Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kubism (Jaan Kangilaski küs. vastused õpikust)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kubism, kubismi, picasso, eeskujud, braque, pablo, perioode, pojana, varakult, avignoni, neiud, analüütilise, teostel, motiiv, ainering, muusikariistad, hallid, kollaaz, liimitud, alaliiki, gris, sünteetiline, delaunay, värviringid, edasiandmiseks, kubistideGustav Adolfi Gümnaasium Kunstiajalugu KUBISM JA SELLE TUNTUMAD ESINDAJAD (v.a. Picasso) Referaat Koostaja:Pille-Triin Pihlak Juhendaja: Marju Liidja Tallinn2009 1 Sisukord: Sissejuhatus lk.3 1.Kubism lk.4 1.2 Kubismi periood lk.5 1.3 Kubismi väljendus lk.5 1.4 Analüütiline kubism lk.5 1.5 Sünteetiline kubism lk.5-6 1.6 Kubism muud valdkonnad lk.6-7 2.Kubistid lk.7 2.1 Georges Braque (1882-1963) lk.7 2.2 Juan Gris (1887- 1927) lk.8 2.3 Rober Delaunay (1885- 1941) lk.8-9 3.Kubistid Eestis lk.10 3.1 Arnold Akberg (1894 1984) lk.10 3.2 Jaan Vahtra (1882 1947) lk.10-11 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Sisssejuhatus Nähtavas maailnas meie ümber võib eristada looduslikke nähtusi ja inimeste valmistatud esemeid ning objekte
· ,,Lipuehteis tänav", Trouville'i afisid" DERAIN JA de VLAMINCK · Intensiivsed, toored toonid · Vlamincki eeskujuks van GOGH'i looming ,,Deraini portree", ,,Maastik kolme puuga" · Derain ,,Matisse'i portree", ,,Westminsteri sild Londonis", ,,Püha Pauli katedraal Londonis" ROUALT · Erandlik kuju foovide hulgas (ajutiselt) · Sidusid teistega välised tunnused · Sünge moraliseeruva sisuga teosed · Oli klaasimaalija religioossus · ,,Salongis" 2. Kubism (ptk 8, lk 54-60) Pärast fovismi, 1907- kubismi algus (algselt pilkeks antud nimi) (Avignoni neiud- Picasso). Lähtekohaks Cezanne'i looming, mõju avaldas ka Aafrika neegriplastika. Rajajad: (mõlema loometee oli pikk, ei piirdunud vaid kubismiga) PICASSO · Noorena realistlik (joonistusõpetaja poeg) · Barcelonas tutvus juugendlik-sümbolistliku kunstimaailmaga · Prantsusmaal Pariisis köitis teda Montmartre naudingute- ja pahederohke ööelu.
Mis iseloomustab saksa ekspressioniste ja nende töid? Pildile juurde mõeldud tähendus ja sümboolika väljenduse põhisisuks oli rahutus, mõnikord ühiskonna kriitika ja maailmavalu parema ühiskonna igatsus Kubism 1. Millal kõrg periood? 1907 Pariis 2. Kelle loomingut ja miks peetakse kubistide mõjutajaks? Cezanne. Eriti püüe leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja struktuure. Mõju avaldas ka Aafrika neegriplastika. 3. Milliseid kunstnikke peetakse rajajateks? Pablo Picasso - Hispaania Georges Braque - Prantsusmaa 4. Millisteks perioodideks saab Pablo Picasso jagada ja iseloomusta - 5 Perioodi?* 1) Sinine periood (1901–1904), perioodi iseloomustab süngus, sinisetoonilised maalid on mõjutatud peamiselt tema Hispaanias olemisest ja reisimisest, sügavat mõju töödele avaldab ka tema lähisõbra surm. Piltidel kujutatakse akrobaate, arlekiine, prostituute ja vaeseid. Eriti iseloomulik on sel perioodil vägivaldse anatoomia kujutamine. Tähtsamateks
Tallinna Nõmme Gümnaasium Mari-Liis Kasemaa Kubism Referaat 12.A klass Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................3 2. Kubism...........................................................................................................4 3. Kunstnikud.....................................................................................................5 4. Kubism skptuuris............................................................................................7 5. Kasutatud allikad............................................................................................8
Esiteks oli võimalik ühel pildil kujutada sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise on kujutatud enam-vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami sibaval koerakesel on palju jalgu. Näidatakse ka võnkuva keti mitut asendit ja daami seelikuvoltide lainetamist. Sellist futuristlikku teost võib ette kujutada kui joonisfilmi järjestikuste kaadrite koondamist üheks pildiks. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemustele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on
väljendus deforemeerimises. Emil Nolde ,,Maskide vaikelu", ,,Ristilöömine", ,,Naine ja Pierrot", KUBISM: 1905.foovid ilmusid, siis paar aastat esinesid seal vabalt, kui siis ilmusid uued suunad. 1907. aastast alates saame rääkida kubismist. Kubistid said ka alguses nimetuse pilkest. Kuna looming vastas nimetusele, jätsid nad selle. Lähtekohaks on Cezanne'i looming, taandada geomeetrilistele elementidele. Avaldas möju ka Aafrika neegriplastika. Rajajateks Pablo Picasso ja Georges Braque. Mõlemi loometee oli pikk, ei piirdunud ainult kubismiga, katsetasid teisi kunstivoole ka. Ükskord olen endale suurim varandus.(Picasso). Picasso ise kogus ka kunsti, Pariisis Picasso muuseumis on ka tema kogutuid töid. Elust on kirjutatud raamat, 4.naine Francois, ,,Elu Picassoga", film ,,Picasso looja ja hävitaja". Egotsentriline inimene. Nalja pärast astus kommunistlikusse parteisse. Parim näide: Braque'i orav, kuni nägi töö peal oravat, Braque püüdis sellest lahti saada
vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja esines nende esimesel näitusel 1874. Sellega seoses sai Cézanne kriitikute käest veel rohkem mõnitada kui tema rühmakaaslased, sest tema piltide joonistuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas. Kibestununa tõmbus Cézanne nüüd tagasi oma sünnilinna Aixi, kuhu jäi oma elu lõpuni, külastades ainult harva Pariisi. Jõuka isa ainsa pojana oli ta elatisrahaga kindlustatud. Oma töid õnnestus tal ainult harva eksponeerida. Siin provintsi üksinduses, elades üldsusele tundmatu veidra erakuna, kujundab ta umbes alates aastast 1880 välja täiesti iseseisva kunstilaadi. Cézanne eemaldus impressionismist, kuid jäi tunnustama selle mitmeid saavutusi, eriti värvide ilu. Ta tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase värvikindlusega. Cézanne´i peamine erinevus impressionistidest on selles, et kui
Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. Kuid uued ideed juurdusid kähku ka arhitektuuris - tormiliselt kasvavad linnad nõudsid oma. Juba 19. sajandil laialdaselt kasutusele võetud uued
Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. Kuid uued ideed juurdusid kähku ka arhitektuuris - tormiliselt kasvavad linnad nõudsid oma. Juba 19. sajandil laialdaselt kasutusele võetud uued
Matisse viljeles fovismi elulõpuni. · Raoul Dufy (18771953) tema teostes on sageli muusika motiive. · Albert Marquet (18751947) · Maurice de Vlaminck (18761958) kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. · André Derain (18801954) kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Derain sattus hiljem kubismi mõjude alla. · Georges Braque (18671956) kuulus fooled hulka kaks aastat. 1907. aastal jõudis ta koos Picassoga kubismini. EKSPRESSIONISM (19051920) Ekspressionismi nimetus pärineb prantsuse keelest, mis tähendab väljendust, on 20. sajandi algul sündinud vool. Terminit "ekspressionism" hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas.
Tegeleti palju graafikaga. Ekspressionistlikku graafikat nagu maalikunstigi iseloomustab kirglik tunneteväljendus. Austrias Schiele (Autoportree). Prantsuse ekspressionistid väljendasid rahulikku õnnetunnet, rõõmu. Saksa ekspressionistid aga rahutust, ühiskonna kriitikat, parema ühiskonna igatsust. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Inimesi ja esemeid deformeeriti. Kubism: lähtekohaks on Cezanne-i looming. Mõju avaldas ka neegriplastika. Rajajad olid Picasso ja Braque (Tütarlaps kitarriga). Picasso: (Avignoni neiud)algne looming oli reaalne ja traditsiooniline, mõju avaldas aga Barcelona juugendlik sümbolistlik maailm. Sinine Periood: õnnetud, muserdatud inimesed, hallikas-sinine koloriit. Silma torkab ka inimese anatoomia tugev moonutamine. Järgnes Roosa Periood suht melanhoolne meeleolu, kujutab palju artiste. Cezanne-i mälestusnäituse mõju on tuntav. Algab Cezanne-i Periood, mis kasvab üle kubismiks. Hakkab moonutama pildi konstruktsiooni
kõige rahulikku õnnetunnet, rääki- kriitika ja maailmavalu, parema ühis- rõõmu nägemisest. sid väljenda- konna igatsus 2.Meeleolu misest 2.kujutasid kõike dramaatilises valguses 7. Nim. Saksamaal Dresdenis tegutsenud ekspressionistide rühmitus. Kes oli selle eesotsas? ,,Die Brücke" Eesotsas olid E. L. Kirchner ja K. Schmidt-Rottluff. 7. Eesti kunst 20.sajandi alguses 8. Kubism 1. Kuidas võiks eesti keeles kõlada nimetus ,,Kubism"? Kunsti kujutamine läbi geomeetria 2. Kes rajasid kubismi?Kust said eeskuju? Kubismi rajasid Picasso ja Braque. Nad said oma eeskujud Aafrika neegriplastikast ja Cezanne'i loomingust. 3. Mida tead Pablo Picasso kui kunstniku noorus ajast? Milliseid perioode oli tema loomingus? Kunstiõpetaja poeg Varajane tuntud kodumaal Perioodid loomingus: 1) Sinine periood (1901-1904 ekpressionism
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist
Teatud aja nad elasid nad koos kommuunina. Ekspressionistid nägid kõike dramaatilises valguses, elasid kaasa ühiskonnaelu erinevatele aspektidele. Oma suhtumist väljendasid nad inimeste ja esemete deformeerimisega, kasutasid tooreid ning poriseid värve. Inimeste ilmed olid sageli jõhkrad ning neid ei huvitanud ilu ja harmoonia. Kubism Kubismi kõrgperiood oli alates 19071912, aga erinevates maades esines seda ka tunduvalt hilisemal ajal. Paralleelselt fovismiga hakkas tekkima kubism, millest räägitakse alates 1907st aastast. Lähtekohaks loetakse Cezanne'i, eelkõige tema ,,Suplejaid", ta püüdis nähtavais esemeis näha nende põhivorme ja struktuure, talle avaldas mõju ka neegerplastika. Picasso ja Braque on kubismi isad. Kubistide taotluseks oli nähtava reaalsuse lagundamine osadeks, nt kujutada ühte eset korraga mitmest küljest. Looduslikel vormidel polnud mingit tähtsust, neid püüti lähendada geomeetrilistele vormidele.
tekkis ekspressionistlik suund. VÕRDLUS: *Mõlemad kasutasid lihtsustatud üldistatud joonistust ning teravaid värvikontraste. *Fovistid väljendasid eelkõige rahulikku õnnetunnet, rõõmu nägemisest. *Ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus. EKSPRESSIONISTIDE ESINDAJAD: Ernst Ludwig Kirchner, Karl Schmidt-Rottluff, Emil Nolde, Oskar Kokoschka, Egon Schiele. Kubism Arenes üheaegselt foovidega. Eelkäijaks Paul Cezanne. Rajajateks peetakse Pablo Picassot ja George Baraque'i. PABLO PICASSO *20. saj kunsti sümbol ja legend. *Noorukina äratas sünnimaa kunstielus tähelepanu. *Suhtumine kujutatavasse esialgu imetlev, järgneb pettumine ja masendus. *Algusaastail teoste peateemaks inimelu sünged küljed. *Sinine periood (1901-1904) õnnetud, muserdatud inimesed maalitud hallikassinises koloriidis, torkab silma inimese anatoomia vägivaldne
külje pealt, süüvimata maaliteoste ideelisse poolde. Maalides valitseb harmooniline kompositsioon ning taotletud on mitmesuguste sümbolite eksistentsi, mis eriti tugevalt avalduvad tema hilises loomingus; mitmed kriitikud on teda isegi sümbolistiks tembeldanud 4) Paul Cézanne elu ja looming (§ 4) Paul Cézanne oli prantsuse postimpressionistlik kunstnik, kelle loomingut peetakse sillaks impressionismi ja kubismi vahel. Ta lõi maastikke, natüürmorte, portreesid. Seejuures tahtis ta luua "õigemat" kunsti kui impressionistid. Esemete muutliku pealispinna alt tahtis ta tabada nende muutumatuna püsivat ehitust. Looduses nähtavad esemed meenutasid talle geomeetrilisi kujundeid (kera, silindrit, koonust jne.) 3 5) Henri de Toulouse-Lautrec elu ja looming (§ 5)
triviaalsusega ja struktuuri kadumisega, aga neil ei olnud ühist meelt selles, missuguses suunas edasi minna. Paul Cézanne soovis taastada maalikunstis korda ja struktuuri, et muuta impressionistlik kunst kestvaks ja püsivaks, nagu seda on muuseumides säilitatav kunst. Ta püüdis seda saavutada objektide välimuse taandamisega põhiliste geomeetriliste kehade suunas, säilitades impressionismi eredad ja värsked värvid. Hiljem tekkis selle suundumuse süvenemise tulemusena kubism. Vincent van Gogh kasutas oma meeleolude ja hingelise seisundi edasiandmiseks värve ning värisevaid ja keerlevaid pintslilööke. Kuigi postimpressionistid korraldasid tihti ühisnäitusi, ei moodustanud nad siiski ühtset liikumist ega olnud paljus ühistel seisukohtadel. Nooremad kunstnikud töötasid sajandivahetusel maailma eri piirkondades ja kasutasid mitmesuguseid stiile. Näiteks arenesid postimpressionismist välja fovism ja kubism.
Kubism ehk kuubikunst Peagi hakkasid need kaks kunstnikku P. Picasso ja G.Braque oma kunsti edasi arendama. Nende põhimõtteks oli see, et kunstnik ei pidanud järgi tegema, vaid looma uue tegelikkuse, mis ei allu mitte elu vaid kunsti seadustele. Nad jagasid looduses esinevad loomad ja esemed osadeks ja panid uutmoodi kokku. Saades nii moonutatud tulemusi, nad püüdsid näidata üht ja sama eset korraga mitmest küljest. Eelistatud olid kahvatud pruunid toonid, millele lisasid rohekat või tuhmi helesinist. Maaliti hooneid , portreid , natüürmorte
Fovismile jäi elu lõpuni truuks ainult Matisse. Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy (1877-1953), kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet (1875-1947) ning Maurice de Vlaminck (1876-1958) ja Andre Derain (1880-1954). Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Erandlik tegelane foovide seas oli Georges Rouault (1871-1958), keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). Nooruses oli ta töötanud keskaegsete kirikute vitraazide taastamisel. Nii ongi tema töödele iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Lisaks oli Rouault hardalt usklik, tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20
kabareedes 7.Kus ja millises keskkonnas möödus Toulouse-Lautreci kunstnikuelu? Pariisi ööelu, kabareed, lõbumajad 8.Keda ta kujutas oma maalidel? Mida ta seejuures rõhutas? Inimesed (ööelust), näitab ühiskondlikku kuuluvust ja nende omapäraseid jooni karikatuurselt. 9.Mille juures kasutas Henri de Toulouse-Lautec litograafitehnikat? Graafika- ja plakatikunsti 10.Mida tähendab kunstnikerühmituse nimi „Les Nabis“? Prohvetid 11.Kellelt võtsid nabiid oma eeskujud? Gauguini stiili järgijad 12.Kuidas defineeris maalikunsti nabii Maurice Denis? Kas nõustud tema arvamusega? Maalikunst, eelkõige tasapind, millel on kindla korra järgi värvid. Temaatika pole oluline. 6. Fovism ja ekspressionism 1.Kus ja millal kerkis esile foovideks nim. kunstnikerühmitus? Prantsusmaal, 20 saj. algul, Sügissalongis näitusel. 2.Kirjelda foovide värvi- ja pintslikasutust.
?d. 3. Juugendi olemus. Riik. Miks tekkis? 4. Rahvusromantismi olemus. Gallen-Kallela 2 t??d, E. Munchi 2 t??d. 5. Postimpressionism. Van Gogh 2 t??d, Gauquin 1 t??, Cezanne 1 t??. 6. Neoimpressionism. Tehnika nimetus, millised olid maalid? Milliised olid uued teemad? 7. Toulouse-Lautrec'i looming. Missugusele kunstile pani aluse? 8. Fovism. Riik. S?na fovismi t?hendus. Matisse t??. Millised olid maalid? 9. Ekspressionismi olemus. Riik. 10. Kubismi olemus. Kust sai Picasso t?uke kubismile? Picasso 2 t??d. 11. Futurismi olemus. Riik. Kuidas anti edasi liikumist? Balla 1 t??. 12. Abstraktsionismi olemus. Riik. 13. Dadaismi olemmus. Riik. Mida panid n?itusele? M. Duchamp'i 1 t??. 14. S?rrealism. Riik. Kuulsaim s?rrealist? Millele toetus, kust saad m?jutusi? 2-3 t??d sellelt mehelt . 4 Sümbolismi olemus ...........oli eelkõige kirjanduslik liikumine. Ei saa pidada kunstiliigiks vaid suunaks kunstis
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23
Karl Schmidt-Rottluff erineb Andre Mõlemad autorid on kasutanud suhteliselt Derainist selle tõttu, kuna Rottluff rõhutab samasuguseid värve. Näiteks punast, sinist, rohkem primitiivsust, ning on rohkem kollast ja rohelist. robustne Kumb maal meeldib Sulle rohkem? Miks? Tegelikult ei meeldi mitte kumbki neist. Nagu öeldakse maitse üle kakeldakse. Kubism Iseseisev töö 12. klassi õpiku § 8 kohta lk 54-60 I Täida lüngad! 1) Kubismi kujunemist on mõjutanud Cezanne looming, eriti tema püüe näha looduses nähtavais esemeid nende põhivorme ja püsivaid struktuure. 2) Veel avaldas kubismi kujunemisele mõju aafrika neegriplastika.. 3) Kubismi rajajaks peetakse hispaanlast Pablo Piccasot . 4) Suurema osa oma elust veetis ta Prantsusmaal. 5) Picasso ,,sinise perioodi" tööd on meeleolult õnnetu ja sünge , ta
hingeelu. Tegeleti palju graafikaga, mis pidi samuti väljendama kirglikult inimeste tundeid. Maal: Ernst Ludwig Kirschner Karl Schmidt-Rottluff Emil Nolde Oskar Kokoschka Egon Schiele Kubism - Lähtekoht oli leida looduslikes elementides nende põhivõrme ja püsivaid struktuure. Kubismile on iseloomulik reaalsuse lagundamine osadeks ning selle kujutamine korraga mitmelt küljelt. Analüütiline kubism säilitas looduslike esemete põhibaasi, kuid nende valik oli äärmiselt piiratud (majad, puud, eriti natüürmordid). Vajalik oli eseme kindel geomeetriline vorm. Side loodusega jäi järjest väiksemaks. Peamiseks väljendusvahendiks olid pinnad jooned ja mahud. Tihti kasutati kollaazi, mis tähendas, et pilt oli olemuselt juba ruumiline ning seda ei pidanud enam kujutama. Aitas kaasa pildi muutumisele muust maailmast sõltumatuks objektiks. Sünteetiline
tagasiastumist.Ernst Ludwig Kirchner lõpetas oma elu enesetapuga. Tema maalid: · ,,Marcella" (1910) · "Autoportree modelliga" (1910) · "Berliini tänavastseen" (1913/1914) · "Autoportree sõdurina" (1915) "Marcella" 3.Kubism Kubistid tõid maalikunsti kollaazi.Kubism on üks omapärasemaid kunstivoole, mille mõjud kestsid kohakuti 1960-ndateni. Eestis 1920-ndatel aastatel. Kubismi eeskujuks oli Euroopasse toodud neegri skulptuurid ja Paul Cezanne tööd. Kubism taandab kõik esemed lihtsamateks geomeetrilisteks kujunditeks. Selle järgi sai ka nime ''kuubi kunst'' ehk kubism. Maailm, mille kubistid lõid oma maalidel on rahutult nurklik ja tahuline. Selle stiili loojaks P. Picasso. ja G. Braaque. Nende põhimõteteks oli, et kunstnik ei pea maalima olemasolevat tegelikkust vaid looma uue tegelikkuse, mis allub kunsti reeglitele
ebatavalisi värve nt ,,Kollane Kristus" Püüdis kujutada filosoofilist liturgilist teemat ,,Kust me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me läheme?" Värvikirevad maalid ,,Ta matete", ,,Nägemus pärast jutlust", ,,Autportree". Süntetistlik stiil teosed, milles on religioossed või legendilised vihjed. P. Cezanne oli pettunud ühiskonnas, kes ei mõistnud tema kunsti. Tema vilets joonistamisoskus pani teda kasutama kehade geometriseerimise võtet. Mõjutas kubismi teket. Tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormitunnetusega ,,Poiss punase vestiga", on teinud ka natüürmorte ,,Natüürmord õunaga", ,,Natüürmort kummutiga." Lõhkus tsentraalperspektiivi ,,Kaardimängijad V", ,,Suplevad naised", maasikumaal ,,Saint Victoire mägi" Puätnillism neoimpressionism, rajatud G. Seurat poolt ning hiljem edasi arendatud P. Signaci poolt. Uuriti värvispekrit, pintslitõmbed hästi aeglased ja rahulikud. Objekti
kunstielu organiseerimises ja näitustegevuses. Sellega oli aga eesti kunstielu muutunud niisama mitmekesiseks, nagu kõikides arenenud rahvuskultuurides. Arhitektuuris- eestlased ei suutnud veel oluliselt kaasa rääkida. Georg Hellat kavandas siiski 1902.a. Tartusse Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone, millel oli oluline üldkultuuriline tähtsus. Suuremate hoonete projekteerijatena eelistas eesti seltskond some arhitekte. Lindgreni ja Wivi Lönni plaani järgi ehitati ,, Estonia'' teater. 7) KUBISM Kubismi rajasid Hispaaniast pärit Pablo Picasso ja prantslane Georges Baraque. Mõlema kunstniku loometee oli pikk ja nad ei piirdunud ainult kubismiga. Eriti Picasso muutis korduvalt suunda ja töötas korraga mitmes laadis ning jättis endast järele uskumatult suure loomingulise pärandi. Picasso pani jahmatama kõik oma austajad kui ta 1907.a.paiku uuele rajale astus. Kindlasti oli oluliseks tõuke andjaks Paul Cezanne'I looming, eriti tema mälestusnäitus.
KUNSTNIKUD: Henri Matisse (18691954) liikumise juht, eraldas maali plaanid erinevate punaste toonidega. Hiljem hülgas visandava stiili ja tegeles peente värvikombinatsioonidega. Georges Rouault (18711958) sünge värvivalikuga inimliku viletsuse kujutaja Albert Marquet (18751947) kasutas alates 1897. puhtaid värve, alates 1907 liikus nüansirikka maalimise suunas Maurice de Vlaminick (18761958) kasutas nooruses intensiivseid toone, hilisemates töödes lai pintslilöök Georges Braque (18821963) ühines rühmitusega viimasena 1906, maalidel on tasakaalus vormikorraldus värvikasutusega 2. EKSPRESSIONISM täiendus TAUST: Tekkis Saksamaal, umbes samal ajal fovismiga. Subjektiivne, dramaatiline, ängistav, kirglik TUNNUSJOONED: 1. ei häbenetud kehalise ja moraalse viletsuse kujutamist 2. sageli väljendati erootikat ja surma, kasutati müstilisi teemasid 3. olulisemad olid figuurid, mitte esemed 4
siseruumide mugavus ja otstarve Jules Hardouin-Mansart (1646-1708) Skulptuur: vanad prantsuse renessansi Charles Le Brun (1619-1690) traditsioonid, antiikkunsti mõjud, itaalia Skulptuur: barokkskulptuuri eeskujud, rahulik selgus, terav Pierre Puget ( 1622- 1694) karakteristika, sale sarmikas joon, sümmeetriline, Maalikunst: tasakaalukas, idealiseeritud Vennad Le Nain' Id (Antoine, Louis, Mathieu) (17. Maalikunst: maastik, piiblistseenid, allegooriad, Saj. I Pool)
suuri probleeme. Nägemus pärast jutlust Paul Sérusier 1864 1927 Maurice Denis. Kolgata ohvriandide laud Maurice Denis. Aastaegade seeria: aprill Pierre Bonnard Edouard Vuillard Henri de Toulouse-Lautrec NEOIMPRESSIONISM Seurat Paul Signac Henri-Edmond Cross (Delacroix) (1856-1910) Paul Cézanne (1839-1906) FOVISM JA EKSPRESSIONISM Henri Matisse Puudusin!!! Pablo Picasso Cezanne'ilik kubism. Kubismi teke on aeglane ja sujuv eemaldumine realismist (järjest enam leitakse geomeetrilisi vorme jne) Edasi analüütiline kubism; objekti lammutamine tükkideks; /samal ajal tegutses Husserl, fenomenoloogia rajaja taju iseloomu ümbervaatamine, nägemistajus osaleb inimese varasem kogemus/ Analüütilist kubismi nähti kui aktiivset vormi mis kaasab 'kogemuse', pole passiivne vahendaja nagu varem. Kolmas kubism: sünteetiline
187420. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp20. saj. algus Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt 1862-1918, rahvusromantism alates 1880-ndatest Postimpressionism: Paul Gauguin1848-1903, Vincent vanGogh 1853- 1890, Paul Cezanne 1839-1906 1886 Naivism: Henri Roussaeau 1844-1910 1907 Kubism: Pablo Picasso1881-1973 1909 futurism u 1910 Abstraktsionism Fovism: Henri Matisse 1869-1954, ekspressionism 1916 dadaism Marcel Duchamp 1887-1968 ja metafüüsiline kunst 1924 Sürrealism: Salvador Dali 1904-1989 1920-ndad funktsionalism ja konstruktivism 1920-ndad1959 totalitaarne kunst Venemaal ja Saksamaal
Claude Monet. Impressioon. Päikesetõus. 1872. Impressionistid oli omas ajas shokeerivad. „Impressionist“ kui sõimusõna. Matisse. „Abikaasa portree“. Vabastas värvid realistlikust kujutamisest. Temast said alguse foovid (fauvism, fovism). Värvid ei kopeeri loodust! Picasso, Avignoni neiud. 1907 Vormi revolutsioon! Naiste vormide tõlkimine geomeetria keelde. Analüütiline ja sünteesil põhinev kubism. Leger – purism. Puhtusel põhinev. Puhtuse kategooria äärmuslik vorm.
annaabi.ee 
