeele norm OSKUSKEEL · Seotud erialade ja nende mõistestikega · Kujundatakse teadlikult · Lähtub kirjakeele normist · Tekstid ülesehituselt keskmisest keerukamad SUULINE KEEL · Vaba ja loomulik keelekuju · Keelemuutuste suhtes väga tundlik · Toimub kõige rohkem muutusi · Argikeelele on omane lühendamine
leidnud käitumine võtta omaks JA/VÕI muuta normiks. Esmasündmus = etalon ("eelmisel korral tegime nii") > – KEEL: uuest ainest rääkimine (juhukeelend) > levik > norm – KÄITUMINE: sotsialiseerumine, desotsialiseerumine; kultuurilaenud – ÕIGUS: pretsedendiõigus How about sõnavara konkursid jms? 3. Millises allikas eesti sõnavara nüüdisnorm peegeldub? (1) Kirjakeele norm on määratud Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga. (3) Oskussõnavara osas täiendavad ja täpsustavad kirjakeele normi oskussõnastikud, mille on heaks kiitnud Eesti Terminoloogia Ühing koostöös asjaomaste ministeeriumidega ja asutustega, mille põhikirjas on ette nähtud eesti keele uurimine ja korraldamine.
19. saj algus, kirjakeele uurija(eestlane) 17. saj kirjamees · Ettepanek õ ja ö eristamiseks · Lõi esimese järjekindla kirjaviisi · Sõltumatu eesti keele grammatika idee · Selle propageerija. · Rahvavalgustaja · Heitis välja saksa tähed · Eestlaste lugemisharjumuste · Rajas esimese Eesti õpetajate seminari. kujundamine Forselius Masing Näited: heitis välja c, g, q, x, y, z; vana kirjaviisi Näited: ,,Maarahwa Näddala-Leht", ,,õ" täht, looja, koostas aabitsa. eristas eesti keele saksa keelest. 18. saj pastor ja kirjamees 19. saj keskpaiga keelemees · Eesti kirjakeele arendaja · Propageeris uut kirjaviisi · Oskas heebrea, kreeka ja eesti keelt · Reformis eesti keelt · Töötas välja normid
(aastatel 1915–1934) ja Eesti Keel (aastatel 1936–1940). Samal ajal andis ta taas tunde Treffneri gümnaasiumis. Eesti Kirjandus kujunes Veski käe all kirjanduslooliste lühiuurimuste ja arvustuste peamiseks avaldamiskohaks. 1919. aastal sai Veskist Tartu ülikooli õppejõud. Ta jäi sellesse ametisse ka nõukogude perioodil (kuni aastani 1956). Aastal 1947 valiti Veski professoriks, aastatel 1946–1956 juhatas ta eesti keele kateedrit. Samal ajal juhatas Veski TA Keele ja Kirjanduse Instituudi sõnaraamatute ja õigekeelsuse sektorit (aastatel 1946–1956) ning oli Emakeele Seltsi esimees (aastatel 1946–1968). 4 Veski on valitud EKS-i ja Emakeele Seltsi auliikmeks, Tartu ülikooli audoktoriks, ta oli ENSV teeneline teadlane ja ENSV Teaduste Akadeemia akadeemik. Veski suri kõrges eas 28. märtsil 1968 ning on maetud Tartu Raadi kalmistule. Veski oli eesti kirjakeele arendamise keelekorraldusliku suuna rajaja ja olulisim
aastal Viljandis C. R. Jakobsoni nimelises 1. keskkoolis alguse ka õpilaskeelepäevade traditsioon, mis pole kustunud siiani. Maailmas räägib eesti keelt emakeelena hinnanguliselt 1 070 000 inimest, neist väljaspool Eestit umbes 130 000 ühed suurimad eestikeelsed kogukonnad asuvad meie naabermaades Soomes, Rootsis ja Venemaal. Seetõttu korraldatakse emakeelepäeva üritusi ka mujal, näiteks Helsingis, Stockholmis, Göteborgis ja Petseris, kus kohalike eestlaste ja Eesti Instituudi koostöös korraldatakse üritusi täiskasvanutele ja lastele. 3.2 J. V. Veski päev Johannes Voldemar Veski sündis 15. juunil 1873 Tartumaal Kudina vallas. 1908 1911 hakati J. V. Veski algatusel korraldama eesti keele konverentse, kus fikseeriti mitmed kirjakeelt puudutavad otsuseid. J. V. Veski on valitud EKS-i ja Emakeele Seltsi auliikmeks, Tartu
Tema eestvedamisel otsustati, et kasutusele võetavad uued vormid peavad olema tegelikult kasutusel, rahvale mõistetavad ja otstarbekad. Veski jaoks oli keel info, hariduse, teaduse vahend, tarbekeel. 1913 ,,Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest" Keel kui elusolend: tärkab, areneb, kasvab, varistab jääke maha, suureneb, tiheneb. Rändab, kuni teda vajatakse. · Sõnavara rikastamine · Keele arendamise alused keeles endas · Sõnamoodustus reeglipäraseks (nt line- ja lik-tuletised) · Laenata ainult siis, kui oma keelest ei leidu · Rahvusvahelisis kultuurisõnu mõõdukalt kasutusse · Ei soovita paralleelseid võõrsõnu, soome laene, võõrapäraseid struktuure ja väljendeid. 1918 ,,Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamat" 150 lk, 20 000 sõna ja tuletist. 167 EKS keeletoimkonna koosolekut. Selles pole liitsõnu, sõnade tähenduse ei seletata, näidatakse kirjapilt ja muutmine.
Valents-on tegusõna võime siduda endaga laiendeid. V2-reegel- verb peab olema lauses teisel positsioonil. Rindlause- Saatsin korvi poole palju palle, kuid ainult üks tabas rõngast. Põimlause- Nägin, et metsast tõusis suitsu, ja helistasin päästeametisse. Lihtlause- Vend on väike, aga tubli. Lauselühend-Võtnud rihma kätte, vaatas isa poisile kurjalt otsa. Eesti keele allkeeled: ajakirjandusk. ilukirjandusk. oskusk. bürokraatiak. suuline k. släng. paikkondlikud murded. kirjaliku vestluse k. Uusin kirjakeele norm on kirjas ,,Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006"-s. Eesti kirjakeele norm on eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteem. Nõu annab Eesti Keele Instituut. Lõuna-Eesti murded: Mulgi murre, võru murre, tartu murre. Ühiskondlik kakskeelsus- kahe keele kasutamine ühes riigis. De jure- seaduse kohaselt. De facto-tegelikult, kuid mitte seaduse kohaselt. Diglossia-
Nimetatud keelevariandil on mitme sajandi pikkune kujunemislugu ning kindel roll ühiskonnas. Vastavalt sellele rollile on välja kujunenud ning paika pandud teatud tunnused, mis toetavad selle keelevariandi eesmärki. 1.1 Asjaajamiskeele kujunemine ja roll Eestis Asjaajamiskeel on eesti kirjakeele üks väga suur ja oluline osa ning tähistab kirjakeele kindlat käibevaldkonda. Asjaajamiskeelele laienevad ühelt poolt normitud kirjakeele ning teisalt oskuskeele põhimõtted. Kirjakeel on keelekuju, mis kuulub kogu eesti rahvusele ning mida on teadlikult ja sihipäraselt arendatud. Kirjakeelt kasutatakse haridusasutustes, ametlikus suhtluses ning seda keelt kasutavad ka teabevahendid. (Kull 2000: 11) Kuigi eesti keele üksikuid sõnu võis leida juba XIII sajandi muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest, siis kõige vanem ja pikem sidus tekst on pärit XVI sajandist. Tegemist on Kullamaalt pärit käsikirjaga, kus on toodud katoliku kiriku kolme
Kristian Jaak Peterson, Otto Wilhel Masing 1813-1832 Hakkas ilmuma keeleteadusajakiri ,,Beiträge". Ning sel ajal hakati eesti keelest kui soome ugri keelest mõtlema. Ajakirja toimetaja Johann Heinrich Rosenplänter (Pärnu) Artiklite temaatika: eesti kirjakeele arendamine, ortograafia, grammatika, sõnavara, murdenäiteid, arvustusi, keeleteadus. Temaatikat : 1) Ühtse kirjakeele taotlemine. Kaks kirjakeelt, Tallinn ja Tartu. Üldine arvamus oli, et ühine kirjakeel on vajalik Beiträges diskussioon, milline peaks uus kirjakeel olema. Diskussioon edendas keeleuurimist. 2) Keelesugulus. Huvi soome-ugri keelte ja murrete vastu. Eesti keele uurimises ja arendamises vaja eeskuju võtta soome keelest. Rosenplänter esitas kirjakeele sõnavara arendamise teed. 3) Eesti keele struktuur. Arnold Knüpffer (Kadrina): eesti keeles on samad käänded mis soome keeles. 1817 artikkel eesti keele käänetest. 14 käändevormi
Tartu Kivilinna Gümnaasium Slängi populaarsus ja kasutatavus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassi õpilaste seas Uurimustöö Autor: Helina Romantosov 10B Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2011 SISSEJUHATUS Uurimustöö teemaks on valitud slängi kasutatavus ja populaarsus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassis. Teema näis huvitav ning kuna släng on väga kiiresti muutuv, sooviti läbi uurimuse rohkem aimu saada hetkel kasutuses olevatest slängisõnadest, mida ehk ka enda sõnavara täiustamiseks kasutada saaksite. Selle info saamiseks koostati ankeetleht, kuhu oodati ausaid vastuseid viiele küsimusele. Tänu sellele selgus õpilaste arvamus, kas släng mõjutab meie emakeelt, miks ja kui tihti seda kasutatakse ning samuti paluti igal õpilasel individuaalselt kirja panna, mida släng
inimesed, keda seob individuaalsete sotsiaalsete suhete võrk naabruse, sõpruse, suguluse, töökaasluse kaudu. · mõnikord teadvustavad inimesed end sotsiaalse rühmana ja oma allkeelt rühmasisese keelena · mõnikord kuuluvad inimesed sotsiaalsete tunnuste alusel kokku ja nende keelest on leitavad ühised jooned, kuid rühmasisese allkeelena nad oma keelekasutust ei tõlgenda Släng, argoo, zargoon, erikeel. · Släng on mingile sotsiaalsele rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimestele, sõpruskondadele jne omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara (Tender 1994). 2 erinevat slängi: · sotsiaalsete rühmade erikeel (õpilased, üliõpilased, kurjategijad jms), mille abil need rühmad ennast ühiskonna teistest gruppidest eristavad · mitteformaalne ametikeel (nt arvutiinimeste släng), mis on tüüpiliselt mitteformaalne terminoloogia
töörühmad Eestis. See eeldab eesti murdeuuringute sihipärast rahastamist nii murdeuuringuteks suunatud sihtfinantseeringute kui ka grantide jm uurimistoetuste abil. Seda, et meil oleks puudu noortest murdeuurijatest, enam samal viisil nagu kümme aastat tagasi ütelda ei saa. Põhiprobleem on ikkagi neile töötingimuste loomises. Andmekogud ja ainestiku publitseerimine Eesti murrete suurim andmekogu on Eesti Keele Instituudi murdearhiiv, millega on ühendatud Emakeele Seltsi kogud. Väiksem murdematerjalide kogu on Tartu Ülikoolil. EKI kogu koosneb sõnavara sedelkogudest, murdetekstide kogudest ja helisalvestuste fonoteegist. TÜs on paberkandjal murdetekste ja helilindistuste kogu. Tulevase uurimistöö jaoks on eriti väärtuslikud just helisalvestuste kogud. 2001. a lõpu seisuga oli EKI fonoteegis murrete helisalvestusi üle 2900 tunni, sh kõigist eesti murrakutest. TÜ murdearhiivis
.................................................................................................3 1. Eesti kirjakeele sünd ja välja kujunemine................................................................4 1.1 Eesti keele areng tänapäeval........................................................................4 1.1.1 Mis ohustab eesti keelt?...............................................................................5 1.2.1 Eesti kirjakeel 13. sajand.............................................................................5 1.2.2 Eesti kirjakeel 16. sajand.............................................................................5 1.2.3 Eesti kirjakeel 17. sajand.............................................................................6 1.2.4 Eesti kirjakeel 18. sajand.............................................................................6 1.2
27.09.2016 Laura-Liisa Lehto SÕNARAAMATUTE KÕRVUTUS 1. Sõnaraamatute ÕS 2013 ja võõrsõnade leksikoni kirjeldus. ÕS 2013 on suunav ja soovitav sõnaraamat, mis ei piirdu keelekasutuse kirjeldamisega, vaid annab ka hinnanguid, mis on hea ja mis on halb keel. Normatiivse sõnaraamatuna esitab ÕS 2013 kirjakeele norme ja on kirjakeele normide aluseks. Sõnaraamat on mõeldud kõigile neile, kes soovivad järgida hea keelekasutuse tava (Erelt, Leemets, Mäearu, Raadik, 2013). ÕS 2013 on universaalsõnaraamat, mis annab käepärast infot sõnade õigekirja, häälduse ja käänamise-pööramise kohta, selgitab vajaduse korral ka võõramate või muidu vähem tuntud sõnade tähendust ning õpetab sõnu lausesse sobitama Sõnaraamatu sisu on üksjagu uuenenud: Rakendatud on uut morfoloogia ja häälduse esitamise süsteemi, värs
Keel sisaldab näiteks varieerumisi. Varieerumine on nimelt see, et ühte ja sama sisu on võimalik väljendada erineval moel. Varieerumine on samaaegselt nii hea kui ka halb. Hea on ta selles mõttes, et siis saab kasutada erinevaid stiile ja keeleline väljendus muutub kohe mitmekesisemaks ja laiemaks, ilmekamaks. Samas on see ka halb, sest varieerumine võib takistada ka arusaamist. Kindlasti sisaldab meie igapäevane kõnekeel ja ka kirjakeel slängi. Slängi kasutatakse kõige rohkem noorte seas. Slängisõnad on ka üsna sellised, mida kooslusest väljaspool inimesed ei mõista. Kuid on ka selliseid slängisõnu mis on väga populaarsed ja millest kõik aru saavad. Kindlasti ei ole släng sobiv avalikel esinemistel või tõsistel vestlustel täiskasvanud inimestega. 200 Sammuti esineb meil ka kõnekeelt. Kõnekeelt kasutatakse igapäevases elus, kuid on siiski poole korrektsen ja arusaadavam kui släng
erinevat tüüpi suulisi tekste. 19. Mida sisaldab eesti dialoogikorpus? Dialoogikorpus kui eestikeelse kasutajaliidese alus. (2003)(M. Koit) 20. Mis on Filosoft ja kuidas ta on seotud arvutuslingvistika uurimisrühmaga? Filosoft on keeletarkvarafirma. On seotud uurimisrühmaga eesti ja üldkeeleteaduse instituudi kaudu. 21. Nimetage 2 Teie arvates tähtsamat Filosofti toodet. Eesti keele speller Eesti keele tesaurus II osa. TTÜ küberneetika instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia labori tegevus 1. Loetlege labori tegevusvaldkonnad. · Eesti keele foneetilised uuringud (eesti häälikusüsteem, prosoodia, aktsendinähtused) · Kõnetehnoloogilised uuringud ja arendustööd (kõnesüntees, kõne analüüs, kõne- ja kõnelejatuvastus, foneetilised andmebaasid) 2. Loetlege praegu käimasolevad projektid ja kirjeldage neid. Riiklik programm "Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006-2010)"
annaabi.ee 
