PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Kristiina Niimeister KÜLMA SÕJA KRIISID Referaat Tallinn 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Külma sõja kriisid....................................................................................................................4 2.1.Korea sõda.........................................................................................................................4 2.2.Suessi kriis........................................................................................................................7 2.3.Kuuba kriis........................................................................................................................9 2.4.Vietnami sõda...........................................................................................
1. Mida kujutas endast külm sõda? Miks ja kelle vahel see toimus? Kuidas see avaldus (kriisid-konfliktid, võidurelvastumine, üksteise ületrumpamine jmt)? (vt õp. lk 10-16) Külmas sõjas ei toimunud rünnak füüsiliselt, vaid pigem poliitiliselt. See oli kõikehaarav poliitiline, majandusliku ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku leeri vahel (Lääne demoktraatliku (USA ja teised lääneriigid) ja Ida kommunistliku totalitaarse süsteemi vahel (NSVL)). Toimus: ei oldud rahul teise leeri poliitika, majanduse ja ideoloogiatega. 1)NSV liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias. 2) Marshalli plaani käivitamine USA poolt (USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks). 3) Berliini blokaad(takistati sissepääsu Lääne-Saksamaalt saamine Berliini) Kriisid ja sõjad: 1) Berliini blokaad (Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa ...
Kordamine: Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda 1. Poliitiliste jõudude vahekorra muutumine maailmas pärast teist maailmasõda. Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteossa. Nõukogude Liit saavutas ülevõimu Ida- Euroopas ning suures osas Aasias. Suurriikide seas langes mõneks ajaks välja sõjas kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus. 2. Millised olid tähtsamad muutused maailmakaardil pärast Teise maailmasõja lõppu? NSV Liidu territooriumi suurenemine teiste riikide arvelt. Kaart õpik lk. 11 Tähtsamad muutused maailmakaardil: ● Muutusid riikide piirid ● Mõned riigid kadusid maailmakaardilt ● Riikide territooriumid vähenesid ● Mõned riigid lõhenesid NSV Liidu territoorium suurenes järgmiste riikide arvelt: ● Soome pidi loovutama Karjala ● Eesti, Läti, Leedu ● Saksama...
Külm sõda Diana Sahhatova termin võeti kasutusele 1947.a. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni asutamiseni, mis oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja USA vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheld...
Külm sõda Ül2 Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada. Lisaks olid suureks mõjutajaks Marshalli plaani käivitamine USA poolt ning Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine. Ül3 Kahepooluselise maailma kujunemine, tuumasõjaoht, võidurelvastumine, uute sõjalis- poliitiliste liitude teke (NATO), ,,raudse eesriide" kujunemine ja erinevad kriisid ning lokaalsed sõjad (Berliini kriisid ja Vietnami sõda) Ül4 a. ABC relvad- massihävitusrelvad, mis olid atomic, biological, chemical. b. kolmas maailm majanduslikult vaesed ja sisepoliitilistes raskustes riigid, keda üritati külma sõja ajal ära kasutada. c. sotsialistliku orientatsiooniga riigid- riigid, mis apelleerivad sotsialistlike riikide toetusele, valitseb kommunistlik partei. ...
Mis on külm sõda? Külm sõda on kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, s.o. Lääne demokraatia ja kommunistiliku totalitarismi vahel. Lühendid: IBRD: Maailmapank. VMN: Vastasikuse Majandusabi Nõukogu IMF: Rahvusvaheline Valuutafond VLO: Varssavi Lepingu Organisatsioon · Heaoluühiskond: töötu- ja vanusetoetused, pensionid, stipendiumid · sotsiaalse turvalisuse kasv · Pidevalt suurenevad sissetulekud · arenenud riiklik haridus-, tervishoiu-, ja sotsiaalabi süsteem Pingelõdvnedus: Pingelõdvendus on võidurelvastumise pidurdamine. Kriisid: Suessi, Berliini, Kuuba, Korea sõda, Vietnami sõda(aeg, mis tekkis, kuidas lõppes)? Suessi: 1956, Egiptus soovis endale Suessi kanalit, mis kuulus SBR-le, viimane kutsus kriisi Iisraeli. Lõpptulemus: Kanal Egiptusele, võõrväed välja. Berliin: 1948-1961, Saksamaa jagati kaheks, läänes Saksamaa Liitvabariik, idas: Saksa Demokraatli...
KÜLMA SÕJA KRIISID Osalevad Kriis Probleem Tulemus riigid Berliini blokaad NSVL, NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. (1948-1949) Saksamaa, Saksamaa lõhenes lõplikult. USA Korea sõda NSVL, USA, Enne oli Korea Jaapani koloonia.NSVL hõivas Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea (1950-1953) Hiina Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist Rahvademokraatlik Vabariik; ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale 1953 sõlmiti vaherahu Berliini kriis USA, NSVL, Põgenemine kommunistlikult poolelt ...
Kriisid: Korea sõda (1950-1953) Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed. Lõuna-Koreale osutasid abi USA ja Lääne-Euroopa. Sõda lõppes tulemusteta ja surma sai umbes 3 miljonit inimest. Lähis-Ida kriis ÜRO tahtis Palestiinat araablastele ja juutidele jagada. 1948. aastal tekkis Iisraeli riik ning araabialased tungisid Iisraelile kallale. Iisraeli toetas USA, araablasi NSVL. Indo-Hiina kriis (1960-1973) USA pidas sõda kommunistliku Põhja-Vietnami vastu. NSVL abistas sealseid kommuniste ja USA sai lüüa. Kogu Vietnam läks kommunistide valdusesse. Egiptuse kriis 1946. aastal natsionaliseeris Egiptus Suessi kanali, mis kuulus varem inglastele. Inglismaa ässitas Egiptuse kallale Iisraeli. Iisrael võitis ja tahtis tükki Egiptusest. ÜRO sekkus ning sõja lõppedes jäi ÜRO piiri valvama. Kuuba kriis 1962. aastal toimus Kuubal relvastatud riigipööre, mille tagajärjel ha...
1. Mida tähendab külm sõda? Külm sõda on kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, s.o. Lääne demokraatia ja kommunistiliku totalitarismi vahel. 2. Millal ja millise sündmusega algas külm sõda? 1948-1949 Berliini blokaad 3.Milliseid vahendeid kasutatakse külma sõja ajal? Kõnesid; konfliktide, kriiside ülesässitamine, võidurelvastumine 4. Mida tähendab kahepooluseline maailm? Ida ja Lääne vastandumine, demokraatlikud lääneriigid ja kommunistlikud idabloki riigid. 5. Trumani doktriin(aeg, sisu)? 1947 plaan anda majanduslikku abi riikidele, keda ähvardas NSVL 6. Marshalli plaan(aeg, sisu)? 1948-1952 - rahaline abi Euroopa riikidele sõjakahjude hüvitamiseks (13 miljardit dollarit) 7.ÜRO(seletus, aeg, eesmärgid)? Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, asutati 24. oktoober, 1945, eesmärk säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek. 8. Kelle vahel jagati Saksamaa pärast teist maailmasõda? Võidur...
Ajaloo külma sõja kontrolltöö materjal Külm sõda (millal, mõiste, milles avaldus, kriisid, ülestõusud, lokaalsed sõjad) Millal: 1948/49 – 1991 1945 Külm sõda - vastasseis USA ja lääne demokraatia ning NSV Liidu ja sotsialismimaade vahel Milles avaldus: Võidurelvastumine Vastastikune propaganda Spionaaž, luure Vastastikuste sõjaliste blokkide moodustumine (NATO, VLO) Üleolek poliitikas, majanduses, kultuuri- ja teaduselus USA ja NSVL soovisid saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas Üritati laiendada mõjuvõimu Kolmanda Maailma riikides Kriisid Kriis Aeg Osapooled Põhjused Käik, tulemused 1. Berliini 1948/4 NSVL – USA+Sbr+Pr NSVL soovib tervet NSV Liit lõpetab kriis 9 Berliini,USA+Sbr+P B...
Ajalugu Kõikkide ühiskonna liikmete jälgimine Inimeste vaba aja riiklik organiseerimine Ideoloogia ja kultuur Riiklik ja ideoloogiline propaganda Range tsensuur Sovinistlik natsionalism Nõukogude Liit kahe maailmasõja vahel Õpikust par. 14 (,,Kommunistlik struktuur Venemaa") Enne 1917. Aastat Tsaari Venemaa Oktoober 1917-1922 Nõukogude Venemaa 1922-1991 Nõukogude Sotsalistlike Vabariikide Liit (NSVL) Aastast 1919 oli Leninile tehtud atendaat, kust jäi tal pähe 2 kuuli. Üks kuul eemaldati, aga teine oli ajule liiga lähedal, mis põhjustas 1922. aastal halvatuse. Ta ei saanud enam rääkide korralikult, kirjutada, parem käsi ei funktsioneerinud õigesti. Ta kirjutas ka raamatu, mis müüdi esimesel päeval välja... Lenini kirjutatud 31. köide vms. ,,Kiri kongressile" Stalini la...
Ajaloo kontrolltöö Sündmused õiges järjekorras: 1. II MS lõpp 2. Churchilli kõne Fultoni ülikoolis 3. Trumani doktriin 4. Berliini blokaad 5. NATO loomine 6. Hiina RV väljakuulutamine NLKP sekretärid: 1. Suur terror, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, II MS lõpp – Stalin 2. Sulaaeg, erinevad kampaaniad, Berliini müüri ehitamine, Kuuba kriis – Hruštšov 3. Praha kevad, neostalinism – Brežnev Kaks Saksamaad: 1. Demokraatlik, föderatsioon, orientatsioon Läände – Saksa LV 2. Unitaarriik, kommunistlik diktatuur, sõltuvus NSVL – Saksa DV Mõisted: 1. forsseeritud (raske)tööstuse eelisarendamine – industrialiseerimine 2. Nõukogude Liit, tema satelliitriigid ja teised sotsialistlikud maad külma sõja ajal – sotsialismileer 3. põllumajanduslike ühisettevõtete – kolhooside ja sovhooside – sundloomine – kollektiviseerimine 4. maj...
KÜLM SÕDA Raili Arumets 9.a Tartu Kommertsgümnaasium Tartu 2008 Külm sõda 1940-ndad 1990-ndate algus Poliitiline sõda Psühholoogiline sõda Majanduslik sõda Sõjaks valmisstumine USA ja NSV Lidu vastasseis Kapitalismi ja kommunismi vastasseis Külma sõja põhjused Lääneriikide rahulolematus NSV Liidu poliitikaga Ida-Euroopas Soov saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas Püüd laiendada oma mõjuvõimu kolmandas maailmas Soov omada rohkem ja paremaid relvi oma vastastest (Võidurelvastumine) Kriisid sõja aastatel Berliini blokaad (1948-1949) Korea sõda (1950-1953) Suessi kriis (1956) Kuuba kriis (1962) Vietnami sõda (1964-1973) Võidurelvastumine (1950-1980) Pinge lõdvendus (1970-ndad) Afganistani sõda (1979-1989) Berliini blokaad 1948-1949 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonid ühinesid Marsha...
Kas Nõukogude Liidu kokkuvarisemine oli möödapääsmatu või oleks saanud seda vältida? Nõukogude Liit oli 1922.-1991. aastani eskisteerinud sotsialistlik riik, mida juhtisid kommunistid. See riik oli oma mõõtmetelt maailma suurim, eelkõige okupeeritud alade tõttu, ning tema mõjutused ajaloo kulgemisele on olnud märkimisväärselt suured. Nõukogude Liit muudkui laienes erinevaid vahendeid kasutades ning teda kardeti eelkõige kui vaenlast. Kas Nõukogude Liidu kokkuvarisemine oli möödapääsmatu või oleks saanud seda vältida? Nõukogude Liit kulutas meeletuid ressursse sõjatööstusele. Relvastuse tootmist ja arendamist peeti kõigist valdkondadest kõige olulisemaks ning seetõttu said mitmed teised majandusliinid tugevalt kahjustada. Kogu tööjõud ja raha suunati relvatööstusesse. Seda tehti nimelt sellepärast, et näidata oma võimu lääneriikide ees ja neid hirmutada. See protsess viis aga majanduse allakäi...
KÜLMA SÕJA KRIISID. Aeg, olemus, tagajärjed. · Berliini blokaad 1948. juuni. Stalini katse hõivata Lääne-Berliini, et kehtestada seal kommunistlik diktatuur. NSVL lõikas Lääne-Berliini välismaailmast, elektrist, kütusest, toiduainetest. USA ja liitlased tagasid siiski õhusilla abil linna varustatuse ja 324 päeva pärast lõpetas NSVL blokaadi. Tagajärjed kahtlejad nägid Stalini plaane, avaliku külma sõja algus, Lääne-Berliin vabaks, Saksamaa lõhenes lõplikult. · Koera sõda 1950-53. Esimene suurem sõjaline kokkupõrge külma sõja ajal. NSVL ja Hiina toetusel tungis kommunistlik Põhja-Korea kallale Lõuna-Koreale, mida hakkas toetama ÜRO USA eestvedamisel. ÜRO väed sundisid P-Korea taganema, sekkus Hiina NSVL relvadega, rinne jäi püsima Koreade piiril, kus sõlmiti 2 a pärast vaherahu, mis kestab tänaseni. Tagajärjeks NSVL autoriteedi langus Aasias ja Euroopas. Lähis-Id...
Kas Külma sõda võib pidada maailmasõjaks ? Pärast Teist maailmasõda oli maailm jagunenud kaheks. Vastamisi oli totalitaarne Nõukogude Liit ja tema liitlased ning demokraatlik läänemaailm. Paljud kutsuvad seda vastasseisu Külmaks sõjaks. Külm sõda oli ilma otsese sõjategevuseta, rohkem maailmavaadete vastasseis, mis võttis enda alla väga paljusid maailma riike. Paljud ütlevad, et Külm sõda lõppes 1991 aastal, mil Nõukogude Liit lagunes. Külma sõja ajal toimusid mitmed kriisid ning rahutused ning nende vastasseisude abil üritangi tõestada, et Külma sõda võib pidada maailmasõjaks. Esimeseks kriisikoldeks võib pidada Berliini blokaadi. 1948. aasta juunis lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast. Nimelt tähendab see seda, et Venemaa jagas Saksamaa kaheks. Ida-Saksamaa oli niigi Nõukogude Liidu all ning sellega lootis NSVL, et Lääne Berliin alistub talle. Paraku tuli Lääne Berliinile appi lä...
KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid ...
Miks tekkisid 1950-1960. a maailmas sõjad ja kriisid? Peatselt peale Teise Maailmasõja lõppu tekkis maailmas uus tõsine vastasseis. See toimus kahe üliriigi- Ameerika Ühendriikide ning Nõukogude Liidu vahel ning seda hakati nimetama külmaks sõjaks. Külm sõda mõjutas maailmapoliitikat ning rahvusvahelisi suhteid veel pea 40 aasta vältel. Kahe peamise külmas sõjas osaleva riigi NLi ja USA tohutu sõjalise võimsuse tõttu vältisid mõlemad riigid üksteisele otseselt sõja kuulutamist. Selle asemel toimus pidev võitlus oma mõjusfääride laiendamise pärast, mis puudutas eelkõige riike, mis ei kuulunud otseselt NSV Liidu või USA liitlaste hulka. Selline võitlus toimus kõigil mandritel, kuid eriti teravalt Euroopas, Lähis- Idas ja Kagu-Aasias. Juba 1950ndate aastate algul tekkis tõsisem kriis Kagu-Aasias. Peale Teist Maailmasõda jagatud Korea poolsaar oli jagatud põhjas kommunistliku Korea Rahvademokraatilku Vabariigi ni...
Ajaloo riigieksami teemad 2009 EESTI AJALUGU 1. Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid Antud teema eeldab, et õpilased teavad, missugused sündmused viisid Eesti ala ühe või teise riigi koosseisu ning milliseid muutusi võimude vahetumine endaga kaasa tõi. Eksamil ei eeldata üksikasjalist sõdade käigu teadmist. Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta, oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajalooperioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi õigesse ajaperioodi. Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, PoolaRootsi sõdu, Põhjasõda, maailmasõdu ja okupatsioone, iseseisvumist ja iseseisvuse taastamist. 2. Eesti varauusajal 15581796 Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel (Liivi sõjast Põhjasõjani: sõdade põhjused, pooled ja tul...
Korea sõda Korea poolsaar asub Kaug-Idas, Hiina ja Jaapani vahel. Ühise Korea lõhenemine kaheks, Põhja- ja Lõuna-Koreaks, sai alguse juba Teise maailmasõja lõpus, kui 1945. aastal vabastasid Nõukogude Liidu väed Jaapani poolt okupeeritud Korea põhjaosa ning USA väed poolsaare lõunaosa. Korea jagati kaheks mööda 38. paralleeli. Külma sõja ajal puhkesid mitmetes piirkondades sõjalised kokkupõrked ja poliitlised kriisid, mis oleksid võinud kasvada ka suureks ilmasõjaks. 1950. aastate algul toimus ka Korea sõda, kus hukkus ligi 3 miljonit inimest ning mis peeti ikkagi tulemusteta. Sõda algas 1950. aasta 25. juulil, kui 135 000 sõdurist koosnev Põhja-Korea vägi ületas 38. paralleeli. Kuna väed olid Nõukogude Liidult sõjalist abi saanud, oli Põhja-Korea rünnakus väga edukas. Põhja pool kasutas kiirelt võimalust pealetungiks, sest suur osa Lõuna-Korea vägedest oli tol hetkel puhkusel. Mõne päevaga oli Lõuna-Korea vägi vähemuses ning sunnitud ...
Kas Teine maailmasõda tõi rahu Teine maailmasõda oli globaalne sõjaline konflikt mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli inimese ajaloo suurim ja sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle maailma. See lõppes 1945 aastal jättes maailma valitsema kaks suurjõudu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Palju rohkem kui mõnes eelnevas sõjas oli Teises maailmasõjas kasutusel tsiiviljõud et võita sõda. Samuti oli sõda unikaalne selle poolest et kadusid piirid võitleja ja mittevõitleja vahel, seega oli suur hulk tsiviilohvreid. Samuti Natsi Saksamaa suhtumine erinevate rasside ja inimgruppide suhtes (juudid, slaavlased, mustlased, homoseksaalid ja teised inimgrupid) kui eriline sõja sihtmärk. Sõja lõpul tutvustati maailmale kahte täiesti uut radikaalset relva: aatompommi ja suure tegevusraadiusega raketti. Põhiliselt võideldi i...
KÜLMA SÕJA KRIISID Kriis Osalevad riigid Probleem Tulemus Berliini blokaad NSVL, Saksamaa, NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Ajendiks: Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa (1948-1949) USA rahareform lõhenes lõplikult. Korea sõda NSVL, hiina / Enne oli Korea Jaapani koloonia. NSVL hõivas Põhja- Lõunas loodi Korea Vabariik(dem) ja põhjas Korea (1950-1953) USA, Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud Rahvademokraatlik Vabariik (totalitaarne); ning tahtsid teist poolt endale. 1953 sõlmiti vaherahu. Tulemuse...
Külm sõda sai alguse USA ja NSVL suhete jahunemisest, alguseks loetakse 1946. aastat, mil Churchill pidas Fultonis oma kuulsa kõne või 1948. aasta Berliini blokaadi. Põhiprobleemiks oli see, kumb riik teostab end paremini, saavutades sellega kõige parema riigi tiitli, millega kaasneb ka suurim võim. Tegemist ei olnud sõjaga kus kaks armeed võitlesid, vaid toimus võitlus kahe maailmavaate vahel lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Mõlemad pooled üritasid üksteist üle trumbata igas eluvaldkonnas, seda nii võidurelvastumises, tehnika vallas, rivaalitsemisega, tekitades erinevaid kriise. Suuresti hakkas toimuma konkurents just relvatehnoloogias. Põhirelvaks oli tuuumarelv, kuid ka teisi relvi toodeti meeletustes kogustes, mida kellelgi nii palju tegelikult vaja polnud. Kõik see nõudis veel aga ka suuri kulutusi, külm sõda võttiski enda alla palju aega ja raha, mida sageli raisati väga meeletustes kogustes. K...
AJALUGU MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMA SÕDA Trumani doktriin USA seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Ehk et takistada kommunismi levikut. Marshalli plaan - USA toetab majanduslikult Euroopa lagunenud riike, et Euroopa riikide majandust taastada. Berliini blokaad (1948 1949) Nõukogudeblokaad blokeeris maismaaühenduse Lääne- Berliiniga (õhusild tehti). Raudne eesriie - Ida-riigid üritasid Läänemõju nendes maades piirata e. nad nn eraldati muust maailmast. Külmsõda Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Nad üritasid üksteist üle trumbata relvade tootmises, majanduse arendamises, kultuuri- ja teaduselus jne. Võidurelvastumine - USA ja NSV hakkasid omavahel võitlema, kumb toodab paremaid ja rohkem relvasid. Lõpuks viis see selleni, et tummalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri ja n...
Raudne eesriie NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast(piiride sulgemine jne) Külm sõda lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Trumani doktriin USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks NSV liidu mõjusfääri.(1947) Marshalli plaan USA algatatud abiprogramm sõjas laostatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks (1947) Berliini blokaad üks esimesi suuremaid rahvusavahelisi kriise külma sõja ajal, mis toimus Berliini linnas Saksamaal(24.06.1948 11.05.1949)Lääneriigid peavad seda külma sõja alguseks. massihävitusrelvad - suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid(tuumapommid,keemia-ja bioloogilised relvad) Berliini müür 1961.aastal ehitatud müür, mis eraldas Lääne-Beriliini Ida-Beriliinist idasaks...
Kordamisküsimused sõjajärgsest ajast: 1940. aastate teine pool-1950. aastad. 1.Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid: võidurelvastumine, sõjalised liidud; *NSVL eraldas oma mõju all olevad riigid raudse eesriidega, tõkestades nende läbikäimist lääneriikidega. Lääne-riikide eesm: demokraatia taastamine. Nsvl eesm: oma maailmavaate levitamine Ida-Euroopas.Külm soda-pikaajaline pingeseis.Külm soda oli NSVL ja idabloki vastatsseis demokraatlike lääneriikidega. 1947.a ühendriikide president Harry Truman kuulutas välja doktriini,Trumani doktriin,e USA toetab kõiki riike , mis võitlevad kommunismi vastu. See oli murrang USA välispoliitikas, sest oli isolatsionismi(euroopa asjadesse ei tohtinud sekkuda) lõpp.Usa riigisekretär George Marshall kuulutas välja abiandmisplaani sõjas kannatada saanus EU riikidele.Marshalli plaan(1948-1952). Ida-Euroopa rigid abi vastu ei võtnud, sest NSVL keelas. Jugoslaavia võttis abi vastu ja...
Kriisid ja sõjad pärast Teist maailmasõda Uute pingekollete teke. Olukord Lähis-Idas 1947.a. novembris otsustati ÜRO Peaassambleel, et Palestiina tuleb jagada araabia ja loodava juudi riigi vahel. 14. mail 1948.a. loodi Iisraeli riik. Iisraeli esimeseks peaministriks sai David Ben Gurion. Määrati kindlaks piirid ning Jeruusalemma rahvusvaheline eristaatus. otsus ei rahuldanud ei araablasi ega juute. 15. mai 1948 - juuni 1949 toimus Araabia-Palestiina sõda. Palestiina araablaste poolel sekkusid sõtta: Egiptuse, Süüria, Jordaania, Iraagi ning Saudi Araabia ja Jeemeni väed. Iisraeli riigil tõrjuda naaberriikide agressiooni. Sõja käigus hõivas Iisrael enamiku Palestiina Araabia riigi territooriumist, ülejäänud osa Jordani jõe läänekaldale jäävad alad ja Gaza sektor liideti vastavalt Jordaania ja Egiptusega. Sõda lõppes ÜRO vahendusel vaherahukokkuleppega. Rahukonverents jäi aga pidamata. 1950.a...
Kriisid ja konfliktid külma sõja perioodil Kriisi nimetus Toimumise aeg Osalejad riigid Kriisi põhjused Kriisi sisu Kriisi lahendus,tulemus 1.Korea sõda 1950-1953 Põhja-Korea, Lõuna- Enne oli Korea Jaapani koloonia.NSVL 1950. aasta juunis tungis Põhja- Lõunas loodi Korea Vabariik ja Korea, USA, hõivas Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; Korea NSVL'i ja Hiina toetusel põhjas Korea NSV Liit, Hiina kumbki üksteist ei tunnistanud ning Lõuna-Koreale kallale ja vallutas Rahvademokraatlik Vabariik; suure osa tema territooriumist. taht...
Sõdadeta maailm 21. sajandil Wikipeedia andmetel on sõda riikide, rahvaste või muude rühmituste vaheline organiseeritud konflikt, surumaks ühe osapoole tahet, huvisid või ideoloogiat jõuga peale vastas poolele ja põhiliseks edu saavutamiseks on üldjuhul lahing. Kuid kas sõdadeta maailm on 21. sajandil võimalik? Teisest maailmasõjast alates pole möödunud ühtki päeva relvakonfliktita. Alati on olnud riikide vahel erimeelsused, mille tõttu on arenenud mitmed kriisid (näiteks Korea sõda, Suessi kriis või Vietnami sõda). Kohati võib jääda mulje, et inimene ei oskagi enam ennast muul moel väljendada kui ainuüksi vere valamisega. Tänapäeval, 21. sajandil, haaravad sõjad aina rohkem riike endaga kaasa. Agressiivse poliitika jätkumisel ei ole kolmas maailmasõda enam kaugel, ennekõike silmas pidades kõige teravamat vastasseisu läänemaailma ja idamaade vahel, mis väljendub arengumaade poliitikasse sekkumises ning ...
Ajaloo kordamisteemad §1518 1. II maailmasõjas hukkunud sõdurite ja tsiviilelanike osakaalu analüüs & põhjendused *Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilelanikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt. *II maailmasõjas hukkus kõige rohkem NSVLi ja Saksamaa sõdureid ning see tulenes aktiivsest sõjategevusest. *Kõige rohkem tsiviilelanikke hukkus NSVLis ning Poolas, põhjusteks sõjategevuse mõju, küüditamised, surmalaagrid ning Poolas ka juutide rohkus. 2. Pariisi konverents Toimus 1947. aastal toimunud konverents, kus allkirjastati rahulepingud Jalta ja Potsdami konverentsil tehtud otsuste põhjal. Nii lõpetati ametlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. 3. Nürnbergi protsess 14.11.1945 1.10.1946 Kohtuprotsess Saksa fasistlike sõjakurjategijate vastu. Kokku oli kohtu all 21 kaebealust. Kõiki kohtualuseid süüdistati kolme süüpunkti alusel: a) kuriteo...
Külm sõda 1945-1990/91 Probleemid liitlaste vahel 2. MS ajal USA, NKL, SB olid liitlased. · Üksmeelel: Saksa purustamine. · Erimeelel: Teherani knerents- NKL tahtis teise rinde avamist. Jalta konverents- Saksa jagati okupatsiooni piirkondadeks (USA, SB, NKL). Potsdami konverents- 1945a allkirjastatakse Saksa täielik kapituleerumine. Pariisi rahukonverents sõja lõpuks · Territoriaalsed muutused: NKL sai Baltiriigid, Soome karjala, Ida-Poola, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina, Kaliningradi. Poola sai osa Preisimaast ja lääne piir hakkas jooksma mööda Oder-Neisse jõge. · Saksamaa probleeme konverentsil ei arutatud. · Reparatsioone nõuti kaotajatelt: It, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria ja Soome. Kõige vähem pidi maksma Bulgaaria, kõige rohkem It, Soomel kõige rängem (elanike arv väike). Külm sõda- propagandistlik ideoloogiline, kultuuriline ja majanduslik...
Demokraatlik maailm Külm sõda Euroopa ja Ameerika Ühendriigid Lk. 6-12 India vabanemine 1)Riigipiiride muutumine Lk. 13-18 2) Rahvastiku ümberasumine 3) Kahe vastasleeri kujunemine Demokraatia laienemine II Uus jõudude vahekord maailmasõja järel · Demokraatliku riigikorra omaksvõtmine. Raudne eesriie · Valimisõiguse laienemine. · 1946 · Demokraatia stabiliseerumine. · W. Churchill · Fulton, USA · Mass...
Maailm ja rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda Teine maailmasõda lõppes 2. septembril 1945 ning see muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid. Näiteks Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule, Albaania sa taas iseseisvaks, Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. Need muutused tõid kaasa miljonite inimeste ümber asumise. Mõnel pool põhjustas see vägivalda. Samuti muutis II maailmasõda jõudude vahekorda maailmas. Üliriigiks sai USA ning Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes. Nõukogude Liit sai määravaks jõuks. Pärast teist maailmasõda hakkasid NSV Liidu ja lääniliitlaste suhted jahenema. Lääneliitlastele tundus, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. 1946. aasta alguses pidas Stalin kõne, kus ta rõhutas paratamatust kaasaegses maailmas. See kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega. Chu...
Marshalli plaan: Marshalli plaan oli Euroopa riikide abistamisprogramm. Marshalli plaan sai nime USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Mis see oli? Marshalli plaan (ametlikult Euroopa Taastamise Programm) oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Miks see loodi? Sest sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatus taset.Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut. Marshalli plaan kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi. Kes sellega liitusid? Programmiga liitusid Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Sveits, Taani ja Türgi. Abi pakuti ka Nõukogude Liidule j...
EISENHOWERi DOKTRIIN ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. BREzNEVI DOKTRIIN NSV Liidul on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ning, et NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus. VIETNAMISEERIMINE poliitika, mille kohaselt sõda toimub USA relvade, aga vietnamlaste kätega. Ennem USA rahurääkimisi ja sõjast eemaldumist. BERLIINI MÜÜR kui külma sõja sümbol NSVL ehitas müüri, et tõkestada inimesi Läände minemast. Ühel pool müüri demokraatia, teisel pool sotsialism, see eraldas neid maailmavaateid reaalselt. KUUBA KRIIS - oli külma sõja kõige tugevam konflikt, sest maailm oli tuumasõja äärel. Kuubas kehtis kommunism, USA üritas seal kehtestada demokraatiat, mille tulemusena NSVL lõi sinna oma raketibaasi. Kennedy pani Hrustsovi fakti ette- likvideerida baasid, muidu USA ründab NSV Liitu. NSVL tegi seda, kuid USA lubas Kuubat mitte vallutada 1962.a VASAKPOOLNE REzIIM NSVL, Hiina...
Rahvusvahelised kriisid ja konfliktid (1945-198) BERLIINI BLOKAAD Liitlaste tegevus oma okupatsioonitsoonides Saksamaal oli algusest peale erinev. Läänetsoonides (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa) püüti üles ehitada iseseisvat, demokraatlikku, liberaalse majandussüsteemiga Saksamaad, Idatsoonis (NSV Liit) aga nõukogulikku, riigimajanduse ja kommunistliku diktatuurirezhiimiga NSV Liidu marionettriiki. Liitlaste Kontrollnõukogu, mis Potsdami konverentsi otsuste kohaselt oleks pidanud taga Saksamaa kooskõlastatud ning sarnase arengu ja majandusliku ühtsuse, ei toiminud, kuna Nõukogude esindaja eriarvamusele jäämise tõttu ei suudetud olulistes küsimustes üksmeelele jõuda (Otsuste jõustumiseks oli vajalik poolte konsensus). Kuna Liitlaste Kontrollnõukogu 1948. a. märtsist enam koos ei käinud, ühendasid lääneliitlased majanduslikult oma tsoonid. Selleks, et Saksa majandust kaosest välja aidata otsustasid lääneriigid teostada oma tsoonid...
AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED (KT 04.03.2011) Mõisted: 1.raudne eesriie NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmas 2.külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku resiimi pikalelevinud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi 3.Trumani doktriin 1947.aastal USA presidendi Trumani poolt tehtud avaldus, millega taheti ära hoida kommunismi levikut maailmas 4.Marshalli plaan USA ulatuslik majandusabi IIMS kannatanud euroopa riikidele (looja: G.Marshall) 5.Berliini blokaad 1948.aastal sulges Nõukogude sõjavägi kõik teed Lääne-Saksamaa ja Berliini vahel, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist 6.ÜRO Pärast II MS, aastal 1945, asutatud tähtsaim rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kõikide rahvase rahu ja julgeolek 7.võidurelvastumine külma sõja aegne võitlus USA ja NSV Liidu vahel, milles üritasid mõlemad pooled toota rohkem ja võimsam...
Kätriin-Eliis Suurküla Kriisid ja sõjad pärast teist maailmasõda Küsimused Mis oli Berliini ülestõusu põhjuseks? Kes toetas Suessi kriisi ajal Egiptust? Uued pinged peale II Maailmasõda Lähis-Idas tekitas eelkõige pingeid Iisraeli riigi sünd, mis tõi kaasa vanade vastuolude teravnemise. Vastuolud suurenesid ka Aasias. Kommunistide võidule Hiina kodusõjas järgnes kommunistlike liikumiste mõju kasv. Euroopa soovis lääne abiga NSV Liidu alt pääseda, kuid tegelikult polnud Ameerika mitte mingisugusel määral valmis astuma samme Euroopa vabastamiseks NSV Liidu alt. Korea sõda 1950-1953 1950 aasta juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea kallale Lõuna- Koreale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. See järel tõttas appi ÜRO ning lõi Põhja-Korea minema Lõuna-Korea aladelt. 1953.aastal sõlmiti lõpuks vaherahu leping, mis on kestnud tänaseni. Berliini ülestõus 1953.aastal Pikka aega oli juba rahulolematu...
Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus 1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodus...
Teemad kontrolltööks kordamiseks. 1. Külm sõda Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit...
Sotsialistlik süsteem ja selle kokkuvarisemine Detsember 2008 . Mõisted · Sotsialism · Kommunism · Vt nt Borgå Tidning, detsember 1846, nr 94,95,97,98 · Marksistlik käsitlus Mõisted · Rahvademokraatia · Sotsialismimaad · Sotsialistlik leer · Idabloki maad · Kommunistlikud riigid · "Teine maailm" · Sotsialistlik ühendus · Sotsialistlik orientatsioon Nõukogude Venemaa (1917 1991) 1917 1918: Venemaa Vabariik; Venemaa Nõukogude Vabariik; Nõukogude Venemaa Vabariik; Venemaa Sotsialistlik Nõukogude Vabariik 1918 1922: Vene Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik 1922 1991: Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL, NSV Liit, Nõukogude Liit) Sotsialistlikud riigid 1917 - 1944 · Nõukogude Venemaa (NSVL) · Mongoolia Rahvavabariik (al. 1921) · Tuva Rahvavabariik (19211944); kuni 1926 Tannu-Tuva NSVLi mõ...
Külma sõja kriisid Korea sõda: P-K(kommunistlik. NSVL, Hiina RV) ja L-K (demokraatia. USA, ÜRO) vahel. (1950-53). Tulemus puudub, kuna kestab siiani Suessi kriis (1956). G.A.Nasser riigistas Suessi kanali. Egitptuse (NSVL) ja Iisraeli (Ingl., Prants) vahel. Tulemus: kanal jäi Egiptusesse. Poola ülestõus (1956) Põhjus: protestiti kom-reziimi vastu Poolas. Tulemus: ülestõus suruti veriselt maha. Uus valitsusjuht: W.Gomulka (nsvl-i meelne). Ungari ülestõus (1956). Põh: üliõpilased protsestisid kom vastu. Nõuti: dem taastamist, uut valitsust, poliitvangide vabastamist, sõna-ja trükivabadust. Tul: NSVL saatis punaarmeelased Ungarisse, tõus suruti maha. Poodi Imre Nagy, kuna ei teinud nsvl-ga koostööd.. uus juht: J.Kadar. Berliini kriis (1961) põh: idasakslased põgenesid läände. NSVL hakkas seda takistama. Tul: püstitatakse berliinimüür 9.nov (kuni 1989). Kuuba/kariibi kriis (1962) põh: juht F.Castro tihe koostöö NSVL-ga. NSVL-i (N.Hrustsov,...
Kt teemad: 1. Kahepooluselise maailma kujunemine: II MS tagajärjed · Surma sai palju tsiviilelanikke · Hävisid mitmed kultuuriehitised · Inimesed surid nälga · Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju. uus jõudude vahekord maailmas · USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa. · NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias. raudne eesriie - oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. Piirata lääne mõju nendes maadest, st eraldedas nad muust maailmast. külm sõda - oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis,...
12. Külma sõja kriisid 1950-1953 Korea sõda - II maailmasõjas Jaapanil > jagati USA-le ja NSV Liidule - riik seega kaheks, korealased ei olnud nõus: >Kim Il Sung tungis Lõuna-Koreasse (NSVL, Hiina) - 1953 vaherahu - NB! Jaapani abi Kim Il Sung Kim Jong Il http://www.guardian.co.uk/world/video/2011/dec/19/kim-jong-il-mourning-video?INTCMP=ILCNETTXT3487 Kim Jong-un 1956 Ungari ülestõus - ülestõus nõukogude korra vastu - peaminister Imre Nagy soov VLO-st lahkuda > NSVL surus ülestõusu maha (Budapest vallutati) > Nagy hukati, hukkus 2000, põgenes 200 000 > NSVL võitis, kuid reziim senisest leebem >> lootusetus, leppimine 1961 Berliini kriis - takistamaks põgenemast - 1955 Hallsteini doktriin: SLV ei tunnista SDV-d, on rahva ainuesindaja - SDV juhi ettepanek - NB! J. F. Kennedy kõne "Ich bin ein Berliner" http://www.youtube.com/watch?v=_Pjn5E6yOKo 1962 Kuuba kriis 1962 Kuuba kriis...
Maailm pärast II maailmasõda. Külm sõda. USA ja Saksa Liitvabariik. 1. II Maailmasõja tagajärjed. Surma sai palju tsiviilelanikke Hävisid mitmed kultuurehitised Inimesed surid nälga Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju Oskad nimetada ka vähemalt 3 territoriaalset muutust Euroopas pärast II Maailmasõda (õp. lk. 10). Saksamaa ida poolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule Albaania sai iseseisvaks Osa Soome aladest läks NSV liidule Milliseks muutus uus jõudude vahekord maailmas? Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Suurbritannia osatähtsus. Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning haaras lääneriikide seas liidripositsiooni Millised otsused võeti vastu Saksamaa suhtes? 2. Külm sõda (mõiste seletus, osapooled, valdkonnad, a...
1) Külma sõja algus, rahvusvahelised suhted peale II maailmasõda (kahepooluselise maailma kujunemine, lääne ja ida mõisted, külma sõja mõiste ja avaldumisvormid, osapooled, organisatsioonid) Lääs: Lääne-Euroopa demokraatlikud riigid ja USA. Ida: NSVL( tahtis mõjusfääri laiendada) Külm sõda- sõjalist tegevust pole, kuid tahetakse üksteisest paremad olla ning tekib mitu kriisi. Külma sõja vahendid: vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside valla päästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine. NATO- Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949, sõjaline organisatsioon võitlemaks kommunismi ja NSVL-i vastu. ÜRO- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, 1945, rahu-, julgeoleku-, arengu- ja inimõigusküsimused. VMN- Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, 1949, vastukaaluks Marshalli plaanile. VLO- Varssavi lepingu organisatsioon, 1955, ...
Kordamisküsimused- Ajalugu 1. Külmsõda. Külm sõda oli lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaaegne vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Külmsõda oli aastatel 1945- 1985. 2.Marshalli plaan. Marshalli plaan oli USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ning kommunismi pealetungi ennetamiseks. 3. Turmani doktriin. Turmani doktriin oli USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga. See oli aastal 1947. 4. Võidurelvastumine. Riikide püüd saavutada teiste riikide suhtes sõjaväe ja relvastuse üleolek, toimus 1950-1980.aastatel. Kasutusel olid massihävitusrelvad e. suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine valmistas hulgaliselt purustusi ning inimohvreid. (tuumarelvad, keemiarelvad ja bioloogilised relvad). USA võttis kasutusele tuumapommid 1945.aastal; 1949.aastal võeti kasutusele termotuumapomm; 1950.aastal katsetati esi...
Rahulepingud Sm liitlastega sõlmiti 1947 ja Pariisi konverentsi otsuste põhhjal, Jaapaniga kehtestati ragu 1951 a. San Fransisco lepinguga. Sm ja Austria jagati 4 okupatsiooniks NSVL, USA, SBR ja Pr vahel. Rahulepingut ei sõlmitud Sm'ga ning okupatsioon kestis 1994 a. *kriipsuta läbi valed (joon on all)* a) kahe vastandliku maailmavaate, dem, ja kom vastasseis; b) ÜRO asustamine; c) NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias; d) Marshalli plaani käivitamine USA poolt; e) Berliini blokaad ja Sm lõhenemine. Trumani doktriin Harry S. Trumani seisukoht, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks Nõuk. Liidu mõjusfääri. Marshalli plaan kava, mille andis välja George Marshall, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Berliini blokaad seda nimetatakse Külma sõja alguseks. Sm lõhenemine Sm lõhenes 1949 a. mais: L-Sm a...
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL ...
KÜLM SÕDA 04.02. Muutused pärast II Maailmasõda (piirid, jõudude vahekord maailmas). · Saksamaa jagati 4 okupatsioonitsooniks. · NSV-le liideti palju riike. · USA osatähtsus lääneriikide hulgas kasvas. · NSV Liit sai määravaks jõuks Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid ülejäänud maailmast raudse eesriidega. Külma sõja algus. · NSV kehtestada kontroll Euroopas, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viima, suunas majanduse sõjatööstusele. Oli valmis konfliktiks läänega. · Lääne algul järeleandlik, hiljem soovis astuda vastu kommunismi levikule. Trumani doktriin. · Reageerides NSV Liidu tekitatud sõjaeelsele õhkkonnale, kuulutas USA president Harry Truman 1947.a Trumani doktriini. · Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
