Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees-Arnold Rüütel EKT juht 1988-1991- Väino Väljas 1990-1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991-1992 Eesti komitee(kongress) 1992-2002 Riigkogu Reasta varaseimast sündmusest: Fosforiidikampaania Loominguliste liitude ühispleenum Rahvarinde loomine Suveräänsusdeklaratsioon Eesti Kongressi avamine Eesti iseseisvuse taastamine 23.08.87-asutati eesti muinsuskaitse selts (esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon) 16.11.88- võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon 24.02.89- Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp.See päev sai iseseisvuspäevaks 23.08.89-toimus balti kett 20.08.91-ülemnõukogu võttis vastu otsuse eesti riiklikust iseseisvusest 31.08.94-lahkus üle eesti piiri viimane sõdur Muinsuskaitse selts 1987 Fosforiidikampaania1986 Moodustati rahvarinne 1988 Võeti vastu keeleseadus 1989.jaan. Rahareform 1991 Riigikodu/presidendi valimine 10.09.1992 4 kanditaati 1.voorus(rahvas valis):Andres Tarand, Lagle Parek,
rahvusvahelise kontrollprogrammi sisseseadmisega. 88-89 Ida-Euroopas Nõukogude-vastane rahvarevolutsioon. 1989 sügis Lammutati Berliini müür. 1990 ühines Ida-Saksamaa Saksamaa Liitvabariigiga. 1990-1994 Nõukogude armee lahkumine Ida-Euroopast. 25. Veebruar 1991 lakkas Varssavi Lepingu Organisatsioon olemast. 1990 Mai Boriss Jeltsin sai venemaa presidendiks. 1990 juuni venemaa suveräänsusdeklaratsioon. 19-21 Aug 1991 Putsipäevad või mingi möll. Dets 1991 Venemaa, Valgevene, Ukraina ütlesid et Netu NSVL ja nüüd on SRÜ. 25. Dets 1991 Gorbakal viskab üle ja ta loobub NSV Liidu presidendi ja relvajõudude ülemjuhataja ametist. 1985 Mihhail Gorbatsov- Perestroika( ümberehitamine, remont) 1986-1989 NSV Liidus sügav majanduskriis. 1986 Tsernobõli tuumakatastroof (täieliku krahhi aitasid ära hoida vaid lääneriikide ja finantsorganisatsioonide
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvuse taastamine toimus aastatel 1987-1991. Kuidas sai võimalikuks Eesti Vabariigi taasiseseisvumine? 1985. aastal sai NSV Liidu juhiks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks raskel ajal: imppeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse umikusse. Gorbatšov pidi riigi kriisist välja tooma ning tema uuenduskava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. See pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Majandusuuenduste kõrval tõusis päevakorrale ka avalikustamine. See tähendas salastatuse vähendamist ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumist. Nõukogude inimestele hakati rääkima riigis toimunud kuritegevsutest, katastroofidest ja õnnetustest täpsemalt ning avalikustati rohkem infot nende sündmute kohta. Kasvas järsult massiteabevahendit...
Selgita mõisted: (ENSV) Ülemnõukogu Vormiliselt liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan, juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. "40 kiri" - 40 tuntud vaimuinimest juhtisid tähelepanu negatiivsetele tendentsidele (keeleküsimus, süvenev migratsioon) Balti apell - Balti dissidentide ühispöördumine Lääne valitsustele ja ÜROle. Balti kett - katkematu inimkett Tallinnast Vilniusse andmaks õiguslikku hinnangut MRP-le (660 km, 2 milj osavõtjaga) dissidendid - teisitimõtlejad Eesti Komitee Eesti kongressi 78-liikmeline tegevorgan, mille esimeheks sai Kelam. Eesti Kongress Eesti esindusorgan Eesti Rahvusnõukogu (ERN) Poliitiliste erakondade koostööorgan, mille toetajad moodustasid 1954 a pagulus- ehk eksiilvalitsuse August Rei juhtimisel. EMS Eesti Muinsuskaitse Selts, muinsuskaitseklubisid ühendav selts, 1. demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon. ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1. Ees...
kaevandusi. Teine-MRP sõlmimise aastapäev. Hirve pargis meeting. Nõuti avalikustamine.Lõi õigusliku aluse nõukogude liidust lahku löömiseks. 1987 löödi muinsuskaitse selts. Esimene omaalgatuslik liikumine 1988 Eesti rahvusliku sõltumatuse partei. (ERSP) Loodi rahvarinne Perestroika toetuseks. 88 Laulva rev. Aast.a. Aitas kaasa terve eesti mobiliseerimisele. Juhtkonna vahetus. Vaino Väljas 1988- suveräänsusdeklaratsioon. Edaspidi eesti seadused ja otsused tähtsamad kui moskva omad. Erinevad leerid. Muinsuskaitse Rahvarinne Interrinne ERSP Töökollektiivide ühendnõukogud jne Kodanikukomiteed Iseseisvus. Muutused, isemajandus Vana korra säilitamine 1989 - keeleseadus. Eesti keel riigikeeleks
EKP esimene peasekretär Karl Vaino asendati Vaino Väljasega August Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ehk ERSP loomine September Massiüritus ,, Eestimaa laul", kus esitati omariikluse nõue 16. november ENSV suveräänsusdeklaratsioon, millega sätestati Eesti seaduste ülimlikkust üleliiduliste seaduste ees 1989 jaanuar Eesti keel sai riigikeeleks 29. veebruar EV kodanike komiteede liikumine, mille eesmärk oli EV iseseisvuse taastamine juriidlise järjepidevuse alusel 23
a) NL sisepoliitikas b) ENSV poliitikas c) välispoliitikas. 5. Missugused olulised sündmused kindlustasid aa. 1990. -1991. Eesti omariikluse taastamise. Nimeta ja dateeri 3 kõige tähtsamat sündmust, põhjenda oma valikut. 6. Nimeta taasiseseisvumist taotlenud parteid ja liikumised. (3p) 7. Missugused olulised muutused toimusid Eestis taasiseseisvumise perioodil (1987.-1991). (6p) Riiklikus poliitikas · demokratiseerimine · võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon · lubati erakondade tegevus · võeti kasutusele rahvuslik sümboolika · saavutati MRP tunnustamine NL poolt · kuulutati välja üleminekuperiood Majanduses: · mindi üle turumajandusele · IME teostamine riikliku poliitikana · erasektori areng · pankade tekkimine Ühiskondlik elu/rahvaalgatus · omaalgatuslike organisatsioonide, seltside, erakondade teke,
Miks NSV Liit nõrgenes? - *Stagnatsioon majanduses, vaimuelus ning poliitikas. *Maha jäämine majanduses. *Korruptsioon. *"Letialuse kaubanduse" vohamine. *Käsumajanduse tõttu kadus uuenduslikkus. NSV Liidu tegutsemine Afganistanis ja Poolas (erinevus) - Afganistaanis otsustati kasutada relvajõudu, sest NSVL arvas, et tänu sealsele konfliktile on võimalik see saada kergelt oma võimu alla. Aga NSVL oli olukorda valesti hinnanud. Poolas ei julgend sama teha vaid kasutas santaazi. Afganistaani sõja mõju NSV Liidule? - See kurnas NSVL nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka moraalselt ning oli selge, et ka NSVL on haavatav. NSVL ei suutnud oma plaane realiseerida, sest ta hindas olukorda valesti. Esiteks-ei kavatsenud maailm NL tegevusele läbi sõrmede vaadata. Teiseks- ühendas NSVL sissetung vaenujalal afgaani relvarühmad võitluseks okupantide vastu. Lääne uus strateegia, et kukkutada kommunismi. - *USA pidi takistama NSVL võimutsemist Kesk...
Balti kett- katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni.660km,2miljonit inimest.See aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil.23.08.1989 Eesti kongress- esindusorgan.Kutsuti üles end registreerima.veb 1990 Eesti Muinsuskaitse Selts- Demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon.1987. Eestimaa laul- rahvarinde meeleavaldus. Hiiglaslik massiüritus Tallinna lauluväljakul Rahvarinde organiseerimisel. 11.sept.1988 ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei.Poliitiline erakond.1988 Fosforiidikampaania-protest,mis sundis kaevanduse rahamist loobuma.1986 IME- Isemajandava Eesti majandusprogramm. Selle aluseks oli kogu Eesti viimine täielikule isemajandusele. Interliikumine- suurte üleliiduliste tehaste juhtide moodustatud Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine. Suvi 1988 MRP-aeg- Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. See oli poliitiline ühendus. Selle eesmärk oli tuua päevavalgele 1939.a. Hit...
EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE Fosforiidikampaania protestiliikumine eestis aastatel 1987-1988. Eesmärgiks oli võitlus NSV Liidu plaani vastu rajada uus fosforiidikaevandus MRP-AEG Molotov Ribbentropi pakti sisu ja tagajärgede avalikustamiseks loodud grupp (Lagle Parek, Tiit Madisson), 1987.august Eesti Muinsuskaitse Selts organisatsioon Eesti ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitseks, 1987 ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1988, eesmärk: taastada Eesti iseseisvus Rahvarinne rahvaliikumine perestroika toetuseks Eestis, 1988 (Edgar Savisaar, Marju Lauristin) "Eestimaa laul" massikogunemine ja ühislaulmine Tallinna lauluväljakul 1988.aasta septembris Eesti iseseisvumise taastamise toetuseks Interliikumine Eesti iseseisvuse vastane liikumine 1988-1991 Suveräänsusdeklaratsioon 16.nov.1988 vastuvõetud document, millega ülemnõukogu kuulutati kõrgemaks organiks Balti kett 600 km pikk inimkett 1989.aast...
Ajaloo KT 6.Mõisted Sotsialismileer- Sotsialismimaad koos Nõukogude Liitu moodustasid sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühend-neid riike, kes jäid Nõukogude Liidule kuulekaks hakkas Moskva 1960 aastatel nii nim. VMN-Oluline majandusala koostöö organisatsioon Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. VLO-ida-Euroopa sotsialistlikud riigid moodustasi 1955 aastal lääneriikide sõjalise organisatsiooni. Varssavi Lepingu Organisatsioon. Sulaaeg- Hrustsovi valitsemisaega nimetatakse nii. Stagnatsioon-1970 aasta ilmnes ühiskonnaelu kõigis valdkondades- majanduses, poliitikas, vaimuelus- valitsuse seisak ehk stagnatsioon. Dissidentlus-1960 aasta teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile teisitimõtlemine ehk dissidentlus. Metsavendlus-1944- 1953 aastal oli see Eesti peamiseks vastupanuvormiks uuele võimule. Suurküüditamine-1949 aasta 26 märtsi alanud operatsiooniga saadeti Eestist Siberisse üle 20 700 inimese. Metsave...
Kordamine: kommunistlikud riigid 1. Kommunistlikud riigid 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a) Sotsialismileeri kujunemine a) Stalini surm ja Beria uus kurss (tv 23/1) (tv 22/1,2) b) Hruštšovi sulaaeg (§ 23/3, tv 23/2,3) b) Sotsialistlike riikide c) Stagnatsiooni kujunemine Brežnevi ajal (§ 23/4, tv 23/2,3) ühisjooned (tv 22/3) d) Dissidentlus (§ 23/5) c) Sotsialistlike riikide koostöö e) Gorbatšovi perestroika eesmärk ja suuremad muudatused (tv 28/1,2) (tv 22/4) f) Augustiputš ja Nõukogude Liidu lagunemine (§ 28/5, tv 28/4,5) 3. Idabloki lagunemine 4. Eesti NSV a) Kommunismi a) Valitsemine ja EKP juhtide tegevus (tv 24/1,2 ja lk. 35./2.ül.) kokkuvarisemise põhjused (tv b) Vastupanu vormid (tv 24/3) 28a/1) c) Side läänega (...
Fosforiidikampaania: 1986. a ühisliikumine uue fosforiiditehase ehitamise vastu, rahvas tunnetas ühtekuuluvust MRP-AEG: 1987. a Molotovi.Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, salaprotokoll sai kõigile teatavaks, 23. augustil Tallinas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus Eesti Muinsuskaitse Selts: 1987. a EMS, esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine ERSP: 1988. a Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine Rahvarinne: RR, rahvaliikumine, mis taotles edendada rahvuskultuuri ja sümboleid, perestroika toetamine ,,Eestimaa laul": 1988. a september, massiüritus, osa võttis 300 000 inimest, üleskutse omariikluse taastamiseks Interliikumine: 1988. a Interrinne, impeeriumimeelsete jõudude organisatsiooni vastuhakk iseseisvusliikumisele Suveräänsus...
● 2 tütart ● alkohoolik Partei karjäär ● 1961 astub NLKPsse ● 1976 NLKP Sverdlovski Oblastikommitee esimene sekretär ● 1977 Sverdlovski oblasti parteijuht ● 1985 NLKP keskkomitee ehitussekretär ● 1985 NLKP Moskva parteijuht ● 1987 võetakse ametitest maha Gorbatšovi kritiseerimise eest ● Nõukogude Liidu rahvasaadik ● NSVL Ülemnõukogu liige Jeltsin riigijuhina ● 1990 Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks 535 häälega ● 1990 Vene NFSV suveräänsusdeklaratsioon ● 1990 Konstitutsioonikomisjon ● 1990 500 päeva programm ● 1991 Vene NFSV president ● Rünnatakase Venemaa Valget Maja ● Üleminek turumajandusele ● 1990 astus NLKPst välja Tunnustused ja teosed ● Pihtimus etteantud teemal ● Presidendi märkmed ● Presidendimaraton ● 1981 lenini orden ● Tööpunalipu ordenid ● Austuse märk ● Capri-90 ● Kolmetähe orden Jeltsini mõju Eestile ● Jeltsin oli Balti riikide järjekindel liitlane
huvide eest, ühendada rahvast 1988 suvi Interliikumine ühendada venemeelseid(impeeriumimeelseid) 1988 süg Eesti uus poliitiline maastik Rahvuslikud jõud(EMS,ERSP) Liidulepingupooldajad(EKP rah.jõud) Impeeriumimeelsed 1988 nov Suveräänsusdeklaratsioon Eesti seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste suhtes 1989 jaan Keeleseadus Eesti keel sai riigikeele staatuse 1989 veeb Sinimustvalge Pika Hermani torni rõhutada Eesti sümboolikat 1989 veeb Kodanike komiteed Iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidavuse alusel kodanike registr.
· 1934.12 Märts Pätsi ´´Vaikiv aeg`` · 1938- Eesti Vabariigi president Konstatin Päts · 1938-1945- II Maailma sõda · 1940-Nõukogude liit okupeerib Eesti NSV · 1941- Küüditamine Siberisse · 1941-1944- Saksa Okupatsioon · 1944- Nõukogude okupatsiooni algus · 1949- Küüditamine 25. Märts · 1985-Gorbatzov-prestroika glasnost · 1986-Esimesed avalikud väljaastumised · 1987-fosforiidi kampaania · ALGAB LAULEV REVOLUTSIOON · 1988. 16 Nov- Suveräänsusdeklaratsioon · 1989- Balti kett · 1991. 2o August Taas iseseisvumine · 1992- Eesti kroon,põhiseadus · 1993- Luunja Maffia · 1994-Veneväed lahkuvad Eestist · 1994. Euroopa Liit · 2011- Euro Perestroika-sotsialistliku korra ümber korraldamine Galanost-avalikustamine
16. juuni 1988- vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt teda hakkas asendama Vaino Väljas. 23.juuni 1988- sai sinimustvalge lipp taas eestlaste rahvuslipuks. August 1988- loodi Eesti esimene poliitiline erakond- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ( juht Lagle Parek) 1.-2. oktoober 1988- Eestimaa Rahvarinde I kongress. 16. november 1988- Võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algas NSV Liidu lagunemine. 1989 Jaanuar 1989- võeti vastu keeleseadus. 24. veebruar 1989- 1)24 veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks, 2)Pika Hermani torni heisatakse sinimustvalge lipp. 3) Algatatakse kodanike komiteede liikumine. 23. august 1989- Balti kett 1990 Jaanuar 1990- taasavati Eesti Pank Veebruar 1990- Eesti Kongressi valimised. 30 märts 1990-kuulutatakse välja üleminekuperiood. 8
Perestroika-NSV liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine fosforiidikampaania-1986. Aasta lõpp taheti rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus MRP-AEG- 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus Eesti Muinsuskaitse Selts- EMS 1987. aasta lõpul loodud esimene demokraatlikel põhimõtetel tuginev massiorganisatsioon Eestimaa laul- 1988 septembri massiüritus lauluväljakul, kus oli kohal 300 tuhat inimest Rahvarinne- 1988 aprill rahva liikumine perestroika toetamiseks ERSP- 1988 aastal esimene poliitiline erakond, Eesti Rahvuslik Sõltumatuse Partei interliikumine- 1988 aasta suvel mille moodustas liikumine eesotsas tehaste töölised (venelased) Suveräänsusdeklaratsioon- 1988. 16. nov millega sätestati eestlaste ülemuslikkus Balti kett- 23.august 1989 inimkett Tallinnast Vilniusesse Eesti, Läti, Leedu rahvad Eesti kongress- Eesti vabariigi kodanike vali...
Perestroika põhjused ja tulemused: - seda alustas Mihhail Gorbatsov. Alustas glasnosti e. avalikustamisega. Et suhteid lääneriikidega parendada. - Kaotati võidurelvastus, lõpetati sõda Afganistanis. - Vähendati kontrolli Ida-Euroopas. Idablokk varises kokku (1989-1990) - Inimesed said ise valida, keda nad toetavad - Esimesed poliitilised partnerid - Mitme kandidaadiga valimised - Gorbatsov valiti esimeseks presidendiks. - Gorbatsovi ei toeta keegi, ta loobus presidenti ametist. - Eesti, Läti, Leedu iseseisvuvad. - NSVL saadetakse laiali. Augustiputs toimus 1991. Vanameelsete riigipöörete katse. Püüti kõrvaldada M. Gorbatsovi NSVL presidendi ameti kohalt ja teha lõpp tema perestroikapoliitikale. Boris Jeltsin võitis selle ning muutus populaarseks. NSVL lagunes ning Eesti, Läti, Leedu iseseisvusid. Boris Jeltsin oli esimene Venemaa president. Ta surus augustiputsi maha, oli Gorbats...
Teda hakkas asendama Vaino Väljas. 1988 - Eesti Muinsuskaitse Selts 1988 - laulev revolutsioon. avaldada survet ENSV juhtidele: seista Moskvas Eesti huvide eest, ühendada rahvast 1988 - ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Eesmärk, et eestlastel oleks õigus ise oma maa ja oma saatuse üle otsutada. Eesti esimene poliitiline erakond (juht Lagle Parek). 1988 - interliikumine. Eesmärk ühendada venemeelseid (impeeriumimeelseid). 16. november 1988 - suveräänsusdeklaratsioon. Eesti seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste suhtes. Algas NSV Liidu lagunemine. ! 1989 24. veebruar 1989 - Sini-must.valge lipu heiskamine Pika Hermani torni. Eesmärk rõhutada Eesti sümboolikat. 23. august 1989 - Balti kett. Eesmärk juhtida tähelepanu Baltikumi probleemidele. jaanuar 1990 - taasavati Eesti Pank ! 1990 24. veebruar 1990 - Eesti Kongressi valimised. Eesti Kongressi Komitee esimees Tunne Kelam. 30
aprilli keskpaik ERR (Eestimaa Rahvarinne Perestroika toetuseks) Gorbatšovi reformide toetamine aprill Tartu muinsuskaitsepäevad toodi välja esimest korda Nõukogude Eestis sinimustvalge lipp isamaalised laulud, öölaulupeod 16. juuni esimene sekretär Karl Vaino > Vaino Väljas august esimene Eesti poliitiline erakond ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse partei) september Eestimaa Laul 16. november suveräänsusdeklaratsioon 4. 1989 jaanuar keeleseadus 24. veebruar kodanlike komiteede liikumine massiline kodanikualgatus eesmärgiks Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel märts rahvasaadikute kongressi valimised mitte osaleda, et näidata vastumeelsust Eesti kuulumisel NSVL-i osaleda, et saada saadikukohti Eestist 47 saadikut 23. august Balti kett 27
1987 Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) · eesmärk oli avalikustada Hitleri-Stalini sobingu sisu ja tagajärjed Baltimaadele Tallinna Hirvepargis toimunud poliitiline meeleavaldus · esimene vastuseis poliitilisele reziimile Eesti Muinsuskaitse Selts · demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon 1988 Rahvarinde loomine ( mõte Edgar Savisaar) · massiline rahvaliikumine · loodeti iseotsustamisele ja valitseva reziimi demokratiseerimisele · eesmärk oli toetada perestroikat ja Moskvat Laulev revolutsioon · ühtekuuluvustunne, kokkuhoidmine · isamaalised laulud · juhtkonna vahetus-leevendas ühiskonna pingeid · Eesti lipp Loominguliste liitude ühispleenium · ühiskonna uuenemisprotsess · tähelepanu rahvuskultuuril · nõudmised keskvõimule · rahulolematuse avaldamine ENSV juhtkonnale Eesti Rahvastiku Sõltumatuse Partei · esimene poliitiline erakond ...
1941, 14. juuni esimene massiküüditamine 1944, 9. märts Tallinna pommitamine 1944 kaitselahingud 1944, 18.-22. september Otto Tiefi valitsus 1949, 25. märts teine massiküüditamine 1949 kolhoosikorra sisseseadmine 1950 EKP KK VIII pleenum 1979 salajane otsus venestamise intensiivistamise kohta 1980 kooliõpilaste rahutused ja ,,40 kiri" 1987 fosforiidisõda 1988 laulev revolutsioon, sini-must-valge tagasitulek 1988, 16. november suveräänsusdeklaratsioon 1990, märts kokku tuleb Eesti Kongress 1990, märts Ülemnõukogu kuulutab välja üleminekuperioodi 1991, 21. august Eesti Vabariigi taastamine 1992, 20. juuni rahareform 1992, 28. juuni rahvahääletusel võetakse vastu uus põhiseadus 1992, 20. september VII Riigikogu valimised 1994, 31. august Eestist lahkuvad viimased okupatsiooniväed 2003, 14. september Eesti otsustab rahvahääletusel Euroopa Liiduga liitumise kasuks 2004, 29. märts Eesti saab NATO liikmeks
Mida need endast kujutasid? Milliseid inimesi arreteeriti, jälitati ja küüditati 1944-1950? Miks viidi 25.03 1949. läbi II küüditamine ja kes olid selle ohvrid? 2. Millised positiivsed ja negatiivsed arengud toimusid Eestis 1970-1985? 3. Milles seisnesid ja kuidas viisid Eestit taasiseseisvumisele lähemale järgmised sündmused: fosforiidikampaania, IME programm, meeleavaldus Hirvepargis, ERSP loomine, RR loomine, laulev revolutsioon, suveräänsusdeklaratsioon, Balti kett, iseseisvusreferendum, otsus „Eesti riiklikust iseseisvusest”. Millist rolli mängisid Eesti taasiseseisvumises A. Rüütel, E. Savisaar, S. Kallas, M. Lauristin, T. Kelam, T. Velliste, M. Laar, V. Väljas? Mil määral aitasid Eesti taasiseseisvumisele kaasa Gorbatšov ja Jeltsin? Teised Balti vabariigid?, läänemaailm?
Ajalugu Uus ärkamisaeg Ja taasiseseisvumine Referaat Nimi: Romet Auli Kursus: E3 1 SISUKORD 1. UUE ÄRKAMISAJA ALGUS…………………………………...…………………..3 2. ÜHISKONNA POLITISEERUMINE ………………………...…………………….4 3. LAULEV REVOLUTSIOON……………………………………………………......5 4. IMPEERIUMIMEELSETE JÕUDUDE KOONDUMINE………………………....6 5. SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON…………………………………………..…7 6. KODANIKE KOMIITEEDE LIIKUMINE………………………………………..….8 7. ÜLEMINEKUPERIOOD……………………………………………………………9 8. IME MAJANDUSPROGRAMM…………………………………………………....10 9. ISESEISVUSE TAASTAMINE………………………………………………….…11 10. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………………..12 2 UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikust...
Isemajandav Eesti. Sihiks oli Eesti ealdamine üleliidulisest mjanduskomplektist. Selle põhimõtted said aluseks Rahvarinde majandusprogrammile. Kes olid ja kuidas seotud taasiseseisvumisega Vaino Väljas on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. 16 november 1988 võttis ENSV Ülemnõukogud erakorraline istunjärk Vaino Väljase eesistumisel vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest. Seda hakati hiljem pidama NSV Liidu lagunemise alguseks. Suveräänsusdeklaratsioon kuulutas Tallinnas vastuvõetud seaduste ülimlikkust üleliiduliste seaduste ees. Pärast EKP lõhenemist juhtin Vaino Väljas aastail 19901992 selle eesimeelset tiiba. Karl Vaino oli Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Tunne Kelam on Eesti poliitik, IRL liige. Oli ammu Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei esimees. Toetas algusest peale Eesti iseseisvuse taastamist Eesti Vabariigi õigusjärgluse
Tekkinud võimuvõitluses kaotas Karl Vaino ja ta asendati Vaino Väljasega. See oli rahva võit ja rahvas tähistas seda: 150 000 inimest kogunes 17 juunil lauluväljakule. Sellest kogunemisest kujunes välja surveavaldus uuele juhtkonnale. Uus juhtkond pidi seisma Eesti huvide eest Moskvas. Sama aasta septembris korraldati Rahvarinde eestvedamisel Lauluväljakul massiüritus ,, Eestimaa laul", kuhu kogunes 300 000 inimest. 16. novembril 1988 võeti ENSV-s vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega tõsteti ENSV seadused kõrgemale kohale, kui üleliidulised seadused ja määrused. N. Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Sellega oli esimest korda NL ajaloos tõstatatud üles küsimus Eesti riikluse kohta. Peale 1990. aasta esimesi demokraatlikke valimisi ENSV-s, kuulutati Ülemnõukogu poolt välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Varsti peale
liikumist: interliikumine ehk kommunistlik liikumine, perestroikapooldajate liikumine, mis taotles sotsialistlikku demokraatiat, ning rahvusliikumine ehk Eesti täieliku suveräänsuse pooldajate liikumine. 1988. Aastaks liideti viimased kaks üheks Rahvarindeks Edgar Savisaare eestvedamisel ning viidi läbi iseseisvusreferendum, ennetamaks uut liidulepingut NSVL-ga. Interliikumine jäi vähemusse ning Eesti oli võtnud ametlikult suuna suveräänsuse poole. Järgnevatel aastatel koostati suveräänsusdeklaratsioon ning valiti Eesti Kongress. Juba 1987. Aastal oli Lagle Parek jt. moodustanud MRP Avalikustamise Eesti Grupi, mille tegevus aastatega aina hoogustus. ENSV majandus küll kannatas tugevalt IME elluviimisel, kuid saadi hakkama. Palju samme oli astutud iseseisvuse poole, kuid otsene ajend puudus. 1991. aastal 19. augustil arvasid tagurlikud jõud Moskvas, et Gorbatsov on uuendustega liiga kaugele läinud ning üritasid ise võimu võtta. Riigipöördekatse (hiljem sai nime augustiputs)
Toodi välja taas riigilipud. 1988- Gorbatsov kutsus kokku NLKP erakorralise konverentsi. Rahvarinne kutsus 17. juuniks Lauluväljakule kokku meeleavalduse- 150 000 inimest. Vaino Väljas- EKP KK esimeseks sekretäriks. 1988. aasta laulupidu. Vastasseisu kujunemine Interliikumine- Rahvarinde vastane. Tekkis Töökollektiivide Ühendnõukogu , vastukaaluks sellele eestimeelne Töökollektiivide Liit. 1989- Rahvasaadikute Kongress 16. november 1988- ENSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk. Suveräänsusdeklaratsioon. Nõuti Kirde-Eesti eraldamist Eestist omaette vabariigiks. Valimised Rahvasaadikute Kongressi. TV kaudu - parlamendivaidlused. Lipu heiskamine Pika Hermanni torni 1989 aastal. Uus suurlõhe 1989- Eesti kodanike komiteede liikumine. Eesti Kongress- seaduslik rahvaesindus. Eesti rahvas toetas kõik ettevõtmisi. 24. veebruar 1990- valimised. Osa võttis 520 000 Eesti kodanikku, 34 kodakondsuse taotlejat. Edu radikaalsemate rahvuslikel jõududel. Eesti Komitee- eesotsas Tunne Kelam.
13. juuli Eesti vabadusvõitleja M. Niklus saabus Permi vanglast Tartusse 11. september Rahvarinde suurüritus "Eestimaa laul 88" Tallinna lauluväljakus, osales üle 300 000 inimese 1.2. oktoober Rahvarinde asutamiskongress 17. oktoober NSV Liidu vanglast vabanenud E. Tarto vastuvõtt Tartus ja Tallinnas 2. november hingedepäeva tähistamine, Pilistveres alustati stalinismiohvrite kivikangru rajamist 16. november ENSV ÜN erakorraline istungjärk, võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon ja kinnitati konstitutsiooniparandused 28. detsember 4. jaanuar ESTO-88 Melbourne'is, esmakordselt osavõtjaid ka Eestist 1989 18. jaanuar eesti keel sätestati riigikeeleks 24. veebruar Eesti Vabariigi 71. aastapäev, Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge rahvuslipp, algatati Kodanike Komiteede liikumine 25. märts mälestati küüditatuid ja asutati Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit "Memento" 18. mai võeti vastu otsus Eesti ülemineku kohta isemajandamisele 23
02.02- meeleavaldus Tartus aprillis loominguliste liitude ühispleenum, loodi rahvarinne Tartus toimusid Muinsuskaitse päevad trikoloor juuni- Lauluväljakul toimub Rahvarinde massmiiting. Karl Vaino(EPK Keskkomitee esimene sekretär) asemele Vaino Väljas I erakond ERSP(Eesti rahvuslik sõltumatuse partei), juht Lagle Parek. juuli- Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internationaalne Liikumine 01.-02. okt rahvarinde I kongress loodi Interliikumine 16.11- võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVL-i lagunemine 1989 jaanuar-keeleseaduse vastuvõtmine, millega eesti keel riigikeeleks 24.02- see päev kuulutati iseseisvuspäevaks, ERSP, EMS, ja Eesti kristlik liit tulid välja üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine. kodanikekomitee loomise eesmärk: Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse aluse lPika Hermanni torni heisatakse sinimustvalge lipp. märts- üle nõukogude liitu toimusid rahvasaadikute kongressi valimised 23
Alalhoidlik. Ka V. Väljas (EKP) toetas neid. Rahvarinnet toetasid ka paljud mitte-eestlased. c) Impeeriumimeelsed, Interrinne - pidasid Eestit NL impeeriumi lahutamatuks osaks. Kritiseeriti koostatavaid keele-ja kodakondsusseadusi ning Rahvarinde tegevust. Toetasid palju eestlastest suurriikliku poliitika toetajad, mitte ainult mitte-eestlased. „Kõik jäägu impeeriumis muutumatuks“ EKP liidulepingu vastased olid nii rahvuslikud kui impeeriumimeelsed jõud. 4. 16.nov 1988 Suveräänsusdeklaratsioon – kinnitati liiduvabariigi seaduste ülimuslikkus ENSV territooriumil ning deklareeriti, et NLi keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Tähtsus: liiduvabariigi juhtkonna popul tõusis rahva hulgas. Moskva tühistas kõik, kuid eestis seda ei aktsepteeritud. Impeeriumimeelsed jõud muutusid häälekamaks. 5. Kodanike Komiteede liikumine –e. EV õigusjärgsete kodanike registreerimise omaaegse kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli EE
1.Rahvuslike jõudude (ERSP, EMS) kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine.2. Impeeriumimeelsed jõud välistasid selle täielikult. Nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks. 3. Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st. Nemad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus Suveräänsusdeklaratsioon ja Balti kett: 16. novembril 988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Nõukogud Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Nii oli esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatatud Eesti riikluse küsimus. Suhetes keskvõimuga muutus järjest olulisemaks Molotovi-Ribbentropi paktile õigusliku hinnangu andmine
7. Interliikumine Moskvameelsete tööliste ühendus, mis oli Eesti iseseisvuse vastu. Eestimaa Rahvarinde moodustamine ja üldine poliitilise olukorra muutumine tekitas 1988. aasta kevadel ja suvel nõukogudemeelsete hulgas rahulolematust ja meelepaha. Interliikumine asutati Tallinnas 19. juulil 1988. Interliikumise liidriks sai Jevgeni Kogan. Nad ründasid ka Toompead, aga nende katse ebaõnnestus. Interliikumise tegevuse keelustas Eesti Vabariigi Valitsus 25. augustil 1991. 8. Suveräänsusdeklaratsioon Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest on 16. novembril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil. Ühtlasi võttis Ülemnõukogu vastu sellekohase põhiseaduse muudatuse Eesti NSV õigusaktide ülimuslikkusest NSV Liidu seaduste suhtes. Mõisted: 1. IME majandusprogramm, mille eesmärgiks oli eraldada Eesti majandus NSV liidu majandusest ja võtta suund turumajandusele. 2
- Lech Walesa Kes oli Nõukogude Liidu liider aastatel 1984-1985?- Konstantin Tšernenko Kes sai NLKP juhiks 1985. aastal?- Mihhail Gorbatšov Kes oli nõukogude aja lõpul Vene NFSV juht ja hiljem Venemaa Föderatsiooni president?- Boriss Jeltsin Kes oli Eesti NSV Ülemnõukogu esimees laulva revolutsiooni ajal?- Arnold Rüütel Kes sai EKP juhiks 1988. aastal?- Vaino Väljas Kes oli Nõukogude Liidu liider aastatel 1982-1984?- Juri Andropov Aastaarvud: Millal võeti Eestis vastu suveräänsusdeklaratsioon?- 16.11.1988 Millal toimus Eestis referendum riikliku iseseisvuse taastamise kohta?- 03.03.1991 Millal toimus Eestis rahareform?- 06.1992 Millal algas Moskvas vanameelsete riigipöördekatse?- 19.08.1991 Mis aastal toimus õnnetus Tšernobõli tuumaelektrijaamas?- 1986 Nimeta kuu ja aasta, mil lõplikult iseseisvusid Läti ja Leedu.- 08.1991 Millal lahkusid viimased Nõukogude Liidu sõjaväelased Eestist?- 31.08.1994 Millal võeti Eesti Vabariik ÜRO liikmeks?- 17.09.1991
AJALUGU- eksam Mõisted Reparatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur- totalitaarne,autoritaarne diktatuur. (juhikultus,üks partei võimul, propaganda) Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide lahendamine ning rahvusvaheline koostöö (1919) Inflatsioon- ülikiire raha väärtuse langus (nt Saksamaal reparatsioonide tõttu) New Deal- Roosevelti reformid USA majandusse sekkumiseks, loodi uusi töökohti, ergutati tööstust,sekkuti pangandusse. see oli edukas 33' hakkas olukord paranema Börsikrahh- 24.okt.1929 New Yorki börsi must päev. Kõik soovisid oma aktsiad maha müüa(riik otsustas suurendada laenuprotsente), hinnad olid väga madalad. Suur depresioon- Majanduskriis. Põhjused: börsikrahh, kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei sekkunud majandusse F.D.Roosevelt- USA president, kes r...
11.sept 1988 ,,Eestimaa laul 1988" Velliste nõuab esimesena 1987 salajased otsused vene keele õpetamise tõhustamise kohta avalikult Eesti iseseisvumise taastamist. 1978 Karl Vaino EKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks 16.nov 1988 võeti vastu ENSV Ülemnõukogu Lõpus õpilasrahutused suveräänsusdeklaratsioon. Teksariietus. Põhja-E Soome TV, ülistati läänelikku eluviisi. 1988 avalikult jõulupühi Unt, Vetemaa, Viiding. 24.veebr 1989 ENSVs tähistati esmakordselt avalikult Eesti KULTUURIELU 1980ndatel Vabariigi aastapäeva. 23.aug 1989 MRP 50.aastapäev- Tln/Riia/Vilnius- 600km
Mihhail GorbatšovNSVL viimane juht 1985,NSVL päästmine Lech WalesaPoola president 19901995, Vaclav HavelTšehhoslovakkia president 1989 Nicolae Ceausescu1989 kukutati tema režiim, varasem Rumeenia diktaator, määrati surmanuhlus Boriss JeltsinVenemaa Föderatsiooni esimene president 1991, kommunistide kriitik, kirjutas alla Juulilepingule Gennadi JanajevRiikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees, juhtis riigipöörde läbiviimist Nelson MandelaLAV president, propageeris demokraatia levikut Slobodan MilosevicSerbia president 19891997, süüdistatakse Jugoslaavia lagunemises Alo MattiisenEesti Helilooja, kirjutas viis isamaalist laulu Edgar Savisaarandis idee luua Eestimaa Rahvarinne Perestroika toetuseks, kuulus Isemajandavasse Eestisse, Üleminekuvalitsuse esiotsas Vaino VäljasSaab parteijuhiks pärast EKP võimuvahetust Lagle ParekEesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei juht Arnold Rüütel1990 saab ENSV uueks esimeheks Lennart ...
Loominguliste liitude ühispleenum - sellel üritusel pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevusega. Vaino Väljas - EKP peasekretär, temaga asendati K. Vaino, selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada tekkinud pingeid Eesti ühiskonnas. Eestimaa Laul - suurim Tallinna lauluväljakul korraldatud massiüritus septembris 1988. 16. november 1988 - Suveräänsusdeklaratsioon, Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu võetud dokument, mille deklaratsiooni luges Ülemõukogus ette välisminister Arnold Green. 1989. jaanuar - võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti riigikeele staatus. 1989. märts - esimesed mitme kandidaadiga valimised uude kõrgeimasse riigivõimuorganisse - Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi. Balti kett - Baltimaade rahvarinnete korraldatud suur protestiaktsioon 23.augustil 1989.a, katkematu
korduv parlamendivalimiste „edasilükkamine“. 1935 – parteide tegevuse keelamine v.a ühing Isamaaliit. Päts oli „riigihoidja“. 1937 Rahvuskogult uus põhiseadus – „autoritaarne konstitutsioonilisus“, presidendi ametikoht – 1938 – Päts presidendiks. Pöördeline 1940 – siis ja pärast 1944 kah näiline demokraatia (valimiste mängimine jne) 1998 – eesti suveräänsusdeklaratsioon, 1990 nii Eesti Kongressi kui Ülemnõukogu valimised, uus põhiseadus 1992 ( Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi saadikutest Põhiseaduse Assamblee). Ühtaegu tagasi (esimesse iseseisvusaega) ja edasi (lääne eeskuju, nõuanded, organisatsioonid) vaatamine. Välispoliitika, rahvusvahelised suhted Pärast 1920 – liitlassuhete otsimine kui osa oma identiteedi määratlemisest, neutraliteet (vrd Medijaise artikkel)
1. Millal toimusid ja miks olid olulised Eesti taasiseseisvumisprotsessis: Fosforiidikampaania 1987- Rahvas ei olnud nõus kaevanduste rajamisega ja hakkasid mõskvale vastu Suveräänsusdeklaratsioon 1988- kuulutati, et Eesti seadus on vene omast tähtsam Eestimaa laul 1988- toimus Tallinna lauluväljakul. Üritusele kogunes väidetavalt 300 000 inimest üle kogu Eesti , tuldi esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. Balti kett 1989- eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi- Ribbentropi paktile. Iseseisvuse taastamine 1991- Siis võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: 2. Milles avaldus perestroika: Majandus- Ettevõtted said suurem iseseisvus ja arendati erasektorit Avalikustamine- sõnavabaduse suurendamine ja hakati rääkima inimestele asju mis olid vare...
23. augustil 1987 toimub väike miiting Tallinnas, kus räägitakse, et MRP’l olid salalepingud, millest ei olnud eelnevalt räägitud. Sai alguse MRP AEG (avalikustamise Eesti grupp) liikumine. 1988. aprl loominguliste liitude pleenum, kus kasutati glasnosti täiel määral. Räägiti venestamisest, Eesti arenguperspektiivitusest, arenguvõimalustest. 1988. suvel algas laulev revolutsioon. Juunis sõidab K. Vaino Moskvasse, ning Moskvast tuleb Eestisse Vaino Väljas. Võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega teatati, et Eesti seadused on ülemuslikud. Kuulutati välja üleminekuperiood. Liidulepingu kinnitamine pidi toimuma 1991. Kontrarevolutsioonilised jõud moodustasid riikliku erakorralise seisukorra komitee RESK, mida hakkas juhtima Janajev. 20. august 1991 kuulutati Eestis iseseisvus välja. 8. dets 1991 allkirjastasid Venemaa, Ukraina, Valgevene juhid lepingu sõltumatute riikide ühenduse (SRÜ) kohta. Eestis asutati põhiseadusassamblee, 30 ülemnõukogu ja 30 kongressi saadikut,
teadvustamine. · Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. Sini-must-valge lipp. · Vainol tekkisid tülis KP ja uueks juhiks sai Vaino Väljase. · Surveavaldus Lauluväljakul: seista Moskvas Eesti huvide eest. · "Eestimaa laul" omariikluse taastamiseks. · Interliikumine omariikluse vastu. · 1988 aastaks kolm suunda: omariikluse taastamine ERSP, EMS; impeeriumisse jäämine ja liiduleping RR/EKP. · 16. November 1988 suveräänsusdeklaratsioon, Eesti seaduste ülemuslikkus NSV seaduste ees. · Balti kett Baltikumi probleemide teadvustamiseks. · 80ndate lõpus keeleseadus, kodanike kirja panemine, Eesti Kongress, tegevuskava riigina, Eesti Komitee. · 30. Märts 1990 üleminekuperiood algus mis lõppeb omariikluse taastamisega. · IME 1987 aasta septembrist. Eraldumine NSV majandusest, rahapoliitika, isemajandus, turumajandus, käsumajanduse lammutamine.
taastamist (nt teadus eesti k) Aprill 1988 sünnib idee Rahvarinde loomisest Kevad 1988 Muinsuskaitse päevadel tuuakse avalikkuse ette rahvusvärvid. Levimuusikapäevadel Alo Mattiiseni 5 isamaalist laulu. Karl Vaino vahetatakse Vaino Väljase vastu. Sept 1988 Rahvarinde meeleavalduskontsert ,,Eestimaa laul'' Lauluväljakul. 16.11.1988 ENSV erakorraline Ülemnõukogu istung. Tänu V.Väljasele võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, st ENSV seadused on ülemuslikud NSV Liidu seaduste ees. 1988 suvel algab impeeriumimeelsete jõudude kogunemine Interrindeks. Nad räägivad venelastele, et kui eestlased saavad võimule, siis hakkavad nad venelasi majanduslikult ja füüsiliselt kiusama. Rahvarinne ja EKP rahvuslik osa (S.Kallas, E.Savisaar, T.Made, M.Titma jt) arvavad, et NSVL tuleks reformida ja paika panna Liiduleping. Rahvuslikud jõud (MRP-AEG,
uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati suurtllase tähelepanu rahvuskultuurile ning avaldati rahuolematust Eesti juhtkonna tegevuse üle. Pleenumit toetas lai avalikkus. Aprilli keskel moodustati Eestimaa Rahvarinne, mis toetas perestroikat. Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988. aastal aprillis toimus muinsuskaitsepäeva, kus toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. 3. Suveräänsusdeklaratsioon 16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määrtuste suhtes. Liiduleping pidi saama suhete aluseks Nõukogude liidu keskvõimu ja liiduvabariigi vahel. Esimest korda oli nõukogu võimu tingimustes tõstatud Eesti riikluse küsimus. Järjest olulisemaks muutus Molotovi-Ribbentropi pakti õigusliku hinnangu andmine. Moskvale surve avaldamiseks korraldati
teistelt liikmesriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas jt riikides, kuid dets.vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud maha suruda. Vihatud diktaator arreteeriti, mõisteti süüdi ja hukati Eesti taasiseseisvumine: 1.1886 Fosforiidikampaania 2.23. august 1939 Hirvepargi meeleavaldused 3.12. dets 1987 Eesti Muinsuskaitse Seltsi loomine 4.juuni 1988 V. Väljase nim uueks EKP juhiks 5.11. sept 1988 Eestimaa laul 6.16. nov 1988 Suveräänsusdeklaratsioon 7.23. aug 1989 Balti kett 8.veebruau 1990 Eesti Kongressi valimised 9.20. aug 1991 Ülenõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvumisest 10.17. sept 1991 Eesti ÜRO liikmeks
NSV Liidu lagunemine, Idabloki lagunemine, Eesti taasiseseisvumine Kontrolltöö Nõukogude Liidu lagunemine: 1. Millal sai M. Gorbatsov NSV Liidu juhiks ning miks alustas ta reforme? (õp. lk 100) Gorbatsov sai NSV Liidu juhiks ehk NLKP peasekretäriks 1985. aasta märtsis. Ta alustas reforme kuna ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige tagurlikumad jõud, kes samuti toetasid Gorbatsovi kanditatuuri. Temast pidi saama partei uus liider, kes riigi kriisist välja viib ja säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra. 2. Mõisted: perestroika, glasnost (lk 100) perestroika NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) alates 1985. aastast. glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980. aastate teise...
14) ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, EKP ainuvõimu vastu võitlemiseks loodud erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust ja esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus selle loomisest alates. Eesmärk Eesti Vabariigi taastamine. 15) Rahvarinne kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, suurim massiliikumine Eestis. 16) ENSV suveräänsusdeklaratsioon Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega 16. novembril 1988 vastu võetud dokument, millega kuulutati Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgeimaks organiks Eesti NSV territooriumil ja kinnitati Eesti NSV suveräänsust NSV Liidu koosseisus. 17) Kodanike Komiteede Liikumine (Eesti Kongress) Eesti rahva poolt rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu, mis valiti 24. veebruaril 1990. 18) Balti kett 23
Nõuti Eesti täielikku poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust 11. september 1988 toimus Rahvarinde eestvedamisel kõnekoosolek ,,Eestimaa laul“, mille käigus nõuti omariiklust 21. oktoobril 1988 NSVL konstitutsioonimuudatused vallandasid protestilained 6. november- 8.november 1988 tähistati Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva 16. november 1988 Ülemnõukogu istung, kus võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon 1989 24. veebruar 1989 heisati Pika Hermanni torni sini-must-valge lipp Umbes samal ajal algas ka kodanike komiteede liikumine ehk alustati Eesti Vabariigi kodanike registreerimist. Esimene komitee loodi Tallinnas Nõmme kultuurimajas 23. augustil 1989 toimus 600 kilimeetri pikkune Balti kett 12
◦ T. Velliste 1988 jaan – ERSP idee ◦ L. Parek 2. veebr – Tartu rahu aastapäeva tähistamine 24. veebr – EV aastapäeva tähistamine apr – loominguliste liitude ühispleenum - Rahvarinne ◦ E. Savisaar - rahvuslipp 16. juuni – EKP KK I sekretäriks V. Väljas 17. juuni – meeleavaldus lauluväljakul sept – Eestimaa laul ◦ “Ükskord me võidame niikuinii!” 16. nov - suveräänsusdeklaratsioon 23.08.1989 Balti kett 1990 Eesti Kongress 30.03.1990 üleminekuperiood 19-21.08.1991 augustiputš 20.08.1991 otsus riiklikust iseseisvusest 1991 Eesti ÜRO liikmeks 1992 uus põhiseadus, parlamendi ja presidendi valimised, rahareform 1994 Vene vägede lahkumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
