Hariduskik * 1966 lpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis * 19661968 ppis Tartu 7. Keskkoolis * 1969 lpetas Tartu Kaugppekeskkooli * 1973 lpetas Tartu Riikliku likooli ajaloolasena * 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks vitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" Ametikohad * 19801985 Tallinna Linna Mererajooni RSN Titevkomitee plaanikomisjoni esimees * 1982 Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri ppejud, samast aastast ka Eesti NSV TA filosoofia kateedri dotsent * 1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja * 19881989 Juhtimisssteemide Projekteerimis- ja Konstrueerimisbroo "Mainor" teadusdirektor * 19891990 Eesti NSV Ministrite Nukogu esimehe asetitja, Plaanikomitee esimees * 1990 Eesti NSV majandusminister * 19901992 peaminister * 19922001 VII, VIII ja IX Riigikogu liige * 19921995 ...
TALLINNA VÄIKE-ÕISMÄE GÜMNAASIUM EDGAR SAVISAAR Referaat Tallinn 2010 1 Sisukord TALLINNA VÄIKE-ÕISMÄE GÜMNAASIUM........................................ 1 EDGAR SAVISAAR................................. 1 Referaat...................................................... 1 Tallinn 2010................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vanemad ja sünd.........................................................................................................................4 Isiklikku...................................................................................................................................... 5 Hariduskäik ja karjääri algaastad...............................
Gustav Adolfi Gümnaasium Sandra-Louisa Valdek Edgar Savisaar Referaat juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Edgar Savisaar Sisukord: 1.1 Üldiselt 1.2 Vanemad ja sünd 1.3 Karjääri algusaastad 1.4 Tegevus poliitikuna 1.5 Hariduskäik 1.6 Ametikohad 1.7 Hinnangud 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1.9 Ühiskondlik tegevus 1.10 Publikatsioonid 2.1 Isiklikku 2.3 Kirjandus isiku kohta 2.4 Kasutatud kirjandus 1.1 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, kes asutas 1988. aastal Rahvarinde, ta oli taasiseseisvumisaja peaminister 19901992 ja Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister ja alates 5. aprillist 2007. aastast on ta Tallinna linnapea.Valisin Edgar Savisaare, sest tahaksin tema kohta rohkem teada saada ja arvan, et tema on väga väljapaistev inimene ...
Erki Varandi 9.a klass Edgar Savisaar Edgar Savisaar on tunnustatud Eesti poliitik. Savisaarest rääkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist üks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja võimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest võimult eemal hoida. Edgar Savisaar lõpetas 1968 Tartu Kaugõppekeskkooli ja 1973 Tartu ülikooli ajaloolasena. 1980. aastal kirjutatud kandidaaditöö teemal "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" oli üks esimesi globaalprobleemide alaseid töid NSV Liidus. Aastast 1982 oli ta dotsent. 1966 lõpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis, 19661968 õppis Tartu 7. Keskkooli...
Edgar Savisaar Edgar Savisaar (sünd. 31.05.1950) on Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister 1990-1992 ning Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta oli 2001-2004 ning on ka alates 2007-dast aastast Tallinna linnapea. Hariduskäik: 1966 lõpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis 19661968 õppis Tartu 7. Keskkoolis 1969 lõpetas Tartu Kaugõppekeskkooli 1973 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks väitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" Ametialane tegevus ENSV ajal: 1989. aastal valiti Savisaar Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadikuks. 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aasta hiljem...
Eesti Keskerakonna juht Edgar Savisaar http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Edgar_Savisaar_2005.jpg Edgar Savisaar on Eesti juhtivaima konservatiivse erakonna Eesti Keskerakond juht ning Tallinna linnapea. KE esimehe ametit on ta pidanud alates 12. oktoobrist 1991. aastast kuni 10. oktoobrini 1995. aastani ja alates 30. märtsist 1996. aastast kuni tänaseni. Ta oli üks põhilisemaid Keskerakonna asutajaid ning on algusest peale erakonna üks juhtfiguure olnud. Enne Keskerakonna loomist oli ta Eesti Jalgpalliliidu president (1990-1992). Savisaar on olnud VII, VIII ning IX Riigikogu liige. VII Riigikogusse valiti ta 1992. aasta Riigikogu valimistel, mis toimusid 20. septembril. Toonastel valimistel kogus ta 4768 häält, mis oli ühtlasi üks suuremaid häälte arve. Seoses Riigikogusse pääsemisega valiti ta tol samal aastal ka Riigikogu aseesime...
Paralleelsed elulood Edgar Savisaar & Toomas Hendrik Ilves Edgar Savisaar (1950) Poliitika On olnud mitmete parteide liige. Oli 1991. aastal Eesti Keskerakonna On olnud üheks loojaks. On olnud peaaegu kogu Keskerakonna eksisteerimise Eesti Talu aja, erakonna juht. Sotsiaalde Rahvapart Hariduskäik Kõrgharitud. Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena. Kõrgharitu Ametikohad Ahja keskkooli õpetaja, riigikogu (1992-2001) liige, siseminister. New Jerse (1999) liig Filmid: ,,Vanad ja kobedad saavad jalad alla" (autojuht), ,,Mis Su nimi on?". ...
EESTI VABADUSSÕDA ALGAS 28 NOVEMBER 1918 MAHTRA SÕDA TOIMUS 1858 TARTU RAHULEPING SÕLMITI 2 VEEBRUAR 1920 JA SELLEGA LÕPPES VABADUSSÕDA . EESTLASTE ESIMENE LAULUPIDU TOIMUS TARTUS, 1869. SEE PÜHENDATI JÄRGMISELE SÜNDMUSELE : PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL. LAULUPEO ÜLDJUHTIDEKS OLID ALEKSANDER KUNILEID JA JANSENN. K.PÄTS VALITI EESTI PRESIDENTIKS 24.APRILL 1938 1949 25 MÄRTS UUS MASSIKÜÜDITAMINE , MILLE OHVRIKS LANGES UMB. 20 000 INIMEST . 1700 1721 PÕHJASÕDA 1343 JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1217 MADISEPÄEVA LAHING 1210 ÜMERALAHING 1525 ESIMENE EESTIKEELNE TEADAOLEV RAAMAT 1816 PÄRISORJUSE KAOTAMINE EESTIMAAL 1819 PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL JAAN POSKA KIRJUTAS ALLA TARTU RAHULEPINGULE JÜRI VILMS ISESEISEV MANIFESTI AUTOR 1802 TARTU ÜLIKOOLI TAASAAVAMINE GEORG LURICH MAADLEJA JAAN TÕNISSON AJAKIRJANIK , JURIST JOHAN KÖLER EESTI MAALIKUNSTI RAJAJA EESTI TAASISESEISVUMINE OLI 20 AUGUST 1991 REDUKTSIOON MÕISAMAADE...
Ajalugu KT 11 1. Eesti taasiseseisvumise põhjused: 1) taheti iseseisvuda; 2) NSVL lagunes laiali Eeldused: 1) NLis polnud enam vägivallareziimi, lasti neil mõtetel kasvada (uuenduspol); 2) eestlaste mälust polnud iseseisvusaeg veel kadunud. 2. fosforiidikampaania – Moskva kava rajada Eestisse uued fosforiidikaevandused. (1987)Rahavas protestis. MRP-AEG – (MRP Avalikustamise Eesti Grupp) poliitiline ühendus, eesm avalikustada 1939a MRP tõeline sisu ja tagaj Baltimaadele; 23.aug Hirvepargi miiting e pol meeleavaldus, osales 2000+ in; esimene omataoline poliitiline massimeeleavaldus. Püüti maha vaikida. Eesti Muinsuskaitse Selts – 87nda lõpul. Esimene demokraatlikele põhim tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon.Vabadussõja mälestusm taastamine ja Ee ajaloo tõepärane käsitlemine. Rahvarinne – E. Savisaare üleskutsel; vastanduti EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule ning seati sihiks Gorbatsovi reformide toetamine ja uuendusprotsessidele ...
C.R. Jakobsoni Gümnaasium Edgar Savisaar Referaat Koostaja: Kristjan Karik Juhendaja: Tiina Kungla Viljandi 2008 Sisukord Vanemad ja sünd.........................................................................................................................3 Karjääri algaastad........................................................................................................................4 Tegevus poliitikuna.....................................................................................................................5 Raamatud.................................................................................................................................... 7 Abielud ja lapsed.........................................................................................................................8 Kasutatud materjalid..................................
Tartu Jaan Poska Gümnaasium Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel Uurimistöö Autor: Kristjan Kivastik 11.b Juhendaja: õp. Mai Perillus Tartu 2014 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Abstract summary ....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Argumenteerimise ja demagoogia erinevus ........................................................................ 6 2. ...
Poliitskandaalid Eestis · Poliitskandaalid ei vii rahvast tegudele liidri ega eesmärgita. Tartu ülikooli võrdleva poliitika professori Vello Pettai hinnangul ei realiseeru isegi skandaalide tõstatatud rahulolematus rahva konkreetsete tegudena, kui pole liidrit ega eesmärki. Selles plaanis on valimistevaheline loid periood erakondade seisukohalt hea aeg paljastustega silmitsi seista, kuigi rahastamisskandaalil on Pettai hinnangul siiski oma järav mõju Reformierakonna mainele. · Võru tüdruk poliitskandaali keskmes Võru tüdruk Anu Kikas, kes veel poolteist kuud tagasi töötas Võru linnavalitsuses arendusspetsialistina, on kistud seoses europarlamendi saadiku Kristiina Ojulandi nõuniku ametikohaga poliitskandaali keskmesse. Skandaal kulmineerus eile, kui Reformierakonna juhatus otsustas erakonna aukohtu ettepanekul visata erakonnast välja Anu Kikase ülemu...
Peetri Põhikool Uurimustöö Eesti peaministrid Koostas: Tarmo Hiiesalu Juhendas: Hedi Jürgen Peetri 2008 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................... 2 Eesti Vabariigi Peaministrid...............................................................3, 4 Andrus Ansip...................................................................................5, 6 Siim Kallas......................................................................................7, 8 Mart Laar.......................................................................................9, 10 Juhan Parts.................................................................................11, 12 Edgar Savisaar.............................................................................13, 14 Kokkuvõte.....
Karin Valt Edgar Savisaar kogus 39979 häält Koguti volikogu 79 kohast 46 Püstitas sellega ajalooliselt häälterekordi Saavutati absoluutune häälteenamus viies linnaosas Tallinnas koguti 115 074 häält Ehääletades 6 256 Linnapeana jätkab Edgar Savisaar Krossi "julm" eestimeelne kampaania Anvelti esinemine saates "Kolmeraudne" Venelaste protestihääled ning üldistamine Arvestamine nii eestlaste kui ka venelastega Pensionärid Teeremondi rahastamine 25miljoni euroni Rohelise kaardi soodustuste laienemine toidukaupadele Luterikirik Mustamäele Vanalinn autovabaks Koolitoidu panustamine + 2009.a lubaduste täitmine Lasteaia koht igale lapsele Lasnamäe tramm Tallinna vesi linnale Igale tallinlasele töökoht Linnahall Korruptsioon Ülemiste vanake Reklaamklipp "Tallinn liigub" Ajaleht Pealinn Tasuta ühistransport Laul "Kaunis maa"
ILVESE UUED RÕIVAD Juttu tuleb lähitulevikust Eestis, kuid tegelased on võetud tänapäeva poliitikast. Peategelasteks on Preili ja Noormees, Toomas Hendrik Ilves, Edgar Savisaar ja Adrus Ansip. Kõik poliitikud on tuntud ja kõigil neil on oma kuulsus: kellel hea, kellel halb. On valimiseelne aeg, kõik erakonnad ja poliitikud proovivad leida inimeste poolehoidu, andes igasuguseid lubadusi ja omaarust tehes inimeste elusid paremaks. Pärast ühte väsitavat tööpäeva sattusid Edgar Savisaar ja Andrus Ansip, täiesti juhuslikult, ühte restorani. Istudes ühe laua taga, veini juues ja probleemidest rääkides, vedasid mehed kihla (kusjuures lubasid üksteisele, et ei tee sohki), et kumb härrades saab T.H.Ilvesele ilusamad ja väärtuslikumad ja stiilsemad riided Eesti Vabariigi Aastapäevaks lasta teha. Järgmisel päeval alustanud mehed suurte mõtetega, et kuidas küll oma poliitilisele vastasele ära teha. Ostsid isegi mõned ...
ESKERAKOND Kelly, Iti, Mailis, Mihkel 10.S IDEOLOOGIA Vabameelne Turvaline Euroopalik heaoluriik Keskne poliitika eesmärk- keskklass Vasakpoolne-mädasoo Arvamus ideoloogiast- jutustab rohkem, kui tegutseb LIIKMED 14 300 inimest Juhatuses 16 liiget Esimees- Edgar Savisaar Aseesimehed- Enn Eesmaa ja Kadri Simson Erakonna fraktsioonist lahkunud LIIKMED Enn Eesmaa liitus aastal 2002. Kadri Simson liitus 1995a. Jüri Ratas astus Keskerakonna liikmeks aastal Priit Toobal astus erakonda 2001a Mailis Reps liitus erakonnaga 1998a https://www.youtube.com/watch?v=vThI1NA L1Ko&feature=youtu.be ASEESIMEHED EDGAR SAVISAAR Sündinud 31. mail 1950.a Keskerekond 1991 Keskerekonna esimees Haridus käik: 1966 Vastse-Kuuste 8-klassiline kool 1966-1968 Tartu 7. Keskkool 1968 Tartu Kaugõppekeskkool 1973 Tartu Riiklik Ülikool, ajaloolane AJ...
C. R. JAKOBSONI NIM TORMA PÕHIKOOL TAASISESISVUMINE Referaat Koostaja: Reelika Jõuram 7.klass Juhendaja: õpetaja Toomas Aavasalu 2014 SISUKORD ESIMENE OSA Eestimaa poliitilises elus algas suur pööre. Rahvarinde algatusgrupi loomise järel tunnetasid inimesed, et ees ootavad suured muutused. Rahvarinde moodustamine sisendas eesti rahvale usku omariikluse taastamise võimalusse. 1980. aasta sügisel toimus esimene avalik protest, kui toimusid kooliõpilaste väljaastumised. Eestis algas venestamispoliitika sõjajärgsetel aastatel.Sellega seoses vahetati välja peaaegu terve vabariigi juhtkond. Venestamispoliitika majanduslik baas loodi Eesti NSV rahvamajanduse likvideerimise tulemusel, sellega algas ka terverahvamajanduse allutamine Moskvale. Hakati ehitama liidulise alluvusega tehaseid, Moskvast eraldati raha ka elamuehitiste jaoks. 1988...
EESTI TAASISESEISVUMINE 1980-1991 · Karl Vaino EKP KK I sekretär 1978-1988 · 1980 Tallinnas Moskva OM purjeregatt (Pirital), hotell Olümpia o Kõlas Eesti hümn, sest soomlane võitis !!! o Maskott Vigri · 1980. Noorsoorahutused o Algasid ansambli Propeller esinemise keelamise pärast o Lükati ümber tramme, laused NSVL vastased jne o 40-ne kiri Koostasid haritlased Juhib tähelepanu, miks noored tegutsesid Eesti elanikkonna kiire vähenemine, eriti Tallinnas, kus eestlased on muutumas vähemusrahvuseks Allakirjutas 40 inimest, levis rahva seas ümber trükitult, paljud allakirjutanud said karistada, kiri saadeti ajalehtedesse, need ei avaldanud · 1985 o Gorbatsovi võimuletulek ja perestroika algus Võima...
Laagri Kool Uurimustöö Balti kett Koostaja: Kati Jürisoo Juhendaja: Külli Hansson 2006 Balti ketti algplaan Rahvarinnete Balti Assamblee oli oma deklaratsioonide, resolutsioonide ja pöördumisega andnud küll tugeva signaali, kuid Moskvast, Rahvasaadikute Kongressilt said nad MRP asjus siiski veel poolikuid vastuseid. MRP 50. aastapäev, aga lähenes. Kui Edgar Savisaar ja Marju Lauristin Moskvast tagasi tulid ja taas eestseisuse tegevusse lülitusid, hakkasid nad üha sagedamini arutama, kuidas leedulaste ja lätlastega aastapäeva tähistada. Balti ketti idee pakkus välja Edgar Savisaar. Algul laitsid osad selle idee maha, kuna mõeldi kuidas selline rahvas kokku saaks tulla. Kuid pärastpoole hakkas idee aina rohkem ja rohkem meeldima ning otsustati ühendust võtta Riia ja Vilniusega. Naabrid jäeti mõtlema ja ideed lubati arutada 15. juulil Pärnus toimuval ko...
Rahvarinde juht- Edgar Savisaar Eesti Komitee esimees-Tunne Kelam Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees-Arnold Rüütel EKT juht 1988-1991- Väino Väljas 1990-1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991-1992 Eesti komitee(kongress) 1992-2002 Riigkogu Reasta varaseimast sündmusest: Fosforiidikampaania Loominguliste liitude ühispleenum Rahvarinde loomine Suveräänsusdeklaratsioon Eesti Kongressi avamine Eesti iseseisvuse taastamine 23.08.87-asutati eesti muinsuskaitse selts (esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon) 16.11.88- võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon 24.02.89- Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp.See päev sai iseseisvuspäevaks 23.08.89-toimus balti kett 20.08.91-ülemnõukogu võttis vastu otsuse eesti riiklikust iseseisvusest 31.08.94-lahkus üle eesti piiri viimane sõdur Muinsuskaitse selts 1987 Fosforiidikampaania1986 Moodustati rahvarinne 1988 Võeti vastu keeleseadus 1989.jaan. Rahareform 1...
Eesti erakonnad 2015.a seisuga Arvuliselt on hetkel Eestis suuremaid tegutsevaid erakondi 11 ning nendeks on: Eesti Iseseisvuspartei Eesti Keskerakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Eesti Reformierakond Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu Eesti Vabaerakond Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Erakond Eestimaa Rohelised Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Rahva Ühtsuse Erakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Liikmete arvult on Keskerakond 2015. aasta juuni seisuga suurim partei Eestis. Juunis 2013 ületas Keskerakonna liikmete a...
EESTI TUNTUIMAD INIMESED Karl Kiur Saar LEELO TUNGAL • KIRJANIK EDGAR VALTER • KUNSTNIK • KIRJANIK NEEME JÄRVI • MUUSIK ERI KLAS • MUUSIK TÕNU KALJUSTE • MUUSIK ARVO PÄRT • MUUSIK EVALD OKAS • KUNSTNIK KARL ERNST VON BAER • LOODUSEUURIJA PAUL KERES • MALETAJA JAKOB HURT • USU- JA KEELETEADLANE ANTON HANSEN TAMMSAARE • KIRJANIK RUDOLF TOBIAS • MUUSIK LYDIA KOIDULA • KIRJANIK CARL ROBERT JAKOBSON • POLIITIK • KIRJANIK ENO RAUD Raamat • KIRJANIK OTT ARDER • KIRJANIK HELJO MÄND Raamat • KIRJANIK AINO PERVIK Raamat • KIRJANIK ARNOLD RÜÜTEL • PRESIDENT LENNART MERI • PRESIDENT ANDRUS ANSIP • PEAMINISTER KRISTJAN JÕEKALDA • SAATEJUHT TEET MARGNA • SAATEJUHT • PRODUTSENT HANNES VÕRNO • SAATEJUHT MARKO REIKOP • SAATEJUHT MART SANDER • SAATEJUHT KERTTU RAKKE • ...
DEMAGOOGIAVÕTTED Marta Tolli ja Getri Tomson ARGUMENTUM AD HOMINEM INIMESEST LÄHTUV ARGUMENT Enesekiitus “Kui oleksin peaminister, siis sellist olukorda ei oleks.” (E. Savisaar) Vastase ründamine "Ta [Savisaar] ei pea lugu parlamendidemokraatiast ja kasutab nõukogulikke meetodeid meediaga suhtlemisel.“ (Marju Lauristin) Siltide külgekleepimine “Eestit juhivad kommarid [viidates Ansipile]!” (Andres Langemets) ARGUMENTUM AD POPULUM ENAMUSELE APELLEERIMINE Mõjutamine grupi kaudu „Sa kas oled meiega või oled terroristidega.” (George W. Bush) Eelarvamused ja stereotüübid Muslim = terrorist rõhutamine Mõjutamine arvamusliidri kaudu “Jää iseendaks ja austa teiste õigust olla vaba!” (José Mujica, Uruguay president) EMOTSIONAALNE MÕJUTAMINE Hirmutamine, kiitmine, meelitamine “Kui sa sõna ei kuula, siis päkapikud ei tule!” (keskmine Eesti lapsevanem) “…, tule tahvli juurde, ma an...
EESTI TAASISESEISVUMINE 24.02.1918 Eesti Vabariigi sünd 28.11.1918 02.02.1920 Vabadussõda 23.06.1919 võit Landeswer´i üle 02.02.1920 Tartu rahu 23.08.1939 MRP Euroopa jagamine 17.06.1940 EV okupeerimine 14.06.1941 massiküüditamine 25.03.1949 massiküüditamine 20.08.1991 taasiseseisvumine 1985.a Nõukogude Liidule murranguline aasta , võimule Gorbatsov. Algas perestroika ajastu, glasnost. Eestis mingeid muudatusi ei toimunud. Fosforiidikampaania * 1986.a lõpp * protest ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma * Moskva käskis rajada uue fosforiidikaevanduse. * tänu sõnavabadusele võis ajakirjandus võtta selle kohta sõna * allkirjade kogumine * kaevandusest loobuti * poliitiline ärkamine oli aset leidnud MRP-AEG 1987.a augustis loodud esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. * avalikustati salaleping * toimus Tallinnas Hirve pargis Eesti Muin...
Eesti erakonnad Pt. 3.5 Iseseisev töö valimismaterjaliga 1. Erakonna nimi 2. Mis on erakonna logo? Mida see sümboliseerib? 3. Millist ideoloogiat erakond esindab? Kas ja kuidas see materjalis kajastub? 4. Too välja kolm lubadust, mis materjalis antakse. Kui reaalsed need lubadused on? 5. Kellele on materjal suunatud? Kas see täidab oma eesmärgi? Eesti Keskerakond Asutatud 1991 Erakonna esimehed: 1991-1995 E. Savisaar, 1995 S. Oviir, 1995- 1996 A. Veidemann, 1996- E. Savisaar Juhatuse liikmed veel: E. Eesmaa, K. Simson, M. Reps, K. Kallo, T. Aas, A. Must, P. Toobal, J. Ratas, A. Sarapuu, S. Kotka, M. Tuus-Laul, M. Korb, T. Mölder, J. Karilaid, Y. Toom Liikmeid üle 14 000 Eesti Keskerakond Riigikogus 26 kohta Absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus Euroopa Parlamendis 1 koht Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses 2004 leping Ühtse Venemaaga Toetus mitte-eestlaste seas 84% (2010) Kuulub Eur...
Madman02 12. klass Contra Luuleprojekt Juhendaja: Kiili 2009 Contrast Contra (kodanikunimega Margus Konnula) sündis 22. märts 1974. aastal Urvaste külas, agronoomi ja raamatupidaja pojana. Õppinud on ta Urvaste algkoolis, Kuldre 9- klassilises koolis ja Antsla keskkoolis. 1993-1994 teenis aega Eesti Piirvalve Piusa kordonis. Töötas lühikest aega Kuldres inglise keele õpetajana ja seejärel postimehena. 3 aastat oli Urvaste postiülem, hiljem oli aga vabakutseline luuletaja. 2004 aastast alates töötas Urvaste Valla Lehe toimetajana, kust ta hiljem alusetult vallandati. Elanud on ta Urvastes, Viljandis, Tallinnas,Tartus ja Piitsakülas Urvaste vallas. Lühemat aega ka Räpinas Põlvamaal ja Valtus Raplamaal. Ühendused kuhu kuulunud: · 1997. aastast Tartu Noorte Autorite Koondise liige. · 1992. aastast Eesti Luuleliidu liige. · 1998. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige. · 1999. aastal liitus ...
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvuse taastamine toimus aastatel 1987-1991. Kuidas sai võimalikuks Eesti Vabariigi taasiseseisvumine? 1985. aastal sai NSV Liidu juhiks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks raskel ajal: imppeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse umikusse. Gorbatšov pidi riigi kriisist välja tooma ning tema uuenduskava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. See pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Majandusuuenduste kõrval tõusis päevakorrale ka avalikustamine. See tähendas salastatuse vähendamist ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumist. Nõukogude inimestele hakati rääkima riigis toimunud kuritegevsutest, katastroofidest ja õnnetustest täpsemalt ning avalikustati rohkem infot nende sündmute kohta. Kasvas järsult massiteabevahendit...
Eesti rahva suurkujud- Andrus Kivirähk Sisukord: Andrus Kivirähki elust üldiselt Teosed Meedias Miks on Andrus Kivirähk suurkuju? Perest ja muud infot Kasutatud kirjandus Andrus Kivirähki elust üldiselt Andrus Kivirähk sündis 17. augustil, aastal 1970. Ta on tuntud eesti kirjanik, nii täiskasvanute, kui ka laste seas. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Tal on kolm last ja naine. Hetkel töötab ta Eesti Päevalehes. Ta on lavastanud näidendeid ja olnud stsenarist filmis ,,Lepatriinude jõulud". Andrus Kivirähk on saanud palju kultuuripreemiaid, näiteks Lutsu huumoripreemia ning parima lastekirjaniku preemia. Aastast 1996 on Kivirähk olnud kirjanike liidu liige. Andrus Kivirähk alustas humoristlike juttudega ehk humoreskidega 15 aastaselt. Kuulsaks sai ta 1990. aastate algul, Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta tõstis eesti kirjanduse uuele tasemele. Ta tõi eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Tema uus absurdne huumor lükkas ...
Erakonnad Urmas Lehtsalu Erakond Maria Rääk 12KÕ Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase maailmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Eestis on praegu viis suuremat erakonda: Erakond Isamaa ja Res Publica, Eesti Keskerakond, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Mina valisin neist viiest erakonna, mis minu arvates on Eestis nii noorte kui ka vanade seas palju, palju kõneainet tekitanud. Minu nägemus selle erakonna suhtes on kahjuks või õnneks negatiivne. Juba selle erakonna esimees Edgar Savisaar paneb ahhetama. Selle inimese mõttemaailmast ei ole vist kunagi võimalik aru saada. Minu arvates on see mees väga omakasu püüdlik ja väga enesekeskne. Leian , et see mees on kõik oma panused pannud selle peale, et ta sõna otses mõttes poeb vanematele inimestele sinna ja nii ta oma hääled ja popul...
Tallinna Saksa Gümnaasium Eestimaa Rahvarinne ehk Rahvarinne Perestroika Toetuseks Nimed Tallinn 2009 Eestimaa Rahvarinne (ERR) oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine. See oli suurim massiliikumine Eestis. 13. aprillil 1988, Eesti Televisiooni õhtuses saates "Mõtleme veel", kui arutati kuidas rakendada kodanike initsiatiivi avaldas Edgar Savisaar mõtte luua perestroika toetuseks legaalne opositsioon, demokraatlik liikumine Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. 1. 2. oktoobrini peeti Tallinna Linnahallis Rahvarinde asutamiskongress. 23. augustil 1989. aastal organiseerisid Balti riikide rahvarinded inimketi läbi kolme Balti riigi tuntud nime "Balti kett" all. 18. märtsil 1990 toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu valimised, kus Rahvarinne sai 24 protsenti häältest. Rahvarinde nimek...
Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumise eeldused: 1. Rahvusvaheline tasand 1) sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus. (Kriis ilmnes juba 1980. aastate alguses) 2) NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3) võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.) 4) NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti 2. NSV Liidu tasand 1) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 2) perestroika-poliitika (eesmärk sotsialismi parandada ja täiustada tegelikult ei täitunud) 3) tagurlike jõudude riigipöördekatse augustis 1991 *** Eesti iseseisvumise...
Maailm kuhu ma sündisin Minu sündimise ajaks oli Eesti juba iseseisev riik, iseseisvus oli olnud nii edukas, et paljud riigid tunnustasid Eestit iseseisva riigina. Kirjutati alla Eesti - Vene koostöö lepingule. Peaministriks oli Edgar Savisaar ja tema valitsusele avaldati aasta alguses umbusaldust. Umbusaldus läks läbi ja Savisaar astus tagasi. Kokku sai savisaar olla peaminister 22 kuud. Põhjuseks olid vastuolud Valitsuse ja Ülemnõukogu vahel ning majanduse suur langus, mis jagas suure osa inimestest ülirikasteks või väga vaesteks. Vene sõjavägi oli endiselt Balti riikides. Algasid Eesti Vene läbirääkimised Nõukogude vägede väljaviimisest. Tulemusena hakati aasta lõpus ka vägesid Eestist välja viima. Aasta alguses oli ka suur hindade tõus, kuid siiski oli lõunaks poodides kaup otsas. Meil oli madalam elatustase kui mujal Euroopas. Kehtestati ...
Kuldvilla k Faceboo Majandu Eesti TLÜ Varia k s 100 100 100 100 100 200 200 200 200 200 300 300 300 300 300 400 400 400 400 400 500 500 500 500 500 Eesti 100 Kes lubas teha küberrünnaku Eesti vastu 10. oktoobril 2012? 10 9 8 7 5 4 6 3 0 1 2 Anonymous Eesti 200 Palju maksis Vabadussammas (€ -des)? 3 390 000 € Majandus 100 Palju maksis Vabadussammas (€ -des)? 3 390 000 € Varia 100 Varia 200 1 A Eesti 300 Kes on pildil ? Pilt Edgar Savisaar 6 3 0 2 1 10 7 8 9 5 4 Pilt
Taasiseseisvumine 1987 1987 - fosforiidikampaania. Eesmärk Protestida fosforiidikaevanduste vastu mida taheti Eestisse rajada. august 1987 - Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG). Loodi selleks, et tuua päevavalgele tõeline sisu ja tagajärjed Baltimaale. 23. august 1987 - Tallinna Hirvepargis toimus poliitiline meeleavaldus. Eesmärk avalikustada MRP salaprotokoll. september 1987 - IME ehk isemajandav Eesti. Eesmärk viia Eesti täielikule isemajandamisele. 12. detsember 1987 - Eesti Muinsuskaitse Seltsi rajamine (EMS) ! 1988 1.-2. aprill 1988 - Loominguliste liitude ühispleenum Toompeal. Eesmärk pöörata suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, kaasata ,,ärkamisse" haritlasi. aprill 1988 - Toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sini-must-valge rahvuslipp. aprill 1988 - Eestimaa Rahvarinne. Eesmärk toetada perestroikat. 16. juuni 1988 - vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Teda hakka...
MUUTUSED ENSV-s VAINO VÄLJASE AJAL. REFERAAT Koostas Madis Veeäär Pärnu Hansagümnaasium 10c Pärnu 2009 Eesti olukord enne Väljase ametisse määramist Vaino Väljas oli EKP Keskkomitee esimene sekretär aastatel 1988- 1990. Ta juhtis EKP reformimist ja osales Eesti iseseisvusliikumises. Olulisemad sündmused Eestis kuni 1988 aastani: · Mihhail Gorbatsovi võimuletulek 1985.aastal ja Moskvas väljakuulutatud uuenduspoliitika, mis esialgu Eestis erilist vastukaja ei leidnud 1987.a. fosforiidikampaania, mis oli rahva esmakordne ulatuslik protest NSVL keskvõimude plaani vastu hakata Virumaal fosforiiti kaevandama 1987 augustis loodi Molotov- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp eesmärgiga avalikustada 1939.aasta Hitleri- Stalini sobingu tõeline sisu ja selle t...
Armsad klassikaaslased! Ma sooviksin, seoses läheneva Eesti Vabariigi aastapäevaga, peatuda põgusalt meie presidendi teemal - keda valiks rahvas, kui nad saaksid otse valida presidendi? Oleks rahva otsustada, jätkaks president Toomas Hendrik Ilves riigijuhina ka pärast esimese ametiaja lõppu. Ilvese asemikuna näeb rahvas ka Edgar Savisaart ja Indrek Tarandit. Kui järgmise aasta suvel saaks rahvas presidenti valida, jätkaks suure tõenäosusega Toomas Hendrik Ilves, selgus meedia läbi viidud uuringust. Ilvese 29 toetusprotsendi järel tuli 17 protsendiga teisele kohale Edgar Savisaar ning kolmandaks eelistuseks on 9 protsendiga Andres Tarand. Tuleval nädalal Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtul Eesti paremikku võõrustav president seostub rahvale kõige rohkem kikilipsu ja kaasa Evelin Ilvesega, tuleb välja erinevatest küsitlustest, võib olla on see nii kuna: Politoloogide sõnu...
analüüsib kommunistliku süsteemi lagunemise põhjusi;majanduses täielik seisak, kaupade puudus, madal elatustase; poliitikas sõda Afganistanis mõjus NSVL väga kurnavalt, samuti andis see Läänele mõista, et NSVL on nõrk ja muutis Lääne enesekindlamaks. M. Gorbatsovi tulek võimule. Dissidentide aktiivne tegevus; religioon (Paavst Johannes Paulus II andis inimestele usku ja jõudu end vabaks võidelda); Solidaarsuse loomine Poola ametiühingukoondis, kes nõudis endale kõiksugu õigusi ja vabadusi, sisendas inimestesse lootust ja võitlusvaimuteab ja näitab muutusi maailma poliitilisel kaardil pärast külma sõja lõppuItaalia, Prantsusmaa ja Suurbritannia jäid oma kolooniatest ilma, NSVLi liiduvabariikidest (baltimaad, valgevene, ukraina jne) saavad iseseisvad riigid,analüüsib jõudude vahekorra muutusi rahvusvahelistes suhetes ning uute pingekollete kujunemist Üliriigiks tõusis USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes, Uued pin...
Erakonna tutvustus Eesti Keskerakond Keskerakond asutati Tallinnas, 12. oktoobril 1991. Eesti Keskerakonna esimees on Edgar Savisaar, aseesimehed on Enn Eesmaa ja Kadri Simson, volikogu esimees on Kalev Kallo ja aseesimehed Tarmo Tamm ning Siret Kotka, XII Riigikogus kuuluvad Eesti Keskerakonna fraktsiooni selle esimees Kadri Simson ja aseesimehed Valeri Korb ja Mailis Reps, peasekretär on Priit Toobal. Eesti Keskerakond on valitsuse opositsioonis. Eesti Keskerakonna peakontor asub Tallinnas ning liikmete arv on 14 239 inimest (10.09.2014 seisuga). Nende Europarlamendi fraktsioon on Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus. Alates 18. augustist 1999 ilmub erakonna kuukirja „Seitse Päeva“ kõrval ka nädalaleht „Kesknädal“. Eesti Keskerakond kuulub kokku Reformierakonnaga, Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Kuid ...
Demagoogia! 1. Kui inimesed ei lõpeta linnas autoga sõitmist, siis keelatakse see päevasel ajal ära, kuna autode heitgaasid mõjutavad keskkonda! 2. Igaüks kes teist valib mind Üliõpilaseesindusse, luban et pärast teen kõigile kinopiletid välja! 3. Kui te mulle koolilõunat välja ei tee, luban et ma vihkan teid elu lõpuni! 4. Mu väide võib olla vale, kuid ma kuulsin et TTK muudetakse põhikooliks, kui te ei hakka korralikult õppima! 5. Ma arvan et enamus meist on nõus sellega, et me peaksime koolis käima ainult talviti, kuna siis on külm ja õpilastele meeldib koolis käia! 6. Ma arvan et enamus eesti rahvast arvab et eesti ei vaja presidenti 7. Kui me savisaare poolt ei hääleta, siis me kaotame tasuta ühistranspordi 8. Enamus arvab, et Edgar Savisaar on kõige targem poliitik eesti!
EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE Fosforiidikampaania protestiliikumine eestis aastatel 1987-1988. Eesmärgiks oli võitlus NSV Liidu plaani vastu rajada uus fosforiidikaevandus MRP-AEG Molotov Ribbentropi pakti sisu ja tagajärgede avalikustamiseks loodud grupp (Lagle Parek, Tiit Madisson), 1987.august Eesti Muinsuskaitse Selts organisatsioon Eesti ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitseks, 1987 ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1988, eesmärk: taastada Eesti iseseisvus Rahvarinne rahvaliikumine perestroika toetuseks Eestis, 1988 (Edgar Savisaar, Marju Lauristin) "Eestimaa laul" massikogunemine ja ühislaulmine Tallinna lauluväljakul 1988.aasta septembris Eesti iseseisvumise taastamise toetuseks Interliikumine Eesti iseseisvuse vastane liikumine 1988-1991 Suveräänsusdeklaratsioon 16.nov.1988 vastuvõetud document, millega ülemnõukogu kuulutati kõrgemaks organiks Balti kett 600 km pikk inimkett 1989.aast...
Arutlus Kas Eesti taasiseseisvumine oli juhuslik ? Mis oli Eesti taasiseseisvumise põhjuseks ? Kas lagunev NSV liidu struktuur , või rahvuse püüdlus vabaduse suunas ? Selles arutluses ma teen ülevaate põhisündmustest Eestis kronoloogilises järjekorras. Samuti vaatan üle mõjutavaid tegureid rahvusvahelisel tasandil. Eesti taasiseseisvumine oleks olnud praktiliselt võimatu kui NSV liit ei oleks kokku varisemas olnud. Eestlased kasutasid ära teist korda Venemaa kriisi seisundit enda kasuks ( mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikum ) .Muidugi Venemaa tegi mida suutis et hoida ohverriigid oma küünistes, aga paraku osutusid suutmatuks . Kõik sai alguse 1987. aastal kui Venemaa soovis läbi viia fosforiidikaevanduste loomis programmi . Selle eesmärk oli rajada Eestisse fosforiidikaevandusi ja saadused saata üle kogu NSV liidu, Eestile jättes...
Jaan Poska Konstantin Päts Hjalmar Mäe Jüri Vilms Eesti riigimees. Eesti esimene president. Eesti omavalitsuse Oli Eesti riigimees, eesti Linnapea oli, vandeadvokaat. juht. Esimene kohtuminister. Päevaleht Teataja,Eesti Jüri Uluot Andrei Zdanov Tunne Kelam Ivan(Johannes)Käbin Sai uueks peaministriks. Nõukogude Liidu Eesti poliitik. Isamaa ja Oli Eestimaa Kommu Õigusteadlane ja poliitik. riigitegelane. Res Publica Liige nistliku Partei juht. Ülo Nugis Nikolai Karotamm Arnold Rüütel Eesti eelmine president. On Eesti poliitik ja majandustegelane. / Eesti NSV poliitik. On Eesti poliitik ja põllu- EK(b)P KK I sekretär. majandusteadlane . Karl Vaino ...
FAMOUS ESTONIANS Markus Ohtla Ken Koolmeister Koit Toome Born on the 3. January 1979. Koit Toome is an Estonian singer and musical actor. In March 2010, he released his first studio album, named "Kaugele siit" ("Far from here") Koit Toome has also embarked on a voice acting career, dubbing animated films. He provided the Estonian voice for Lightning McQueen in the Disney movie Cars. Ott Sepp Born on the 29. June 1982 he is an Estonian actor, singer, writer and television presenter Born in Tallinn, Sepp graduated from the Estonian Academy of Music and Theatre in 2004 and began performing at the Estonian Drama Theatre in 2005. Since 2006 he has been a principal actor at the Vanemuine theater in Tartu. Sepp has had prominent roles in Estonian films such as Names in Marble (2002), Malev (2005) a...
Eesti Vabariigi erakonnad Eesti poliitikas tegutsevad erakonnad: Erakond Erakonna juht Eesti Iseseisvuspartei Vello Leito Eesti Keskerakond Edgar Savisaar Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Margo Miljand Eesti Reformierakond Andrus Ansip Eesti Vabaduspartei Põllumeeste Kogu Leho Lamus Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Heino Rüütel ja Sergei Jürgens Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid Aldo Vinkel Erakond Eestimaa Rohelised Aleksander Laane Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Urmas Reinsalu Sotsiaaldemokraatlik Erakond Sven Mikser 2011.aastal osutusid Riigikogusse valituteks : Erakond Kohti Riigikogus Isamaa ja Res Publica Liit 23 Eesti Re...
Kas tänapäeva noor peaks huvituma poliitikast? Tänapäeval on mitmeid võimalusi inimestele antud, kuidas saada infot poliitikast. Meedia on üks laiahaardelisemaid võimalusi selleks, sest igaühel pole luba Toompea lossi sisse astumiseks. See võimalus on avatud inimestele, kes on huvitatud sügavalt poliitikast. Kuid kuidas kasutada ära oma teadmisi? Miks on teadmisi poliitikast üldse vaja? Noore inimese jaoks on oluline, kui ta teab, kes juhib Eesti Vabariiki või kuidas on mõjutanud Edgar Savisaar või Mart Laar Eesti ajalugu. Paljud teavad lihtsalt, et Savisaar on vanamees, kes istub oma laua taga ja ei tee midagi. Me ei tea, kas see vastab tõele selle hetkeni, kui me loeme ajalehest või internetist Keskerakonna saavutustest. Tänapäeva noor aga ei huvitu sellest, kuid ma arvan, et on tähtis, kui noor inimene vähemalt teaks, mis on erakond. Teda aitaks see teadmine kindlasti mingit moodi kirjandieksamis või inimeste...
Fosforiidikampaania: 1986. a ühisliikumine uue fosforiiditehase ehitamise vastu, rahvas tunnetas ühtekuuluvust MRP-AEG: 1987. a Molotovi.Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, salaprotokoll sai kõigile teatavaks, 23. augustil Tallinas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus Eesti Muinsuskaitse Selts: 1987. a EMS, esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine ERSP: 1988. a Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine Rahvarinne: RR, rahvaliikumine, mis taotles edendada rahvuskultuuri ja sümboleid, perestroika toetamine ,,Eestimaa laul": 1988. a september, massiüritus, osa võttis 300 000 inimest, üleskutse omariikluse taastamiseks Interliikumine: 1988. a Interrinne, impeeriumimeelsete jõudude organisatsiooni vastuhakk iseseisvusliikumisele Suveräänsus...
Mihkel Mutt " Rahvusvaheline mees " Aleksandra Ruutsaar Elukäik ja töö · Sündinud 18. veebruaril 1953 Tartus. · Kirjanik, esseist, kriitik ja toimetaja. · Aastatel 19711976 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis. · 19761977 töötas toimetajana kirjastuses Eesti Raamat. · 19771986 töötas ajakirjas Looming. · 19861988 oli vabakutseline kirjanik. · 19881990 Noorsooteatri kirjandusala juhataja. Elukäik ja töö · 19911992 EV Välisministeeriumi informatsioonibüroo juhataja. · 19911993 töötas ta ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht. · 19972005 oli Mutt kultuurilehe Sirp peatoimetaja. · Aastatel 20052016 oli ta ajakirja Looming peatoimetaja. Looming · Irooniline kirjutusviis. · " Hiired tuules " · Algul tajuti Muti proosat alternatiivkirjandusena. · "Rahvusvaheline mees " · Fabian Tunnustused · Tuglase n...
Lihasööjabakter Nimed Streptococcus pyogenes lihasööjabakter lihasööja streptokokk mädatekitajabakter Ohtlikkus Muutus ohtlikkuks 80ndatel geenide muteerumise tagajärel Lähim puhang oli 2013 Rootsis Olemas 30% inimestel, aga on soodsate tingimuste puudumisel ohutu Tunnused Turse Nahapunetus Valu Palavik Kehapiirkond krudiseb Toime Keha hakkab nahka ja nahaalust kudet lagundama Haigus ründab kudesid ja naha sügavamaid kihte, võib olla äkiline Peiteaeg 1-3 päeva Võib tappa kuni 48h tunni jooksul Tekkivad haigused Nahapõletik Kõripõletik Angiin Keskkõrvapõletik Sarlakid Koenekroos Veremürgitus Toksiline sündroom Siseorganite kahjustus Nakatumine Haavad Eelsoodumused Pehmed koed immuunpuudulikkus jäsemed diabeet kael alkoholism nägu narkomaania neel Ravi Kirurgia (amputatsioon) Ravimid ei aita, kuna haigu...
Eduard Wiiralt Viinistu Kunstimuuseum Elina Rosenbaum 7.A Tallinna Tehnikagümnaasium Viinistu Kunstimuuseum Asub väikses kalurikülas,endises kalatööstus hoones. Avati 2002.aastal. Asutaja Jaan Manitski. Viinistu Kunstimuuseumis asuvad erilised silindri kujulised näitusesaalid. Eduard Wiiralt Eduard Wiiralt kodanikunimega Eduard Viiralt. Sündis 20. märts 1898. Suri 8. jaanuar 1954. Peamiselt tegeles graafikaga kuid ka maalikunstiga. Terve tuba täis Wiiraltit Viinistul oli terve ruum pühendatud Wiiraltile. TEOSEID : Lamav tiiger Minu lemmik teos Minu lemmik on ,,Lamav tiiger". See teos on mu lemmik, sest arvan, et see teos ühitb minuga.Tiiger on kiskja ja nagu minagi võin vahest kurjaks saada ning sellelt teoselt paistab,et tiiger on vahel õrn,leebe ja rahulik nagu minagi. Selle teosega tekkis mul ka paar küsimust : Kuidas suutis tiiger püsida nii kaua kuni Wiira...
EESTI RAHVUSLIKU SÕLTUMATUSE PARTEI Tegutses aastatel 1988-1995. Loodi EKP ainuvõimu vastu võitlemiseks. Esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus. Eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Partei loomiseks tegi ettepaneku Vello Väärtnõu, kes ütles esimesena avalikult välja mõtte, et Eestis on vaja luua rahvuslik partei ja võtta kommunistidelt võim. Esimene kord NSVL ajaloos kui Moskva seati fakti ette ametliku opositsioonipartei loomisega. Moskvas pressikonverentsil tutvustatud ERSP eesmärk saavutas suurt tähelepanu ja leidis laialdast äramärkimist lääne meedias. Kas New York Timesi esilehel oli intervjuu ERSP loojaga. ERSP algatas liikumise, mis tipnes Eesti kongressi(EV õigusjärgsete kodanike esinduskogu) valimistega. Esimehed: 1. Lagle Parek (20.08.1988-18.07.1993) 2.Ants Erm (18.07.1993-27.11.1993) 3.Tunne-Väldo Kelam (27.11.1993-02.1...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
