Rahvarinde juht- Edgar Savisaar Eesti Komitee esimees-Tunne Kelam Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees-Arnold Rüütel EKT juht 1988-1991- Väino Väljas 1990-1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991-1992 Eesti komitee(kongress) 1992-2002 Riigkogu Reasta varaseimast sündmusest: Fosforiidikampaania Loominguliste liitude ühispleenum Rahvarinde loomine Suveräänsusdeklaratsioon Eesti Kongressi avamine Eesti iseseisvuse taastamine 23.08.87-asutati eesti muinsuskaitse selts (esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon) 16.11.88- võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon 24.02.89- Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp.See päev sai iseseisvuspäevaks 23.08.89-toimus balti kett 20.08.91-ülemnõukogu võttis vastu otsuse eesti riiklikust iseseisvusest 31.08.94-lahkus üle eesti piiri viimane sõdur Muinsuskaitse selts 1987
rahvusvahelise kontrollprogrammi sisseseadmisega. 88-89 Ida-Euroopas Nõukogude-vastane rahvarevolutsioon. 1989 sügis Lammutati Berliini müür. 1990 ühines Ida-Saksamaa Saksamaa Liitvabariigiga. 1990-1994 Nõukogude armee lahkumine Ida-Euroopast. 25. Veebruar 1991 lakkas Varssavi Lepingu Organisatsioon olemast. 1990 Mai Boriss Jeltsin sai venemaa presidendiks. 1990 juuni venemaa suveräänsusdeklaratsioon. 19-21 Aug 1991 Putsipäevad või mingi möll. Dets 1991 Venemaa, Valgevene, Ukraina ütlesid et Netu NSVL ja nüüd on SRÜ. 25. Dets 1991 Gorbakal viskab üle ja ta loobub NSV Liidu presidendi ja relvajõudude ülemjuhataja ametist. 1985 Mihhail Gorbatsov- Perestroika( ümberehitamine, remont) 1986-1989 NSV Liidus sügav majanduskriis. 1986 Tsernobõli tuumakatastroof (täieliku krahhi aitasid ära hoida vaid lääneriikide ja finantsorganisatsioonide
Telesaates osalesid ja ideede autorid olid Edgar Savisaar ja Marju Lauritsin. Rahvarinne koondas rahvast ühistegevuseks. Edgar Savisaar tegi ka ettepaneku Rahvusraamatukogu kaablikraavi kaevamisele, mille inimesed ka vastu võtsid. 1988. aastal algas laulev revolutsioon. Eestlasi hakkas üha rohkem ja rohkem sellised rahvaliikumiste sündmused kasvatama ühtekuuluvustunnet ja rahvusliku vaimustuse kasvu. 16. novembril toimunud ENSV Ülemnõukogu istungil otsustati vastu võtta suveräänsusdeklaratsioon. See tähendas sisuliselt ühepoolset osalise iseseisvuse väljakuulutamist. Eesti territooriumil muutusid ülimuslikuks kohalikud seadused ning keskvõimu otsused pidid järgnevalt enne jõustumist saama Ülemnõukogu heakskiidu. Suveräänsusdeklaratsioon ei toonud kaasa Eesti otsest iseseisvumist, kuid tekitas palju peavalu keskvõimule Moskvas, kus see õigustühiseks kuulutati. Esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatati Eesti riikluse küsimus.
1991 lõpus ja hakkas kehtima peale rahvahääletust 1992. rehabiliteerimine - vägivalla osaline keelamine. repatrieerimine põgenike tagasitoomine RR Rahvarinne, algul pooldati liidulepingut uuenevad NSVL, hiljem toetati omariiklust. sotsialistlik realism Nõukogudeaja valitsev stiil, ühiskonnaolude ilustamine ilma teravate probleemideta ja NSV korra ülistamist. sundkollektiviseerimine ehk kolhoseerimine Suveräänsusdeklaratsioon - ENSV Ülemnõukogu otsus, mis sätestas Eesti NSV seaduste ülemuslikkuse üleliiduliste seaduste suhtes. TKÜN Töökollektiivide Ühendnõukogu, Suurte liidutehaste ("Dvigatel" jt) poolt loodud impeeriumimeelsed org-id, mis kasutasid oma propaganda levitamiseks ka oma raadiojaama ja TV saatjat üliindustrialiseerimine Suurettevõtete masstootmine, mis ei arvestanud kohalike oludega (tooraine ja tööjõud toodi sisse ning valmistoodang viidi välja) Kes olid, mis tegid?
kaevandusi. Teine-MRP sõlmimise aastapäev. Hirve pargis meeting. Nõuti avalikustamine.Lõi õigusliku aluse nõukogude liidust lahku löömiseks. 1987 löödi muinsuskaitse selts. Esimene omaalgatuslik liikumine 1988 Eesti rahvusliku sõltumatuse partei. (ERSP) Loodi rahvarinne Perestroika toetuseks. 88 Laulva rev. Aast.a. Aitas kaasa terve eesti mobiliseerimisele. Juhtkonna vahetus. Vaino Väljas 1988- suveräänsusdeklaratsioon. Edaspidi eesti seadused ja otsused tähtsamad kui moskva omad. Erinevad leerid. Muinsuskaitse Rahvarinne Interrinne ERSP Töökollektiivide ühendnõukogud jne Kodanikukomiteed Iseseisvus. Muutused, isemajandus Vana korra säilitamine 1989 - keeleseadus. Eesti keel riigikeeleks
EKP esimene peasekretär Karl Vaino asendati Vaino Väljasega August Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ehk ERSP loomine September Massiüritus ,, Eestimaa laul", kus esitati omariikluse nõue 16. november ENSV suveräänsusdeklaratsioon, millega sätestati Eesti seaduste ülimlikkust üleliiduliste seaduste ees 1989 jaanuar Eesti keel sai riigikeeleks 29. veebruar EV kodanike komiteede liikumine, mille eesmärk oli EV iseseisvuse taastamine juriidlise järjepidevuse alusel 23
eesmärkideks on eesti ja Eestimaaga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadvuse tõstmine ning levitamine Eesti Kongress - oli Eesti Vabariigi kodanike rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu, mis valiti 24. veebruaril 1990 Balti kett - oli 23. augustil 1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi kulgevat katkematut inimketti. Suveräänsusdeklaratsioon Eesti kuulutas ennast NSV Liidust suveräänseks. üleminekuperiood Eestis - SRÜ -Sõltumatute Riikide Ühendus Need riigid deklareerisid, et Nõukogude Liit on sügavas kriisis ja lõpetab oma olemasolu sametlahutus -1992. aasta lõpul toimus nn. sametlahutus, millega loodi senise Tsehhoslovakkia asemele kaks iseseisvat riiki: Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. augustiputs -vandenõulased püüdsid vägivaldselt kõrvaldada Mihhail Gorbatsovi Nõukogude Liidu
· iseseisvumise nimel tegutsedes valitses erinevate poliitiliste jõudude vahel üksmeel. · pöörduti välisriikide poole ja prooviti luua kontakte · riigis domineeris impeeriumi huvidele vastav suurtööstus, mis Eesti huve ei arvesta- nud. Tuli hakata majandust ümberkorraldama vastavalt Eesti vajadustele Riigieksamil esinenud küsimused 1. Missugust rolli täitsid taasiseseisvumisel: MRP-AEG fosforiidikampaania Loominguliste liitude pleenum EMS RR ERSP suveräänsusdeklaratsioon ,,Eestimaa laul" Balti kett Eesti Kongress 2. Kuidas nimetati Eesti esinduskogusid? 1917.-1919. Maapäev/Maanõukogu 1919.-1920. Asutav Kogu 1990.-1992. ENSV Ülemnõukogu 1991.-1992. Põhiseaduslik Assamblee 1992.-2005. Riigikogu 3. Järjesta EV taasiseseisvumise sündmused. (3p) IME kontseptsiooni avaldamine 1 Loominguliste liitude ühispleenum 2 Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 3
1986 IME- Isemajandava Eesti majandusprogramm. Selle aluseks oli kogu Eesti viimine täielikule isemajandusele. Interliikumine- suurte üleliiduliste tehaste juhtide moodustatud Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine. Suvi 1988 MRP-aeg- Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. See oli poliitiline ühendus. Selle eesmärk oli tuua päevavalgele 1939.a. Hitleri-Stalini sobingu täeline sisu Rahvarinne- rahvaliikumine perestroika toetuseks. Aprill 1988 Suveräänsusdeklaratsioon- sellega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. 16.nov.1988 Üleminekuperiood- kui Ülemnõukogu kinnitas uueks valitsusjuhiks Edgar Savisaare.30.03.1990
august Eesti Muinsuskaitse Selts organisatsioon Eesti ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitseks, 1987 ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1988, eesmärk: taastada Eesti iseseisvus Rahvarinne rahvaliikumine perestroika toetuseks Eestis, 1988 (Edgar Savisaar, Marju Lauristin) "Eestimaa laul" massikogunemine ja ühislaulmine Tallinna lauluväljakul 1988.aasta septembris Eesti iseseisvumise taastamise toetuseks Interliikumine Eesti iseseisvuse vastane liikumine 1988-1991 Suveräänsusdeklaratsioon 16.nov.1988 vastuvõetud document, millega ülemnõukogu kuulutati kõrgemaks organiks Balti kett 600 km pikk inimkett 1989.aastal Tallinnast Vilniusesse, toetamaks Balti riikide iseseisvust Eesti kongress Eesti Vabariigi kodanike esinduskogu, mis valiti kodaniku komiteede liikumise algatusena 1990.a Üleminekuperiood riikliku iseseisvuse taastamise ettevalmistusaeg Eestis 1990- 1991 ülemnõukogu otsuse järgi
b) Ühiskonna politiseerumine: EMS- Eesti Muinsuskaitse Selts ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei RR-Rahvarinne c) Laulev revolutsioon: Võimukriis- konflikt, mis võib viia sõjani “Eestimaa laul”- 1988. a. Septembris Rahvarinde eestvedamisel korraldatud massiüitus, millest võttis osaligikaudu 300 000 inimest d) Kolm poliitilist suunda (tv 29/2)- rahvuslikud jõud, impeeriumimeelsed jõud, rahvarinne ja rahvuskommunistid e) Suveräänsusdeklaratsioon; Balti kett- 16.nov. 1988. a võttis Eesti NSV ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes; katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni (660 km, 2 milj. inimest) f) Kodanike komiteede liikumine- ühiskonnas tekkisid mitmed poliitilised liikumised, millest kasvasid hiljem välja poliitilised parteid (erakonnad) g) Iseseisvuse taastamine (tv 29/3)- perestroika+1991. a
ERSP: 1988. a Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine Rahvarinne: RR, rahvaliikumine, mis taotles edendada rahvuskultuuri ja sümboleid, perestroika toetamine ,,Eestimaa laul": 1988. a september, massiüritus, osa võttis 300 000 inimest, üleskutse omariikluse taastamiseks Interliikumine: 1988. a Interrinne, impeeriumimeelsete jõudude organisatsiooni vastuhakk iseseisvusliikumisele Suveräänsusdeklaratsioon: 16. nov 1988. a, ENSV nõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni , millega sätestati Eesti NSVseaduste ülemlikkus üleliiduliste määruste ja seaduste vastu Balti kett: 23. aug 1989. a, oli 660 km pikk, 2 milj inimest, Tallinnast Vilniusesse, inimkett, taheti teadustada Baltikumi probleeme rahvuvaheliselt Eesti kongress: esimene taasiseseisvunud rahva esindusorgan, okupatsiooni lõpetamine ning omariikluse taastamine
● 2 tütart ● alkohoolik Partei karjäär ● 1961 astub NLKPsse ● 1976 NLKP Sverdlovski Oblastikommitee esimene sekretär ● 1977 Sverdlovski oblasti parteijuht ● 1985 NLKP keskkomitee ehitussekretär ● 1985 NLKP Moskva parteijuht ● 1987 võetakse ametitest maha Gorbatšovi kritiseerimise eest ● Nõukogude Liidu rahvasaadik ● NSVL Ülemnõukogu liige Jeltsin riigijuhina ● 1990 Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks 535 häälega ● 1990 Vene NFSV suveräänsusdeklaratsioon ● 1990 Konstitutsioonikomisjon ● 1990 500 päeva programm ● 1991 Vene NFSV president ● Rünnatakase Venemaa Valget Maja ● Üleminek turumajandusele ● 1990 astus NLKPst välja Tunnustused ja teosed ● Pihtimus etteantud teemal ● Presidendi märkmed ● Presidendimaraton ● 1981 lenini orden ● Tööpunalipu ordenid ● Austuse märk ● Capri-90 ● Kolmetähe orden Jeltsini mõju Eestile ● Jeltsin oli Balti riikide järjekindel liitlane
Samtrevolutsioon-- vägivallatu võimuvahetus Tsehhosslovakkias, kus sai presidendiks Vaclav Havel Sametlahutus-1992 Tsehhoslovakkia rahumeelne jagamine kaheks iseseisvaks rigiks- Tsehhi Vabariigiks ja Slovakkia Vabariik. ERSP-esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse partei RR-Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. Eestimaa laul-Lauluväljakul korraldatud massiüritus, millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Seal kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks. Suveräänsusdeklaratsioon-16 november 1988 aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Balti kett-23 augustil moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. 660 km ja ~ 2 miljonit inimest. See aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. 7.Kes olid, mida tegid? J.Stalin-Nõukogude valitsusjuht. Toetas totalitaarset riigikorda. L
huvide eest, ühendada rahvast 1988 suvi Interliikumine ühendada venemeelseid(impeeriumimeelseid) 1988 süg Eesti uus poliitiline maastik Rahvuslikud jõud(EMS,ERSP) Liidulepingupooldajad(EKP rah.jõud) Impeeriumimeelsed 1988 nov Suveräänsusdeklaratsioon Eesti seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste suhtes 1989 jaan Keeleseadus Eesti keel sai riigikeele staatuse 1989 veeb Sinimustvalge Pika Hermani torni rõhutada Eesti sümboolikat 1989 veeb Kodanike komiteed Iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidavuse alusel kodanike registr.
12 Märts Pätsi ´´Vaikiv aeg`` · 1938- Eesti Vabariigi president Konstatin Päts · 1938-1945- II Maailma sõda · 1940-Nõukogude liit okupeerib Eesti NSV · 1941- Küüditamine Siberisse · 1941-1944- Saksa Okupatsioon · 1944- Nõukogude okupatsiooni algus · 1949- Küüditamine 25. Märts · 1985-Gorbatzov-prestroika glasnost · 1986-Esimesed avalikud väljaastumised · 1987-fosforiidi kampaania · ALGAB LAULEV REVOLUTSIOON · 1988. 16 Nov- Suveräänsusdeklaratsioon · 1989- Balti kett · 1991. 2o August Taas iseseisvumine · 1992- Eesti kroon,põhiseadus · 1993- Luunja Maffia · 1994-Veneväed lahkuvad Eestist · 1994. Euroopa Liit · 2011- Euro Perestroika-sotsialistliku korra ümber korraldamine Galanost-avalikustamine
16. juuni 1988- vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt teda hakkas asendama Vaino Väljas. 23.juuni 1988- sai sinimustvalge lipp taas eestlaste rahvuslipuks. August 1988- loodi Eesti esimene poliitiline erakond- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ( juht Lagle Parek) 1.-2. oktoober 1988- Eestimaa Rahvarinde I kongress. 16. november 1988- Võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algas NSV Liidu lagunemine. 1989 Jaanuar 1989- võeti vastu keeleseadus. 24. veebruar 1989- 1)24 veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks, 2)Pika Hermani torni heisatakse sinimustvalge lipp. 3) Algatatakse kodanike komiteede liikumine. 23. august 1989- Balti kett 1990 Jaanuar 1990- taasavati Eesti Pank Veebruar 1990- Eesti Kongressi valimised. 30 märts 1990-kuulutatakse välja üleminekuperiood. 8
Eesti Muinsuskaitse Selts- EMS 1987. aasta lõpul loodud esimene demokraatlikel põhimõtetel tuginev massiorganisatsioon Eestimaa laul- 1988 septembri massiüritus lauluväljakul, kus oli kohal 300 tuhat inimest Rahvarinne- 1988 aprill rahva liikumine perestroika toetamiseks ERSP- 1988 aastal esimene poliitiline erakond, Eesti Rahvuslik Sõltumatuse Partei interliikumine- 1988 aasta suvel mille moodustas liikumine eesotsas tehaste töölised (venelased) Suveräänsusdeklaratsioon- 1988. 16. nov millega sätestati eestlaste ülemuslikkus Balti kett- 23.august 1989 inimkett Tallinnast Vilniusesse Eesti, Läti, Leedu rahvad Eesti kongress- Eesti vabariigi kodanike valitud esindus propaganda Üleminekuperiood- 30.märts 1990.a. Kommunismi kukutamine IME- isemajandav eesti 1987 Berliini müür ehitati 1961. aastal ja see sümboliseeris ida ja lääne vastasseisu külma sõja ajal muudatused perestroika ajal:
majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Senise majandusmudel (käsumajandus) osaline lammutamine põhjustas majandusliku languse, sellega kaasnes hinnatõus ja inflatsioon. Ühiskonnas kasvasid sotsiaalsed pinged, mida süvendasid toidutalongid, ostutsekid, pikad järjekorrad, väljamaksmata palgad ja pensionid. Interliikumine 1988, impeeriumimeelne ühendus, peamiselt muulased, kes nägid Eestit kui NSV Liidu lahutamatut osa. suveräänsusdeklaratsioon 1988 nov, sätestas Eesti NSV seaduste ülimuslikkuse üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Eesti kongress 1990 märts, eesmärgiks oli läbirääkimise alustamine lääneriikide ja NSVL- iga, et saavutada okupatsiooni lõpetamine ja iseseisvuse taastamine. Balti kett 23 august 1989. aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil Taasiseseisvumine: 20.08.1991
Teda hakkas asendama Vaino Väljas. 1988 - Eesti Muinsuskaitse Selts 1988 - laulev revolutsioon. avaldada survet ENSV juhtidele: seista Moskvas Eesti huvide eest, ühendada rahvast 1988 - ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Eesmärk, et eestlastel oleks õigus ise oma maa ja oma saatuse üle otsutada. Eesti esimene poliitiline erakond (juht Lagle Parek). 1988 - interliikumine. Eesmärk ühendada venemeelseid (impeeriumimeelseid). 16. november 1988 - suveräänsusdeklaratsioon. Eesti seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste suhtes. Algas NSV Liidu lagunemine. ! 1989 24. veebruar 1989 - Sini-must.valge lipu heiskamine Pika Hermani torni. Eesmärk rõhutada Eesti sümboolikat. 23. august 1989 - Balti kett. Eesmärk juhtida tähelepanu Baltikumi probleemidele. jaanuar 1990 - taasavati Eesti Pank ! 1990 24. veebruar 1990 - Eesti Kongressi valimised. Eesti Kongressi Komitee esimees Tunne Kelam. 30
aprilli keskpaik ERR (Eestimaa Rahvarinne Perestroika toetuseks) Gorbatšovi reformide toetamine aprill Tartu muinsuskaitsepäevad toodi välja esimest korda Nõukogude Eestis sinimustvalge lipp isamaalised laulud, öölaulupeod 16. juuni esimene sekretär Karl Vaino > Vaino Väljas august esimene Eesti poliitiline erakond ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse partei) september Eestimaa Laul 16. november suveräänsusdeklaratsioon 4. 1989 jaanuar keeleseadus 24. veebruar kodanlike komiteede liikumine massiline kodanikualgatus eesmärgiks Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel märts rahvasaadikute kongressi valimised mitte osaleda, et näidata vastumeelsust Eesti kuulumisel NSVL-i osaleda, et saada saadikukohti Eestist 47 saadikut 23. august Balti kett 27
Mida need endast kujutasid? Milliseid inimesi arreteeriti, jälitati ja küüditati 1944-1950? Miks viidi 25.03 1949. läbi II küüditamine ja kes olid selle ohvrid? 2. Millised positiivsed ja negatiivsed arengud toimusid Eestis 1970-1985? 3. Milles seisnesid ja kuidas viisid Eestit taasiseseisvumisele lähemale järgmised sündmused: fosforiidikampaania, IME programm, meeleavaldus Hirvepargis, ERSP loomine, RR loomine, laulev revolutsioon, suveräänsusdeklaratsioon, Balti kett, iseseisvusreferendum, otsus „Eesti riiklikust iseseisvusest”. Millist rolli mängisid Eesti taasiseseisvumises A. Rüütel, E. Savisaar, S. Kallas, M. Lauristin, T. Kelam, T. Velliste, M. Laar, V. Väljas? Mil määral aitasid Eesti taasiseseisvumisele kaasa Gorbatšov ja Jeltsin? Teised Balti vabariigid?, läänemaailm?
· Eesti lipp Loominguliste liitude ühispleenium · ühiskonna uuenemisprotsess · tähelepanu rahvuskultuuril · nõudmised keskvõimule · rahulolematuse avaldamine ENSV juhtkonnale Eesti Rahvastiku Sõltumatuse Partei · esimene poliitiline erakond · omaliikluse taastamine Esimene Rahvarinde Kongress · ühiskonna valuküsimused · manifest ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (IL) Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN) Liiduleping-Suveräänsusdeklaratsioon 1989 Keeleseadus · eesti keel riigikeel Kodanike Komiteede liikumine · Eesti iseseisvumise taastamine juriidilise järjepidevuse alusel Eesti Kongress · esindus organ registreeritud kodanikele Rahvasaadikute Kongressi valimised Balti kett · (600 km ja 2 miljonit inimest) · eesmärgiks riikidesiseste probleemide teadvustamine maailmale Poliitilised sihid selginesid · demokraatlik ühiskond 1990 Eesti Kongress · eesmärgiks okupatsiooni lõpetamine
1941, 14. juuni esimene massiküüditamine 1944, 9. märts Tallinna pommitamine 1944 kaitselahingud 1944, 18.-22. september Otto Tiefi valitsus 1949, 25. märts teine massiküüditamine 1949 kolhoosikorra sisseseadmine 1950 EKP KK VIII pleenum 1979 salajane otsus venestamise intensiivistamise kohta 1980 kooliõpilaste rahutused ja ,,40 kiri" 1987 fosforiidisõda 1988 laulev revolutsioon, sini-must-valge tagasitulek 1988, 16. november suveräänsusdeklaratsioon 1990, märts kokku tuleb Eesti Kongress 1990, märts Ülemnõukogu kuulutab välja üleminekuperioodi 1991, 21. august Eesti Vabariigi taastamine 1992, 20. juuni rahareform 1992, 28. juuni rahvahääletusel võetakse vastu uus põhiseadus 1992, 20. september VII Riigikogu valimised 1994, 31. august Eestist lahkuvad viimased okupatsiooniväed 2003, 14. september Eesti otsustab rahvahääletusel Euroopa Liiduga liitumise kasuks 2004, 29. märts Eesti saab NATO liikmeks
Tekkinud võimuvõitluses kaotas Karl Vaino ja ta asendati Vaino Väljasega. See oli rahva võit ja rahvas tähistas seda: 150 000 inimest kogunes 17 juunil lauluväljakule. Sellest kogunemisest kujunes välja surveavaldus uuele juhtkonnale. Uus juhtkond pidi seisma Eesti huvide eest Moskvas. Sama aasta septembris korraldati Rahvarinde eestvedamisel Lauluväljakul massiüritus ,, Eestimaa laul", kuhu kogunes 300 000 inimest. 16. novembril 1988 võeti ENSV-s vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega tõsteti ENSV seadused kõrgemale kohale, kui üleliidulised seadused ja määrused. N. Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Sellega oli esimest korda NL ajaloos tõstatatud üles küsimus Eesti riikluse kohta. Peale 1990. aasta esimesi demokraatlikke valimisi ENSV-s, kuulutati Ülemnõukogu poolt välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Varsti peale
Isemajandav Eesti. Sihiks oli Eesti ealdamine üleliidulisest mjanduskomplektist. Selle põhimõtted said aluseks Rahvarinde majandusprogrammile. Kes olid ja kuidas seotud taasiseseisvumisega Vaino Väljas on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. 16 november 1988 võttis ENSV Ülemnõukogud erakorraline istunjärk Vaino Väljase eesistumisel vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest. Seda hakati hiljem pidama NSV Liidu lagunemise alguseks. Suveräänsusdeklaratsioon kuulutas Tallinnas vastuvõetud seaduste ülimlikkust üleliiduliste seaduste ees. Pärast EKP lõhenemist juhtin Vaino Väljas aastail 19901992 selle eesimeelset tiiba. Karl Vaino oli Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Tunne Kelam on Eesti poliitik, IRL liige. Oli ammu Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei esimees. Toetas algusest peale Eesti iseseisvuse taastamist Eesti Vabariigi õigusjärgluse
Ajalugu Uus ärkamisaeg Ja taasiseseisvumine Referaat Nimi: Romet Auli Kursus: E3 1 SISUKORD 1. UUE ÄRKAMISAJA ALGUS…………………………………...…………………..3 2. ÜHISKONNA POLITISEERUMINE ………………………...…………………….4 3. LAULEV REVOLUTSIOON……………………………………………………......5 4. IMPEERIUMIMEELSETE JÕUDUDE KOONDUMINE………………………....6 5. SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON…………………………………………..…7 6. KODANIKE KOMIITEEDE LIIKUMINE………………………………………..….8 7. ÜLEMINEKUPERIOOD……………………………………………………………9 8. IME MAJANDUSPROGRAMM…………………………………………………....10 9. ISESEISVUSE TAASTAMINE………………………………………………….…11 10. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………………..12 2 UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikust...
1988- Gorbatsov kutsus kokku NLKP erakorralise konverentsi. Rahvarinne kutsus 17. juuniks Lauluväljakule kokku meeleavalduse- 150 000 inimest. Vaino Väljas- EKP KK esimeseks sekretäriks. 1988. aasta laulupidu. Vastasseisu kujunemine Interliikumine- Rahvarinde vastane. Tekkis Töökollektiivide Ühendnõukogu , vastukaaluks sellele eestimeelne Töökollektiivide Liit. 1989- Rahvasaadikute Kongress 16. november 1988- ENSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk. Suveräänsusdeklaratsioon. Nõuti Kirde-Eesti eraldamist Eestist omaette vabariigiks. Valimised Rahvasaadikute Kongressi. TV kaudu - parlamendivaidlused. Lipu heiskamine Pika Hermanni torni 1989 aastal. Uus suurlõhe 1989- Eesti kodanike komiteede liikumine. Eesti Kongress- seaduslik rahvaesindus. Eesti rahvas toetas kõik ettevõtmisi. 24. veebruar 1990- valimised. Osa võttis 520 000 Eesti kodanikku, 34 kodakondsuse taotlejat. Edu radikaalsemate rahvuslikel jõududel. Eesti Komitee- eesotsas Tunne Kelam.
liikumist: interliikumine ehk kommunistlik liikumine, perestroikapooldajate liikumine, mis taotles sotsialistlikku demokraatiat, ning rahvusliikumine ehk Eesti täieliku suveräänsuse pooldajate liikumine. 1988. Aastaks liideti viimased kaks üheks Rahvarindeks Edgar Savisaare eestvedamisel ning viidi läbi iseseisvusreferendum, ennetamaks uut liidulepingut NSVL-ga. Interliikumine jäi vähemusse ning Eesti oli võtnud ametlikult suuna suveräänsuse poole. Järgnevatel aastatel koostati suveräänsusdeklaratsioon ning valiti Eesti Kongress. Juba 1987. Aastal oli Lagle Parek jt. moodustanud MRP Avalikustamise Eesti Grupi, mille tegevus aastatega aina hoogustus. ENSV majandus küll kannatas tugevalt IME elluviimisel, kuid saadi hakkama. Palju samme oli astutud iseseisvuse poole, kuid otsene ajend puudus. 1991. aastal 19. augustil arvasid tagurlikud jõud Moskvas, et Gorbatsov on uuendustega liiga kaugele läinud ning üritasid ise võimu võtta. Riigipöördekatse (hiljem sai nime augustiputs)
13. juuli Eesti vabadusvõitleja M. Niklus saabus Permi vanglast Tartusse 11. september Rahvarinde suurüritus "Eestimaa laul 88" Tallinna lauluväljakus, osales üle 300 000 inimese 1.2. oktoober Rahvarinde asutamiskongress 17. oktoober NSV Liidu vanglast vabanenud E. Tarto vastuvõtt Tartus ja Tallinnas 2. november hingedepäeva tähistamine, Pilistveres alustati stalinismiohvrite kivikangru rajamist 16. november ENSV ÜN erakorraline istungjärk, võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon ja kinnitati konstitutsiooniparandused 28. detsember 4. jaanuar ESTO-88 Melbourne'is, esmakordselt osavõtjaid ka Eestist 1989 18. jaanuar eesti keel sätestati riigikeeleks 24. veebruar Eesti Vabariigi 71. aastapäev, Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge rahvuslipp, algatati Kodanike Komiteede liikumine 25. märts mälestati küüditatuid ja asutati Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit "Memento" 18. mai võeti vastu otsus Eesti ülemineku kohta isemajandamisele
02.02- meeleavaldus Tartus aprillis loominguliste liitude ühispleenum, loodi rahvarinne Tartus toimusid Muinsuskaitse päevad trikoloor juuni- Lauluväljakul toimub Rahvarinde massmiiting. Karl Vaino(EPK Keskkomitee esimene sekretär) asemele Vaino Väljas I erakond ERSP(Eesti rahvuslik sõltumatuse partei), juht Lagle Parek. juuli- Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internationaalne Liikumine 01.-02. okt rahvarinde I kongress loodi Interliikumine 16.11- võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVL-i lagunemine 1989 jaanuar-keeleseaduse vastuvõtmine, millega eesti keel riigikeeleks 24.02- see päev kuulutati iseseisvuspäevaks, ERSP, EMS, ja Eesti kristlik liit tulid välja üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine. kodanikekomitee loomise eesmärk: Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse aluse lPika Hermanni torni heisatakse sinimustvalge lipp. märts- üle nõukogude liitu toimusid rahvasaadikute kongressi valimised 23
Alalhoidlik. Ka V. Väljas (EKP) toetas neid. Rahvarinnet toetasid ka paljud mitte-eestlased. c) Impeeriumimeelsed, Interrinne - pidasid Eestit NL impeeriumi lahutamatuks osaks. Kritiseeriti koostatavaid keele-ja kodakondsusseadusi ning Rahvarinde tegevust. Toetasid palju eestlastest suurriikliku poliitika toetajad, mitte ainult mitte-eestlased. „Kõik jäägu impeeriumis muutumatuks“ EKP liidulepingu vastased olid nii rahvuslikud kui impeeriumimeelsed jõud. 4. 16.nov 1988 Suveräänsusdeklaratsioon – kinnitati liiduvabariigi seaduste ülimuslikkus ENSV territooriumil ning deklareeriti, et NLi keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Tähtsus: liiduvabariigi juhtkonna popul tõusis rahva hulgas. Moskva tühistas kõik, kuid eestis seda ei aktsepteeritud. Impeeriumimeelsed jõud muutusid häälekamaks. 5. Kodanike Komiteede liikumine –e. EV õigusjärgsete kodanike registreerimise omaaegse kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli EE
7. Interliikumine Moskvameelsete tööliste ühendus, mis oli Eesti iseseisvuse vastu. Eestimaa Rahvarinde moodustamine ja üldine poliitilise olukorra muutumine tekitas 1988. aasta kevadel ja suvel nõukogudemeelsete hulgas rahulolematust ja meelepaha. Interliikumine asutati Tallinnas 19. juulil 1988. Interliikumise liidriks sai Jevgeni Kogan. Nad ründasid ka Toompead, aga nende katse ebaõnnestus. Interliikumise tegevuse keelustas Eesti Vabariigi Valitsus 25. augustil 1991. 8. Suveräänsusdeklaratsioon Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest on 16. novembril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil. Ühtlasi võttis Ülemnõukogu vastu sellekohase põhiseaduse muudatuse Eesti NSV õigusaktide ülimuslikkusest NSV Liidu seaduste suhtes. Mõisted: 1. IME majandusprogramm, mille eesmärgiks oli eraldada Eesti majandus NSV liidu majandusest ja võtta suund turumajandusele. 2
1.Rahvuslike jõudude (ERSP, EMS) kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine.2. Impeeriumimeelsed jõud välistasid selle täielikult. Nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks. 3. Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st. Nemad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus Suveräänsusdeklaratsioon ja Balti kett: 16. novembril 988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Nõukogud Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Nii oli esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatatud Eesti riikluse küsimus. Suhetes keskvõimuga muutus järjest olulisemaks Molotovi-Ribbentropi paktile õigusliku hinnangu andmine
Sõltumatute riikide ühendus (SRÜ)- Venemaa,Valgevene,Ukraina sõlmitud liiduleping( viis NSVL lõpliku lagunemiseni) M.Gorbatsov- NSVL liidu juht (perestroika,glasnost), kelle valitsemine viis NSVL lagunemiseni B.Jeltsin- Vene föderatsiooni president, kes korraldas augustiputsi Fosforiidikampaania- 87-88 protest Moskva vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi Laulev revolutsioon- 88 aastal toimunud lauluüritused lauluväljakud, isamaalised laulud jne Suveräänsusdeklaratsioon- 16.nov.1988 vastu võetud iseseisvuse dokument(seadused,määrused) ehk Eesti seadused on tähtsamad kui NSVL määratud Üleminekuperiood- periood, mis pidi lõppema iseseisvumisega ( korraldati vabad valimised jne) ERSP- eesti rahvastiku sõltumatuse partei ( esimene poliitiline erakond) Rahvarinne- perestroika toetuseks. Suurim rahvaliikumine üldse. Eesti muinsuskaitse selts- demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon 87
11.sept 1988 ,,Eestimaa laul 1988" Velliste nõuab esimesena 1987 salajased otsused vene keele õpetamise tõhustamise kohta avalikult Eesti iseseisvumise taastamist. 1978 Karl Vaino EKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks 16.nov 1988 võeti vastu ENSV Ülemnõukogu Lõpus õpilasrahutused suveräänsusdeklaratsioon. Teksariietus. Põhja-E Soome TV, ülistati läänelikku eluviisi. 1988 avalikult jõulupühi Unt, Vetemaa, Viiding. 24.veebr 1989 ENSVs tähistati esmakordselt avalikult Eesti KULTUURIELU 1980ndatel Vabariigi aastapäeva. 23.aug 1989 MRP 50.aastapäev- Tln/Riia/Vilnius- 600km
Lennart Merivaliti 1992 Esimestel presidendivalimistel presidendiks, kirjutas alla Juulilepingule Jüri Adams 1992. Aasta põhiseaduse üks põhiautoreid Gorbatšovi reformed Perestroika *Majanduselu elavdamine Glasnost *1986 Tšernobõli katastroof Poliitilised ümberkorraldused *Presidentaalne süsteem *Rahvasaadikute congress 23.08.1987Hirvepargi miiting 16.11.1988ENSV Ülemnõukogu erakorraline istung (võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon) 23.08.1989 Balti kett 30.03.1990 Kuulutatakse välja üleminekuperiood(Eesti Vabariigi taastamine iseseisvaks riigiks) 28.06.1992 Toimub uue põhiseaduse referendum 20.08.1991 Eesti Taasiseseisvumine 31.08.1994 Lahkuvad viimased Vene sõdurid 1.05.2004 Eesti astub Euroopa Liitu 1.01.2011 Eesti võtab kasutusele Euro Sametrevolutsioon 1989 aastal toimunud revolutsioon Tšehhoslovakkias, mille tulemusena
- Lech Walesa Kes oli Nõukogude Liidu liider aastatel 1984-1985?- Konstantin Tšernenko Kes sai NLKP juhiks 1985. aastal?- Mihhail Gorbatšov Kes oli nõukogude aja lõpul Vene NFSV juht ja hiljem Venemaa Föderatsiooni president?- Boriss Jeltsin Kes oli Eesti NSV Ülemnõukogu esimees laulva revolutsiooni ajal?- Arnold Rüütel Kes sai EKP juhiks 1988. aastal?- Vaino Väljas Kes oli Nõukogude Liidu liider aastatel 1982-1984?- Juri Andropov Aastaarvud: Millal võeti Eestis vastu suveräänsusdeklaratsioon?- 16.11.1988 Millal toimus Eestis referendum riikliku iseseisvuse taastamise kohta?- 03.03.1991 Millal toimus Eestis rahareform?- 06.1992 Millal algas Moskvas vanameelsete riigipöördekatse?- 19.08.1991 Mis aastal toimus õnnetus Tšernobõli tuumaelektrijaamas?- 1986 Nimeta kuu ja aasta, mil lõplikult iseseisvusid Läti ja Leedu.- 08.1991 Millal lahkusid viimased Nõukogude Liidu sõjaväelased Eestist?- 31.08.1994 Millal võeti Eesti Vabariik ÜRO liikmeks?- 17.09.1991
korduv parlamendivalimiste „edasilükkamine“. 1935 – parteide tegevuse keelamine v.a ühing Isamaaliit. Päts oli „riigihoidja“. 1937 Rahvuskogult uus põhiseadus – „autoritaarne konstitutsioonilisus“, presidendi ametikoht – 1938 – Päts presidendiks. Pöördeline 1940 – siis ja pärast 1944 kah näiline demokraatia (valimiste mängimine jne) 1998 – eesti suveräänsusdeklaratsioon, 1990 nii Eesti Kongressi kui Ülemnõukogu valimised, uus põhiseadus 1992 ( Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi saadikutest Põhiseaduse Assamblee). Ühtaegu tagasi (esimesse iseseisvusaega) ja edasi (lääne eeskuju, nõuanded, organisatsioonid) vaatamine. Välispoliitika, rahvusvahelised suhted Pärast 1920 – liitlassuhete otsimine kui osa oma identiteedi määratlemisest, neutraliteet (vrd Medijaise artikkel)
1. Millal toimusid ja miks olid olulised Eesti taasiseseisvumisprotsessis: Fosforiidikampaania 1987- Rahvas ei olnud nõus kaevanduste rajamisega ja hakkasid mõskvale vastu Suveräänsusdeklaratsioon 1988- kuulutati, et Eesti seadus on vene omast tähtsam Eestimaa laul 1988- toimus Tallinna lauluväljakul. Üritusele kogunes väidetavalt 300 000 inimest üle kogu Eesti , tuldi esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. Balti kett 1989- eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi- Ribbentropi paktile.
Loominguliste liitude ühispleenum - sellel üritusel pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevusega. Vaino Väljas - EKP peasekretär, temaga asendati K. Vaino, selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada tekkinud pingeid Eesti ühiskonnas. Eestimaa Laul - suurim Tallinna lauluväljakul korraldatud massiüritus septembris 1988. 16. november 1988 - Suveräänsusdeklaratsioon, Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu võetud dokument, mille deklaratsiooni luges Ülemõukogus ette välisminister Arnold Green. 1989. jaanuar - võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti riigikeele staatus. 1989. märts - esimesed mitme kandidaadiga valimised uude kõrgeimasse riigivõimuorganisse - Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi. Balti kett - Baltimaade rahvarinnete korraldatud suur protestiaktsioon 23.augustil 1989.a, katkematu
taastamist (nt teadus eesti k) Aprill 1988 sünnib idee Rahvarinde loomisest Kevad 1988 Muinsuskaitse päevadel tuuakse avalikkuse ette rahvusvärvid. Levimuusikapäevadel Alo Mattiiseni 5 isamaalist laulu. Karl Vaino vahetatakse Vaino Väljase vastu. Sept 1988 Rahvarinde meeleavalduskontsert ,,Eestimaa laul'' Lauluväljakul. 16.11.1988 ENSV erakorraline Ülemnõukogu istung. Tänu V.Väljasele võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, st ENSV seadused on ülemuslikud NSV Liidu seaduste ees. 1988 suvel algab impeeriumimeelsete jõudude kogunemine Interrindeks. Nad räägivad venelastele, et kui eestlased saavad võimule, siis hakkavad nad venelasi majanduslikult ja füüsiliselt kiusama. Rahvarinne ja EKP rahvuslik osa (S.Kallas, E.Savisaar, T.Made, M.Titma jt) arvavad, et NSVL tuleks reformida ja paika panna Liiduleping. Rahvuslikud jõud (MRP-AEG,
23. augustil 1987 toimub väike miiting Tallinnas, kus räägitakse, et MRP’l olid salalepingud, millest ei olnud eelnevalt räägitud. Sai alguse MRP AEG (avalikustamise Eesti grupp) liikumine. 1988. aprl loominguliste liitude pleenum, kus kasutati glasnosti täiel määral. Räägiti venestamisest, Eesti arenguperspektiivitusest, arenguvõimalustest. 1988. suvel algas laulev revolutsioon. Juunis sõidab K. Vaino Moskvasse, ning Moskvast tuleb Eestisse Vaino Väljas. Võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega teatati, et Eesti seadused on ülemuslikud. Kuulutati välja üleminekuperiood. Liidulepingu kinnitamine pidi toimuma 1991. Kontrarevolutsioonilised jõud moodustasid riikliku erakorralise seisukorra komitee RESK, mida hakkas juhtima Janajev. 20. august 1991 kuulutati Eestis iseseisvus välja. 8. dets 1991 allkirjastasid Venemaa, Ukraina, Valgevene juhid lepingu sõltumatute riikide ühenduse (SRÜ) kohta. Eestis asutati põhiseadusassamblee, 30 ülemnõukogu ja 30 kongressi saadikut,
teadvustamine. · Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. Sini-must-valge lipp. · Vainol tekkisid tülis KP ja uueks juhiks sai Vaino Väljase. · Surveavaldus Lauluväljakul: seista Moskvas Eesti huvide eest. · "Eestimaa laul" omariikluse taastamiseks. · Interliikumine omariikluse vastu. · 1988 aastaks kolm suunda: omariikluse taastamine ERSP, EMS; impeeriumisse jäämine ja liiduleping RR/EKP. · 16. November 1988 suveräänsusdeklaratsioon, Eesti seaduste ülemuslikkus NSV seaduste ees. · Balti kett Baltikumi probleemide teadvustamiseks. · 80ndate lõpus keeleseadus, kodanike kirja panemine, Eesti Kongress, tegevuskava riigina, Eesti Komitee. · 30. Märts 1990 üleminekuperiood algus mis lõppeb omariikluse taastamisega. · IME 1987 aasta septembrist. Eraldumine NSV majandusest, rahapoliitika, isemajandus, turumajandus, käsumajanduse lammutamine.
uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati suurtllase tähelepanu rahvuskultuurile ning avaldati rahuolematust Eesti juhtkonna tegevuse üle. Pleenumit toetas lai avalikkus. Aprilli keskel moodustati Eestimaa Rahvarinne, mis toetas perestroikat. Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988. aastal aprillis toimus muinsuskaitsepäeva, kus toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. 3. Suveräänsusdeklaratsioon 16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määrtuste suhtes. Liiduleping pidi saama suhete aluseks Nõukogude liidu keskvõimu ja liiduvabariigi vahel. Esimest korda oli nõukogu võimu tingimustes tõstatud Eesti riikluse küsimus. Järjest olulisemaks muutus Molotovi-Ribbentropi pakti õigusliku hinnangu andmine. Moskvale surve avaldamiseks korraldati
teistelt liikmesriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas jt riikides, kuid dets.vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud maha suruda. Vihatud diktaator arreteeriti, mõisteti süüdi ja hukati Eesti taasiseseisvumine: 1.1886 Fosforiidikampaania 2.23. august 1939 Hirvepargi meeleavaldused 3.12. dets 1987 Eesti Muinsuskaitse Seltsi loomine 4.juuni 1988 V. Väljase nim uueks EKP juhiks 5.11. sept 1988 Eestimaa laul 6.16. nov 1988 Suveräänsusdeklaratsioon 7.23. aug 1989 Balti kett 8.veebruau 1990 Eesti Kongressi valimised 9.20. aug 1991 Ülenõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvumisest 10.17. sept 1991 Eesti ÜRO liikmeks
1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahvastele võimalus omariikluse taastamiseks. Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suverääne riik. 7. Mõisted: fosforiidikampaania, ERSP (lk 108), Eestimaa Rahvarinne (lk 109), suveräänsusdeklaratsioon (lk 110), üleminekuperiood (lk 111). fosforiidikampaania 1986. aasta lõpul, avalikustatud Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mis pööras suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva
Nõuti Eesti täielikku poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust 11. september 1988 toimus Rahvarinde eestvedamisel kõnekoosolek ,,Eestimaa laul“, mille käigus nõuti omariiklust 21. oktoobril 1988 NSVL konstitutsioonimuudatused vallandasid protestilained 6. november- 8.november 1988 tähistati Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva 16. november 1988 Ülemnõukogu istung, kus võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon 1989 24. veebruar 1989 heisati Pika Hermanni torni sini-must-valge lipp Umbes samal ajal algas ka kodanike komiteede liikumine ehk alustati Eesti Vabariigi kodanike registreerimist. Esimene komitee loodi Tallinnas Nõmme kultuurimajas 23. augustil 1989 toimus 600 kilimeetri pikkune Balti kett 12
14) ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, EKP ainuvõimu vastu võitlemiseks loodud erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust ja esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus selle loomisest alates. Eesmärk Eesti Vabariigi taastamine. 15) Rahvarinne kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, suurim massiliikumine Eestis. 16) ENSV suveräänsusdeklaratsioon Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega 16. novembril 1988 vastu võetud dokument, millega kuulutati Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgeimaks organiks Eesti NSV territooriumil ja kinnitati Eesti NSV suveräänsust NSV Liidu koosseisus. 17) Kodanike Komiteede Liikumine (Eesti Kongress) Eesti rahva poolt rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu, mis valiti 24. veebruaril 1990. 18) Balti kett 23
◦ T. Velliste 1988 jaan – ERSP idee ◦ L. Parek 2. veebr – Tartu rahu aastapäeva tähistamine 24. veebr – EV aastapäeva tähistamine apr – loominguliste liitude ühispleenum - Rahvarinne ◦ E. Savisaar - rahvuslipp 16. juuni – EKP KK I sekretäriks V. Väljas 17. juuni – meeleavaldus lauluväljakul sept – Eestimaa laul ◦ “Ükskord me võidame niikuinii!” 16. nov - suveräänsusdeklaratsioon 23.08.1989 Balti kett 1990 Eesti Kongress 30.03.1990 üleminekuperiood 19-21.08.1991 augustiputš 20.08.1991 otsus riiklikust iseseisvusest 1991 Eesti ÜRO liikmeks 1992 uus põhiseadus, parlamendi ja presidendi valimised, rahareform 1994 Vene vägede lahkumine
annaabi.ee 
