Kristian Jaak Peterson Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819–1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa
Kristjan Jaak Peterson Eesti rahvuskirjanduse looja Kes oli Kristjan Jaak Peterson? • Ta sündis 14.märtsil aastal 1801 Riias nimega Christian Jacob Petersohn • Ta suri 4. augustil aastal 1822 Riias • Teda peetakse Eesti rahvakirjanduse loojaks Elulugu • Ta sündis kirikuteenri pojana • Kristjan sündis kolmanda lapsena • Kristjan õppis Riia kubermangugümnaasiumis • 1819-1820 õppis ta Tartu ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas • Oskas vähemalt 16 keelt • Kirjanik suri tuberkuloosi Looming • Hakkas juba gümnaasiumis kirjutama proosat ja luuletusi • Tõlkis nii Rootsi kui Saksa keelsed tekstid Eesti keelde • Tema luuleloomingust on säilinud 21 eestikeelset ja 3 saksakeelset luuletust Mälestamine • Tema auks on püstitatud Tartu Toomemäel ausammas • Alates aasta 1996 peetakse tema
Kristjan Jaak Peterson Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..
Isa oli pärit Viljandist, Karula vallast, Kikka talust, pärisorjusest vabanenuna rändas Riiga..Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Petersonist ja tema oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. Ta oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet. Tema oli Eesti rahvusliku kirjanduse algus. K.J.P. kirjutas eesti keeles ja uskus selle tulevikku. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri 4.08.1822 tuberkuloosi ja maeti Jakobi koguduse kalmistule. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis(värsivihik), kusjuures saksakeelsel kultuuriajastul polnud siinmail maarahva keeles luuletuste kirjutamine tavaline nähtus
Kristjan Jaak Peterson (Christian Jacob Petersohn) sündis 14. märtsil 1801 Riias. Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last: pojad Johann Gottlieb (1795), Johann Heinrich (1798), tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana (1805) ning poeg daniel (1807), kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena. Ta omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse. Seda võimaldas lisaks erakodsetele vaimuannetele mitmete baltisakslaste toetus, kellest nimekam oli kindralsuperintendent Karl Gottlieb Sonntag. Tõenäoliselt sai Kristjan Jaak kirjaoskuse isalt, Riia Jakobi kiriku kellamehelt ja köstrilt
"Reinuvader Rebane" II osa (1848), "Risti-sõitjad" (1851), "Kalevipoeg" (1857-1861), "Eesti- rahva Ennemuistsed jutud ja Vanad laulud" I:1860, II: 1864, "Viru lauliku laulud" (1865, 1926, 1946), "Eestirahva Ennemuistsed jutud" (1866), "Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust" (1869), "Lembitu" (1885). Käsiraamatud: "Lühhikene öppetus terwisse hooldamisest" (1854), "Kodutohter" (1879). Toimetajana: "Ma-rahva Kassuline Kalender ehk Tähtramat"(1844). Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, ka Christian Jacob Petersohn sündis 14. märtsil (2. märts vkj) 1801 Riias ja suri 4. augustil (23. juuli vkj) 1822 Riias. Ta oli eesti kirjanik. Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis
Referaat Katre Kasemets 5. C Sisukord K.J.Peterson - Lk 3 F.R.Kreuzwald - Lk 4 F.R.Faehlmann - Lk 5 Pildid Lk 6 Võõravõitu sõnad Lk 7 Kasutatud kirjandus Lk 8 Kristjan Jaak Peterson (14.märts 1801 Riia- 4.august 1822 Riia) Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Peterson oli luuletaja. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust. Temaluuletused olid lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub
Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) TPL 2013 Petersoni aeg Kui K. J. Peterson sündis, oli Johann Wolfgang Goethe 51-aastane, Venemaal hakkas esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksandr Puskin ning Inglismaal käis koolis tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja George Gordon Byron. Eestlase K. J. Petersoni luuletused jõudis aga trükki alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas. Kristjan Jaak sobis hästi sümboliseerima eesti kirjanduse algust: romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässuline noormees, kes pidi elust lahkuma ülekohtuselt vara. K. J. Peterson Eesti esimene modernistlik luuletaja, kes pärast oma surma jäi unustusse. Eesti rahvusliku kirjanduse
.......................4 Looming........................................................7 Kokkuvõte....................................................10 Kasutatud kirjandus..........................................11 2 Sissejuhatus Sel ajal, kui rahva kirjavaraks toodeti pastorite poolt puhtvaimulikku või diadaktilis- moraliseerivat jutukirjandust, lõi maarahva laulikKristjan Jaak Peterson kõlavaid oode. Ta tahtis näidata, et ka suitsutarede keeles võib sügavatest tunnetest laulda. Eesti kunstiväärtuslik lüürika algabki nüüdisaegses tähenduses Kristjan Jaak Petersonist ja tema erakordsetest oodidest. 3 Elulugu Kristjan Jaak Peterson sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias, kuid tema suguvõsa oli pärit Viljandimaalt
Kristjan Jaak Peterson (14. III 1801 Riia - 4. VIII 1822 Riia) Päritolu Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 aastal. Kristjan Jaak sündis perre kolmanda lapsena 1801 aastal. Lisaks temale oli peres veel kuus õde-venda. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Haridus Kristjan Jaak Peterson omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse, tänu mitmete baltisakslaste toetus ele. Kristjan Jaak alustas oma õpinguid Jakobi kirikukoolis ja kreiskoolis. Riia Kubermangugümnaasiumis, kus algas Petersoni vaadete kujunemine ja oma mõtete värssidesse vormimine, õppis ta 1815-1818 aastani. Andeka noormehena läbis ta gümnaasiumi nelja-aastase kursuse kolme aastaga. Ta õppis jaanuarist 1819 kuni maini 1820 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Loengutel käis Kristjan Jaak
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, ka Christian Jacob Petersohn (14. märts (2. märts vkj) 1801 Riia 4. august (23. juuli vkj) 1822 Riia) oli eesti kirjanik. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Virumaalt Karula (Uue-Võidu) mõisa Kikka talust pärit talupoeg Jaak sattus Riiga 1791. a. paiku koos mõisahärra Claudius Johann von Stadeniga. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last: pojad Johann Gottlieb (1795), Johann Heinrich (1798), tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred
TURBA GÜMNAASIUM Liisa Rebane KRISTJAN JAAK PETERSON Referaat Ellamaa, 2010 Sisukord 1. Päritolu, lapsepõlv ja kooliaeg.............................................................3 2. K. J. Petersoni luulet..............................................................................4 3. Kristian J. Petersoni elu lõpuaastad ja aeg peale ta surma.....................5 Kristian Jaak Peterson Päritolu, lapsepõlv ja kooliaeg 19. sajandi alguses huvitusid baltisaksa estofiilid eestlaste saatusest pärisorjusest vabanemisel. Peeti võimalikuks eesti kirjakultuuri loomist ja eestlaste assimileerumist baltisaksa kultuuri. Rahvuskultuuri
Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Kreutzwald oli Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. 1870. aastal valiti ta Eesti Aleksandrikooli peakomitee auliikmeks. Kolleegiuminõunik aastail 1877-1882, elas surmani Tartus väimees Blumbergi juures, Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule Kristjan Jaak Peterson, ka Christian Jacob Petersohn 14. märts 1801 Riia 4. august 1822 oli eesti kirjanik. Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann
Algus Tartu nullpunktist - Raekoja plats - mööda Küüni tänavat Barclay platsile - mööda Ülikooli tänavat Pirogovi platsile - mööda Lossi tänavat Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20
võimu alla(protestantlik)... Põhja-Eesti 16. Sajandi lõpul,,, Lõuna-Eesti 17. Sajandi algul... Algas nn vana hea Rootsi aeg, mis kestis kuni 18. Sajandi alguseni.Eestimaale tuli nüüd kestvam rahupõlv, mis tõi kaasa ümberkorraldusi.Luterlus muutus üldiseks, vastureformatsioon taandus... Kõik see lõi soodsad tingimused meie kultuurilooliseks arenemiseks. Oluliselt puudutas see ka kirjandust. 1632 loodi Tartu ülikool ja 1684 Forseliuse algatusel Tartusse rahvakooliõpetajate seminar. Pandi alus kirikukirjandusele selle tõelises tähenduses ning ühtlasi eesti keelekorraldusele. Asutati trükikojad 1633 Tallinna. Stahl koostas esimese eesti keele õpiku ,,Juhatus eesti keele õppimiseks" 1637. Aastal. See sisaldab ka eesti-saksa sõnastikku. Stahli grammatikaga algab eesti kirjakeele kujunemise sajanditepikkune protsess. Sellele järgnesid teiste autorite koostatud grammatikad. Tähtsaim 17. Sajandi keeleõpetuse käsitlus oli J.
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7
Antonüümid vastandsõnad Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Assonants- sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni, Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse ballaadis kahekõnet, Ballaad kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Ballaadi kui zanri arengut on kõge enam mõjutanud 18. sajandi oti rahvaballaadid. Tuntud ballaadimeistrid on, Johann Wolfgang
selleks. Kui eesti sattus Rootsi võimu alla, pidas Rootsi kuningas vajalikuks tugevdada haridust. Tulemuseks oli, et siis 1631 asutati Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasium ja 1632 Tartu Ülikool. 1634 asutati Tallinnasse ka trükikoda. Varem asus lähim Riias. Siia tulid õppeasutustesse Saksamaalt nii mõnedki õpetlased - sõjapakku, aga õppeasutustele oli kasulik, et nad siia tulid. Rahvaharidusele pandi 17. sajandil Rootsi ajal alus. 1684 . a asutas Forselius Kooliõpetajate seminari Tartusse. Teadaolevalt esimene rahvakooli õpetajate koos Euroopas. Eesmärk võtta seminari õppima andekaid eesti soost poisse, et õpetada neid koolmeistrid. Seminar töötas 4 aastat. 160 eesti soost poissi said seal hariduse. Kujunes välja maakoolivõrk. Teada on, et see õpetamissüsteem oli lihtne. Teise aasta poisid hakkasid praktiseerima oma õpetamist esimese aasta poisse õpetades. Forselius käis 2 andeka õpetajaga Rootsi kuninga ees, et saada toetust oma koolile.
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need
Esimese lõunaeesti keelt sisaldava raamatuna on teos kõige varasemaks trükiseks, mis viitab hilisemale kahe kirjakeele võitlusele Eesti alal. Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16. sajandi alul ning omandas tähendusliku koha katoliiklike ja luterliku seisukohtade vastasseisu aegadel. Rahvakeelne jumalateenistus eeldas eestikeelsete jutluste, palve- ja laulutekstide olemasolu. 1630 asutati Tartusse ja 1631. aastal Tallinnasse gümnaasiumid, nende juurde trükikojad. 1632. aastal asutati Tartusse ülikool - Academia Gustaviana. Rootslased pidasid vajalikuks, et igas kihelkonnas oleks kool maarahva lastele usuõpetuse paremaks tundmiseks ja lugemisoskuse omandamiseks. Mõisnike vastuseisu tõttu jäid tollal koolid asutamata, polnud ka vastavaid kooliõpetajaid. Piiskop J. Jhering avaldas 1641.aasta paiku Eesti esimese trükitud aabitsa, mis pole samuti säilinud. 1684
ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Lermontov, Puskin), ballaadid (Schiller, Under) ja valmid (Krõlov). Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist
LÜÜRIKA: (kreeka k lyra – keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss = luulerida, stroof = salm. Lüürika liigid: 1) ood – pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks (Peterson); 2) eleegia – nukrasisuline luuletus; 3) pastoraal ehk karjaselaul; 4) epigramm – satiiriline luuletus (Puškin); 5) sonett (it.k sonare – helisema) – 14 luulerida, igas reas 11 silpi, kokku 154 silpi. Meisterlik sonett lõppeb puändiga, st üllatuslikult. Klassikaline sonett: kaks katrääni ja kaks tertsetti, kahes esimeses süliriim A-B-B-A, kahes viimases C-D-C, D-C-D. Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil. Shakespeare'i sonett: kolm katrääni ja üks tertsett. 6) ballaad (it.k ballare – tantsima) – algselt tantsulaul, hiljem jutustava sisuga luuletus
5.Bengt Gottfried Forselius (1660? 1688) Pärit Soomest, Johann Forseliuse poeg, kes töötas Harju-Madise ja Risti pastorina ning on rahvauskumuste kogujana tuntud ka eesti kultuuriloos. B. G. Forseliuse kooliteest on teada kasinalt. Vastupidi üldisele tavale ei õppinud ta teoloogiat, arvatavasti oli õigusteaduskonna üliõpilane. Tõenäoliselt rakendus juba üliõpilasene koolitöösse. 1684. a asutas Bengt Gottfried Forselius Rootsi riigi toel Tartusse kooliõpetajate seminari, esimese rahvakooliõpetajate kooli kogu Põhja-Euroopas. Seminar sai töötada vaid neli aastat (1688 Forselius hukkus Läänemerel), kuid selle aja jooksul omanda seal oma aja kohta korraliku hariduse 160 eestlast (väidetavalt ka Käsu Hans), oli ise selles koolis õpetajaks. (Oma õppetöös kasutas Forselius erilist uut õppeviisi, mis oli arvatavasti sarnane soome rahvakooli rajaja Gezeliuse meetodiga,
väidab, et inimese hing ja loomus on v v keeruline. Pilet III · Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika Lüürika e luule üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Zanrid: eleegia nukker, leinalaul; pastoraal e karjaselaul; ood pidulik luuletus mingi sündmuse v isiku auks; epigramm satiiriline luuletus. Kreeka lüürika algas u 7-8 saj e Kr. Kreeka lüürikuid: Architochos, Solon,Tyrtaios. Monoodilise lüürika esindajaid: Alkaios, Sappho, Anakreon. Anakreontilised luuletused (satiir, pilkav) eriti popid 18-19. sajand. Koorilüürika: selle alla kuulusid eeskätt hümnid kuulsatele sportlastele, jumalatele, valitsejatele. Hümnides tihti õpetlikud mõtisklused. Esindajad: Simonides, Pindaros.
Kodus suheldi läti keeles, vanavanematega saksa keeles, kuid perekond oskas ka eesti keelt. Koolis suutis August omandada vene keele noor poiss valdas soravalt nelja keelt. Pereisa Gailit rändab oma elukutse tõttu palju ning harvad pole juhud, mil pojadki kaasa võetakse. 1899 astub August Valga kihelkonnakooli ning seejärel Valga linnakooli, kuid poisi haridustee jääb poolikuks. 1905-1907 käib Tartu linnakoolis, kuid ei lõpeta ka seda. Siiski jääb elama Tartusse ning õpib iseseisvalt, eratundides. Tal on huvi kirjanduse ning ajakirjanduse vastu. Teeb algust ka loometegevusega (novell ,,ÖÖ" ja pikem jutustus ,,Kui päike läheb looja"). 1911 asub Tartust elama Riiga, kuhu on kolinud ka tema vanemad vennad. Töötab ajakirjanikuna. I ms ajal töötab Galit sõjakirjasaatjana, kuid kui rinne jõuab Riiani, lahkub mees Tallinnasse, hakates tööle Tallinna Teataja toimetuses. Tutvub ka Henrik Visnapuuga, kellega lüüakse aktiivselt kaasa Siuru tegevuses
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama
On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed inimesed küüditatakse. Küüditati eelkõige saksa elanikkonda, saksa rahvastiku osakaal
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19
kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles mõnikord ka terminit belletristika. Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. LÜÜRIKA: (kreeka lyra keelpill, mille saatel kanti ette lauleluuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Onegini stroof Lüürika liigid: ood pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks (Peterson); eleegia nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul; epigramm satiiriline luuletus (Puskin); sonett Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Krõlov) ja valmid (Lermontov, Puskin)
Valdavalt lüürile luule suurte metafooridega ja elukunstiga täidetud. 2. 70-80ndad aastad - tähendab kõige otsesemalt lüroeepilist stiili, tekstid muutuvad pikemaks. Rangevormilised pikemad värsslood. Sageli kodukandi Simuna lood argielu juhtimised lugude aineks. Võib öelda, et klassikaline stiil, aga sinna tulnud nihe, kerge humoristlik nihe või nihe, mis tuleb Runneli loominguga (aine mõtisklemiseks stiili sihiliku madaldamise üle). nt luuletus "Tädi ja karu" 3. hilisem luule - reguleerimine tuleb välja. 60ndate algul ilmub klassikalist loodusluulet ja tugevat traditsiooni, ühtäkki luule läheb lühemaks, vabavärsiliseks. Luule pikkus võib olla ka 1-2 rida. Killulisus huvitav, sest lüroeepiline alge ei kao ära. See on ilmne vastuolu, kui me midagi jutustame, vajame ruumi ja tekstid pikemad. Ta jutustab lakooniliselt, pigem välksähvatuste kaudu lühikesi lugusid. Minimalism
Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 2) Tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 3) Draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" 4) Jant
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
