Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kriisid ida-euroopas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
moskva, tšehhoslovakkia, karotamm, käbin, stalin, brežnevi, stagnatsioon, kriisid, organisatsioon, oktoobris, nagy, praha, doktriin, meeskond, hruštšovi, võimuvõitlus, kuuba, mongoolia, organid, kiirendatud, kommunistid, meeleavaldus, meelse, solidaarsus, terav, doktriini, karotamme, tagasihoidlik, kukutas, stagnatsiooni, võimuloleku, tühistaselamuehitust, kergetööstust ja tarbimissfääri. Nõukogude riigi sise- ja välispoliitika liberaliseerimine mõjutas kõiki eluvaldkondi, sealhulgas ka kultuuri. Brežnev püüdis esialgu teha palju uuendusi ja ümberkorraldusi, kuid loodetud edu jäi saavutamata. Liidu sisepoliitilises elus tugevnesid aja jooksul tagurlikud poliitilised jõud. 1970. Aastatel ilmnes järjest selgemalt, et kehtiv poliitiline režiim on maandunud, ega suuda enam normaalselt toimida. Tekkis stagnatsioon. 2. Isikukultus – Liidri, enamasti riigipea tõstmine teistest kõrgemale. Sulaaeg – Stalini surmale järgenud aeg, mil paljastati stalinismi kuriteod ja lõdvendati nõukogude režiimi survet. Tagnatsioon – seisak, tardumus. Käsumajandus –majandus, mida riik jäigalt ja bürikraatlikult riigiasutuste kaudu juhib. Dissident – teisitimõtleja 3. Saksa Demokraatlik Vabariik , Hiina Rahvavabariik , Kuuba , Poola, Mongoolia. 4
plaanipäraselt (nagu näiteks juudid). Rahulepingud sõlmiti Jaltas ja Potsdamis tehtud otsuste põhjal. 1946. aasta juulist oktoobrini toimus Pariisis rahukonverents, mis kinnitas lepinguprojektid, ning järgmise aasta veebruaris kirjuati need Prantsusmaa pealinnas alla. Nii lõpetati amtlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tšehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja
relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja-
relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja-
relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja-
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure,
Nõukogude poliitika Idabloki maades 1. Sotsialismileeri kujunemine 1) Ida-Euroopas - sotsialism kehtestati Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil: Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, SDV 2) Aasias Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, varasemast Mongoolia 3) 1959 Kuuba Rahvademokraatiamaad esialgne nimetus Nõukogude Liidu kontrolli all olevatele riikidele Sotsialismimaad 1950. aastatel kasutuselevõetud termin Nõukogude Liidu ja tema kontrolli all olevate riikide kohta
Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks. Lõpuks andis Hruštšov järele ja teatas, et rakettide ülesseadmine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv tuuakse Kuubalt ära. USA vastutasuks leppis Castro režiimi edasise eksisteerimisega. Kriisi tulemusel seati sisse kuum liin USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget. Praha kevad 1968 Praha kevad oli liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968. aasta jaanuarist augustini. 1960ndate keskpaiku alustas Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht Alexander Dubček liberaliseerimisprotsessi nn inimnäolise sotsialismi suunas, muuhulgas lõpetades tsensuuri, samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda Varssavi Lepingu Organisatsioonist. Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee tagandas 1968. aasta jaanuaris oma esimese sekretäri Antonin Novotny. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubcekiga välja ulatuslike reformide kava. 1968.
sattusid Kesk- ja Ida- Euroopa ning suur osa Aasiast. NSV Liit tõkestas ’’raudse eesriidega’’ sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes) Teisel pool oli üliriigiks NSVL 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. Osapooled: Diktatuurirežiimiga: NSVL, Poola Saksa DV Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania; Aasiast: Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam; Ameerikas: Kuuba ja ka Aafrika Kõik need riigid olid diktatuurirežiimid: võim oli koondunud ühe partei kätte, kehtis nn sotsialistlik demokraatia (e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga), kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi,
kohalikke NSVL-meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist). Lisaks olid erimeelsused Saksamaa tuleviku küsimustes Raudne eesriie – mõtteline joon, mis eraldas kahte maailma: Ida-Euroopat ja Lääne-Euroopat Külma sõja osapooled : NSV Liit ja talle alluvad marionettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Põhja-Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Kõigile neile olid iseloomulikud: diktatuurirežiimid (võimu koondumine ühe partei ja ühe isiku kätte) “ sotsialistlik demokraatia” (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga) kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike
.............................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. Sotsialismileeri kujunemine.................................................................3 2. Poliitiline süsteem.............................................................................4 3. Majandus..............................................................................................................4 4. Varssavi Lepingu Organisatsioon.........................................................5 KOKKUVÕTE................................................................................... ...... ..5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................... .6 SISSEJUHATUS Kommunistlik riik on kommunistliku partei ainuvõimu all olev riik. Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks
Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik- tehnilist koostööd. Organisatsioon asutati 1949. aastal. Selle täisliikmed olid Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSV Liit, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. Organisatsioon lõpetas tegevuse 1991. aastal seoses idabloki lagunemisega. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20
Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSLV eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ja sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid väimule kõigepealt Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavia, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvusvabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ja Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal läi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all. Algul nimetati NSVL kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950
Mis neid konflikte põhjustas?- Jugoslaavia kasutas Marshalli plaani raames abi vastuvõtmist ja välispoliitika Moskvaga oli kooskõlastamata, põhjustas Josip Tito isepäine käitumine. Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. Millised sotsialismileeri riigid ei kuulunud sotsialistlikusse sõprusühendusse? Miks?- NL oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust. Paljud vasemad ja mahajäänumad riigid, kes said kaudselt või otseselt Moskva kontrolli alla, ei kuulunud küll sotsialistlikku sõprusühendusse, kuid olid nn sotsialistliku orientatsiooniga riigid. mil moel hoidis Nõukogude Liit kontrolli all kolmanda maailma riike? Kuidas neid riike nimetati? NSVL toetas neid riike rahaliselt ja majanduslikult, saadeti ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. nimetati kolmandaks maailmaks 3.iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majandusliku süsteemi.
samaga.Nädal aega vahetasid kahe üliriigi juhid avaldusi. Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks. Lõpuks andis Hruštšov järele ja teatas, et rakettide ülesseadmine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv tuuakse Kuubalt ära. USA vastutasuks leppis Castro režiimi edasise eksisteerimisega Tulemus: Seati sisse kuum liin USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget. Praha kevad 1968 Praha kevad oli liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968. aasta jaanuarist augustini. Osalejad: Tšehhoslovakkia, NSVL. Põhjus: 1960ndate keskpaiku alustas Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht Alexander Dubček liberaliseerimisprotsessi nn inimnäolise sotsialismi suunas, muuhulgas lõpetades tsensuuri, samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda Varssavi Lepingu Organisatsioonist. Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee tagandas 1968. aasta jaanuaris oma esimese sekretäri Antonin Novotny. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubcekiga välja ulatuslike reformide kava
Kommunistliku süsteemi kujunemine 1) 1922 – moodustati NSVL 2) 1924 – liitus Mongoolia 3) 1940. lõpp – liitusid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (Ungari, Poola, Jugoslaavia, Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Albaania) 4) 1945 – liitus Vietnami DV 5) liitus P.-Korea Demokraatlik Vabariik 6) 1949 – Liitus Hiina Rahvademokraatlik Vabariik 7) 1960. algul liitus Kuuba Poliitiline süsteem kommunistlikes riikides: o Diktatuur o Üheparteisüsteem (kas siis NLKP või Sotsialistlik Ühtsuspartei Saksa DV-s) o Õiguste, vabaduste puudumine o Juhikultus
(sotsialismileer)- Rumeenia, Bulgaaria, Poola, ,Tsehhoslovakkia , Jugoslaavia, Albaania ja Ungari. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja Koreale. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. 2) Miks sotsialismileer polnud ühtne? (Jugoslaavia ja Hiina näide) - Sellepärast, et kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad. Juba 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Terav vastaseis kujunes ka NSV Liidu & Hiina vahel. Vastasseis kujunes relvastatud piirikonfliktiks. Need riigid, kes käitusid Moskvale vastumeelselt jäid Moskva mõjusfääris välja. 3) Kuidas laiendati sotsialismi mujal maailmas? Nõukogude Liit oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust. 1960-1970.
algul Ida-Euroopa riikides: Hiljem laiendati vandenõu, teda süüdistati riigivastases tegevuses ning kõigis Stalini-aegsetes kuritegudes. Beria hukati mõju Ida- Saksamaale, Hiina 1953. aasta detsembris Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja- b) Hruštšovi sulaaeg: Seoses Hrustšovi võimuletulekuga algas nn. sulaaeg (1956-1968). Vietnamile ning Põhja- Koreale. Esialgu NSVL-i majandust hakati mõningal määral detsentraliseerima. nimetati Moskva kontrolli all riike Püütakse juurutada uusi meetodeid põllumajanduses - üleüldist maisikasvatust, kuid need algatused rahvademokraatliamaadeks. 50. aastatel võeti kukuvad läbi. kasutusele nimetus „sotsialismimaad“. Koos Poliitilises sfääris liberaliseerumise märke. Asumisele saadetud inimesed võivad naasta kodumaale, kuid NL-iga moodustasid need riigid ometi on nende õigused väga piiratud. sotsialismileeri
NL oli kommunistlik riik, kes tähtsustas riigi huve. USA oli kapitalistlik riik, kes väärtustas vabadust ja kartis kommunismi. Vastandlike leeride kujunemine: Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: esimene samm NSVL poolt – repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine Ida-Euroopa riikides. Kuidas Stalin sai Ida-Euroopa oma kontrolli alla, nn salaami taktika NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel: kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut, hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL- meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist, moodustati Moskva- meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist.
KT Kommunistliku süsteemi teke ja lagunemine (§ 22, 23, 24, 24a, 28, 28a) 1. Miks, millal ja kus tekkisid sotsialistliku/kommunistliku riigikorraga riigid? Mis iseloomustas kommunistlike riikide riigikorda ja majandusmudelit? Mida kujutasid endast VMN ja VLO? 2. Iseloomusta NSV poliitilist ja majanduslikku arengut Stalini, Hrustsovi ja Breznevi ajal. 3. Kuidas toimus ENSV valitsemine ja millist poliitikat ajasid Karotamm, Käbin ja Vaino? 4. Milliseid repressioone rakendati eesti rahva suhtes ja kuidas osutati vastupanu? 5. Millised positiivsed ja negatiivsed protsessid toimusid eesti kultuuris? 40ne kiri? 6. Millised muudatused toimusid NSV Liidus pärast M. Gorbatsovi võimuletulekut? 7. Miks ja millal kukutati võimult M. Gorbatsov ja lagunes NSV Liit? 8. Millised olid Idabloki lagunemise põhjused? Kuidas see toimus? Millised olid Idabloki ja NSV Liidu lagunemise üldised tulemused. 1
Pealegi ei kannatanud NSV Liidu majandus enam välja pikku aastaid kestnud võidurelvastumist. Seetõttu pakkuski Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima. Niisugune vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika viis aastatel 1989-1990 kommunistlike režiimide kokkuvarisemiseni idabloki maades. Oma
Kontrolltöö: Kommunistlikud riigid §22-24A 1. Mõisted: Teine maailm, sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, sotsialistliku orientatsiooniga riik, sulaaeg, stagnatsioon, dissidentlus,käsumajandus, metsavendlus. Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Sotsialismileer Moskva kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, kes jäid NSVLle kuulekaks Sotsialistliku orientatsiooniga riik Riigid mis ei kuulunud sõprusühendusse, aga mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sulaaeg Hrustsovi valitsusaeg. Stagnatsioon Ühiskonna kõikides valdkondades valitsenud seisak. Dissidentlus Teisitimõtlemine, mille eestvedajad olid eelkõige haritlased, kes
Kontrolltöö: Kommunistlikud riigid §22-24A 1. Mõisted: Teine maailm, sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, sotsialistliku orientatsiooniga riik, sulaaeg, stagnatsioon, dissidentlus,käsumajandus, metsavendlus. Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Sotsialismileer Moskva kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, kes jäid NSVLle kuulekaks Sotsialistliku orientatsiooniga riik Riigid mis ei kuulunud sõprusühendusse, aga mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sulaaeg Hrustsovi valitsusaeg. Stagnatsioon Ühiskonna kõikides valdkondades valitsenud seisak. Dissidentlus Teisitimõtlemine, mille eestvedajad olid eelkõige haritlased, kes
○ NSVL moodustas moskvameelsed nukuvalitsused Ida-Euroopa riikides ○ 1947 - Trumani doktriin ○ 1948-1952 - Marshalli plaan ○ 1949 - NATO ○ 1949 - Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine ○ 1950-1953 - Korea sõda ○ 1956 - Suessi kriis ○ 1962 - Kuuba kriis ○ 1959-1973 - Vietnami sõda ● Euroopas ○ 1948 - Berliini blokaad ○ 1949 - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ○ 1955 - Varssavi Lepingu Organisatsioon ○ 1956 - NL ajas laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu ○ 1956 - Ungari ülestõus ○ 1961 - Berliini müür ○ 1968 - Praha kevad 4. USA sekkumine Euroopa küsimustesse. Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Kellele mida lubati ja anti? ● Trumani doktriin 1947 - USA president Harry Truman avaldas doktriini, milles USA lubas sõjalist ja majanduslikku abi anda nendele riikidele, mida ärvardab NSVL-i mõjusfääri langemine. (Ennekõike
1944-1991. Punaarmee sissetung, ENSV Ülemnõukogu poolt langetatud otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. 2. Dateeri Nõukogude aja alaperioodid (stalinism sulaaeg stagnatsioon). Millised sündmused lahutavad neid perioode? Too välja kõige iseloomulikum igast perioodist. 1944-1956 Stalini aeg kõige rängem, kuid usuti, et on võimalik pääseda *Stalini surm* 1956-1968 sulaaeg olud pehmenesid, majanduslik tõus *Breznev tuli võimule* 1968- 1987 stagnatsioon. Praha kevad Venemaa surus Tsehhi maha see lõpetas illusiooni, et NSVL on võimalik muuta 3. Iseloomusta Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino tegevust Eesti NSV eesotsas. Nikolai Karotamm oli Venemaa eestlane, kes lülitus poliitikasse II ms.-a ajal. Sai parteijuhiks ja püüdis esiti Eestit suht isepäiselt valitseda. Kaua talseda muidugi teha ei lastud, 1949. aastaks oli ta juba täielikult allutatud Stalini terrokraatiale
1) Sotsialistliku maailmasüsteemi kujunemine. Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine, mida võib ka idablokiks nimetada. Idablokk kujunes pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Nõukogude Liit mõne aasta jooksul kehtestas oma mõjuvõimu Punaarmee kontrolli all olnud Ida-Euroopa maades. 1950. aastate alguses oli kommunistide võimu all 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines Marshalli plaaniga. Esialgu nimetati neid riike rahvademokraatiariikideks, 1950. aastail võeti kasutusele mõiste sotsialistlikud riigid. Sotsialistlik sõprusühendus – termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest
Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE Pärast Teist maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk järgult oma ülemvõimu. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik) rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismi maad. VASTUOLULINE ,,SÕPRUSÜHENDUS'' Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad. Moskval tekkis konflikt Jugoslaavia
riigistati, kehtestati plaanimajandus. Sotsialismileeri Euroopas kuulusid NSVL, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaana ja Saksa Demokraatlik Vabariik. Aasias aga Hina Rahvavabariik, Põhja-koera, Mongoolia ja Vietnami SV. 1959.aastal tuli Kuubal võimule Fidel Castro. Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulusid: Nõukogude Liit, Vietnam, Poola, Rumenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia. Erimeelsused Jugoslaavia ja Moskva vahel: Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine, liidri isepäine käitumine. Sotsialistlikusse sõprusühendusse kuulusid need rigid, kes jäid Nõukogude Liidule kuulekaks. Kolmanda maailma riike toetas Nõukogude Liit majanduslikult ja rahaliselt(sõjatehnika, sõjaväelised nõuandjad), neid riike nimetati otsialistliku orientatsiooniga riikideks. Kommunistliku partei peamine roll oli liidril (peasekretär), kes pidi olema
c) Kultuuris: · KP ideoloogiline ja riiklik kontroll · kultuuritegelaste piiratud tegevusvabadus · tsensuur d) Riikide sõjaväestatus oli suurem maailma keskmisest: · NSVLs oli sõjaväes 1,8%, Bulgaarias 1,6% jne. · NATOs alla 1% (USAs 0.83%) 3. Sotsialismimaade koostöö..... .... võimaldas NSV Liidul kontrollida ja endale allutada sotsialismimaid a) Majanduslik koostöö: · VMN (1949) sotsialismimaade majanduskoostöö organisatsioon · Lisaks 6 asutajariigile astusid sinna Albaania (lahkus 1965), SDV, Mongoolia, Kuuba, Vietnami DV · VMNi ei kuulunud Jugoslaavia, Hiina RV, P.-Korea · NSVLst odav tooraine, vastu peamiselt tarbekaubad, toiduained · sotsialistlik majandusmudel osutus kapitalismiga konkureerides elujõuetuks ja varises 80ndate lõpul kokku b) Sõjaline koostöö vastukaaluks NATOle: · VLO (1955) - sotsialismimaade sõjalis-poliitiline liit
1973 Vietnami sõja lõpp; USA väljumine otsesest sõjategevusest. 1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 2 tippkohtumine. 1979 NSV Liidu vägede sissetung Afganistani. 1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue võidurelvastumislaine. Ametühingukoondise Solidaarsus mahasurumiseks kuulutati Poolas välja sõjaseisukord. 1983 Ronald Reagan kuulutas välja Tähesõdade programmi. 1984 Enamus sotsialistlikke riike boikoteerisid Los Angelese olümpiamänge. 1985 NSVL Kommunistliku Partei peasekretäriks valiti Mihhail Gorbatsov.
VIE, Hiina, PKorea, Kuuba SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS kommunistlike riikide üldnimetus 1960.ndatel, sinna kuulusid(10): NSVL, Rumeenia, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Mongoolia, PVIE, Kuuba VMN 1949 loodud Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ,vastukaaluks Marshalli plaanile, mille eesmärgiks oli Moskvameelsetel riikidel majanduslikest raskustest üle saada ja nende riikide koostöö tugevdamine tulevikus VLO 1955 loodud Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt, vastukaaluks NATOle, eesmärk NSVLi ja sotsialistlike riikide sõjaline ja poliitiline koostöö SULA 19561965, periood pärast Stalini võimult lahkumist NSVLis, mille ajal valitses Hrustsov. Iseloomulik: vägivallapoliitika ja isikukultuse vähenemine NSVLi inimese elujärje paranemine, ebaratsionaalne majanduspoliitika, Ungari ja Kuuba kriis, kosmose võidujooks STAGNATSIOON 19651985, periood pärast Hrustsovi valitsemist NSVLis, mille ajal valitses Bresnev
ning seal elasid valdavalt venelased(80%).Läti küljest võeti ära Abrene linn koos ümbrusega. Piiriõgvendustega kaotas Eesti üle 5% ja Läti 1,8% oma territooriumist.Leedu territoorium seevastu suurenes 16,7%.Lisaks juba 1939.a Poolalt saadud Vilniuse piirkonnale omandas Leedu ka tollal Saksamaale läinud Klaipeda ala. 6.Mis on kõige iseloomulikum järgmiste isikute tegevuses EKP liidritena?Mis nende tegevuses oli sarnast ja mis erinevat?Miks? Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino Võimuloleku aeg 1944-1950a 1950-1978a 1978-1988a Tegevuse *võitlus metsavendlusega *laveerimispoliitika *massiline võõrtööliste põhisuunad *käsumajandusega *side välismaailmaga sissevool
1 1.3. Külma sõja osapooled: · NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Põhja-Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. · Samas polnud Idabloki riigid alati ühtsed ning aeg-ajalt loobusid osad neist järgimast Moskva poliitilist joont (näiteks Hiina RV, Rumeenia ja Jugoslaavia, Albaania). · Kõigile neile olid iseloomulikud: diktatuurireziimid (võimu koondumine ühe partei ja ühe isiku kätte) "sotsialistlik demokraatia" (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga) kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle
annaabi.ee 
