Tallinna Ülikool Õigusakadeemia RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ TSIVIIL- JA KRIMINAALASJADES Essee Koostaja: Anton Tšernõšuk Juhendaja: Valeri Lõõnik Tallinn 2015 Kuritegevuse globaliseerimine, riikidevaheliste organiseeritud kuritegelikke grupperingute kasv, kuritegevuse ja üksik kurjategijate imbumine igasuguste maailma riikide territooriumitele tekkitab vajadust erinevate rikide korrakaitsjate tegevuse reguleerimist.
kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele muuhulgas TMS §-s 207 sätestatut. Väärteo- ja kriminaalasjade täitmise aegumise puhul on tegemist õigust lõpetava tähtajaga st pärast KarS §-s 82 sätestatud tähtaja saabumist ei ole täitetoimingute tegemine enam lubatud. Viimasest tulenevalt peab kohtutäitur ise (ilma täiendava võlgniku avalduseta) lõpetama sissenõudja nõude täitmist (väärteo- ja kriminaalasjades tehtud otsuste ja määruste alusel) KarS §-s 82 sätestatud tähtaja saabumisel. Juhul, kui kohtutäitur ei ole vaatamata KarS §-s 82 sätestatud tähtaja möödumisele (väärteo- ja kriminaalasjades tehtud otsuste ja määruste alusel) sissenõudja nõude sundtäitmist lõpetanud, on kohaseks võlgniku õiguskaitsevahendis kaebus kohtutäituri tegevuse peale (TMS § 217, 218). Eelnev kaebus tugineb Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele: TMS § 207, 210, 217 ja 218;
iseseisvalt kaitsta. 3) võimaldatakse osaleda menetlusaluse isiku kaitsjal Tsiviilprotsessiõigus · reguleerib kohtuorganite ja protsessis osalejate tegevust kodanike õiguse kaitsmisel · normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused · reguleerib protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus Kriminaalprotsessi õigus · reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust menetluse teostamisel kriminaalasjades · eesmärgiks on, et süütegude toimepanijad saaksid kohase karistuse ning et ühtki süütut ei mõistetaks süüdi
detsembris 2009. Eespool nimetatud lepingud sisaldavad Lissaboni lepinguga tehtud muudatusi. ELi teisene õigus (õigusaktid, lepingud, kokkulepped jne) Teisene õigus sisaldab nn ühepoolseid akte ning lepinguid ja kokkuleppeid. Ühepoolsed aktid on enamjaolt loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 288: määrused, direktiivid, otsused, arvamused ja soovitused. Peale selle on eelnevatele lepingutele tuginevaid eriakte. Näiteks kriminaalasjades kohaldatakse endiselt raamotsuseid (need võeti vastu enne Lissaboni lepingu jõustumist, kui politsei- ja õigusalasel koostööl kriminaalasjades oli eristaatus, mille kohta leiate rohkem teavet järgmiselt lingilt: kokkuvõtted - kriminaalasjad kuni novembrini 2009). Õigusloomeprotsessiga vastuvõetud õiguslikult siduvaid akte, nagu
Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. 5. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Maa- ja linnakohtud 6. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohtus arutatakse tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. 7. Milliseid kohtuasju lahendavad halduskohtud? Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. 8. Nimeta kohtuasjade liigid, mida kohtus arutatakse
· Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. · ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. · ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. · Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine Euroopa Parlament Parlamendil on 3 põhilist ülesannet. · Ta jagab nõukoguga seadusandlikku võimu.Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ, aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust. · Ta teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile. · Eelarve
Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. ELi ühine välis ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine. Otsuste tegemine Hääletades Mida suurem on liikmesriigi rahvastik, seda rohkem hääli tal on Saksamaa , Prantsusmaa, Itaalia ja Ühendkuningriik > 29 häält Küpros, Eesti, Läti, Luksemburg ja Sloveenia > 4 häält Eestlased COREPER II Raul MÄLK suursaadik, alaline esindaja Ühine välis ja julgeolekupoliitika Harri TIIDO suursaadik Väliskaubanduspoliitika ja arengukoostöö
võitluses organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga; Eurojust¸ mis suunab koostööd ja parandab õigusasutuste töö tõhusust; Frontex, mis juhib operatiivkoostööd välispiiridel. EL on ka loonud ELi terrorismivastase võitluse koordinaatori (Hetkel: Gilles de Kerchove) ametikoha. Muud organid ja võrgud on samuti loodud koolituse, uimastite, kuritegevuse tõkestamise, korruptsiooni ning kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö alal. - Lissaboni leping pani aluse sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalisele komiteele (COSI), et tagada õiguskaitse- ja piirihaldusasutuste tõhus koordineerimine ja koostöö, sealhulgas välispiiride kontrolli ja kaitse eest vastutavad asutused ning vajaduse korral ka õigusalane koostöö kriminaalasjades, kui see on operatiivkoostöö seisukohast oluline
Malta (2004), Poola (2004), Euroopa Liidu poliitika Euroopa Liidu aluseks on kolm põhilist poliitikavaldkonda, mida nimetatakse ka kolmeks sambaks. Esimene sammas on ühenduse valdkond, mis hõlmab enamikku ühispoliitikaid, kus otsused langetatakse ühenduse meetodil ja milles osalevad komisjon, parlament ja nõukogu. Teine sammas on ühine välis- ja julgeolekupoliitika, kus otsuseid langetab vaid nõukogu. Kolmas valdkond on politsei- ja õigusalane koostöö kriminaalasjades, kus langetab otsuseid vaid nõukogu. Euroopa Liidu intstitutsioonid Euroopa Kohus ehk Euroopa Ühenduste Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. See koosneb 15 kohtunikust ja 9 kohtujuristist, kes nimetatakse liikmesriikide poolt ühiselt. Euroopa Kohus asub Luksemburgis. Euroopa parlament Euroopa Parlament on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon. Praegu on Euroopa Parlamendil 785 liiget.
Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel Liitumisajad 1957 Belgia , Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja prantsusmaa 1973 Suurbritannia, Iirimaa ja Taani 1981 Kreeka 1986 Hispaania ja Portugal 1990 ülejäänud osa Saksamaast 1995 Austria, Soome ja Rootsi 2004 Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros 2007 Rumeenia ja Bulgaaria
Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. · Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel
Nõukogu ülesanded Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine. Euroopa Kohus Asub Luksemburgis, koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist Ülesandeks on tagada, et ELi õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi ja et ELi liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusakte. Kohtul on õigus lahendada õigusvaidlusi liikmesriikide, ELi institutsioonide, ettevõtjate ja eraisikute vahel. Tänan tähelepanu eest!
programme. Aastail 1993 - 2001 tegutses Eestis ÜRO Arenguprogramm (UNDP), mis lõpetas oma tegevuse 1. jaanuarist 2002. UNDP toetusel on koostatud Eesti inimarengu aruandeid alates 1995. aastast. 2) Euroopa Nõukogu- on loodud 5. mail 1949. Eesti on Euroopa Nõukogu liige 14. maist 1993. Euroopa inimõiguste konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: · elule, isikuvabadusele ja turvalisusele; · õiglasele kohtulikule arutamisele tsiviil- ja kriminaalasjades; · valida ja olla valitud; · südametunnistuse-, mõtte-, ja usuvabadusele; · sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus); · omandile. Konventsioon keelab: · piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise; · surmanuhtluse; · oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise mittelubamise; · välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Konventsiooni täitmist kontrollib Euroopa Inimõiguste Kohus.
rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. ] Nõukogu ülesanded · Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. · ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. · ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika. · Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. See teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve Euroopa komisjon lood EL-i asustamislepingutega 1950. aastatel
on saanud 18 aastat vanaks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. *Vähemalt 21-aastane hääleõiguslik kodanik võib kandideerida Riigikokku. *Vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik võib kandideerida Vabariigi Presidendiks. 5.Eesti kohtusüsteem ja kohtuülesanne. *Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: maakohus, ringkonnakohus, riigikohus. *Kohtute ülesanne: rahu tagamine, avaliku võimu kontroll, põhiseaduslikkuse järelvalve, vaidluste lahendamine eraisikute vahel, kriminaalasjades esitatavad süüdistused, õiguse kujundamine ja loomine. 6.Seadusandliku ja täidesaatva võimu ülesanded, kohustused, õigused. *Seadusandlik võim-koostab ja annab välja seadusi Täidesaatev võim- viib seadusi ellu
alal ning pöörab rohkem tähelepanu rahvatervise edendamisele ja tarbijakaitsele. 3 Millised olulised muudatused tehti Amsterdami lepinguga Euroopa Liidu lepingus? 1) Kolmandast sambast viiakse esimesse sambasse õigusalane koostöö tsiviilasjades, k.a. viisa, varjupaiga, sisserände ja muu isikute vaba liikumist puudutav poliitika, mille tulemusena jäetakse kolmandasse sambasse politseikoostöö ja õigusalane kööstöö kriminaalasjades. 2) Luuakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. 3) Schengeni acquis viiakse Euroopa Liidu õiguse alla. 4) Euroopa Parlamendi kaasotsustamismenetlust laiendatakse tunduvalt. 5) Euroopa Parlamendi liikmete maksimaalseks arvuks fikseeritakse 700. 6) Antakse õiguslik alus osadel liikmesriikidel soovi korral luua tihedam koostöö, millega institutsionaliseeritakse eri kiirusega
Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. 3.2.1. Ülesanded · · Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. · ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. · ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika. · Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine · 3.3. Euroopa parlament · · Euroopa Parlament (mitteametlikult ka: europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". Praegu (2007) on Euroopa Parlamendil 785 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates
Sinna kuuluvad ühisturg, majandus ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis ja julgeolekupoliitika vallas. · Kolmandas sambas on liidu justiits ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil ja kriminaalasjades ning tolli ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel. ELi laienemine · Euroopa Liit on avatud igale Euroopa riigile, kes on täitnud liikmekssaamise demokraatlikud, poliitilised ja majanduslikud tingimused. · Pärast mitut laienemist kuulub Euroopa Liitu 27 liikmesriiki. Mitu riiki on kandidaatriigid. · Iga uus liige võetakse liitu lepinguga, mille peavad kõik liikmesriigid ühehäälselt heaks kiitma
Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Ülesanded: · Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. · ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. · ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika. · Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu tippkohtumine, millel vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liidu liikmesriikide riigi- või valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi president. Euroopa Ülemkogu määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis. Euroopa Kontrollikoda kontrollib Euroopa Liidu rahaliste vahendite korrakohast haldamist.
Esimesed kaks otsuse tüüpi on ilmselt korrektsed ning kaks viimast tüüpi on ekslikud otsused. Kui lähtuda eeldusest, et materiaalõiguse eesmärgiks on sotsiaalse efektiivsuse maksimaalse taseme saavutamine, siis ebaõiged otsused põhjustavad sotsiaalse efektiivsuse langust. (näiteks tööõnnetus, vt õpikust). Puuduvad andmed selle kohta, kui sageli Eesti kohtud eksivad. Ameerika Ühendriikide kohtud teevad eksliku otsuse keskmiselt igas kaheksandas kohtuasjas. Kriminaalasjades toimub süütute süüdi mõistmist kindlasti harvemini, kuid märksa sagedamini toimub kriminaalasjades süüdlaste õigeks mõistmist. Tõenäoliselt ei ole põhjust arvata, et Eesti kohtud oluliselt harvemini eksivad. Erinevate kulude vahel on võimalik näha mitmesuguseid seoseid. Kui tõusevad kohtulike vaidluste osaliste kulud siis ilmselt pooled pöörduvad vähemas arvus asjades kohtu poole ning seega väheneb kohtuasjade arv ja riigi kulutused
Esimesed kaks otsuse tüüpi on ilmselt korrektsed ning kaks viimast tüüpi on ekslikud otsused. Kui lähtuda eeldusest, et materiaalõiguse eesmärgiks on sotsiaalse efektiivsuse maksimaalse taseme saavutamine, siis ebaõiged otsused põhjustavad sotsiaalse efektiivsuse langust. (näiteks tööõnnetus, vt õpikust). Puuduvad andmed selle kohta, kui sageli Eesti kohtud eksivad. Ameerika Ühendriikide kohtud teevad eksliku otsuse keskmiselt igas kaheksandas kohtuasjas. Kriminaalasjades toimub süütute süüdi mõistmist kindlasti harvemini, kuid märksa sagedamini toimub kriminaalasjades süüdlaste õigeks mõistmist. Tõenäoliselt ei ole põhjust arvata, et Eesti kohtud oluliselt harvemini eksivad. Erinevate kulude vahel on võimalik näha mitmesuguseid seoseid. Kui tõusevad kohtulike vaidluste osaliste kulud siis ilmselt pooled pöörduvad vähemas arvus asjades kohtu poole ning seega väheneb kohtuasjade arv ja riigi kulutused
Eesti ajal ehitati alusmüüridele uuesti kohvik Doberan arhitektiks oli tolleaegne Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa. Vanast ajast on säilinud park ja mõned puud sinna kulgenud alleest. ALF Ta pani aluse Audru kogukonna kultuurilisele põllumajandusele. Lisaks tal oli ka palju ameteid näiteks Pärnu esimese piirkonna kihelkonnakohtunik, Pärnu järelevalve kohtunik see oli väga vastutusrikas amet politsei ja kriminaalasjades. Adolf Konstantin abiellus alles 33 aastaselt Julie Olga Eugenie von der Pahleniga, kellega oli neil mitu last neil oli Parun sattus vastuollu Eesti võimudega, sest oli aktiivne Balti hertsoogiriigi rajamise pooldaja. Seetõttu mõis konfiskeeriti ja jäeti riigimõisaks. Töö koostamisel sain palju uusi teadmisi. Sain teada, kus asus Audru mõis ja milline ta oli. Kõige huvitavam töö koostamise juures minu jaoks oli saada teada kohalike inimeste mälestusi
Aastal 1891 lõpetas V. Uljanov juuraõpingud eksternina Peterburi ülikooli juures, väga heade hinnetega ja 1. järgu diplomiga. Lenin 1891. aastal Poliitilise tegevuse algus Detsembris 1887. aastal heideti Vladimir üliõpilasrahutustes osalemise tõttu ülikoolist välja ning kanti politsei poolt isikute nimekirja, kellel on keelatud asudas tööle riigiametnikuna Pärast õpinguid töötas ta mõnda aega Samaras vandeadvokaadi abina ning tegeles kriminaalasjades kaitsjana kohalikus ringkonnakohtus 1895. aasta suvel käis Uljanov esimest korda välismaal, Sveitsis, kus kohtus Vene marksismi "isa" Georgi Plehhanoviga 7. detsembril 1895 Lenin arreteeriti ning pärast aastast vangistust saadeti asumisele Siberisse, vangistuses olles kirjutas ta kogutud materjalide põhjal raamatu ,,Kapitalismi areng Venemaal" Lenin 1895. aastal Siberisse saadetuna Tegevus emigratsioonise 1900. aastal asus Uljanov elama välismaale. Peamised elukohad olid
Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. · Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. Koos Prantsusmaaga kuuluvad Euroopa Liitu ka tema meretagused departemangud Réunion, Martinique, Guadeloupe ning Prantsuse Guajaana. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa
Inimõigused Euroopa Nõukogus Euroopa Inimõiguste Kohtu poole võib pöörduda iga isik, kes leiab, et konventsiooniosaline (riik) on rikkunud talle konventsiooniga tagatud õigusi või piiranud vabadusi. Kohtu otsused on riigi suhtes siduvad ja otsuste täitmise üle teostab järelevalvet ministrite komitee. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: elule, isikuvabadusele ja -puutumatusele; õiglasele kohtumenetlusele tsiviil- ja kriminaalasjades; valida esindusorganeid ja olla ise nendesse valitud; südametunnistuse-, mõtte- ja usuvabadusele; sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus); omandile. Konventsioon keelab: piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise; surmanuhtluse; oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise keelamise; välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Konventsiooni täitmist kontrollib Euroopa Inimõiguste Kohus. Konventsiooni täiendavad
Maastrichti leping lõi Euroopa Liidu kolmesambaliseks. Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel (Bahovski, 2008: 84). 4 2. Euroopa Liidu ülesehitus Euroopa Liidus jaguneb võim nelja peamise institutsiooni vahel. Kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon. Ühise poliitika
oleks ettevalmistusteenistuses nii maa-, haldus- kui ringkonnakohtus. Samuti võib osa ettevalmistusteenistusest toimuda Riigikohtus, prokuratuuris või advokatuuris või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutuses. 4. Kohtute ülesanded ja lahendamise viisid: · Rahu tagamine, · Avaliku võimu kontroll, · Põhiseaduslikuse järelvalve, · Vaidluste lahendamine eraisikute vahel, · Kriminaalasjades esitatavad süüdistused, · Õiguse kujundamine ja loomine. Kui soovitakse algatada kohtumenetluse tsiviil- või kaubandusasjades, peab kindlaks määrama kohtu, kes on pädev asja menetlema, teisisõnu, kellel on vastav jurisdiktsioon. Kui kasutatakse vale kohut või kui pädevus on vaieldav, võib tekkida oht, et jurisdiktsiooni puudumise tõttu esineb märkimisväärne viivitus menetluses või hagi jäetakse rahuldamata. 5. Kohtunike üldkogu, täiskogu, nõukogu:
aga samuti hoolitseda, et kohtuvaidluse üks osalistest ei saaks protsessis ebaausat eelist teise suhtes. Protsessinormide oluline rikkumine võib kaasa tuua näiteks kohtuotsuse tühistamise. Kriminaalprotsessi õigus on seotud karistusõigusega. Kriminaalprotsessiõigus reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust menetluse teostamisel kriminaalasjades. Kriminaalprotsessi eesmärgiks on, et süütegude toimepanijad saaksid kohase karistuse ning et ühtki süütut ei mõistetaks süüdi. Tsiviilprotsessiõigus on seotud tsiviilõiguse ja selle allharudega. Tsiviilkohtumenetlusega reguleeritakse tsiviilasjade lahendamise korda, kohtu ja protsessiosaliste tegevust, mis on vajalik kodanike õiguse kaitsmisel. Tsiviilprotsessiõiguse normid määravad ära kohtuorganite
· Rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast, Aasiast · Loodud 05.05.1949 · Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon (EI tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga) · Alaline asukoht Strasbourgis · EN inimõiguste alane dokument on Euroopa Inimõiguste Konventsioon, allkirjastatud Roomas 04.11.1950 Euroopa Inimõiguste Konventsioon · Tagab õiguse: *elule, isikuvabadusele *õiglasele kohtulikule arutamisele tsiviil- ja kriminaalasjades *valida ja olla valitud *südametunnistuse- ja usuvabadusele *sõnavabadusele *omandile Eesti Vabariik ühines Euroopa Nõukoguga 14.05 1993 ÜRO juurde kuuluvad valitsustevahelised organisatsioonid · WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon · Reguleerib riikidevahelisi kaubandussuhteid · Loodi 1995 · Peadirektor 2011 PASCAL LAMY · Peakorter Genfis (Sveits) WTO EMBLEEM WTO peakorter Genfis WTO peadirektor Pascal Lamy
Selle "templi" kolm sammast esindavad kolme poliitikavaldkonda. Kolme sammast hoiavad koos ühine katus ja ühine vundament. Esimene sammas kujutab riigiülest koostööd, mis on ELi kodanikele otseselt siduvad. Teine ja kolmas sammas hõlmavad kumbki eri liiki valitsustevahelist koostööd. Teine sammas esindab ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, kolmas aga valitsustevahelist politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades. Sammaste kohal olev katus kujutab kolme poliitikavaldkonna jaoks ühiseid sätteid, st ELi institutsioonidega - nõukogu, komisjoniga jt - seotud sätteid, mida kohaldatakse asjaomasest poliitikavaldkonnast olenemata. Kolme samba vundamendi moodustavad asutamislepingute muutmisega, uute liikmete vastuvõtmisega jms seotud sätted. 1. sammas Euroopa ühendused Tolliliit, Euroopa rahaliit ja siseturg, põllumajanduspoliitika ja kaubanduspoliitika Riigiülene koostöö - transport
küsimuse (välissuhted, rahandus, sotsiaalküsimused, transport, põllumajandus jne) eest vastutav minister. *Eesistuja ametikohta täidavad nõukogus kõik liikmesriigid kordamööda kuuekuulise tähtaja jooksul. *nõukogu sõlmib ühenduse ja liidu nimel rahvusvahelisi kokkuleppeid EL-i ja ühe või enama riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel *nõukogu koordineerib liikmesriikide tegevust ja võtab tarvitusele meetmeid politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas. KOMISJON: *Täidesaatev organ, mis koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa parlament.*Teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve *Komisjoni asukohaks on Brüssel, kuid tal on talitusi ka Luksemburgis. *Praeguse Komisjoni ametiaeg kestab kuni aastani 2009.
Vea tagajärg konkreetses asjas (kurjategija jääb süüdi mõistmata;saab pos. tagasiside oma tegudes) vea neg. tagajärg üldsusele: o avalikkuse eksitav informeerimine normidest o Õiguskaitsesüsteemi autoriteedi kahjustamine Moraalne kahju eriti suur süütu isiku süüdi mõistmisel. min (OK + VH +MK) Moraalse kahju miniseerimine: Süütuse presumptsioon. Sellet tulenev erinev tõendamise koormis tsiviilasjades ja kriminaalasjades. Tsiviilasjas üks pool toob välja oma argumendid, teine pool toob välja oma argumendid. Kohtunik on kohustatud otsust tegema, kumb pool paremini oma seisukohad põhjendas. Kriminaalasjas ühel pool on kahtlustatav, süüdistatav ja teisel pool on riik. Riik peab tegelema sellega, et ära tõendada, et isik on süüdi. Kui isikut on liiga kerge süüdi mõista, siis on palju 4. tüüpi vigu(süütu mõistetakse süüdi). Kui isikut on liiga raske süüdi mõista, on palju 3
EV territooriumi haldusjaotus jaguneb: maakond (teostatakse riiklikku haldamist), maakond jaguneb valdadeks ja linnadeks (teostatakse kohalikku omavalitsust). Vallas ja linnas võib moodustada osavaldu (alevik, küla) ja linnaosi, seda seaduses sätestatud korras. Haldusüksuste nimistu kinnitav Vabariigi Valitsus. 11. Kes on maavanem ja mis on maavalitsus? Maavanem on riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviil- ja kriminaalasjades kannatanu ja tsiviilkostjana oma pädevuse piirides. Maavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse, tegutseda ettevõtja ega prokuristina, töötada ühelgi teisel tasustataval ametikohal, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö. Maavanem ei või olla ka valla- või linnavolikogu liige.
harilikel kohtutel, kes peavad hindama, kas asja lahendamisel kohaldatavad seadused on kooskõlas PS-ga või mitte. Kui pole, siis madalama astme kohtud jätavad vastava normi kohaldamata ning saadavad kohtuasja Riigikohtusse, kes saab tunnistada kehtetuks PS-i sätte ja mõttega vastuolus olevad sätted ; 3). Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused - Lisaks avaliku võimu vastu esitatavatele kaebustele on kohtute pädevuses vaidluste lahendamine eraisikute vahel. 4). Kriminaalasjades esitatavad süüdistused - Ainult kohtutele on antud pädevus mõista isik süüdi kriminaalkuriteos, milleks on karistusseadustikus sätestatud süüteod, mille eest võib põhikaristusena mõista rahalise karistuse või vangistuse. 3. Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted: 1). Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, s.t
§ 81. Kolmanda isiku kaasamine (2) Lihtmenetluse menetlusosalisteks ei ole: 13 Page 14 of 24 - kannatanu, 1) alaealiste kriminaalasjades kuni nende täisealiseks saamiseni; - tsiviilhageja, 2) isikute kriminaalasjades, kes füüsiliste või psüühiliste puuete tõttu ei - tsiviilkostja ega nende esindaja. ole suutelised oma kaitseõigust ise teostama; 3) isikute kriminaalasjades, keda süüdistatakse kuriteo § 35
kaitsjat. läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest, asja kohtulikust arutamisest, esitada kaebusi kohtuotsuse või -määruse peale. (4) Ühel kaitsjal võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole (3) Käesoleva koodeksi §-s 391 lg 1 loetletud kriminaalasjades on vastuolus. kannatanul õigus kohtulikul arutamisel isiklikult või oma esindaja kaudu süüdistust toetada. § 38. Kaitsja kohustuslik osavõtt kriminaalmenetlusest (1) Kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on kohustuslik: § 41. Tsiviilhageja
- Mis probleeme üritatakse lahendada – isikud, keda vahistatakse võõras riigis ja ei räägi selle riigi keelt, peavad aru saama, miks neid vahistatakse ja mis alusel. Isikutel peab olema võimalus aru saada menetluse sisust. - Miks seda vaja on – vajalik isikule tagada tema põhiõigused, et ta saaks end kaitsta ja tagada menetluse õiglus. Liikmesriikide õigusalane koostöö kriminaalasjades Sissejuhatus: liikmesriikide omavaheline kahepoolne koostöö on horisontaalne koostöö (liikmesriikide huvides). Vertikaalne koostöö – Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahel. Mitmepoolne koostöö – Europol, Euroopa Prokuratuur (Euroopa ühised huvid, täidab lüngad, mis tekiks vaid kahepoolse koostöö puhul). Ajalugu: 1950ndatest alates on kriminaalasjadest tehtava õigusalase koostöö arengut vedanud Euroopa Nõukogu
- Kaal - Eluline usutavus – subjektiivne kriteerium, kuidas tõendist lähtuv teave haakub kohtuniku varasema elukogemusega. - Haakumine (riimumine) – küsimus kaalust, mitte usaldusväärsusest. Tõendid liigitatakse: - Otsesed vs kaudsed - Esmased vs tuletatud – asitõend vs kuuldus/tunnistaja, kes midagi kellelegi rääkis ja see teine isik nüüd räägib. - Isikulised vs esemelised. Kohtueelne menetlus kriminaalasjades § 211 – kohtueelse menetluse eesmärk. Eesmärgiks on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks mud tingimused. Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustavat ja süüdistavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. Siin väljendub ka kohtueelse menetluse vaba kujundamise põhimõte: uurimisasutus ja prokuratuur on vabad otsustama, missuguseid menetlustoiminguid ning missuguses
Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. Nõukogu ülesanded Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu tippkohtumine, millel vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liidu liikmesriikide riigi- või valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendipresident. Euroopa Ülemkogu määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis. Euroopa Kontrollikoda kontrollib Euroopa Liidu rahaliste vahendite korrakohast haldamist
Konventsioon, millega loodi EIK ja kehtestati selle töökord, sätestab õigused ja vabadused, mida riigid on kohustunud austama. EIK-i võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu. Konventsioon kaitseb: · õigust elule · õigust õiglasele kohtulikumenetlusele tsiviil- ja kriminaalasjades · õigust era- ja perekonnaelu austamisele · sõnavabadust · mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadust · õigust tõhusale õiguskaitsevahendile · õigust oma omandit segamatult kasutada · õigust vabadele valimistele Konventsioon keelustab: · piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise · omavolilise ja ebaseadusliku kinnipidamise · diskrimineerimise konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste kasutamisel
Sinna kuuluvad ühisturg - ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. · Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi,narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel 5. NATO NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ametlikult inglise keeles North Atlantic Treaty Organisation ehk NATO on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4.aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepinguga ehk Washingtoni lepinguga. Alates 29. märtsist 2004 on NATO liikmeid 26: Miks osaleb Eesti rahvusvahelistel operatsioonidel?
2.2. Keskkonnainspektsioon Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Keskkonnainspektsioon on keskkonnaalaste seadusrikkumiste puhul kohtuväliseks menetlejaks ning teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid kriminaalasjades. Keskkonnainspektsiooni missioon on järelevalve abil tagada looduskeskkonna säilimine tulevastele põlvedele. Keskkonnainspektsioonil on ööpäevaringne valvetelefon, kuhu võib helistada, kui märkate: 1. keskkonnareostust või selle ohtu; 2. ebaseaduslikku metsaraiet, kalapüüki või muud ebaseaduslikku looduskasutust; 3. surnud või haavatud ulukit; 4. jäätmete ebaseaduslikku ladestamist; 5. massiliselt surnud loomi-linde-kalu; 6. loomade julma kohtlemist;
Nõukogu kuueks põhiülesandeks on Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine, liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine, rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine Euroopa Liidu ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel, Euroopa Liidu eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga, Euroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika tagamine, siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine. Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on riiklikest valitsustest sõltumatu. Komisjoni ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa Komisjon koostab uute seaduste ettepanekud ning esitab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Komisjon on ka Euroopa Liidu täidesaatev jõud, vastutades parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. See tähendab Euroopa Liidu poliitikasuundade ja tegevuskavade elluviimist kui
vastu koos Euroopa Parlamendiga. 2. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. 4. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. 5. ELi ühine välis ja julgeolekupoliitika (ÜVJP: üksikasjalikumalt vt tagapool), mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. 6. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine (vt Justiits ja siseküsimused tagapool). · Euroopa Parlament osaleb enamiku Eli seaduste vastuvõtmisel. Parlamenti kuuluvad saadikud kõigist liikmesriikidest. Parlamendil on kolm põhilist ülesannet. 1. Ta jagab nõukoguga seadusandlikku võimu.Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ, aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust. 2
Selle eesistuja on Herman Van Rompuy. Ülesanded: · Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. · ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. · ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika. · Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine 21. Komisjoni president - José Manuel Barroso. Asepresident - S.Kallas Eestist valitud- K.Ojuland,V.Savisaar,I.Tarand
Amsterdami leping 2. oktoobril 1997. a kirjutati Amsterdamis alla lepingule, mis jõustus 1. mail 1999. a ning millega tehti ELi asutamislepingus järgmised olulisemad muudatused: - kolmanda samba alla kuulunud siseriiklikud küsimused ja õigusalane koostöö (asüüli-, immigratsiooni- ja ELi välispiiride kontrolli küsimused) viidi üle esimese samba alla ja inkorporeeriti EÜ asutamislepingusse. Kolmanda samba alla jäi vaid politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades. Selle muudatusega suurenes oluliselt ka Euroopa Parlamendi roll kõnealuses valdkonnas; - Amsterdami lepingule lisatud protokolli kaudu lisati ELi raamistikku Schengeni leping, mille eesmärgiks oli saavutada isikute vaba liikumine ELi territooriumil, kaotada üksikisikute kontroll sisepiiridel; Euroopa Liidu kolm sammast. Euroopa Liitu iseloomustavad kolm sammast. Esimene sammas koosneb varasematest Euroopa ühendustest, EÜ ja EURATOM, ning majandus- ja rahaliidust.
EUROOPA LIIT 1.Euroopa Liidu 3 sammast- lõi 1993. a Maastrichti leping *esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus *teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas *kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel Euroopa Liidu 4 põhivabadust- tööjõu, teenuste, kapitali, kaupade vaba liikumine liidu piires Kvalifitseeritud häälteenamus- poolthääli peab olema 321st võimalikust vähemalt 232, enamik riikidest peab samuti olema poolt; lisaks on igal riigil õigus lasta nõukogul kontrollida, et poolt hääletanud riikide elnikkond moodustaks vähemalt 62% ELi elanikkonnast
tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Edasikaebeõigus on üldise kohtuse pöördumise õiguse ja kaitseõiguse osa, mille eesmärk on tagada kohtulahendi kontroll, selleks et vältida eksimusi ja vigu kohtuotsuses. Edasikaebeõigus on EIÕK järelevalveorganite poolt kujundatud seisukoha järgi ühekordne õigus. See tähendab, et üldjuhul peab kriminaalasjades olema tagatud õigus vähemalt ühele edasikaebele. 14. Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest Põhiseaduse § 23 lg 3 sätestab, et kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Põhimõte, et kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles ta vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või
Põhimõtteliselt tähendab valitsustevaheline koostöö, et vastuvõetud eeskirjad on siduvad ainult riikidele. See tähendab, et ELi valitsustevahelistel õigusaktidel on Eesti kodanikele otsene mõju alles siis, kui Riigikogu on need heaks kiitnud. Valitsustevahelist ELi koostööd kasutatakse poliitikavaldkondades, milles riikidel võib olla raske teha nii tihedat koostööd kui riigiülese koostöö puhul. Seepärast kasutatakse valitsustevahelist koostööd politseikoostöö, kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika puhul. 12. Millistele nõuetele peavad riigid ELi liikmeks saamiseks vastama? 1. Poliitiline kriteerium Riigil peavad olema stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning rahvusvähemuste austamise ja kaitse. 2. Majanduslik kriteerium Riigil peab olema toimiv turumajandus ning suutlikkus toime tulla konkurentsi ja turujõudude survega Euroopa Liidus. 3
Pärnu, Jõhvi) 27) Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? II astesse ringkonnakohtud Tallinnas ja Tartus. III astmesse Riigikohus Tartus. 28) Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud ? Maakohtus arutatakse tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik 29) Milliseid kohtuasju arutavad halduskohtud? Avalik-õiguslikke vaidlusi, haldusasju. 30) Nimeta individuaalset töövaidlust lahendavad organid. Töövaidluskomisjon, kohus.
annaabi.ee 
